Keskkonna ja maaküsimuste töörühma koosoleku protokoll (15.04.2014)

Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste keskkonna ja maaküsimuste töörühma kohtumine

Eliselt: 13.05.2014

ELL esmased täiendused ja täpsustused lisatud 19.05.2014.

Läbivaatamiseks ja täiendamiseks töörühmale 19.05.2014.

 

 

KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK

 

 

KOOSOLEKU PROTOKOLL

 

Tallinn

 

Eesti Linnade Liit                                                                                         15. aprill 2014

 

Algus 10.00, lõpp kell 13.

 

Juhatas: Mart Järvik

Protokollis: Elise Sukk

 

Osalejad: (lisa registreerimisleht)

 

Töörühma esimees:

Keit Pentus-Rosimannus – keskkonnaminister, töörühma esimees EI

 

Töörühma liikmed:

Andres Talijärv – Keskkonnaministeeriumi kantsler, vabandanud puudumist

Harry Liiv – Keskkonnaministeeriumi asekantsler JAH

Kalju Kukk - Keskkonnaministeeriumi rahandusosakonna juhataja EI

Marku Lamp - Keskkonnaministeeriumi asekantsler JAH

Ado Lõhmus - Keskkonnaministeeriumi asekantsler JAH

Maire Salu – Maa-ameti maareformi osakonna juhataja JAH

Anne Toom – Maa-ameti peadirektori asetäitja EI

Kaur Kaasik-Aaslav, Siseministeeriumi RHO osakonna nõunik EI, asendas Kaie Küngas

Sulev Liivik - Rahandusministeeriumi KOV finantsjuht. osakonna juhataja EI

Pirgit Lohk - Rahandusministeeriumi KOV finantsjuhtimise osakonna spetsialist JAH

 

 

Eha Võrk - Tallinna abilinnapea, Tallinna abilinnapea JAH
Allar Aron – Lüganuse VV, vallavanem EI, vabandanud puudumist

Relo Ligi – Tallinna LV, Keskkonnaameti juhataja JAH

Irja Alakivi – Eesti Linnade Liidu konsultant JAH

Alo Brandt – Tallinna Linnavaraamet, linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja EI, vabandanud puudumist

Tiit Kirss – Eesti Linnade Liidu nõunik direktori ülesannetes JAH

Urve Erikson – Tudulinna vallavolikogu liige EI, vabandanud puudumist

Merle Pussak – Kose VV, vallavanem JAH

Aare Vabamägi – EMOL nõunik EI

Aare Olgo - Jõgeva LV, linnapea JAH

Kadri Tillemann - Keila Vallavolikogu esimees EI, vabandanud puudumist

Mart Järvik - Järvakandi VV, vallavanem JAH

Lauri Luur – Are VV, vallavanem JAH

Veikko Luhalaid - Vaivara vallavolikogu esimees EI

Rait Pihelgas – Ambla VV, vallavanem JAH

Karel Tölp – Tahkuranna VV, vallavanem JAH

Vello Lukk – Jõgeva VV, keskkonna peaspetsialist JAH

KUTSUTUD

Jüri Võigemast - ELL EI

Ott Kasuri - EMOL JAH

Tiina Üksvärav - EMOL EI

Kertu Tiitso - Tallinna LV JAH

Elise Sukk - Keskkonnaministeerium JAH

 

 

KOOSOLEKU SISSEJUHATUS:

 

Koosoleku juhatas sisse ja uut töökorda tutvustas töörühma liige Irja Alakivi ja koosolekut juhtis Mart Järvik.

 

 

Koosoleku päevakava:

 

1. Läbirääkimised.

 

2. Valitsusliidu keskkonnaprogrammist.

 

3. Kohapeal algatatud küsimused ja informatsioonid.

 

3.1. Lühiinformatsioon LVP 2014 ja toimunud keskkonnafoorumist.

 

Koosolek algas teavitamistega ja tutvustamistega, kuna KOV valimiste järgselt on toimunud töörühmas muutusi. Ühtlasi märkis Irja Alakivi, et ELL jätkab töörühma koordinaatorina omavalitsusliitude poolt, kuigi oldi valmis ka töörühma töö roteerumiseks EMOL-sse.

 

Meeldetuletusena märgiti, et läbirääkimiste töökorda on uuendatud, ning uuendatud versioon „VABARIIGI VALITSUSE JA ÜLERIIGILISTE OMAVALITSUSLIITUDE VAHELISTE LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖKORD" on kinnitatud 28. märts 2014, Läbirääkimiste päevakorrapunkt 5. Vt: http://portaal.ell.ee/17590

Keskkonna ja maaküsimuste töörühma esimees on keskkonnaministeeriumi poolt – Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

 

Keskkonnatöörühma kaasesimees käesolevaga algaval uuel läbirääkimiste perioodil on Järvakandi vallavanem Mart Järvik.

 

Ka Keskkonnaministeeriumi pool on toimunud muudatusi. Harry Liiv palus need teadmiseks võtta.

 

 

 

 

 

I osa Läbirääkimised

 

Harry Liiv: Täname esitatud ettepanekute eest. Osad ettepanekud on kajastatud valitsusprogrammi erinevates punktides ja alustasime nende ettepanekute suhtes seisukohtade kujundamist. Tegevusprogrammis on ette nähtud ka eelnõude koostamine, mis peavad valmis saama 2014. a IV kvartalis või 2015. a I kvartalis. Jätkame neid teemasid ka oma valitsusprogrammis.

Meie kommentaarid on esmased kommentaarid ettepanekutele.

NB! Ministeeriumi esmased kommentaarid, mille üle toimus arutelu iga ettepaneku juures on sinisel põhjal. Üleriigiliste Omavalitsusliitude koostöökogu ettepanekud ning ettepanekute põhjendused on kollasel põhjal.

Ettepanek 1. Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine KOV-I, KIK-I ja riigieelarve vahel ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja komponentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOV-le välismõjud ning võimaldama KOV-del seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist.

 

Kehtiva seaduse järgi on keskkonnatasude laekumine RE, KOV-de ja KIKi vahel seotud konkreetse aasta tasumääraga. Selline süsteem ei ole läbipaistev, arvutused on keerulised ning laekumise jaotuse sisuline põhjendus seotuna valitud aasta tasumääraga on nõrk. Vajalikud on arutelud KEM sisuosakondadega ning läbirääkimised RaM-ga ja Valitsuskomisjoniga.  Maksusüsteem peab olema selline, et inimesed ning sihtrühmad teaksid, mille eest nad maksavad ning poliitiline süsteem saaks inimeste/maksjate eelistusi täpsemalt peegeldada.  Rakendatud peab olema nii horisontaalne õiglus kui ka vertikaalne õiglus. 

Kommentaar ettepanekule 1: (Ado Lõhmus) Võtame Teie ettepaneku teadmiseks.
Nõustume, et teadlikkuse tõstmine on tasude kõrval oluline meede ning keskkonnainfo jagamine ja näiteks arvetel kajastamine oleks võimaluse korral põhjendatud. See, et maksusüsteem peaks väljendama inimeste/maksjate eelistusi, ei pruugi olla eesmärgipärane, kuna inimene/maksja eelistabki teatud valdkonnas keskkonda koormavaid tegevusi ja keskkonnatasu suunab seda aspekti arvesse võtma. Seega on huvid vastandlikud. Horisontaalse ja vertikaalse õigluse puhul nõustume, et saastaja või uuemas sõnastuses keskkonnakasutaja peaks maksma ja see on lõppkokkuvõttes tarbija, küsimus vaid, mis määral. Nt kui vee-ettevõte kannab kõik saastetasud või veekao kulud tarbijale üle, siis tarbijal ei ole võimalik mõjutada vee-ettevõtet enda tegevus parandama, seetõttu ei tohiks selliseid kulusid otse üle kanda. Tasu peaks olema alati suunatud sinna, kus peab toimuma muutus otsustamises. Horisontaalse õigluse koha pealt see, et hetkel nt transporti ei maksustata, on ühelt poolt ebavõrdsus keskkonna aspektist, aga teiselt poolt ühiskondlik kokkulepe sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist ehk arvesse tuleb võtta riigi laiemaid prioriteete.

 

 

 

 

 

Ott Kasuri: Ado Lõhmuse poolt antud kommentaar on väga esialgne ja meil on palve, et ta vaataks oma kommentaari üle. See kommentaar peaks olema kooskõlas keskkonnatasude raamkavaga 2016.

Ott Kasuri: Võtta arvesse ka ELL-EMOL ühiskirja maapõueseaduse osas.

Ado Lõhmus: Selle kommentaari kõige olulisem osa on see, et võtame Teie ettepaneku teadmiseks.

Suures osas nõustume Teie ettepanekuga, sest see on meie raamkavast võetud.

Mart Järvik: Mul on küsimus kommentaari viimase osa kohta- horisontaalse õigluse koha pealt see, et hetkel näiteks transporti ei maksustata, on ühelt poolt ebavõrdsus keskkonna aspektist, aga teiselt poolt ühiskondlik kokkulepe sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist ehk arvesse tuleb võtta riigi laiemaid prioriteete.

Ma ei saa sellest kommentaarist hästi aru ja küsimus on transpordi maksustamisest. Kas see puudutab kogu transporti (kergsõidukeid)?

Ado Lõhmus: See puudutab automaksu, mis on ettepanek olnud Euroopa Komisjoni tasandil ja Eestis on erinevad ühiskonnagrupid automaksu propageerinud. See kehtib ka sõiduautodele.

Hetkel me automaksu kehtestamist ei toeta. Transpordi keskkonnamõju leevendab kütuseaktsiis.

Mart Järvik: Leevendab küll, aga kui nüüd rääkida transpordist ja transiittranspordist, siis Eesti jääb EL-is järgmisest aastast ainsaks maaks, kus teedemaksu ei kehtestata.

Raskeveokite maksustamine analoogselt teiste riikidega oleks mõttekas. Seda rõhutavad ka väga paljud vedajad.

Ado Lõhmus: Meil ei ole raskeveokite maksustamist hetkel päevakorras olnud.

Tänan sellele teemale tähelepanu juhtimast ja ettepanekute eest, aga ma ei saa garanteerida, et seda on uues seadusemuudatuses käsitletud.

 

KOV pool väljendas soovi olla kaasatud keskkonnatasude muutmise ettepanekute arutamisel keskkonnaministeeriumi sisuosakondadega. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp välistas selle võimaluse.  

 

Mart Järvik: Nüüd ettepanekust number 4.

 

Ettepanek 4. Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonna kaitselistelt aladelt.

Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.

Kommentaar ettepanekule 4 (Marku Lamp): Kindlasti saab ka KOVide ettepaneku kohaselt küsimuse lahendada. Meie hinnangul toimib praegune süsteem (läbi tasandusfondi) hästi.

 

 

 

 

Marku Lamp: Meie hinnangul senine süsteem toimib.

Eha Võrk: Ega maamaksuvabastus looduskaitselistele aladele ei kehti ainult väikestes omavalitsustes. Tallinnas on näiteks piirkondi, kus on maksuvabastus, aga meie ei saa sealt tasandusfondist midagi tagasi.

Mart Järvik: Ei ole võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist.

Irja Alakivi: Mitte ainult Tallinn ei jää ilma, vaid ka näiteks Noarootsi vald, kellel on väga suur protsent looduskaitse aluseid maid. Ta ei tasandusfondist ühtegi senti. See on ebaõigluse põlistamine, kui me läheme asjaga nii edasi, et need asjad pole üks-üheselt vastavuses. See on olulise arutelu punkt ja süsteem vajaks muutmist.

Marku Lamp: Kas süsteem toimib?

KOV-de esindajad: Ei toimi.

Karel Tölp: Selline seadusepügal ei soodusta seda, et meil looduskaitse all olevaid maid juurde tekiks.

Rait Pihelgas: Võiksime need vead leida ja kaardistada koostöös ministeeriumiga.

Pirgit Lohk: Rahandusministeeriumi poolt on selles osas tehtud väga detailne analüüs. Teatavasti on need maamaksuvabastused tihedalt seotud Natura ala toetustega.

Kokkuvõte: Süsteem ei toimi läbi tasandusfondi. Vaja oleks leida otsetee. Vajab käsitlemist ka rahanduse töörühmas ja valitsuskomisjonis.

Marku Lamp: Vaja on maksupoliitilist otsust.

 

Harry Liiv: Ettepanek oleks minna järgmisena muude ettepanekute all oleva ettepaneku number 1 juurde.

 

 

Ettepanek 1.  Täiendada looduskaitseseadust asendustäitmise ja sunniraha kohaldamise sätetega, et tagada asendusistutuse täitmine.

LKS § 45 sätestab, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Muudatus tooks kaasa raieloa kõrvaltingimusena kohaldatava asendusistutuse kohustustuse tõhusama täitmise.

Kommentaar ettepanekule 1 (Marku Lamp): Meie hinnangul on küsimus lahendatud LKSi § 70/2 lõikega 2, mis jõustus 01.05.2013.

 

 

 

 

Marku Lamp: Eelmise aasta keskel tehti Looduskaitseseaduses üks täiendav muudatus, § 70/2 lõige 2 täpsustab seda järelevalvet. Võib-olla on seal see lahendus olemas.

Eha Võrk: Praktikas on selliseid juhtumeid, kus raha võiks olla ka kohaldatav, sest isik, kes täna raiub puid maha, siis omavalitsusel pole alati vaja, et asendusistutamine toimuks kohe.

Seadusandluses võiks see ka rahalise kohustusena reguleeritud olla.

Marku Lamp: LKS § 70/2 ütleb, et on võimalik ettekirjutusi teha ja ka sunniraha rakendada.

Kertu Tiitso: Need kohuslased kohati tahaksid rahaga sellest kohustusest vabaneda. See võimalus võiks olla. Näiteks suured ettevõtted ütleksid, et maksavad täna ära 100 000 eurot, aga nad tahavad vabaneda. Nad ei taha jätta endale kohustust, et pikas perspektiivis peavad nad peale ehitust tulema haljastust tegema. Ja linnal pole alati ka võimalust kohta pakkuda, et kuhu haljastust kohe teha.

See raha peaks olema kindlasti sihtotstarbeline.

Eha Võrk: Ei saa välistada selle võimaluse loomise vajadust.

Relo Ligi: Näiteid on palju - Hoonestust soovitakse, aga haljastust ei soovita rajada.

Kokkuvõte: Jätta teema läbirääkimiste päevakorda ja liikuda täiendavate lahenduste suunas.

Marku Lamp: Vaja kompleksselt üle vaadata.

 

Mart Järvik: Nüüd punkti 2 juurde, mis käsitleb metsaseaduse §-i 41.

 

 

Ettepanek 2.  Täiendada Metsaseaduse § 41 punktiga, mis kohustab riiklikku Keskkonnaametit kooskõlastama tiheasustusalal väljaantava metsateatise KOV-ga.

Linnakeskkonnas, eriti Tallinnas, kuid ka mujal on raietööd kõrgendatud tähelepanu all ja raiumise alustamise korral pöördutakse info saamiseks esimesena KOV poole. Metsad on tiheasustusaladel väga oluline väärtus ning seetõttu tuleb raieid vaadata ka linnakeskkonna seisukohast mitte ainult metsamajandamise seisukohast.

 

KEM Kommentaar puudub

 

 

 

Marku Lamp: Metsaseaduse § 231on üks võimalus kohalikele omavalitsustele, et tingimusi seada. Väga levinud kasutamist see pole leidnud.

Relo Ligi: Metsaseaduse § 23, millele Te viitasite, ei ole asjakohane.

Probleem on selles, et Tallinnas tehakse lageraiet väga palju metsateatise alusel, mis on tegelikult üldplaneeringu kohaselt fiktiivne elamumaa või ärimaa või tootmismaa, mis iganes muu otstarve, aga mitte metsamaa. Seda tehakse enne detailplaneeringu algatamist. Tehakse ära lageraie ja siis algatatakse detailplaneering- selles ongi probleem. Seda võib näha Pirital, Nõmmel, Mustamäel, Haaberstis jne. Oleme püüdnud lageraie lubasid mitte välja anda lindude pesitsusperioodil, kuid see pole siiani õnnestunud.

Täna me enam nii edasi minna ei saa, peaksime metsaseadust muutma. Juhul, kui üldplaneeringuga on ala rajatud väikeelamu alaks või mõne muu sihtotstarbega maaks, siis ei kohaldu metsaseadus ja metsateatist väljastada ei saa.

Mart Järvik: Soovime Keskkonnaametile kindlat kohustust küsida KOV-lt kooskõlastust metsateatisele. Näide Kehtnast otse Järvakandi piiri taga.

Marku Lamp: Peaksime kokku saama ja need probleemid ära kaardistama ja leidma võimalikud lahendused.

Mart Järvik: Teema jääb aktuaalsena läbirääkimiste päevakorda.

 

Mart Järvik: Ettepanekust 3.

 

Ettepanek 3.  Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel

Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub terviklik finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi parendamiseks on võimalik toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest.

Maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme linna territooriumil ei ole. Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised, millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks mõeldud toetused ei laiene.

Kommentaar ettepanekule 3 (Harry Liiv): Veekogude looduslikkus või tehislikkus on üldjuhul määratud keskkonnaregistris ja sellest tulenevalt laienevad ka veekogudele kitsendused või piirangud. Nende veekogude korrastamist või hooldamist, mis ei ole riigi poolt hooldatavad eesvoolud finantseeritakse üldjuhul muudest vahenditest, ka KIKi programmidest, olenevalt sellest, milliseid keskkonnaeesmärke plaanitakse saavutada. Keskkonnaministeerium on teadlik, et veekogude korrastamist ja hooldamist maa- ja linnapiirkondades mõistetakse erinevalt ning sellest tulenevalt peame vajalikuks seda olukorda korrastada. Kaalumisel on võimalused alates muudatuste tegemisest kehtivatesse määrustesse, mis aitaks selgitada ja paremini määrata veekogude tehislikkust või looduslikkust aga ka juhiste koostamine erinevatel sihtrühmadele veekogude kaitseks sobivate lahenduste leidmiseks.

 

 

Harry Liiv: See on küllalt komplitseeritud, et oleks võrdsed tingimused. Täna on nii, et sõltuvalt töö- või keskkonna eesmärgist KIK-i programmidest saame seda ka finantseerida, aga siis peaks see veekogu olema seotud keskkonnaseisundiga.

Võime kaaluda seda, et kehtivatesse määrustesse teha parem määratlus selle osas, et mis on tehislikud ja mis looduslikud veekogud ja selle kaudu saaksime grupeerida need tegevused.

Üldiselt on finantseerimine suundunud sinna, et selle tegevusega kui me veekogu peal toimetame, siis peaks keskkonnaseisund paranema.

Praegu on raske uskuda, et me saame maaparandussüsteemide korrastamisele anda tuge keskkonnarahadest.

Maaelu arengukavas on maaparandustaristu arendamiseks rahalised võimalused.

Ma täpselt ei mõista, kas siin on mõeldud ainult linna maaparandussüsteeme?

Mart Järvik: Ma arvan, et see on seotud nende tiheasustusaladega, mis on ümber suurlinnade ja kuhu on tekkinud uued arendused peale. Tihti on maaparandussüsteemid ehitamisega ära rikutud.

Harry Liiv: See uute arenduste temaatika läheb siis vastuollu vooluveekogude seisundi parandamise temaatikaga.

Relo Ligi: Küsimus oli selles, et linnades on maaparandussüsteemid, aga samas seda ei nimetata selleks.

Harry Liiv: Sademevee teemat on käsitletud ka järgmises punktis. Me soovime uute kontseptsioonide käigus sademevee teemat paremini lahendada.

Karel Tölp: Ma toetan selles ministeeriumit, et maaparandusrajatised ei oleks tiheasustusaladel, et maaparandusrahadega ei hakataks korrastama tiheasustuse sadevete süsteeme.

Harry Liiv: Me ei hakka maaparandussüsteemide korrastamisega seotud kulusid katma keskkonnarahastuse arvelt. See pole finantsiliselt võimalik. Prioriteediks on see, et peame vooluveekogude seisundit parandama, 34% pole see seisund üldse hea.

Järgmise punkti juures saame rääkida sademeveega seotud probleemide lahendamisest ja vastutusest. Hetkel koostame kontseptisooni.

Irja Alakivi: Ootame, et oleme kaasatud kontseptsiooni koostamisele.

 

Harry Liiv: Punkti 8 võtame teadmiseks. Ja küsimus oleks, et mida siin peetakse silmas mudelite all? Et kuidas me peaksime seda teemat edasi käsitlema.

 

Ettepanek 8.  Tagada kohalikele omavalitsustele õigus valikuteks, millise mudeli alusel korraldada jäätmehooldeteenust.

KOV eeldusi sh  võimalusi ja garantiisid jäätmehoolde, kui riigi ühe elutähtsa teenuse,  korraldamiseks ei tuleks jätkuvalt kitsendada või olematuks muuta vaid tugevamaks ja adekvaatsemaks muuta.

Üleriigilised omavalitsusliidud on korduvalt läbirääkimistel ning oma kirjades sellele tähelepanu juhtinud, sh 2010. aastal ja sellele järgnevalt korraldatud jäätmeveo in-house erandi  keelu sätestamise puhul Riigikogu poolt, millega KOVide otsustusõigust korraldada oma pädevusse kuuluvaid küsimusi parimal võimalikul moel piirati olulisel määral.

Peame oluliseks tagada jätkuvalt jäätmeseaduses ka võimalus, kus jäätmevaldaja on kohaliku omavalitsuse kliendiks, mitte jäätmekäitleja otseseks lepingupartneriks.

 

Kommentaar ettepanekule 8 (Harry Liiv): Võtame Teie ettepaneku teadmiseks.

 

 

 

 

 

Irja Alakivi: Kõigepealt muidugi korraldatud jäätmeveo mudel, mille ülestöötamiseks on kohalikud omavalitsused meeletult palju tööd teinud. See toimib hästi nii hinna, kvaliteedi, kui ka elanike süsteemiga liitumise suhtes. Meie esimene huvi on see, et see mudel ära ei kaoks, olenemata sellest mis valitsuse tegevuskavasse on sisse kirjutatud.

Kertu Tiitso: Tänaseks on tekkinud olukord, kus seadus ütleb, et korraldatud jäätmevedu on kohustuslik ja sellest võib kõrvale kalduda ainult hajaasustusel teatud tingimuste olemasolul.

Samas on koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud, et peaks võimaldama vabaturgu ja korraldatud jäätmevedu võiks olemata olla.

Meie leiame seda, et kui muuta jäätmeseadust § 66 lõiget 3 ja öelda, et korraldatud jäätmeveost võib kõrvale kalduda ka tiheasustusalal, siis kui kohalik omavalitsus seda ise otsustab, siis on ka koalitsioonilepingus seatud eesmärk täidetud. Ehk kui mingi kohalik omavalitsus kas tervikuna oma territooriumil või linnaosas teatud territooriumil otsustab vabaturu kasuks, siis seda saab rakendada. Täna oleks see tegevus seadusevastane.

Vello Lukk: Meie vald on hajaasustuspiirkond ja tegelikult ei toeta me, et korraldatud jäätmevedu tühistada. See süsteem on hakanud tööle.

Ei ole mõtet töölehakanud süsteemi lammutama, vaid lisada jäätmeseadusesse võimalus, et omavalitsus saab otsustada, et tellida teenust oma firmade käest.

Karel Tölp: Meil on korraldatud jäätmevedu toiminud alles aasta otsa. Toetan senise süsteemi jätkumist. Kui meie valla suvilapiirkondades ei oleks korraldatud jäätmevedu, siis oleks keeruline tagada, et see prügi jõuaks õigesse kohta.

Irja Alakivi: Me ei taha, et seda süsteemi lammutataks niiviisi, et see oleks kadunud.

Harry Liiv: Selles suhtes on poliitikud teisel seisukohal. Suur osa sellest süsteemist jääb, 90% sellest jääb kindlasti alles. Soovitakse juurde tuua seda, et inimestel oleks võimalus valida.

Jäätmete liigiti kogumine peab kasvama, see peab jõudma 50%-ni.

Meie huvi on tagada liigiti kogutud jäätmete kasv, see oli eile Riigikogu keskkonnakomisjonis arutlusel.

Kertu Tiitso: Kuidas tagatakse see, et piirkonda jääb üks vedaja?

Harry Liiv: Kui omavalitsus pakub välja registreeritud jäätmevedajad, saab ta ju valida parimad pakkumised sellele piirkonnale.

Eha Võrk: Kui Nõmmel tekib valikuvõimalus, et siis see sõna valik tekitab palju segadust.

Irja Alakivi: See on kirjutatud eelnõusse 455 sisse, seda ei toetanud eelmine valitsus.

Kertu Tiitso: Tegin selle ettepaneku, et kohalikel omavalitsustel jääks võimalus erinevalt otsustada, et kas rakendada korraldatud jäätmevedu või mitte. Ja millise mudeli alusel seda rakendada, kas anda ainuõigused või korraldada ise. Sest kohalik omavalitsus vastutab liigi kogumise ja nende sihtarvude täitmise eest. Riik ju ei tule liigiti koguma.

Näiteks Põhja-Tallinnas, kus lepingupartneriks on kohalik omavalitsus, seal viib kohalik omavalitsus konteinerid ukse taha, määrab hinna, tagab liigiti kogumise, kuna tal on võimalus. Ja näiteks võiks kogu Mustamäe jätta vabasse turgu ehk mitte rakendada korraldatud jäätmevedu ning siis analüüsida, et millisel võimalusel on võimalik liigi kogumise eesmärki rohkem saavutada.

Täna meil puudub ülevaade, et milline kohalik omavalitsus suudab tagada liigiti kogumist.

Irja Alakivi: Sellepärast toimibki praegune Tallinna süsteem, sest omavalitsus haldab kogu süsteemi algusest lõpuni. Tal on info ja arendamisvõimalused.

Harry Liiv: Kui tekib probleem, siis on peaks olema omavalitsusel õigus sekkuda ja määrata piirkonda uus jäätme vedaja. Seda aspekti me arutame ja täpsustame. Süsteem peaks olema selline, et võimaldaks omavalitsustel sihtarvude täitmise ja nägema ja maandama riske.

Karel Tölp: Kas sain õigesti aru, et liigi kogumise juures hakatakse kasutama mingit koefitsienti? See tähendab siis seda, et kui ei koguta, siis hind suureneb. Maatingimustes võivad need konteinerid teineteisest üsna kaugel olla.

Harry Liiv: See ei saa olla nii jäik, et samad tingimused kehtivad linnades ja hõredamalt asustatud aladel.

Relo Ligi: Liigiti kogumine on oluline ja sellega on kaua tegeletud. Reaalne olukord on see, et biojäätmete kogumise eest peab rohkem maksma ja see ei ole õige.

Harry Liiv: Kui biolagunevad jäätmed kogutakse sobivad viisil materjaliks, mis on sobiv panna komposti, siis loogiliselt võttes peaks see olema rakendatud 50% odavamaga tariifiga kui see, mis läheb konteinerisse kõik kokku.

Kertu Tiitso: Kui biojäätmetele tekib järeltoode, ehk tekib gaasi tootmine, siis tekivad kohe eraldi väljavedu, kogumine, tasuta konteiner, tasuta väljavedu. Kohe tekib liigiti kogumine. Niikaua kuni seda pole, siis kompostriga ei lahenda midagi.

 

Mart Järvik: Tuleme tagasi ettepanek number 2 juurde.

 

Ettepanek 2. Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamiseks:

2013

2014

2015

60 000

60 000

75 000

2016

2017

2018

75 000

75 000

75 000

 

Jätkuvalt on vajadus katta riigieelarvest Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade  hooldamise ja haljastamise kulu 2011. aasta mahust vähemalt 20% suuremas mahus ja katta ka riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud.

Kommentaar ettepanekule 2 (Anne Toom): Reformimata riigimaade puhul on vajalik esmalt hinnata, milliste maade hooldusele vahendeid soovitakse kasutada. Kui tegemist on sellise maaga, mille puhul on vajalik ja võimalik selle munitsipaalomandisse andmine, maa tagastamise või erastamismenetluse lõpule viimine, ei ole riigipoolne finantseerimine vajalik. Kohalikul omavalitsusel on kohustus ja tähtajad maareformi läbi viimiseks, st taotleda maa munitsipaalomandisse, lõpetada tagastamise, erastamise või hoonestusõiguse seadmise menetlus. Seejärel on maa omanikul võimalik juba ise korraldada maade hooldus, haljastamine jms.

Keskkonnaministeeriumi eelarvest saab kasutada reformimata maade hooldamiseks raha vaid sellisel juhul kui on selgunud maa riigi omandisse jätmise võimalikkus (Vt maa ROJ korra punktis 211  nimetatud maa) ja mida riik ei ole veel jõudnud lõplikult vormistada. Kohalik omavalitsus ei saa eeldada, et riik katab selle maa hooldamise kulud, mille puhul maareformi läbiviimine sõltub üksnes KOV enda tahtest.

 

Riigi omandisse jäetud maade hooldamise kohustusi täidab riigivara valitseja, Keskkonnaministeeriumi haldusalas Maa-amet ja RMK. Osaliselt on iga-aastaselt tehtavad kulutused seotud üksikute prügimägede ja laguehitiste likvideerimisega, mis on ühekordne tegevus. Lisaks suunab Keskkonnaministeerium läbi riigivara müügi riigivara tsiviilkäibesse, mille kaudu vähendatakse iga-aastaselt teatud määral hoolduskohustusega maatükkide kogust. Seega on Keskkonnaministeerium seisukohal, et iga-aastaselt eraldatav hooldusraha jääb samasse suurusjärku, et täita ka edaspidi hoolduskohustust sarnases mahus ( 60 000 eurot).

 

 

 

Maire Salu: Maa-ametil oli maade hoolduse osas kaks suuremat mõtet- kõik see, mis puudutab riigi omandisse jäetud maid ja Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad maad, seda hooldust korraldavad Maa-amet ja RMK. Ministeeriumi seisukoht oli see, et neid rahasid poleks vaja riigi eelarves tulevikus suurendada, sest enam vähem on see maabilanss selline, et niipalju, kui neid Keskkonnaministeeriumi haldusalasse juurde jäetakse, kuigivõrd ka võõrandatakse. See maabilanss omavalitsuste territooriumil riigi omandis on suurusjärk enam vähem sama. Reformimata maade puhul oleks meie sõnum see, et mida rohkem reformi saab tehtud, seda kiiremini saab selgeks see, et kellele see maa peaks kuuluma ehk kogu riigi omandis olev maa ei ole tulevikus ju riigi omandisse jääv maa.

Kindlasti ei peaks riik tulevikus kandma kulusid omavalitsuste omandisse jäävate maade eest.

Ehk see, mida on võimalik omavalitsuse omandisse vormistada, on võimalik omavalitsusel enda omandisse võtta ja ise seal omanikuna toimetada.

 

Mart Järvik: Läheme ettepanek number 3 juurde.

 

Ettepanek 3. Leida lahendus omavalitsusliitude ettepanekule tunnistada kehtetuks või vähendada kohustust kanda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65 % maa turuväärtusest.

Vajalik on jätkata läbirääkimisi seadusandluse muutmiseks omavalitsuste territooriumil  ettevõtluse arengu tagamiseks.

Kommentaar ettepanekule 3 (Anne Toom): Kohustus tuleneb maareformi seaduse § 25 lõikest 4 ja riigivaraseaduse § 33 lõikest 3. MaaRS § 25 lõike 4 alates 20.03.2013 kehtiva redaktsiooni kohaselt kantakse raha Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi .

Nimetatud kohustuse kehtetuks tunnistamise küsimust on arutatud Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu läbirääkimistel juba mitmeid aastaid. Keskkonnaministeerium on korduvalt andnud seisukoha, et ei pea põhjendatuks vastavate sätete kehtetuks tunnistamiseks seaduseelnõu algatamist. Eelnimetatud sätete eesmärk nende kehtestamise ajal oli tagada kontroll maa käibe üle ja vältida olukorda, kus omavalitsus talle konkreetsel eesmärgil antud maa võõrandab ja riigil puudub sobilik vaba maa, mida sama eesmärgi täitmiseks omavalitsusele anda. Selline tasuta saadud maa võõrandamisest saadud tulu jaotuse nõue oli  sätestatud näiteks ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse aastatel 1996-1997 kehtinud redaktsiooni §-s 34, mis lisaks nõudis  tasuta saadud maa võõrandamist üksnes avalikul enampakkumisel. Kehtiva regulatsiooni kaudu on saavutatud soovitud eesmärk ja regulatsiooni kehtetuks tunnistamisel satuks riik olukorda, milles oldi 8-9 aastat tagasi ning sarnased probleemid kerkiksid taas päevakorda.

Maareformi seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE 335 menetluse ajal 2013. aasta jaanuaris ja veebruaris arutati eelnõu muutmiseks  esitatud ettepanekute hulgas MaaRS § 25 lõike 4 kehtetuks tunnistamise või muutmise küsimust ka Riigikogu maaelukomisjoni istungitel. Ettepanek otsustati jätta arvestamata (vt 12.02.2013 istungi protokoll) http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=1f886547-5d3b-42ad-b0a0-22c3be58d94a&.

 

Ettepanek on antud teemal läbirääkimisi mitte jätkata (vähemalt mitte enne maareformi käigus maade munitsipaalomandisse andmise menetluste lõpuleviimist).    

 

 

 

 

Maire Salu: Selles osas väga palju muud pole kommenteerida.

See ei ole ainult maareformi küsimus, see on ka riigivaraseaduse küsimus. Mõlemas seaduses on see põhimõte, et kui kohalik omavalitsus on saanud tasuta maad, siis kui ta selle kasutusse andmisest või muudest juhtudest saab tulu, siis jagab ta seda tulu riigiga. See 65% on olnud alates aastast 2005. Rahandusministeerium on leidnud, et see on seaduses õiglane ja vajalik.

Selle sätte kehtetuks tunnistamise üle on olnud palju arutelusid. Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi seisukoht sellel teemal on see, et selle kohta eelnõud algatada enne maareformi lõppemist pole võimalik. See on Riigikogus selgeks räägitud punkt ja nad on leidnud, et need sätted peaksid jääma kehtima.

Täna on maareformi seaduses mõned sätted natukene muutunud. Üks asi on see, et kogu raha mis sealt laekub, laekub omandireformi reservfondi.

Väga palju diskussiooni käib selle ümber, kus kohalik omavalitsus võõrandab maa tasuta.

Eha Võrk: Omavalitsus jääb ikka selle juurde, et see 65% võiks jääda maksmata, sest tegelikult ollakse riigiga ebavõrdsed.

Irja Alakivi: Seda teemat ei saa kindlasti kõrvale jätta.

Karel Tölp: Tahkurannas on riigilt päris palju maad saadud. Õnneks suurem enamus võõrandati enne ära, kui see seadus tuli.

Maire Salu: Ütlete, et seda teemat ei saa arutamata jätta. Omavalitsuste seisukohast on see arusaadav, aga riigil on jällegi oma seisukohad. Sellisel kujul ilmselt pole mõtet seda teemat jätkata.

Irja Alakivi: Selle kohta oli ka üks seaduse paragrahv, et kui riik võõrandab, siis teatud osa sellest laekub kohe kohalikule omavalitsusele.

Maire Salu: Meiepoolne ettepanek oleks see, et kuidas riik kasutab seda raha, mis laekub riigimaade müügist. See oleks pigem rahanduse töörühma küsimus.

Mart Järvik: Kas on tulevikus loota, et tuleb kahe ministeeriumi vahel sel teemal arutelusid?

Pirgit Lohk: Mina ei oska selles osas kommenteerida, sest see riigivara osakonna teema.

 

Mart Järvik: Järgmisena ettepanek 4.

 

Ettepanek 4. Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonna kaitselistelt aladelt.

Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.

Kommentaar ettepanekule 4 (Marku Lamp): Kindlasti saab ka KOVide ettepaneku kohaselt küsimuse lahendada. Meie hinnangul toimib praegune süsteem (läbi tasandusfondi) hästi.

 

 

 

 

 

Maire Salu: Pigem on see ju riigile laekuva raha jagamise küsimus. See ei ole võib-olla ainult selle töörühma küsimus.

 

Mart Järvik: Liigume ettepanek number 6 juurde.

 

Ettepanek 6. Muuta Maa hindamise seadust maa hindamise korralisuse määratlemiseks. Valmistada ette ja viia läbi maa hindamine 2015 aastal.

Maa hindamise seadust ei ole täidetud. Hindamist on pidevalt edasi lükatud, edasilükkamise põhjendused ei ole pädevad ning rikuvad kohalike omavalitsuste õigusi ja piiravad maamaksust saadavat tulu. Viimane maa korraline hindamine toimus 2001. aastal. Maa hind ei ole korrelatsioonis maa turuhinnaga ning moonutab tegelikkust. Seaduse mittetäitmine mõjutab negatiivselt KOV tulubaasi.

Kommentaar ettepanekule 6 (Anne Toom):  Rohkem maa korralisi hindamisi ei tule. Riik teeb ettevalmistusi üleminekuks maa korraliselt hindamiselt nn reaalajas hindamisele. Uue süsteemi valmisolek peab olema tagatud pooleteise aasta pärast.

Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatlik Erakonna koalitsiooni tegevuskava kohaselt

….„teeme ettevalmistusi üleminekuks maa korraliselt hindamiselt nn reaalajas hindamisele".

 

 

 

 

 

Maire Salu: Hetkel on Keskkonnaministeeriumi vastus see, et rohkem maa korralisi hindamisi ei tule. Riik teeb ettevalmistusi üleminekuks maa korraliselt hindamiselt nn reaalajas hindamisele.

Kuna on võetud kohustus ja keskkonnaminister on öelnud välja, et see uus süsteem peaks toimima hakkama 1,5 aasta pärast, siis minul pole täna volitusi sellest siin rohkem rääkida.

Kui koalitsioonilepingus oleks öeldud, et minnakse üle turuhinna alusel hindamisele, siis oleks hirmudeks põhjust.

 

Mart Järvik: Päevakorras oli meil ka valitsusliidu keskkonnaprogrammist, arutelu Keskkonnaministeeriumi esindajaga. Kahjuks on ministeeriumi esindajad lahkunud ja seda punkti arutada ei saa.

 

Päevakorras on ka kohapeal algatatud küsimused ja informatsioonid. Siin on ka lühiinformatsioon Kärt Vaarmari koostatud kokkuvõtte põhjal LVP 2014 raames toimunud keskkonnafoorumist.

Irja Alakivi: Linnade ja valdade päevadel toimus 2 päeva keskkonnafoorum. Meil olid abilisteks SA Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus.

Kärt Vaarmari kirjutas selle 2 päeva kohta 2 lk kokkuvõtet ja selles on ka mõned tähelepanekud Keskkonnaõiguse Keskuse poolt. Teeme selle ka elektrooniliselt kättesaadavaks.

 

 Kokkuvõte X linnade-valdade päevade keskkonnafoorumist

Kärt Vaarmari, 10.04.14

 

Keskkonnajärelevalve teemal arutleti peaasjalikult omavalitsuste ülesannete ja pädevuse ning ressursside teemal. Omavalitsused leidsid, et KOVi ülesannete täitmine on olemasoleva pädevuse ja ressurssidega keeruline. Praktikat tutvustasid Tartu, Viljandi ja Tallinna ametnikud, kelle ettekannetes oli esitatud ka häid näiteid järelevalve teostamise kohta. Samas on selge, et suuremates linnades ongi järelevalvega lihtsam tegeleda, kuna seal on ressurssi rohkem. Osalt on probleemid hoopis sotsiaalset laadi, kuna mõnel juhul ei toimi ka karistamine või ettekirjutused.

Silva Prihodko Keskkonnainspektsioonist tutvustas KKI ettepanekuid järelevalve ülesannete jagamiseks KKI ja KOV-de vahel jäätmete, probleemtoodete, pakendite ning ehitustegevuse valdkondades. Selgem pädevuse jaotus võiks anda võimaluse ülesannete tõhusamaks teostamiseks. KKI ettepanekuid on arutatud linnade ja valdade liitudega, aga omavalitsustelt ei ole veel tagasisidet. Ühe küsimusena tuleb KKI hinnangul lahendada, kuidas kogutakse kokku info KOV-de järelevalvetegevuse kohta, et kogu Eesti kohta tekiks tervikpilt.

Valgamaa omavalitsuste liidu esindaja Riho Karu leidis, et järelevalve teostamise väljakutsetele võiks lahendust otsida omavalitsuste koostööst maakondlike liitude kaudu.  Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnakeskus toimis edukalt kuni 2008. aastani, mil Riigikohtu lahendis 3-1-1-86-07 leiti, et eraõiguslik isik ei tohi järelevalvet teha. Omavalitsusliitude poolt järelevalve teostamiseks on vaja seega muuta kas nende juriidilist staatust (avalik-õiguslikuks isikuks) või muuta seadust selliselt, et järelevalveülesandeid on võimalik koostööliitudele üle anda. KÕKi hinnangul vajaksid selleteemalised lahendused veel õiguslikku analüüsi.

Korraldatud jäätmeveo süsteem on pärast kümnendi väldanud pingutusi KOVides üle Eesti peaaegu täielikult rakendunud, nagu selgus Kaire Kikase, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti ülevaatest 2013. a läbi viidud uuringu kohta. Kertu Tiitso, Tallinna Jäätmekeskuse juhataja, tutvustas Tallinna Jäätmekeskuse tegevusi ning KOV võimalusi jäätmemajandust ise korraldada. Evelin Lopman ja Olga Lavrova õiguskantsleri büroost tutvustasid õiguskantsleri seisukohti jäätmeseaduse § 66 lg 1.1 osas, mis annab KOV-le võimaluse jäätmeteenust ettevõtjalt elanikele vahendada. Õiguskantsler on leidnud, et ehkki see säte piirab ettevõtlusvabadust, on piirang õigustatud kahe olulise legitiimse eesmärgiga: 1) hõlmata senisest enam jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveo süsteemi, 2) muuta KOVi jäätmekorraldusalast tegevust efektiivsemaks.
http://oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/vastuolu-puudumine-korraldatud-jaatmeveo-pohiseadusparasus

Säästva Eesti Instituudi eksperdi Harri Moora sõnul on KOV-de roll jäätmemajanduse korraldamises väga oluline, et tagada jäätmekäitluse teenuse kvaliteet. See omakorda on vajalik nt liigiti kogumise numbriliste eesmärkide saavutamiseks, mis tulenevad EL normidest. H. Moora hinnangul tuleb läbi mõelda ka teenuse hind, kuna teenus peaks olema võrdselt kättesaadav kõigile kodanikele, sõltumata nende elukohast. Eestis praegu kehtiv süsteem on tema sõnul seejuures üks Euroopa liberaalsemaid, liberaalne vabaturg põhjustab aga liigiti kogumise vähenemist.

Elavat diskussiooni tekitas Riigikogu menetluses olev eelnõu JäätS muutmiseks (455 SE), mis vähendaks KOVide rolli ning liberaliseeriks senist süsteemi veelgi, sellesuunalisi kavatsusi sisaldab ka uue valitsuse koalitsioonilepe. Diskussioonis osalenud teemaploki kaasmoderaatori, Riigikogu keskkonnakomisjoni senise esimehe, Erki Noole sõnul on Riigikogu keskkonnakomisjonis tekitanud arutelu eelkõige kvartaalse jäätmeveo lubamine, millele ta on ka isiklikult vastu. Hetkel ei ole selget arusaamist, kuidas eelnõuga edasi minnakse, kuna teema tuleb veel erinevate huvigruppidega läbi arutada. Algselt oli plaanis tellida ka eelnõule sotsiaalmajanduslik analüüs, ent arvestades, et  küsimuse üle otsustatakse tõenäoliselt poliitilistel kaalutlustel, ei tundu see otstarbekas. KOVde esindajad väljendasid eelnõu suhtes kohapeal muret, et toimima hakanud süsteemi soovitakse lammutada.

Ka H. Moora oli eelnõu suhtes kriitiline ning leidis, et jäätmekogumise kohustuslikku sagedust saaks vähendada alles siis, kui tase/eesmärk oleks täidetud. Kompostijäätmete puhul tuleks aga kõigepealt uurida Soome ja Põhja-Rootsi kogemust hajaasustuses kompostijäätmete käitlemisel, kuna virnas kompostimise keskkonnamõju on  väga suur. Soome kogemust jäätmemajanduse eeskirjade osas üldisemalt tutvustanud Tuuli Innala, Soome Omavalitsusliidu keskkonna ja tehnika tiimi arendusinsener andis infot, et suvilaomanike vabastamine jäätmeveo kohustusest on Soomes keelatud. Biojäätmete veokohustuse intervall sõltub kohalikest tingimustest, üldlevinud praktika kohaselt on talvel intervall pikem ja suvel lühem (nt suvel 1 kord nädalas, talvel 2 nädala tagant).

Keskkonnatasude ja -maksude olukorrast ja valitsuse edasistest plaanidest andis keskkonnafoorumi teisel päeval ülevaate Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv. Uues kevadkoalitsiooni tegevuskavas on kolm punkti (p 16-18), mis puudutavad nii jäätmeveo reformi kui keskkonnatasude uue raamkava paikapanemist. Uus kava perioodiks 2016-2020 peaks ette nägema ehitusmaavarade ressursitasude jagamise ressursi omamise tasuks ja ressursi kasutamise tasuks.

A. Talijärve ülevaatest ilmnes, et keskkonnatasud on üldise maksukoormuse hulgas marginaalse tähendusega, ent valitsus ei näe ka suuri võimalusi nende tõstmiseks. Keskkonnatasude peamiseks eesmärgiks on mõjutada inimeste käitumist, et nad oleksid loodusvarade kasutamise suhtes säästlikumad. Näiteks prügisorteerimise hoolsuse kulu ei kajastu täna inimese rahakotis ning võimalik võit 1,5-2 eurot ei motiveeri kedagi rohkem prügi sorteerima. Samas ei näe KKM võimalusi mitte maksureformis, vaid pigem KIKi toel, alustades lasteaedadele suunatud keskkonnateadlikkuse tõstmise projektidest. Ka kaevandamistasu ei saa tõsta nii suurel määral, et tekiks tee-ehituseks materjali nappus. Ka KOV-de jaoks ei ole keskkonnatasud KKM hinnangul vahendiks, kuidas oma eelarvet täita, sest üldpildis ei ole keskkonnatasude osakaal KOV-de eelarves väga suur (on üksikuid erandeid). KOV-de poolt oma ülesannete täitmiseks (nt jäätmealane järelevalve) näeb KKM võimalusi eelkõige KOV-dele üldiste riigieelarveliste vahendite suunamises, mis KKM hinnangul ka juba praegu toimib.

KKM näeb siiski vajadust leida lahendused, mil viisil rahastada inimtegevusest tuleneva keskkonnamõju leevendamist siis, kui EL fondidest enam toetusi ei laeku. Selleks tuleb panna paika prioriteetsed tegevused, mida EL uue rahastamisperioodi (2014-2020) vahenditest rahastada.

EL uue rahastamisperioodi (2014-2020) toetuste prioriteetidest andis ülevaate Keskkonnaministeeriumi nõunik Triin Reisner. Üldise põhimõttena peaksid vahendid olema sel perioodil suunatud mitte igapäevakulutuste katmisele, vaid arenguhüppe saavutamisele, kuna järgmistel perioodidel võivad EL toetused väheneda või olla suunatud muudele prioriteetidele. Partnerluslepe on Vabariigi Valitsuse poolt 2014. a veebruaris kinnitatud, samuti rakenduskavad kolmele fondile viiest. Uue valitsuse ülesandeks jääb maaelu arengukava ja merendus-kalandusfondi rakenduskava kinnitamine. Uue rahastamisperioodi fookuses on 5 eesmärki:

  1. haridus
  2. tööhõive
  3. teadus- ja arendustegevused ja majanduskasv
  4. looduskeskkond, ressursside tõhus kasutus
  5. transport

 

Nende eesmärkide põhjal on moodustatud 12 prioriteetset suunda, millest keskkonnavaldkonda puudutavad näiteks energiatõhusus (nt korterelamute rekonstrueerimine, tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimine), veekaitse (viia lõpule nõuetekohaste veemajandustaristute rajamine kõigil reoveekogumisaladel), roheline infrastruktuur (nt loodusturismiobjektide rajamine), linnapiirkondade jätkusuutlik areng  ning jätkusuutlik transport. Kogu info on kättesaadav struktuurifondide kodulehel.

 

Keskkonnatasudega seotud ettekannetest ilmnes, et laiema arutuse all on ka küsimus, kuhu keskkonnatasudest laekuv raha peaks suunatud olema – kas konkreetsete keskkonnaalaste vajaduste  katteks või üldiselt riigieelarvesse. KKM seisukoht näib olevat, et raha suunamine riigieelarvesse ei oleks ka keskkonnavajaduste katmise seisukohalt probleem, sest ka riigieelarvest kaetakse keskkonnaalaseid vajadusi. KÕKi hinnangul suurendaks selline lahendus märkimisväärselt võimalusi keskkonnatasudest riigieelarve puudujääkide lappimiseks, mis ei saa aga olla keskkonnatasude eesmärgiks.

Veemajanduse teema raames jätkus arutelu keskkonnakasutuse maksustamise teemal; enim kirgi küttis küsimus, kui kõrge peaks olema vee hind, et sellest oleks tulevikus võimalik katta viimastel aastatel eurofondide toel rekonstrueeritud ja rajatud veevärkide korrashoidu.

Riigikontrolli auditijuht Viire Viss tutvustas selleteemalist värsket riigikontrolli auditit, milles nähakse tõsiseid riske veemajanduse rahastamise jätkusuutlikkuses. Riigikontroll on leidnud, et toetusi on seni kasutatud ka suurte veemajandussüsteemide rajamiseks piirkondadesse, kus neid tegelikult vaja ei ole. Ehkki seni on kulunud veemajandussüsteemide ehitamiseks rohkem ressursse kui alguses plaanitud, on töö lõpule viimata ning lähiaastatel kulub süsteemide ehitamiseks veel 165 miljonit eurot. Seejuures on lahendamata küsimus, kuidas süsteeme tulevikus ülal pidada, kuna eurotoetused lõpevad ning praegune vee hind ei ole piisav, et katta süsteemide korrashoidmise kulu. Kui  süsteemide amortisatsioon sisalduks vee hinnas, ei jaksaks osad inimesed vee eest tulevikus tõenäoliselt maksta.

Vahur Tarkmees Vee-ettevõtete Liidust tutvustas värsket töörühma,  kelle ülesandeks ongi leida koos vastus küsimusele, kuidas tekkinud situatsioonis suudavad tarbijad veeteenuse lõpuks kinni maksta ja kuidas veeteenus saaks olla jätkusuutlik."

 

Keskkonnaministeeriumile anti koosolekul üle KOV-de keskkonnaametnike 14.04.2014 pöördumine 455 SE eelnõu kohta.

 

„Pöördumine Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE) osas

Vaadanud läbi Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE) ja sellega seonduvad dokumendid, kuulanud ära 26.03.2014 toimunud linnade-valdade päevadel keskkonnafoorumil ja 10.04.2014 toimunud jäätmepäeval tehtud ettekanded ja arutelud jäätmeseaduse muutmisest, peame vajalikuks teha järgmise pöördumise:

 

  1. Mitte tunnistada kehtetuks Jäätmeseaduse § 66 lg 11, sest põhjendused seaduse muutmiseks lähtuvad vaid jäätmekäitlejate (vedajate) huvidest, kuid ei arvesta riigi jäätmepoliitika eesmärkidega, kohalike omavalitsuste ja elanike huvide ning vajadustega.

Seaduse muutmise vajaduse põhjendamine Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo näitel "keskerakondliku juhtimise" ja elanikelt saadud teenustasu (raha) kontrollimatu kasutamisega linnavalitsuse poolt, ei ole piisav põhjendus ja ei lähe kokku Eesti Vabariigi jäätmekäitluspoliitikaga. Ka Õiguskantsleri poolt välja toodud hinnangust nähtub, et

- jäätmeveoteenuseid osutatavate ettevõtjate ettevõtlusvabaduse riive ei ole eriti intensiivne;

- riivele vastanduvad eesmärgid on ühiskonna jaoks väga olulised;

- ühiskonna huvi efektiivselt toimiva jäätmete käitlemise süsteemi järgi kaalub ettevõtlusvabaduse riivet üles.

Praegu kehtiv Jäätmeseaduse § 66 lg11 loob võimalused kohalikele omavalitsustele rakendada põhiseaduslikku õigust otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi iseseisvalt seaduste alusel, sealjuures arvestades kohalikke olusid ja erisusi.

Jäätmeseaduse § 66 lg11 kehtetuks tunnistamine ei aita kaasa konkurentsi olukorra parandamisele.

 

  1. Kavandatud eelnõu jäätmeveo piirkondade muutmiseks ei taga konkurentsi olukorra paranemist ja ei loo võimalusi väiksemate või uute ettevõtjate tulemiseks turule. Kavandatud muudatus soosib pigem suuri jäätmekäitlusettevõtteid.

 

  1. Eelnõuga sätestatakse tiheasustusalalt olmejäätmete vedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, tingimusel, et biojäätmete käitlemine on tekkekohas võimalik.

Sellise muudatusega loodetakse parandada jäätmete sorteerimist tekkekohas.

Kahjuks loob selline seaduse muudatus olukorra, kus jäätmeid pannakse prügikasti (näiteks laste mähkmed) suhteliselt pika perioodi jooksul, kus nad ( näiteks suvel soojaga) hoopis antisanitaarse olukorra tekitavad (hais, putukad jms). Samuti loob selline pikk jäätmete kogumise periood võimaluse nii mõnelegi inimesele oma kulude „optimeerimiseks" ehk mahuti täitumisel enne äraveo päeva viiakse osa jäätmeid kraavi või metsa alla või põletatakse lõkkes.

Tänane seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel jäätmehoolduseeskirjaga näha ette väga erinevate mahutite (nii mahult kui materjalilt) kasutamist ja seetõttu ei ole vaja tühjendussagedust harvemaks muuta. Iga jäätmevaldaja saab valida ise vajaliku suurusega mahuti ja vajadusel teha koostööd naabritega (kasutada koos mahutit). Et elanikud paremini sorteeriksid olmejäätmeid, tuleb omavalitsusel ja jäätmekäitlejatel pigem selgitada jäätmete sorteerimise vajadust ja luua paremaid sorteeritud materjalide üleandmise võimalusi. Oluliseks osutuvad just lähedus ja kvaliteet.

Samuti peab märkima, et kavandatud seaduse muudatus omab vee ühte olulist negatiivset mõju, sest suurendab omavalitsuse kulutusi järelevalve korraldamiseks.

 

Lähtuvalt eeltoodust, palume mitte muuta jäätmeseadust eelnõuga (455 SE) kavandatud ulatuses, sest muudatused ei taga kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse valdkonnas pandud kohustuste efektiivsemat, eesmärgipõhist täitmist.

Lugupidamisega

Siiri Treimann    , Kiili vallavalitsuse keskkonnanõunik

Lembe Reiman, Harku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Liis Puntso, Keila Vallavalitsuse keskkonnanõunik

Alari Kruusvall, Raasiku Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonna juhataja"

 

Mart Järvik: Vaheprotokolli ettevalmistamiseks vahetatakse jooksvalt infot elektrooniliselt.

Järgmise koosoleku ajas lepime eraldi kokku.

 

Aitäh kõigile ja loeme koosoleku lõppenuks.

 

 

 

 

 

 

 

 

Mart Järvik

Juhataja                                                                                              Elise Sukk

                                                                                                           Protokollija