President Toomas Hendrik Ilves 9. linnade ja valdade päeval Tallinnas 13. veebruaril 2013


Kõne tekst lehelt:
http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/8617-2013-02-13-08-42-09/index.html

13.02.2013

Head omavalitsusjuhid.


Ma alustan riigi kohustusest ja võimalusest mõjutada kohalikku elu, et see oleks kestlik ja võimalikult võrdseid teenuseid pakkuv nii suuremates linnades kui ka väiksemates valdades.

Esimene näide. Eesti Energia omanik on meie oma riik. Omanik, juriidiliselt nõukogu, on nõustunud Eesti Energia investeeringutega tuhandete kilomeetrite kaugusel Eestist. Ent rahvusliku elektrifirma tuhandeid kliente kodumaal huvitavad hoopis elektriarvete arvutamise põhimõtted ja kasumimarginaali põhjendatus.

See, et Eesti Energia teenib kasumit, teeb rõõmu. Ent küsimus on, milline on selle kasumi hind koduturu tarbijale ja kui suurt osa kasumist kasutatakse Eesti-sisese varustuskindluse suurendamiseks, maaliinide väljaehitamiseks ja maaettevõtete liitumise kergendamiseks. Paraku ei ole ma siin märganud Eesti Energia omaniku kindlakäelist tegutsemist. Kahjuks.

Teine näide. Swedbank Eesti teenis mullu tavakodaniku arusaamade järgi head kasumit. Tore, sest äriühing peabki kasumit teenima. Nüüd aga saime teada, et Swedbank tahab sel aastal sulgeda kontorid Elvas ja Märjamaal. Inimesed on rahulolematud ja kohalike omavalitsuste juhid kurvad, kuid teha pole justkui midagi. Pank otsustab ise, kus kontoreid avab ja kus sulgeb.

Ühelt poolt see nii ongi. Teisalt aga on Eesti riik sedasama Swedbanki usaldanud ja paigutanud sinna meie avalikku raha. Nii on Swedbank osa enda kasumist teeninud tänu Eesti riigile. See eeldaks suhtumist, mida diplomaatias nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks. Ärimaailmas on kasutusel väljend "sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte".

Kas meie Riigikogu pädev komisjon või regionaalminister on kohtunud Swedbanki juhtidega ning arutanud, kas Elva ja Märjamaa pangakontorite sulgemisotsus on tõesti lõplik? Mina ei ole sellist teadet ajakirjandusest lugenud.

Need kaks lugu näitavad minu jaoks, et riik jätab kasutamata võimalused või unarusse oma kohustused, kuidas suurematest linnadest eemal elavad inimesed ei tunneks oma elu ääremaastumas. Omavalitsused saavad olla siin taganttõukajateks ning julgustan teid seda tegema, nii omavalitsusliitude kui ka parlamendierakondade kaudu.

Lugupeetavad kuulajad,

Kui täna küsida ühelt vallavanemalt või linnapealt, kuidas läheb, kuuleme tavaliselt vastuseks kõhklevaid sõnu: elektri hind pingutab eelarvet, maamaksuvabastus jätab eelarvesse augu, õpetajate palgarahaga on keeruline, lumerohke talv neelab teederaha ja nii edasi.

See kõik peaks viima meie mõtted teemani, kuidas efektiivsemalt valitseda.

Olen riigi tasandil kutsunud üles arutama, millist Eestit me jõuame üleval pidada.

Sama küsimus tuleb esitada siin saalis: millist linna või valda me jõuame üleval pidada, et kõikjal Eestis oleks hea elada.

Mõned mõtted selle kohta.

Liitumine ja koostöö teiste omavalitsustega on võimalus, mida täna üha rohkem arvesse võetakse. Kiidan oma kodumaakonna, Viljandimaa, nelja valda ja hoian neile pöialt, et uus võimas omavalitsus tööle hakkaks ja edukaks osutuks. Tunnustan Põhja-Läänemaad laia liitumise algatamise eest. Tahan kõikidele liitujatele ja liitumist kavandavatele omavalitsustele jõudu soovida ja ütlen – te ajate õiget asja.

Koostöö kodanikuühiskonnaga. Ma ei pea teile selgitama nn Jääkeldriprotsessi ja Rahvakogu. Aga tahan öelda, et osalemine ja demokraatlik otsustamine pole üliolulised mitte ainult riigi tasandil, vaid ka omavalitsustes. Siit minu soovitus: kaasake kodanikuühiskonda, arvestage nendega ning arutage omavahel, kuidas linnas-vallas avaliku teenuse kvaliteeti paremaks teha.

Väikese spikrina meenutan uuringufirma Saar Poll mullust küsitlust, mille järgi on inimeste arvates viimase aastaga kõige rohkem halvenenud sõiduteede, ühistranspordi ja eriarstiabi olukord, neile järgnesid panga- ja postiteenuse, tuletõrje- ja päästeteenistuse ning perearstiabi kättesaadavus.

Tänavu on valimiste aasta. Eestis tähendab see tihti panuseid välisele küljele – teed, tänavad, lasteaiad ja kultuurimajad, spordikeskused ja purskkaevud, pargid ja pingid. Pidagem aga meeles, et kõik see, mis täna ehitatud, tahab järgmised aastakümned ülalpidamist ja majandamist.

Seepärast kutsun teid kõiki vaatama oma investeeringute plaane ja kavasid laiemalt, mitte vaid ühe valla ja ühe valimistsükli piires. Piltlikult öeldes ei ole igasse valda vaja suurt staadioni, ujulat, jäähalli.

Ja veel, see on juba soovitus valijaile: olge ettevaatlikud, kui teile öeldakse, et midagi on tasuta. Tegelikult ei ole see kunagi tasuta, sest kõik tuleb millegi või kellegi arvelt, mistõttu olge nõudlikud küsima, mille või kelle arvelt teile niiöelda tasuta pakutakse.

Tänan.