ELVL HNT töörühma koosoleku protokoll (24.04.2018)

ELVL HNT töörühma koosoleku protokoll nr 1

Tallinn, 24.aprill 2018

Algus kell 11.00, lõpp kell 14.00

Osalesid: 
Andres Pajula, 
Larissa Degel, 
Aivar Soe, 
Helle Kajaste (allkiri lisamata), 
Andres Kampmann, 
Piret Talur, 
Merike Trumm, 
Tiina Oraste, 
Hille Ilves

Kutsutud: 
Jan Trei, 
Jüri Võigemast 

Päevakord:

1) töörühma liikmete tutvustamine

2) töörühma põhiliikmetele asendusliikmete määramine

3) töörühma eesmärk ja töökord

4) töörühma esimehe ja aseesimehe valimine

5) valdkonna ettepanekute arutamine ja  täiendamine ning esitamine ELVL juhatusele

6) kohapeal algatatud küsimused.

1. Töörühma liikmete tutvustamine, kinnitatud ELVL volikogu koosolekul 03.04.2018

Põhiliikmed:

Andres Pajula, Tallinna Haridusameti juhataja

Riho Raave, Tartu Linnavalitsus, haridusosakonna juhataja

Triin Varek, Rakvere Linnavalitsus, abilinnapea

Larissa Degel, Narva Linnavalitsus, Kultuuriosakonna juhataja asetäitja, haridusteenistuse juhataja

Aivar Soe, Harku Vallavalitsus, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja

Helle Kajaste, Jõgeva Vallavalitsus, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja

Andres Kampmann, Lääne-Nigula vald, volikogu liige

Helle Kahm, Saaremaa Vallavalitsus, abivallavanem

Hille Ilves, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik, töörühma koordinaator

Asendusliikmed:

Piret Talur, Tartu Linnavalitsus, kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja

Aimur Liiva, Kiili Vallavalitsus, vallavanem

Marika Saar, Elva Vallavalitsus, abivallavanem

Merike Trumm, Viru-Nigula Vallavalitsus, haridusjuht

Arno Peksar, Lääneranna vald, volikogu esimees

Tiina Oraste, Järva Vallavalitsus, abivallavanem

Riina Sooäär, Jõhvi Vallavalitsus, abivallavanem

2. Töörühma põhiliikmetele asendusliikmete määramine

 

jrk

Töörühma põhiliige

Töörühma asendusliige

1.

Andres Pajula, 
Tallinna Haridusameti juhataja

Aimur Liiva,
Kiili VV vallavanem

2.

Riho Raave,
Tartu LV haridusosakonna juhataja

Piret Talur,
Tartu LV kultuuriosakonna noorsooteenistuse 
juhataja

3.

Triin Varek,
Rakvere LV abilinnapea

Merike Trumm,
Viru-Nigula VV haridusjuht

4.

Larissa Degel,
Narva LV Kultuuriosakonna juhataja asetäitja, 
haridusteenistuse juhataja

Riina Sooäär,
Jõhvi VV abivallavanem

5.

Aivar Soe,
Harku VV haridus- ja kultuuriosakonna juhataja

Aimur Liiva,
Kiili VV vallavanem

6.

Helle Kajaste,
Jõgeva VV haridus- ja kultuuriosakonna juhataja

Tiina Oraste,
Järva VV abivallavanem

7.

Andres Kampmann,
Lääne-Nigula vald, volikogu liige

Arno Peksar,
Lääneranna vald, volikogu esimees

8.

Helle Kahm,
Saaremaa VV abivallavanem

Marika Saar,
Elva VV abivallavanem

9.

Hille Ilves, töörühma koordinaator

 

OTSUSTATI: kohalviibinud töörühma liikmete poolt.

3. Töörühma eesmärk:

  • Esitada ettepanekuid ning töötada välja hariduse ja noorsootöövaldkonna fiskaalse mõjuga ettepanekuid riigieelarve läbirääkimiste osas.
  • Osaleda riigieelarve läbirääkimiste protsessis hariduse ja noorsootöövaldkonnas.
  • Esindada ja kaitsta kõikide ELVL liikmesomavalitsuste huve haridus – ja noorsootöövaldkonna teemadel, olles erakondade ülene.
  • Püüelda ühiste seiskohtade kujundamisel konsensuse poole, välistades isiklikud või kohapealse KOVi otsesed huvid.

Töökord:

  • ELVL töörühma kuuluvad põhiliikmed ja asendusliikmed.
  • Võimalusel lepitakse kokku, kes on põhiliikme asendusliige, soovitavalt samast maakonnast.
  • Töörühm valib liikmete hulgast töörühma esimehe ja aseesimehe.
  • ELVL korraldatud töörühma koosolekud on kõigile töörühma liikmetele avatud ja osalemine soovituslik.
  • Töörühma liikmed teavitavad e-kirjaga töörühma koordinaatori poolt määratud tähtajaks koosolekul osalemisest/mitteosalemisest.
  • Töörühma liikmel, kes ei saa osaleda ELVL koosolekul on võimalus edastada oma arvamused/seisukohad/ettepanekud e-kirjaga kogu ELVL HNT töörühma listile.
  • Töörühma põhiliige suhtleb ise kinnitatud asendusliikmega kui ta ei saa koosolekul osaleda VK koosolekul ning teavitab sellest töörühma koordinaatorit.
  • Valitsuskomisjoni (VK) liige, Haridus- ja Teadusministeeriumi (HMT) esindaja saadab enne VK ja ELVL riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste koosolekut töömaterjalid tutvumiseks.
  • ELVL töörühma koosolekud toimuvad ELVL ruumides samal kuupäeval enne VK ja ELVL riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste koosolekut.
  • ELVL töörühma koosolekud võivad toimuda ka videokoosoleku vormis, mille tehnilise varustatuse ELVL koosoleku ruumis tagab ELVL büroo.
  • Vajadusel prindib töörühma koordinaator liikmetele koosoleku materjalid, kuni viis komplekti.
  • ELVL töörühma koosoleku pikkus on kuni 1,5 tundi.
  • ELVL töörühma koosolekule võib kaasta eksperte.
  • ELVL töörühma koosoleku vormiks võib olla ka erandkorras elekrtooniline koosolek HNT listis, e-kirja vormis määratud perioodi jooksul.
  • ELVL töörühma koosoleku põhjal koostab töörühma koordinaator protokolli.
  • ELVL koosolekul osalemise kulusid ei kompenseeri.
  • ELVL töörühma tööd koordineerib koordinaator.

OTSUSTATI: heaks kiita.

4. Töörühma esimehe ja aseesimehe valimine

Kandidaadid:

  1. Riho Raave
  2. Andres Pajula

Töörühm valis esimeheks:

Riho Raave, Tartu LV haridusosakonna juhataja (nõusolek telefoni teel)

Töörühm valis aseesimeheks:

Andres Pajula, Tallinna Haridusameti juhataja (nõusolek kohapeal)

OTSUSTATI: valiti kohalviibinud töörühma liikmete poolt.

5. Valdkonna ettepanekute arutamine ja täiendamine ning esitamine ELVL juhatusele

Fiskaalse mõjuga ettepanekud 2019. aasta riigieelarve läbirääkimiste osas

Põhjendus

Ettepanek 1.

Jätkata kohalike omavalitsuste ja riigi koostööd tagamaks haridusliku erivajadusega õpilastele parim õpikeskkond.

Oluline etapp haridusliku erivajadusega õpilaste õppekorralduse korrastamises on läbitud. Muudetud on PGSi 4. jagu Õpilasele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine, mis toetab kaasava hariduse põhimõtte elluviimist.

Ettepanek 2.

Jätkata tugiteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks kohalike omavalitsuste toetamist riigieelarvest.

Selgituseks 2018 a. riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli kokkuleppe p 2 : „2018. aastal lepitakse kohalike omavalitsusega kokku, millistel arvestusalustel antakse vahendid täies mahus 2019 tulubaasi.".

Ettepanek 3.

Tagada jätkuv riigipoolne toetus tervisliku koolilõuna pakkumiseks võrdsetel alustel ja ulatuses riigi üldhariduskoolidega.

Ministeerium katab riigikoolide koolilõuna kulud kulupõhisena.

Teistele üldhariduskoolidele eraldab riik koolilõuna toetust, seega toimub ebavõrdne kohtlemine, mida ei saa aksepteerida.

Ettepanek 4.

Taastada üldhariduskoolide õpetajate täiendkoolituste toetus endises mahus (3% palgafondist).

 

 

2012. a eraldati üldhariduskoolidele täienduskoolitusteks 3% palgafondist, 2013. aastast viidi see 1%-le ning alates 2015. a muudeti süsteem pearahapõhiseks, kus iga õpilase kohta eraldatakse 12 eurot, mis moodustub vaid 0,73% õpetajate palgatoetusest. 
2015. a hakkas kehtima uus määrus, siis moodustas toetus tõesti 1% õpetajate palgafondist. Alates sellest hetkest on palgafond kiirelt kasvanud, samas täiendkoolituse toetuse pearaha ei ole muutunud, osakaal järjest vähenenud.

OTSUSTATI esitada järelpärimine HTMle: 2012. aastal vähendati täiendkoolituse toetuse kulusid tsentaalselt 3%-lt 1%-le. Kuidas ja milleks on viie aasta jooksul (kuni 2017) ülejäänud 2% toetuse vahendeid kasutatud?

LISA 1. Muud ettepanekud

 

Ettepanekud 2019 a. riigieelarve läbirääkimiste osas

Põhjendus

Ettepanek 1.

Jätkata läbirääkimisi, millistel arvestusalustel antakse haridustoetuse vahendid 2019.aastal KOV tulubaasi.

Haldusreformi järgselt on väga oluline, et KOVde roll ning otsustusõigus ka kohaliku hariduselu korraldamisel kasvaks.

Töötada välja haridusmudel, mis ei lähtu koefitsentide süsteemist vaid arvestab õppekava, õpetajate alampalgamäärasid ning klassitäituvust.

Ettepanek 2.

Tagada piisav arv gümnaasiumiastme õppekohti ja selgitada välja, kes vastutab gümnaasiumihariduse andmise eest riigis.

Varasemalt algatatud haridusseaduse muutmise eelnõus on esitatud ettepanek, et edaspidi oleks keskhariduse andmine riiklik ülesanne. Samas  2023. a on riigil plaanis tagada 10 000 õppekohta.

Tuginedes 2018a. riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli Lisa 1, kokkuleppe p 2: „2018.a lepitakse kohalike omavalitsusega kokku, millistel arvestusalustel antakse vahendid täies mahus 2019 tulubaasi."

Ettepanek 3.

Suurendada riigieelarvest õpilaskodutoetust.

Riiklikult toetatud õpilaskodu koha toetus - 2000 eurot õpilase kohta on püsinud 2014. aastast. Kahjuks ei taga nimetatud toetus enam koolide tegevusi õpilaskodus elavate laste elamis-, õppimis- ja kasvatustingimuste korraldamiseks.

Ettepanek 4.

Vähendada oluliselt koolide toetamisel ning arendustööde tegemisel projektipõhisust.

 

Projektipõhised toetused (SA Innove kaudu) on kasvatanud KOVde kui koolide töömahtu ja takistavad hariduse jätkusuutlikku arengut. Projektipõhisus toob kaasa büroktaatlikke (taotlemine, menetlemine, aruandlus) kulusid koolile, KOV-le, ka riigile. Ressursiefektiivsem on usaldada kooli, KOVi ning eraldada koolitus- ja arendusraha ning vale kasutuse või kehva koolijuhtimise korral HTM-l sekkuda.

Ettepanek 5. (RES 2018-2021 kavandatud)

Huvihariduse ja huvitegevuse  täiendava riikliku toetuse jätkamine 2019.a.

KOVdel puudub kindlustunne riigipoolse toetuse eraldamise järjepidevuses peale 2018.aastat.

 

 

OTSUSTATI esitada HTMle:

1) järelpärimine:

  • SA Innove kaudu rahastatavad projektid kaetakse ESF vahenditest. Milline on perspektiiv kui eurorahasid koolitus- ja arendustegevuseks enam ESFst ei laeku;
  • milliseid kaasava hariduse täiendkoolituse programme ja millises mahus õpetajatele pakutakse?

2) ettepanek: analüüsida ja leppida kokku õpetajate täiendkoolituse edasised suunad.

6. Kohapeal algatatud küsimused:

1) teise kohaliku omavalitsuse üldhariduskoolide tegevuskulude katmises:

riik peaks jätkama piirmäära kinnitamisega. Millal RR-seadus toimima hakkab?  Arvlemine elukohajärgselt jätkub (ELL 20.11.2017 nr 1-7/170 ja EMOL 20.11.2017 nr 8-20/148) kiri

Riigikogu kultuurikomisjonile: Riigikohtu otsus ja seisukohtade arutelu);           

2) tugispetsialistide puudus;

3) HEV õpilase toe korraldamine PGSs: 4.jagu Õpilasele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine (https://www.riigiteataja.ee/akt/122012018003?leiaKehtiv) – ära on unustatud andekad õpilased;

4) koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse jätkumine;

5) võrdne kohtlemine riigi ja KOV koolide õppevahenditega varustamisel;

6) gümnaasiumihariduse vastutus:

Väljavõte protokollist 23.04.18

Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni läbirääkimiste koosoleku 09.04.2018 PROTOKOLL nr 1

Piret Sapp lisas, et haridustoetuse tulubaasi andmiseks tuleb lisaks arvlemisele selgeks saada, kes vastutab keskhariduse pakkumise eest. Struktuurifondide kasutamisel on Eesti võtnud eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks alla 100 gümnaasiumi ning see on ühine eesmärk, mida tuleb saavutada. Hetkel on 164 gümnaasiumi. Gümnaasiumihariduse vastutust tuleb vaadata koos kutsehariduse vastutusega, sest õpilaste eagrupp on sama ning hariduse pakkumist tuleks vaadelda ühtsena.

Liidu poolt esitati ettepanek gümnaasiumite arvule seatud indikaator ja selle täitmise tähtaeg üle vaadata.

Protokollija:
Hille Ilves
HNT töörühma koordinaator
ELVL nõunik