ELVL HNT töörühma koosoleku protokoll nr 2
Tallinn, 06.09.2018

Algus kell 13.00, lõpp kell 14.30

Osalesid: 
Andres Pajula, 
Aivar Soe, 
Helle Kajaste, 
Triin Varek, 
Andres Kampmann, 
Hille Ilves, 
Merike Trumm, 
Tiina Oraste, 
Arno Peksar.

Skype vahendusel: 
Riho Raave ja 
Helle Kahm.

Kutsutud: 
Jüri Võigemast, 
Jan Trei, 
Ott Kasuri.

Protokollija: 
Hille Ilves, HNT töörühma koordinaator

 

Päevakord:

1) HTM ministri käskkiri 27.08.2018 - HNT töörühma liikmete tutvustamine – H. Ilves

2) ELVL töörühma põhiliikmed ja asendusliikmed, tutvustamine – H. Ilves

3) Kokkulepped 2019-2022 riigi eelarvestrateegia ja 2019. a riigieelarve eelnõu   läbirääkimiste lõpp-protokolli.

1. HTM ministri käskkiri 27.08.2018 - HNT töörühma liikmete tutvustamine

Käskkiri lisatud protokollile.

2. Töörühma liikmete tutvustamine, kinnitatud ELVL volikogu koosolekul 03.04.2018

OTSUSTATI:

kaasata uus asendusliige Ida-Virumaa KOVde haridusspetsialistide hulgast seoses asendusliikme Riina Sooääre töölepingu lõppemisega Jõhvi VVs.

 

jrk	Töörühma põhiliige	Töörühma asendusliige
1.	Andres Pajula, Tallinna Haridusameti juhataja	Aimur Liiva, Kiili VV vallavanem
2.	Riho Raave, Tartu LV haridusosakonna juhataja	Piret Talur, Tartu LV kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja
3.	Triin Varek, Rakvere LV abilinnapea	Merike Trumm, Viru-Nigula VV haridusjuht
4.	Larissa Degel, Narva LV Kultuuriosakonna juhataja asetäitja, haridusteenistuse juhataja
5.	Aivar Soe, Harku VV haridus- ja kultuuriosakonna juhataja	Aimur Liiva, Kiili VV vallavanem
6.	Helle Kajaste, Jõgeva VV haridus- ja kultuuriosakonna juhataja	Tiina Oraste, Järva VV abivallavanem
7.	Andres Kampmann, Lääne-Nigula vald, volikogu liige	Arno Peksar, Lääneranna vald, volikogu esimees
8.	Helle Kahm, Saaremaa VV abivallavanem	Marika Saar, Elva VV abivallavanem
9.	Hille Ilves, töörühma koordinaator

3. Kokkulepped 2019-2022 riigi eelarvestrateegia ja 2019. a riigieelarve eelnõu läbirääkimiste lõpp-protokolli

ELVL ettepanek 1. Näha RES 2019-2022 ette ja eraldada KOVidele Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu programmis kavandatud vahendid

Toetusfond (mln eurot)	2017	2018	2019 kava	2020 kava	2021 kava	2022 kava
Hariduskulud	251,36	288,99	288,99	288,99	288,99	289,99
Koolieelsete laste­asutuste õpetajate tööjõukulude toetus	4	12	12	13,23	13,89	13,89
Huvihariduse ja huvi­tege­vuse toetus	5,7	14,25	16,25	17,25	17,25	17,25

Valitsuskomisjoni seisukoht:

1) Haridust ja noorsootööd käsitlevad toetusfondi eraldised on RESis arvestatud (vt allpool lisatud tabel.).

 

Toetusfond (mln eurot): 2017 2018 2019 kava 2020 kava 2021 kava 2022 kava Üldhariduskoolide pidamise toetus 253,7 314 314* 314** 314** 314** Koolieelsete laste­asutuste õpetajate tööjõukulude toetus 2,5 13,5 15 15 15 15 Huvihariduse ja huvitegevuse toetus 5,7 14,25 14,25 14,25 14,25 14,25 *Toetuse kasv täpsustub EHIS 10.11 seisuga, kui on selgunud õpilaste arvud. **Toetuse kasv sõltub edasistest õpetaja palgakasvu prioriseerimise kokkulepetest

2) 2019.aastal on riigieelarves planeeritud üldhariduskooli õpetaja arvestusliku brutokuupalga kasv 1380 eurolt 1500ni sh õpetaja töötasu alammäära kasv 1150 eurolt 1250 euroni.

3) Riigieelarvest toetakse omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmisel üldhariduskooli õpetajate palga alammäärani.

Arutelu:

• Kui üldhariduskooli õpetaja töötasu kasvab, siis peavad kasvama ka ülejäänud haridustöötajate palgad sh tugispetsialistide;
• Ettepanek valitsuskomisjonile: kirjutada tabelis toodud summad lahti, nt mida sisaldab 314 MEURi, vastasel juhul ei ole võimalik hinnata toetuste muutusi võrreldes käesoleva aastaga.

OTSUSTATI:

kokkuleppe osas jätkatakse läbirääkimisi.

HTMs esitlevad teemat A. Pajula, R. Raave ja J. Võigemast.

ELVL ettepanek 2. Jätkata kohalike omavalitsuste ja riigi koostööd tagamaks haridusliku erivajadusega õpilastele parim õpikeskkond.

Oluline etapp haridusliku erivajadusega õpilaste õppekorralduse korrastamises on läbitud. Muudetud on PGSi 4. jagu Õpilasele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine, mis toetab kaasava hariduse põhimõtte elluviimist.

Valitsuskomisjoni seisukoht:

1) Toetusfondis ja  kohalike omavalitsuste tulubaasis tagatakse riigieelarveline rahastus.

2) Alustatud on kohalikele omavalitsustele seni riigi pidada olnud hariduslike erivajadusega õpilaste koolide üleandmisega . Kosejõe kooli pidamine on üle antud 2018 Kose vallale, läbirääkimised  Rakvere valla ja Vaeküla kooli ning Kambja valla ja Kammeri kooli osas jätkuvad.

3) Haridus- ja teadusministri 10.04.2018 määrusega nr 12 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014–2020" on loodud kohalikele omavalitsustele  võimalused suurendada üldhariduskoolide valmisolekut rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Ettepanekute toetuseks antakse 9,5 mln eurot.

Arutelu:

• KOVd on kulud peale võtnud, kuidas mahud järgmisel aastal kujunevad;
• Kaasav haridus on kallim kui HEV-koolide pidamine;
• Mis saab Vaeküla koolist? Rakvere näitel on vananenud käsitöö ja tehnoloogia kabinetid. Lisatoetus riigi poolt väga oluline;
• Saaremaa vallavalitsusel toimub HTMga 12.09 kohtumine;
• Kas uuel EL perioodiks on kavandatud meetmeid HEV koolide investeeringuteks.

      Ettepanek, et riik eraldaks HEV-koolidele EL struktuurfondide toel investeeringutoetusi ka edaspidi.

OTSUSTATI:

kokkuleppe osas jätkatakse läbirääkimisi. Küsida HTMlt infot HEV-koolide KOVdele üleandmise tingimuste kohta.

HTMs esitlevad teemat T. Varek, A. Soe ja  J. Võigemast.

ELVL ettepanek 3. Jätkata tugiteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks kohalike omavalitsuste toetamist riigieelarvest.

Selgituseks 2018 a. riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli kokkuleppe p 2 : „2018. aastal lepitakse kohalike omavalitsusega kokku, millistel arvestusalustel antakse vahendid täies mahus 2019 tulubaasi.".

Valitsuskomisjoni seisukoht:

Kohalike omavalitsuste tagatakse toetusfondis ja tulubaasis tugiteenuse parema kättesaadavuse tagamiseks riigieelarveline rahastus.

Arutelu:

1) 2018.aastaks eraldas riik KOVdele 3MEURi tugiteenuste arendamiseks, 3,2 MEURi toetusfondi kaudu lisaks;

2) Ei jätku tugispetsialiste, lisaks rahale;

3) Kuidas on riigil plaanis tagada tugispetsialistide juurdekasv;

4) Peale õpinguid ei asuta erialasele tööle;

5) Riik peab tugispetsialistide koolitustellimust suurendama.

OTSUSTATI:

kokkuleppe osas jätkatakse läbirääkimisi. Küsida HTMlt: kuna tugiteenustega seotud toetus on üldhariduskoolide pidamise toetuse sees (314 MEUR), kas tugiteenuste arendamisele ja tugispetsialistide töötasu toetuseks eraldatav summa on jätkuv protsess?

HTMs esitlevad teemat A. Soe ja  J. Võigemast.

ELVL ettepanek 4. Tagada jätkuv riigipoolne toetus tervisliku koolilõuna pakkumiseks võrdsetel alustel ja ulatuses riigi üldhariduskoolidega. Ministeerium katab riigikoolide koolilõuna kulud kulupõhisena. Teistele üldhariduskoolidele eraldab riik koolilõuna toetust, seega toimub ebavõrdne kohtlemine, mida ei saa aktsepteerida.

Valitsuskomisjoni seisukoht:

1) Kohalikele omavalitsustele on tagatud koolilõuna pakkumiseks riigieelarveline rahastus toetusfondis ja tulubaasis.

2) Koolilõuna toetuse kasutamine ja otsused koolilõuna kulude katmiseks on koolipidaja pädevuses.

Arutelu:

• Õpilaste ebavõrdne kohtlemine tuleb lõpetada olenemata kooli omandivormist;
• Ettepanek riigile: tõsta koolilõuna rahastus riigigümnaasiumitega samale tasemele.

OTSUSTATI:

Kokkulepet ei teki, sõnastatakse eriarvamus.

HTMs esitleb teemat R. Raave.

ELVL ettepanek 5. Taastada üldhariduskoolide õpetajate täiendkoolituste toetus endises mahus (3% palgafondist).

2012. a eraldati üldhariduskoolidele täienduskoolitusteks 3% palga-fondist, 2013. a viidi see 1%-le ning alates 2015. a muudeti süsteem pearahapõhiseks, kus iga õpilase kohta eraldatakse 12 eurot, mis moodustub vaid 0,73% õpetajate palgatoetusest.

2015. a hakkas kehtima uus määrus, siis moodustas toetus tõesti 1% õpetajate palgafondist. Alates sellest hetkest on palgafond kiirelt kasvanud, samas täiendkoolituse toetuse pearaha ei ole muutunud, osakaal järjest vähenenud.

Valitsuskomisjoni seisukoht:

1) Õpetajate tööjõukulude kasv on kohalike omavalitsustega kokku lepitud prioriteet, seetõttu on õpetajate töötasukasv riigieelarves toimunud ennaktempos.

2) Oluliseim on  täienduskoolituse sisu ja selle rakendamine muutunud õpikäsituse rakendamiseks, % fikseerimine täienduskoolituseks ei ole mõistlik.

3) Lisaks toetusfondile antakse õpetajate täienduskoolituseks riigieelarvest raha ka ülikoolide, rakendusüksus Innove ja teiste ministeeriumide kaudu.

Arutelu:

• hetkel on täiendkoolituse suurus 0,73% üldhariduskoolide õpetajate palgafondist, võiks olla kasvõi 2%;
• a eraldatakse toetust 12eurot õpilase kohta aastas;
• õpetajate täiendkoolituse kvaliteet ei rahulda, KOVd enamasti ei suuda heal tasemel koolitusi ise korraldada;
• SA Innove pakutavatel koolitustel puudub paindlikkus, samuti suur bürokraatia projektimajanduses;
• Samas SA Innove juhtimiskoolitused on väga heal tasemel kuid ei ole kõigile kättesaadavad, kõrge hind.

OTSUSTATI:

Kokkuleppe osas jätkatakse läbirääkimisi. Ettepanek HTMle: kas ja kuidas tagada õpetajate õpetamise kvaliteet ja olemasolu, sh tugispetsialistid.

HTMs esitleb teemat R. Raave.

ELVL ettepanek 6. Jätkata läbirääkimisi, millistel arvestusalustel antakse haridustoetuse vahendid 2019.a KOV tulubaasi.

Haldusreformi järgselt on väga oluline, et KOVde roll ning otsustusõigus ka kohaliku hariduselu korraldamisel kasvaks. Töötada välja haridusmudel, mis ei lähtu koefitsientide süsteemist vaid arvestab õppekava, õpetajate alampalgamäärasid ning klassitäituvust.

Valitsuskomisjoni seisukoht:

2019 lepitakse kokku, millistel tingimustel ja millises ajaraamis antakse vahendid KOVi tulubaasi.

Arutelu:

• kui antakse tulubaasi, siis KOVdele muutub keerulisemaks;
• see ongi protsess, et suurendada KOVde osakaalu, st rohkem otsustusõigust;
• KOVde ühinemisel ei ole koefitsientide süsteem õiglane, so suured ja väikesed KOVd, tekivad suured erinevused, mis ikkagi on haridusmudeli teema.

OTSUSTATI:

jätkata läbirääkimisi, kaasates haridustoetuse rahastamismudeli välja töötamisse Rahandusministeeriumi esindajad.

HTMs esitlevad teemat  A. Pajula  ja  J. Võigemast.

ELVL ettepanek 7. Suurendada riigieelarvest õpilaskodutoetust.

Riiklikult toetatud õpilaskodu koha toetus - 2000 eurot õpilase kohta on püsinud 2014. aastast. Kahjuks ei taga nimetatud toetus enam koolide tegevusi õpilaskodus elavate laste elamis-, õppimis- ja kasvatustingimuste korraldamiseks.

Valitsuskomisjoni seisukoht:

2019 lepitakse kokku, millistel tingimustel ja millises ajaraamis antakse vahendid KOVi tulubaasi.

Arutelu:

• puuduvad täpsed tingimused, mille alusel õpilaskodusse õpilane paigutatakse;
• HTM-l oli kavatsus sulgeda õpilaskodud, teema osas ei tohi vääratada;
• riigi poolt eraldatava toetusega 2000€ õpilase kohta aastas KOV välja ei tule, maksab juurde;
• õpilaskodu teema on sotsiaalvaldkonnaga seotud;
• sulgemise kavadest tuleb väga pikalt ette teatada, muidu võivad tekkida kohtukaasused.

OTSUSTATI:

jätkata läbirääkimisi.

HTMs esitleb teemat H. Kajaste.

ELVL ettepanek 8. Tagada piisav arv gümnaasiumiastme õppekohti ja selgitada välja, kes vastutab üldkeskhariduse andmise eest riigis. Varasemalt algatatud haridusseaduse muutmise eelnõus on esitatud ettepanek, et edaspidi oleks keskhariduse andmine riiklik ülesanne. Samas 2023. a on riigil plaanis tagada 10 000 õppekohta.

Tuginedes 2018.a riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli Lisa 1, kokkuleppe p 2: „2018.a lepitakse kohalike omavalitsusega kokku, millistel arvestusalustel antakse vahendid täies mahus 2019 tulubaasi."

Valitsuskomisjoni seisukoht:

Haridusseaduses on vajalik täpsustada, kelle vastutada on tulevikus keskhariduse kättesaadavus.

Arutelu:

• riik võttis PGSi muudatusega otsuse, et igas maakonnas üks riigigümnaasium. Tallinna puhul ei saa ühe riigigümnaasiumiga katta vajadusi; läbirääkimised keerukad;
• kelle vastutada on keskhariduse andmine, vastutuse määratlus seisneb, kes rahastab.

OTSUSTATI:

jätkata läbirääkimisi.

HTMs esitlevad teemat  A. Pajula  ja  R. Raave.

ELVL ettepanek 9. Vähendada oluliselt koolide toetamisel ning arendustööde tegemisel projektipõhisust. 

Projektipõhised toetused (SA Innove kaudu) on kasvatanud KOVide kui koolide töömahtu ja takistavad hariduse jätkusuutlikku arengut. Projektipõhisus toob kaasa bürokraatlikke (taotlemine, menetlemine, aruandlus) kulusid koolile, KOVile, ka riigile. Ressursiefektiivsem on usaldada kooli, KOVi ning eraldada koolitus- ja arendusraha ning vale kasutuse või kehva koolijuhtimise korral HTMil sekkuda.

Valitsuskomisjoni seisukoht:

1) Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutus ja tulemusnäitajad on aastani 2020 kokku lepitud.

2) Oleme arvestanud koolide ja koolipidajate ettepanekuid vähendada bürokraatiat ja suurendanud taotlusvoorude piirsummasid.

Arutelu:

liigne projektipõhisus koormab koole, koolipidajaid. Mõistame, et osaliselt tegemist EL toetusfondidega, mille bürokraatia keeruline.

OTSUSTATI:

jätkata läbirääkimisi.

HTMs esitleb teemat  R. Raave.

ELVL ettepanek 10. RES 2018-2021 kavandatud huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse jätkamine 2019.a.

KOVidel puudub kindlustunne riigipoolse toetuse eraldamise järjepidevuses peale 2018.a.

Valitsuskomisjoni seisukoht:

RESi ja Vabariigi Valitsuse määruses sätestatuga on tagatud toetuse jätkumine.

Arutelu:

• KOVd tänulikud riigipoolse toetuse eest kuid väga suur bürokraatia ENTK projektide administreerimisel;
• kui jätkusuutlik on toetuse edaspidi kestmine.

OTSUSTATI:

jätkata läbirääkimisi.

HTMs esitleb teemat  A. Kampmann.

Valitsuskomisjoni ettepanek ja põhjendus 1.:

Õpetajate palgakasv on prioriteet. Eesmärgiks on  saavutada üldhariduskoolide õpetajate keskmiseks palgaks 120% Eesti keskmisest.

Arutelu:

1) teema umbmäärane. Ettepanek sõnastust muuta;
2) rõhutama peaks kõikide haridustöötajate palkade proportsionaalsus.
3)

OTSUSTATI:

ELVL seisukoht: Üldhariduskoolide õpetajate töötasu arvestuse aluseks võiks olla õpetajate töötasu alammäär.

HTMs esitleb teemat  A. Pajula.

 

/allkirjastatud digitaalselt/

Riho Raave

HNT töörühma esimees