KOV IKT valdkonna arendamise kohtumise protokoll (13.05.2019)

KOV IKT valdkonna arendamise kohtumise PROTOKOLL

Rahandusministeerium, Tallinn
13.05.2019

Algus kell 13.00 Lõpp lell 15.00

Juhatas: Margus Lehesaar

Protokollis: Kaie Küngas

Võtsid osa: Kaia Sarnet (RaM), Siim Sikkut (MKM), Mari Kalma (RaM), Kaupo Kase (ELVL), Kaire Kasearu (MKM), Ott Kasuri (ELVL), Priit Kollo (RIKS), Kaie Küngas (RaM), Kristi Müürsepp (RaM), Nevel Paju (ELVL), Henri Pook (ELVL), Kalle Toomet (ELVL), Jaan Urb (ELVL), Mart Uusjärv (RaM), Kristo Vaher (MKM).

PÄEVAKORD:
1. Omavalitsuste kesksete infosüsteemide (KOVTP, VOLIS, RPIS jne) üleandmine ELVL-le.
2. KOV IKT strateegia kaitsmine.
3. ELVL täiendavad ettepanekud KOV IKT valdkonnas.
4. Muud küsimused


Margus Lehesaar tutvustas päevakava. Ettepanek esimeseks punktiks tõsta KOV IKT strateegia kaitsmine, sest see hõlmab ka mitmeid teisi päevakavas olevaid teemasid.
Nõustuti.

1. KOV IKT strateegia kaitsmine.

Kaupo Kase tutvustas omavalitsuste IKT strateegiat 2019-2023. ELVLil on 76 liiget, liit tegutseb MTÜ-na. IKT arendustegevused ei ole rakendatavad viisil, et uute arenduste tegemisel küsitakse igakordselt KOVide käest lisavahendid. Täiendavate vahendite saamine on pikk läbirääkimiste protsess omavalitsusjuhtidega, mis jääb endiselt ebakindlaks. Liidu juures tegutseb KOV IKT töögrupp, kus osalevad selleks soovi avaldanud liikmed omavalitsustest. Töögrupp saab teha ettepanekuid juhatusele. Liidu peamisteks suundadeks on omavalitsuste elanikkonnale osutatavate e-teenuste areng, omavalitsuste IKT taristu jätkusuutlikkus ja turvalisus ning omavalitsuste IKT arengu keskne koordineeritus. Haldusreformi järgselt on omavalitsuste IKT eelarved suurenenud. Tallinn teeb ise IT arendusi ja Tartu linn samuti, kuid teised omavalitsused mitte. Ühe arvutitöökoha maksumus Rahandusministeeriumis ja Viljandi vallas sama, kuid töökohtade arvu mahu pealt on ISKE nõuete täitmine erinev.

ELVL IKT kompetentsikeskusele on väljakutseks infosüsteemide õiguste üle võtmine. ELVL on valmis süsteemid üle võtma, kui on piisavalt vahendeid väikearendusteks (vajadus u 150 000 eurot aastas). Samuti tuleb leida lahendus KOVidele ISKE nõuetele vastava taristu teenuse loomiseks Riigipilve, KOV IKT koordineerimise arendamiseks ja teenuse toimemudeliks. Puudu on ka projektide omafinantseering.

Tulevikueesmärkideks on vähendada IT erisusi omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel ning tagada suurem e-teenuste kasutuselevõtt. Välja peab kujundama kesksete infosüsteemide haldusmudeli, leidmaks võimalusi võtta laiemalt kasutusele juba väljatöötatud riigi ja KOVi lahendusi (nt riigi kinnisvararegister, riigitöötaja portaal). Vajalik on tihe koostöö riigiasutustega, sh uute lahenduste arendamisel.

Kaupo Kase tutvustas ELVL ettepanekud RESi lisataotluseks 2020-2023. Esiteks kesksete infosüsteemide ülevõtmiseks on vajalik täiendavalt 75 000 eurot aastas (kokku 150 000 eurot), et teha väikearendusi. Summa suurus põhineb ELVL IT töörühma hinnangul.

Siim Sikkut nõustus, et investeering ja arendused on vajalikud, kuid tuleb välja töötada ka selge toimemudel, mille üks osa võiks olla püsimakse suurendamine, et ei peaks arenduste põhiselt omavalitsustelt lisavahendeid küsima.

Margus Lehesaar tõstis esile, et kui iga KOV investeerib 1000 eurot aastas ühtsesse infosüsteemi, siis see tagaks puuduva väikearenduste rahastuse ning igal panustaval KOV-il tekiks ka sõnaõigus, millist arendust rahastatakse. Tekiks täna puuduv omanikutunne.

Ott Kasuri selgitas, et liidul on raske KOVidele müüa tuleviku arendusi. Vaja on valmistoodet.
Kaire Kasearu tõstatas, et infosüsteemid on olemas ja vaja on väikearendusi nende käigus hoidmiseks mitte uute arenduseks.

Nevel Paju tutvustas teist ettepanekut RES lisavahenditeks riigipilve KOV IKT teenuse projektiks mahuga 1,75 mln eurot perioodiks 2020-2023. Vahendid võimaldaksid KOVidel viia põhiteenused riigipilve ja tagada turvalised ühendused. Esitatud kuluarvestus olemasolevate projektide põhjal. 600 eurot kuus on baasressursside majutuse maksumus KOVi kohta ehk osalev KOV saab kuni 2023 aastani tasuta baastaseme.

Siim Sikkut tõstatas, et projektis on väga pikalt planeeritud teenuse doteerimine, kuid võiks kiiremini üle minna vähemalt osalisele tasumisele.

Ott Kasuri nõustus, et tuleviku toimemudelis ei peaks projektides pakkuma tasuta teenuseid.

Kaupo Kase tõi kolmanda teemana välja tagada struktuurifondide projektideks vajaliku 15%-lise osaosaluse puudumise.

Kaire Kasearu soovis teada, miks vanade infosüsteemide arendustegevuse vajadus kahekordistub kuni 2023. aastani kui plaanitakse uute arenduste väljatöötamist alates 2020. aastast.

Siim Sikkut täpsustas, et ei ole selge, kuidas struktuurifondide lõppemisel edaspidi IKT arendusi rahastatakse. Tulenevalt struktuurifondide perioodi vahendite lõppemisest tuleb
muudatusi. Omafinantseeringut saab taotleda sihtotstarbelise reservi kaudu. Saab broneerida juhuks kui struktuurifondide eelarves või mujalt on võimalik taotleda vahendeid.

Jaan Urb tutvustas Viimsi valla planeeritavat geoinfo projekti.

Kaupo Kase kinnitas, et ELVL toetab Viimsi valla taotlusi (mitte rahaliselt) ja on valmis projektis sisuliselt kaasa lööma. Viimsi valla projekt on kohaldatav kõikidele omavalitsustele.

Kaire Kasearu tõstatas, et on ootus, et ELVL omab keskset vaadet, mida omavalitsused arendavad ning suudavad omavalitsusi koostööle tuua ning nõustada IKT valdkonnas. Vajalik selge toimemudel.

Kaupo Kase vastas, et KOVTP analüüs peaks välja tooma ka tuleviku toimemudeli, sest praeguste teenustasudega teenuse pakkumine edasi ei toimi.

Kaupo Kase esitas ülevaate 2020-2022 plaanitavatest projektidest ja infosüsteemide arendusvajadustest. Soov viia läbi KOV e-teenuste ja infosüsteemide analüüs mõistmaks teenuste maksumust ja turul pakutavate teenuste taset (sh teenuste turvalisus). VOLIS kasutus suurenemas eelkõige kaasava eelarve kasutuseks.

Siim Sikkut rõhutas, et sooviks pigem näha väiksemaid ja terviklikumalt läbi mõeldud projekte mitte planeerida projekte toetuse maksimummahule. Sisulises mõttes MKM toetab tegevusi, kuid rahaliste vahendite võimalus on eraldi toetusmeetmete, RES ja toimemudeli väljatöötamise teema.

2. Omavalitsuste kesksete infosüsteemide (KOVTP, VOLIS, RPIS jne) üleandmine ELVL-le.

Antud teema sai IKT arengukava raames läbitud.

3. Muud küsimused

Margus Lehesaar tegi ettepaneku IKT läbirääkimiste töörühma muudatuseks, et koosseisu kuuluks ainult MKMi IKT asekantsler ja RaMi regionaalvaldkonna asekantsler ning kaks ELVL-i esindajat. Alati võib kaasata seotud osapooli. ELVLi konkreetsete esindajate nimetamiseks saadame ametliku kirja.

Nõustuti.

4. ELVL täiendavad ettepanekud KOV IKT valdkonnas.

Kaire Kasearu selgitas, et järgmisel aastal tuleb esitada konkreetne plaan, mis näitab kuidas KOV IKT strateegias seatud eesmärgid ja tegevussuunad päriselt saavutatakse. Hetkel on tegevused killustatud ja ei täida ELVL suurt eesmärki.

Rahandusministeerium uurib võimalusi struktuurifondide omafinantseeringu määramiseks sihtotstarbelisse reservi, kust vajadusel saab vahendeid RMist taotleda (vajalik MKMi kooskõlastus). Samuti muid rahastamise võimalusi riigieelarvest.

Margus Lehesaar võttis kokku, et ettepanekud kattuvad KOV IKT arengukavas tooduga. ELVLi juures oleva KOV IKT kompetentsikeskuse rahastamise osas on osapoolte kokkulepe Rahandusministeeriumi toetuse järkjärguliseks vähendamiseks. Seejuures ELVLi osa suureneb vastavalt ning KOV IKT kompetentsikeskuse kogueelarve ei vähene. Vahendite kasutus ei ole kuluartiklitega piiritletud. Lubatud on teha kulusid, mis on vajalikud KOV IKT arenguks. Edasises Rahandusministeeriumi ja ELVLi vahelises lepingus saab fikseerida, et iga-aastases kuluaruandes tuleb kajastada kõiki riigi toetuse kulusid, sh reservi vahendite kasutust (kui peaks eraldatama). Sellega oleks loodud kontrollmehhanism reservitaotluse vahendite ja võimalike lisavahendite osas.

Henri Pook tutvustas ettepanekut viia läbi erasektori pakutavate e-teenuste infosüsteemide andmehalduse nõuetele kehtivuse analüüs, sest tase pole teada (nt ID-kaardi turvalisus, logimine, ISKE, erivajadused, GDPR). Samas pakutakse elanikele teenuseid ja on oht andmete lekkeks. Lemmikloomade registri osas on turul kaks teenuse pakkujat olemas ja kuniks teenus toimib ning turvalisuse jmt nõuded on täidetud, siis pole uut registri vaja luua.

Ott Kasuri lisas, et turul pakutavate kahe lemmikloomaregistri vahel toimub andmete vahetus.
Margus Lehesaar võttis kokku, et lemmikloomaregistri osas on turul pakutavad lahendused olemas ja uut registrit ei tule. Analüüsi vajadus sai arengukava punktis läbi räägitud.

(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Lehesaar
Koosoleku juhataja

 

(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Küngas
Protokollija