Pkp nr 6.1 Ülesannete üleandmine kohaliku omavalitsuse üksustele

MEMO
ELVL juhatus
19.02.2019

 

Pkp nr 6.1 Ülesannete üleandmine kohaliku omavalitsuse üksustele

 

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2016–2019 punktis 8.3 on seatud eesmärgiks suurendada kohaliku omavalitsuse finantsautonoomiat ning anda omavalitsustele üle osa hetkel riigi täidetavaid ülesandeid koos vastava rahastusega. Ülesannete üleandmine koos vastava rahastusega suurendaks oluliselt tänast KOVide 23%-list osakaalu valitsussektori kuludes. KOV osakaalu suurendamiseks valitsussektori kuludes nt 30%-le 2021. aastaks peaks andma KOVidele üle ca 440 mln euro eest täiendavaid ülesandeid.

Omavalitsuste tugevdamiseks ning finantsautonoomia suurendamiseks otsustati 21. septembri 2017.a valitsuskabineti otsusega tõsta toetusfondis mitmed kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2021 ümber kohalike omavalitsuste tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi (üldotstarbelise toetuse) kaudu ja indekseerides seejuures tasandusfondi lisatavate vahendite kasvu.

Sama valitsuskabineti arutelul anti valdkonna ministeeriumidele ülesandeks analüüsida
puudega inimeste perioodiliste toetuste,
kutsehariduse,
gümnaasiumihariduse,
erakoolide toetamise,
riigile kuuluvate kõrvalmaanteede,
treenerite toetussüsteemi ja
maakondlike arenduskeskuste
tegevuste võimaliku üleandmise kohta kohaliku omavalitsuse üksustele ning esitada analüüsi tulemused Rahandusministeeriumile hiljemalt 2018. aasta IV kvartaliks.

Rahandusministeeriumile anti valitsuskabineti otsusega ülesanne esitada analüüsidest tulenevalt Vabariigi Valitsusele ettepanekud kohaliku omavalitsuse üksustele ülesannete üleandmiseks koos finantseerimisega.

Valitsuskabineti 17.01.2019 memorandumis esitatakse valdkondade kaupa kokkuvõtted valdkonnaministeeriumide analüüsidest ning järeldustest omavalitsustele ülesande üleandmise võimalikkuse kohta.


1) puuetega inimeste perioodilised toetused

Analüüsi tulemusel on Sotsiaalministeerium jõudnud järelduseni, et erivajadusega inimeste poliitika põhimõtted vajaksid muutmist ning teenuste ja toetuste korraldus kaasajastamist. Sealjuures näeb Sotsiaalministeerium KOVide rolli ja otsustusõiguse suurendamise vajadust erivajadusega inimeste teenuste osutamisel ja toetuste maksmisel. Täpsemad ettepanekud ja lahendused on kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2019. aasta II kvartalis.


2) kutsehariduse ja gümnaasiumihariduse korraldamine ning erakoolide toetamine

Haridus- ja Teadusministeerium analüüsis gümnaasiumi ja kutsehariduse sisulisi väljakutseid ning seniseid arenguid ja peab õigeks esitada oma ettepanekud 2019. aastal valmivas haridus-ja teadusstrateegias 2035, kus lepitakse kokku keskhariduse kui terviku arenguprioriteedid.


3) riigile kuuluvate kõrvalmaanteede üleandmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsis osa riigile kuuluvate kõrvalmaanteede üleandmise võimalikkust, kuid ei esitanud ettepanekuid. Analüüs näitas, et osad riigile kuuluvad kõrvalmaanteed on selgelt kohaliku tee tunnustega, kuid nende üleandmise tingimused vajavad omavalitsusüksustega täiendavaid arutelusid. Samuti tuleb kaardistada nende teede seisukord ning remondivajadused.


4) Treenerite toetussüsteemi üleandmine

Treenerite tööjõukulude toetussüsteemi meede käivitati 2015. aastal eesmärgiga, et laste ja noorte treenerid saaksid treeningute juhendamise eest töötasu, nende töötasudelt makstakse ettenähtud maksud ja treeneritele luuakse töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. Maksu- ja Tolliamet oli varasemalt tuvastanud, et mitmetes spordiklubides tasuti töö eest tulumaksuvabade stipendiumitega.

Kultuuriministeerium ei toeta treenerite toetuse üleandmist omavalitsustele, tuues välja, et toetus lähtub treeneri kvalifikatsioonist (5-nda ja kõrgema kutsetasemega treener) mitte omavalitsuse otsustest ning toetust eraldatakse olenemata spordiorganisatsiooni omandivormist ehk toetust makstakse otse ka eraettevõtetele. Toetuse eraldamisel lähtutakse laste ja noorte osalusest treeningutel ning kõik alad ja organisatsioonid on toetuse eraldamisel võrdsed.

Omavalitsustele toetusvahendite üleandmine vaid toetuse edasi jagamiseks ilma omavalitsusepoolse kaalutlusõiguse või omavalitsuse poolse panuseta ei anna kultuuriministeeriumi hinnangul lisandväärtust.


5) maakondlike arenduskeskuste tegevus

Maakondlike arenduskeskuste tegevus on omavalitsustele üle antud. 2017. a maavalitsuste tegevuse lõpetamisega ning maakondlike arenduskeskuste reorganiseerimise käigus anti arenduskeskused kõikides maakondades omavalitsuste või maakondliku omavalitsusliidu ühisele haldamisele. Täiendavat analüüsi ei koostatud.

 

17.01.2019 koostatud Valitsuskabineti memorandumis sisaldusid järgmised ettepanekud Valitsuse otsuseks:

 

1) puudega inimeste perioodilised toetused

Sotsiaalministeeriumil esitada erivajadusega inimeste poliitika põhimõtted ning teenuste ja toetuste korraldus kaasajastamist puudutavad ettepanekud Vabariigi Valitsusele 2019. aasta II kvartalis.


2) kutsehariduse ja gümnaasiumihariduse korraldamine ning erakoolide toetamine

Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada kutsehariduse ja gümnaasiumihariduse ning erakoolide toetamise korraldamist puudutavad ettepanekud haridus- ja teadusstrateegia 2035 raames 2019. aasta jooksul.

31.01.2019 toimunud Valitsuskabinet otsustas võtta teadmiseks riigihalduse ministri ülevaade ülesannete üleandmisest kohaliku omavalitsuse üksustele.

 

Memo koostas:
Jan Trei
11.02.2019