Pkp nr 6.2 Ruumiloome ekspertrühma aruanne ja ettepanekud

MEMO
ELVL juhatus
19.02.2019

 

Pkp nr 6.2 Ruumiloome ekspertrühma aruanne ja ettepanekud

31.01.2019 arutas valitsuskabinet oma nõupidamisel ruumiloome ekspertrühma aruannet ja ettepanekuid.

Riigikantselei juures tegutses 2017. aasta juulist 2018. septembrini ruumiloome ekspertrühm (peamiselt ruumivaldkonna tippekspertidest koosnev kogu), mille ülesandeks oli kaardistada ruumilise planeerimise ja arhitektuuriga seotud tegevuse olukorda riigis ning teha ettepanekuid asjade paremaks korraldamiseks.

Töö lõppedes esitas ekspertrühm aruande, millest nähtub, et ekspertrühma hinnangul on olukord mitmetes aspektides päris murettekitav ja riik saaks oma ruumilist keskkonda tunduvalt rohkem väärtustada.

Ekspertrühma lõpparuande osas esitas eriarvamuse Eesti Linnade ja Valdade Liit (võimalik KOV autonoomia riive, bürokraatia suurenemine) ning Rahandusministeerium (märkused seoses lõpparuande ettepanekute elluviimisega).

Ekspertrühma töö aruanne toob teiste hulgas välja järgmised olulised probleemid:

-Suur osa ruumiloomest toimub sõltumatult planeerimisseadusest ja planeeringutest või planeeringuid täpsustavate tööde ja otsuste kaudu. Kehtiva planeerimisseaduse § 8 määratud elukeskkonna parendamise põhimõte saab olla tulemuslik üksnes juhul, kui see rakendub kõigis ruumiotsustes, mitte üksnes planeerimisdokumentides (ehitusvaldkonnas, keskkonnavaldkonna otsustes, taristut puudutavates otsustes, riigi hoonestatud ja hoonestamata kinnisvara kasutamise otsustes jm). Elukeskkonna parendamise põhimõte peab kehtima laiemalt ning riik peab tegema selgemaks, kuidas põhimõtte rakendumise eest hoolitsetakse.

-Arhitektuuri ja ruumi puudutavaid otsuseid tegevad ministeeriumid, ametid ja organisatsioonid ei pea vajalikuks ruumivaldkonna pädevuse hoidmist organisatsiooni sees, ruumiotsuste tegemisse ei kaasata piisavalt ruumiharidusega spetsialiste, sh avalikus sektoris juba tegutsevaid ruumispetsialiste. Vastutus elukeskkonna kvaliteeti mõjutavate valdkondade (sh ruumiline planeerimine ja ehitus) eest on kooskõlas põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega valdavalt kohalikul omavalitsusel. Samas mõjutavad KOVi ülesannete täitmist oluliselt riigi tehtavad ruumiotsused. Kuna kõigis KOVides ei ole tööl ruumiharidusega spetsialiste, ei pöörata ruumiotsuste ettevalmistamisel alati piisavalt tähelepanu ruumi kvaliteedile.

-Riigi investeeringud kinnisvarasse on ruumiloome seisukohast tihti läbi kaalumata. Arhitektid, maastikuarhitektid ja sisearhitektid kaasatakse protsessi alles projekteerimiseks siis, kui olulised otsused on juba tehtud. Seetõttu ehitiste ja rajatiste asukoha valik, ruumiprogrammide, lähteülesannete ja hanketingimuste koostamine inimeste elukeskkonna parendamise eesmärki alati ei panusta.

-Valdkondlike õigusaktide/poliitikate/arengukavade/üksikotsuste tegemisel tuleb protsessidesse juurde tuua, mõnel juhul suurendada, ruumikaalutlust ning võtta rohkem arvesse ruumilise arengu ja regionaalarengu eesmärke. Riigi tasandil tuleb valdkondlike otsuste ruumilise mõju analüüsiks ja selle tähtsuse selgitamiseks kaasata rohkem ruumipädevusega spetsialiste.

-Üleriigiline planeering (ÜRP) kui riigi ruumilist arengut enim suunav dokument ei hõlma kõiki ruumiloome valdkondi. ÜRP ning riigi strateegiliste ja valdkondlike arengukavade vahelised seosed vajavad tugevdamist.

-Ükski seadus ei käsitle ruumiloomet terviklikult ja seostatult; õigusaktid, mille alusel ruumiotsused langetatakse, ei sisalda kvaliteetse ruumi eesmärki. Aruanne teeb probleemide lahendamiseks rea ettepanekuid, mis peaks viima ruumiga paremini arvestava riigini. Ettepanekute hulgas on tööd õigusaktidega, riigiasutuste ja KOVide ruumipädevuse tõstmise meetmed ja riigi üldise strateegilise juhtimise ruumikohane ülevaatamine.

VAJADUSED:

Kuna puudused eeldavad ekspertrühma arvates lahendamiseks pidevat tähelepanu, senisest tihedamat koostööd ja laiemat vaadet, pöörab ekspertrühm tähelepanu järgmistele vajadustele:

1.Teadvustada, et paljude erinevates valdkondades tehtavate otsustega mõjutatakse ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti (nt uue kooli ehitus, riigitee hooldus, sh rekonstrueerimine, metsahooldus, muinsuskaitseala kasutustingimused). Tuleb tagada, et elukeskkonna kvaliteet oleks otsuste langetamisel üheks kaalutluse aluseks ning lahenduste väljatöötamisel osaleksid ruumipädevusega spetsialistid.

2. Leida lahendused ruumiloomes otseselt osalevate ministeeriumide valdkondade (eelkõige ruumiline planeerimine, arhitektuur, ehitus) tihedamaks koostööks või liita need ruumiloome üksuseks. Lähtuda tuleb riigi tõhustamise ja bürokraatia vähendamise üldisest suunast, täiendavate ametikohtade loomisel leida võimalusi ametnike arvu vähendamiseks.

Lisaks juba teostatavatele ülesannetele või olemasolevaid ülesandeid võimustades tuleb ruumiloome ekspertrühma aruandest lähtuvalt ja Rahandusministeeriumi, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu täiendavalt esitatud seisukohti täpsustades seada eesmärgiks:

-järgida kvaliteetse ruumi edendamise põhimõtet ning seirata selle rakendamist;

-nõustada riigiasutusi ja riigi osalusega eraõiguslikke isikuid kui kinnisvara tellijaid elukeskkonna parendamise eesmärgi elluviimisel;

-osaleda meetmete väljatöötamises, töötada välja ettepanekuid põhikirjade ja põhimääruste täiendamiseks ja muutmiseks riigiasutuste töökorralduse muutmiseks parema ruumilise keskkonna saavutamiseks;

-teha vajadusel ettepanekuid riigi ruumiloomet puudutavate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks;

-osaleda riiklike arengudokumentide protsessides ruumi kvaliteedi edendamiseks.

3. Moodustada Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonda töörühm, mis:

-analüüsib, teeb ettepanekud, räägib läbi ja kooskõlastab seotud osapooltega sobivaima lahenduse, mis suurendab ruumikaalutluse arvestamist otsuste ette valmistamisel;

-koordineerib ministeeriumide ülesandeid ja töökorraldust reguleerivate muudatuste elluviimiseks vajalike dokumentide muutmist;

-määratleb tulevase töökorralduse ja ressursivajaduse muutunud struktuuriüksustes;

-esitab ettepanekud ametkondade ruumipädevuse suurendamiseks.

4. Lähtuda asjaomaste toetuste (sh EL toetuste) planeerimisel ja rakendamisel elukeskkonna parendamise printsiibist. See lähenemine annab võimaluse kaaluda tehtavate investeeringute ruumilist mõju ning pikas perspektiivis kasutada investeeringuid süsteemselt parema elukeskkonna saamiseks. Kuna riigi prioriteetide kokkuleppimine perioodiks 2021+ käib, sh EL struktuurivahendite perioodi rakenduskavade kujundamiseks, on oluline see otsus teha praegu. Elukeskkonna parendamise printsiibi järgimise täpsemat regulatsiooni kujundamist analüüsitakse kooskõlas käimasoleva riigi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise metoodika ülevaatamisega. Selle printsiibi arvestamise kriteeriumid töötab välja ruumiloome meeskond või ruumiloomega otseselt seotud ministeeriumide üksused koostöös, lähtudes läbivate teemade juhendi valdkondlikust proportsionaalsusest. Printsiibi järgimist hakkab tulevikus seirama ja koordineerima loodav ruumiloome meeskond või ruumiloomega otseselt seotud ministeeriumide üksused.

Valitsuskabineti otsus:

1.Võtta ruumiloome ekspertrühma aruanne teadmiseks ja teadvustada, et kvaliteetne ruumiline elukeskkond on riigi jaoks oluline vahend kodanike heaolu parandamisel.

2.Rahandusministeeriumil koostöös Kultuuriministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga moodustada töörühm, et leida võimalused ruumikaalutluse arvestamise suurendamiseks otsustusprotsessides ning organisatsioonide tegevuse parendamiseks nõupidamisele esitatud memorandumis toodud põhimõtteid arvestades.

Töörühmal:

1) kaasata oma töösse ka teisi ministeeriume, kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigilist liitu, ettevõtlusorganisatsioone, õiguskantsleri esindaja ja teisi asjaomaseid partnereid,

2) tutvustada ülalnimetatud võimalusi Vabariigi Valitsusele jaanuaris 2020. a.

3. Lisada toetuste planeerimise ja rakendamise põhimõtetesse elukeskkonna parendamise printsiip.

 

Memo koostas:

Jan Trei

12.02.19