Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress (CLRAE)

CLRAE - Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe - on Euroopa Nõukogu organ, mis esindab Euroopa riikide (47) kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusorganeid.
 
Ülevaade
 
 
CLRAE ja Euroopa Nõukogu 
 
1949. aastal moodustatud Euroopa Nõukogu on Euroopa organisatsioon, mille peamised eesmärgid on
- inimõiguste,
- õigusriigi põhimõtete ning
- pluralistliku demokraatia

kaitsmine ja edendamine.

Euroopa Nõukogu, millel praegusel hetkel on 47 liikmesriiki, saavutas üleeuroopalise ulatuse 1990. aastal, kui liikmeteks hakati vastu võtma Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Euroopa Nõukogu tegevus on konkretiseerunud enam kui 150 konventsioonis (see tähendab 75 000 kahepoolset lepet), millest lähtuvalt kooskõlastatakse ja ühtlustatakse liikmesriikide õigusakte. 
 
Neist konventsioonidest on kõige tuntumad Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa kultuurikonventsioon ning Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (viimane avati allkirjastamiseks 15. oktoobril 1985 a.). 
 
Euroopa Nõukogu organid on Ministrite Komitee, Parlamentaarne Assamblee ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress (CLRAE). Euroopa Inimõiguste Kohus (European Court of Human Rights) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki).
 
Kongressi ülesanne on tegeleda inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ning pluralistliku demokraatia kaitsmise ja edendamisega kohalikul tasandil; peamine eesmärk on kaitsta ja suurendada Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsusorganite poliitilist-, haldus- ja finantsautonoomiat, õhutades keskvõimu arendama kohalikku demokraatiat ja rakendama toetuspõhimõtet. CLRAE-l, mis koguneb plenaaristungile Strasbourg'i tavaliselt kaks korda aastas (tavaliselt märtis ja oktoobris), on 648 liiget (324 põhiliiget + 324 asendusliiget), kes esindavad enam kui 200 000 Euroopa kohalikku ja piirkondlikku omavalitsusorganit. 
 
Ajalugu
 
Euroopa Nõukogu asutas Euroopa Kohalike Omavalitsuste Konverentsi 1957 aastal., kaasamaks omavalitsustöötajaid Euroopa probleemide lahendamisele. 1975 aastal, arvestades regionaalse omavalitsustaseme kasvavat tähtsust Euroopas, Konverentsi alusdokumenti – hartat – täiendati ja ta haaras nüüdsest ka regioone, kandes nüüdsest Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Alalise Konverentsi nime. Tema järglane, Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress pidas Euroopa Nõukogu 32 liikmesmaa 234 esindaja osavõtul 31. maist kuni 3 juunini 1994 a Strasbourg'is, Prantsusmaal, oma esimese istungjärgu. Uus nimi ja staatus peegeldab kohalike omavalitsuste tähtsuse tunnustamist ühtse Euroopa idee elluviimisel.
 
2003 a. 14. oktoobril otsustas Kongressi juhatus Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi nimetada Euroopa Nõukogu Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressiks. 
 
Ülesanded
 
Kongress arutleb ja avaldab arvamust küsimuste üle, millel on poliitiline tähtsus kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele. Tema arvamusavaldused ja resolutsioonid adresseeritakse Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele koos Parlamentaarse Assamblee arvamusega samas küsimuses. Nad võivad sisaldada soovitusi, mis on adresseeritud Euroopa riikide valitsustele, piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele ja nad võivad isegi ette panna lepinguprojekte. 
 
Kõige olulisem Kongressi tegevus on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta täitmise kontrollimine ja vastavate raportite koostamine riikide kohta. Nendes CLRAE hindab, kuidas riigid on hartat täitnud.
 
Teine oluline küsimus on kohalike ja piirkondlike valimiste vaatlemine EN liikmesriikides (ainus rahvusvaheline organisatsioon, millel on selleks riikide mandaat, kõik muud organisatsioonid võivad samuti kohalikke- ja piirkondlikke valimisi vaadelda, kuid CLRAE-l on see kirjas kongressi statuudis ja selle on kinnitanud kõik EN liikmesriigid).
 
Kongress on ka palju aega pühendanud Euroopa Piirkondlike Omavalitsuste harta väljatöötamisele, kuid riikide vastuseisu tõttu (kardetakse piirkondade liigset autonoomia kinnistamist, mis võiks viia nende iseseisvumiseni) pole seda hartat heaks kiidetud. 
 
Kongress hoiab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kursis Euroopa ühinemise probleemidega ja aitab kaasa nende omavahelisele koostööle. Regulaarselt korraldab CLRAE avalikke arutelusid, sümpoosiume, konverentse ja seminare. Kongress hoiab tihedat sidet paljude Euroopa Ministrite erialaste konverentsidega, eriti nendega mis pudutavad kohalikku omavalitsust, regionaalplaneerimist, transporti, tööhõivet, kuultuuri ja meeste ja naiste vahelise võrdsuse probleeme. Kongress toetab ühtse Euroopa ideed, toetades linnade, valdade ja piirkondade vahelisi partnerlus- ja sõprussidemeid. 
 
Tegevus
 
Kongress koguneb kaks korda aastas korralisele istungjärgule Strasbourg'is Euroopa Nõukogu Palees (Palais de l'Europe). Istungjärkude vahelisel ajal korraldab CLRAE tööd Kongressi Alaline Komitee. Iga riik on esindatud proportsionaalselt, vastavalt rahvaarvule ja esindajate arvule Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Igale esindajale on valitud ka asendusliige, kellel on põhiliikmega võrdsed volitused. Määratletud on ka delegaatide kuulumine ühte kongressi kahest kojast (Piirkondlike omavalitsuste koda, Kohalike omavalitsuste koda). 
 
Delegaatide valimine
 
CLRAE delegaatide mandaadiperiood oli varem 2 aastat, alates oktoobrist 2012 on mandaadiperioodi pikkuseks 4 aastat ning aastast 2021 5 aastat.
 
CLRAE delegaadiks võib valida kohalike ja piirkondlike volikogude liikmeid või neid, kes on otseselt aruandekohustuslikud volikogule või riiklikule või piirkondlikule omavalitsusliidule. Iga liikmesriigi delegatsioonil peab olema:
  • Ühtlane geograafiline esindatus kogu territooriumil
  • Ühtlane esindatus erinevates kohalikest ja regionaalsetest omavalitsusorganitest, näiteks erinevate omavalitsusliitude kaudu
  • Erinevate poliitiliste jõudude võrdne esindatus
  • Naiste ja meeste võrdne esindatus.
 
CLRAE delegaate valitakse igas riigis vastavalt kehtivale protseduurile, millest informeeritakse ka Euroopa Nõukogu. Igas delegatsioonis on esimees ja sekretär, kes on vastutavad suhete ees alalise komisjoniga ja sekretariaadiga delegatsiooni volituste kehtimise ajal. 
 
Eestist kuulub CLRAEsse kolm esindajat ja sama palju asendusliikmeid. Aastast 2018 nimetab esindajad kongressi Eesti delegatsiooni Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Varasematel aastatel toimus liikmete lähetamine nii: Omavalitsusliitude Koostöökogus lepiti aastal 2004 kokku, et Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) nimetab delegatsiooni kahe põhiliikme ja ühe asendusliikme kandidaadid ning Eesti Linnade Liit (ELL) ühe põhiliikme ning kahe asendusliikme kandidaadid. Aastast 2016 on aga delegatsiooni põhiliikmete hulgas 2 ELL esindajat ning 1 EMOL-i esindaja ning asendusliikmeteks 2 esindajat EMOL-st, 1 ELL-st. Muudatus on seotud sellega, et aastast 2015 kaotas Eesti EL Regioonide Komitees ühe kohta (7+7 liiget asemel 6+6 liiget). Kui enne seda oli ELL-l üks esindaja rohkem regioonide komitee põhiliikmete hulgas (4+3) ning EMOL-l üks esindaja rohkem CLRAE põhiliikmete hulgas (2+1), siis nüüd on regioonide komitees mõlemal liidul 3+3 esindajat, CLRAE-s ELL-l 2+1 ja EMOL-l 1+2 esindajat.
 
Delegatsiooni koosseis al. 23. märtsist 2021 (mandaadiperiood 2021 - 2026): 
 
Delegatsiooni juht: Mihkel Juhkami
Delegatsiooni asejuht: Annika Vaikla

Põhiliige Asendusliige Linn / vald
Kohalike Omavalitsuste Koda
Annika Vaikla   Viimsi vald, abivallavanem
Mihkel Juhkami   Rakvere linn, linnavolikogu esimees
  Varje Tipp Pärnu linn, abilinnapea
  Ott Kasuri Harku vald, vallavolikogu liige

Piirkondlike Omavalitsuste Koda *
Andrei Novikov   Tallinn, abilinnapea
  Uno Silberg Kose vald, vallavolikogu esimees

* Eestis piirkondlikke omavalitsusi ei ole, kuid Eesti delegatsiooni liikmed võivad olla ka selle koja liikmed. Alates märtsist 2021 saavad Kongressi uue kodukorra kohaselt Eesti esindajad Kongressi Piirkondlike Omavalitsuste Kojas ka hääletada. 
 
Delegatsiooni sekretärid:
Marliis Rettau, ELVL büroo
Kaimo Käärmann-Liive, ELVL büroo 
 
Põhiline töö Kongressis toimub komiteedes, mida on kolm. Kohtade jaotus komiteedes:

Põhiliige Asendusliige KOV KOJAST REG KOJAST
Monitooringukomitee (järelvalvekomitee) (Committee on the Honouring of Obligations and Commitments by member states of the European Charter of Local Self-Government (to be known as the Monitoring Committee)
Mihkel Juhkami   X  
  Ott Kasuri X  
Valitsemisküsimuste komitee (Governance Committee)
Andrei Novikov     X
  Uno Silberg   X
Päevakajaliste küsimustega tegelev komitee (Current Affairs Committee)
Annika Vaikla   X  
  Varje Tipp X  
 
Tänaste delegaatide mandaat kehtib märtsini 2026.

Kongresside vahelisel perioodil korraldab tööd ja esindab Kongressi Alaline Komitee, mille koosseisu kuulub igast riigist kaks esindajat, välja arvatud Küpros, Eesti, Island, Malta, Sloveenia ja "Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia" 1 esindajaga.
 
2000. aastal võttis kongress vastu aruande kohaliku demokraatia olukorrast Eestis, ning sellel põhinevad soovitused. Monitooringut korrati aastal 2010 ning taas võeti vastu soovitused. Viimane monitooring leidis aset aastal 2017. Vaata https://www.elvl.ee/clrae-eesti-raportid
 
Eesti del. liikmete raportid Kongressis:
2008: Saima Kalev (Jõgeva vallavanem), Child in the city (Saima Kalevi kõne raporti vastuvõtmisel)
2015: Leo Aadel (Haljala vallavanem) ja Josan Meijers (Madalmaad), E-media: game changer for local and regional politicians
 
Eesti delegatsiooni liikmed CLRAE-s läbi aegade - vaata siit.

Noorte esindajad Kongressi plenaarsessioonidel
Noorte laialdasemaks kaasamiseks on Kongress alates aastast 2014 kutsunud plenaarsessioonidele noorte esindajaid. Igast EN liikmesriigist saab ühel aastal mõlemal plenaarsessioonil osaleda üks noor, kelle kulud katab Kongress. Kandideerimistingimused igal aastal veidi muutuvad, täpsem info saadetakse alati ELVL liikmetele palvega seda infot noorte seas oma KOV-s levitada. Eestist on osalenud:
2014: Liis Liinev Laheda vallavalitsusest;
2015: Kristiina Valk Tartu linnavalitsusest;
2016: Triinu-Liis Paabo Tallinna noortevolikogust;
2017: Arina Tsekanina Narva-Jõesuust (MTÜ Vita Tiim);
2018: Eva Lennuk Narvast (tudeng);
2019: Karl-Mattias Sepp Tallinna noortevolikogust;
2020: Susanna Veevo, CEO of Peace Action Community Estonia and university student.

 

Toimetaja: KAIMO KÄÄRMANN-LIIVE