ELVL 06.04.2021 juhatuse koosolek algusega kell 11.00 virtuaalselt TEAMS keskkonnas  

Päevakord

1.   "Ehituse pikk vaade 2035" tutvustamine – 30 min

Jüri Rass, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler;
Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamumajanduse osakonna juhataja

Lisa1: Ehituse pikk vaade 2035 (.pdf)
Lisa2: ELVL kooskõlastus Ehituse pikk vaade (.pdf)

2. KOV IKT rahulolu-uuringu tulemuste tutvustamine –  20 min

Jan Trei, ELVL asedirektor;
Kaimo Käärmann-Liive, ELVL nõunik

Lisa3: IKT küsitluse esitlus (.pdf)

3. ELVL KOV IKT koordineerimise haldus- ja teenusmudeli analüüsi lähteülesande kinnitamine - 25 min

Jan Trei, ELVL asedirektor;
Kaimo Käärmann-Liive, ELVL nõunik

Lisa5: Ärianalüüsi lähteülesanne (.docx)

4. ELVL 2021 a hankeplaani täiendamine hankega „ELVL KOV IKT koordineerimise haldus- ja teenusmudeli analüüs"  - 3 min

Kaimo Käärmann-Liive, ELVL nõunik 

Lisa4: ELVL hankeplaan 2021 täiendus (.pdf)

5. Linnade ja Valdade Päevade 2021 toimumisest -  15 min

Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor;
Sirje Ludvig, ELVL nõunik

---
Juhatuse koosoleku protokoll

ELVL juhatuse koosoleku protokoll nr 3 6.04.21 (.pdf)

EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 3

Virtuaalselt TEAMSis 06.04.2021.a

Algus kell 11.00, lõpp kell 12.40 Koosoleku juhataja: Tiit Terik

Protokollija: Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid:
Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu),
Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu),
Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus),
Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus),
Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus),
Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu),
Priit Värk (Paide Linnavalitsus),
Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järva Linnavalitsus),
Aivar Aru (Saaremaa Vallavolikogu).

Puudusid:
Anti Allas (Võru Linnavalitsus),
Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus),
Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus),
Margus Lepik (Valga Vallavalitsus).

ELVL büroost osalesid:
Veikko Luhalaid,
Jan Trei,
Marliis Rettau,
Inga Köster,
Ott Kasuri,
Henri Pook,
Toomas Johanson,
Kaimo Käärmann-Liive,
Kalle Toomet,
Mailiis Kaljula,
Tiina Üksvärav,
Sirje Ludvig,
Liis Epro.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. "Ehituse pikk vaade 2035" tutvustamine – 30 min

Jüri Rass, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler; Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamumajanduse osakonna juhataja

2. KOV IKT rahulolu-uuringu tulemuste tutvustamine – 20 min

Jan Trei, ELVL asedirektor; Kaimo Käärmann-Liive, ELVL nõunik

3. ELVL KOV IKT koordineerimise haldus- ja teenusmudeli analüüsi lähteülesande kinnitamine - 25 min

Jan Trei, ELVL asedirektor; Kaimo Käärmann-Liive, ELVL nõunik

4. ELVL 2021 a hankeplaani täiendamine hankega „ELVL KOV IKT koordineerimise haldus- ja teenusmudeli analüüs" - 3 min

Kaimo Käärmann-Liive, ELVL nõunik

5. Linnade ja Valdade Päevade 2021 toimumisest - 15 min

Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor; Sirje Ludvig, ELVL nõunik

Päevakorrapunkt 1

"Ehituse pikk vaade 2035" tutvustamine

Kuulati Jan Trei sissejuhatust teemasse. ELVL on liidu liikmetele edastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud ja Civitta poolt koostatud riikliku strateegia „Ehituse pikk vaade 2035" tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks.

Ehituse pikk vaade on analüüsidokument, milles keskendutakse ehitusvaldkonna parima arengu ja kvaliteetse ehitatud elukeskkonna kujundamiseks põhiprobleemide tuvastamisele ning valdkonna arenguks vajalike eesmärkide sõnastamisele. See on aluseks riigi, kohalike omavalitsuse ja erasektori kokkuleppeks, koostööks ja toimemudeli muutmiseks ning saab olla üheks sisendiks strateegilise arengudokumendi koostamiseks.

Liidu liikmetel paluti pöörata erilist tähelepanu kohtadele, kus tehakse ettepanek Eesti Linnade ja Valdade Liidu või KOV-ide vastutusalasse jäävateks tegevusteks!

Näiteks Ehituse pika vaate peatükis 4. „EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS" (lk 32) on mitmed tegevused (1.2, 1.3, 1.6, 2.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5, 3.7 ja 4.2, 4.2, 4.3, 4.4, samuti 5.1-5.4), milles kaasvastutajana on märgitud KOV. Kuna teema puudutab omavalitsusi, siis on väga oluline teada, kas omavalitsused nõustuvad sellega ja kas omavalitsused on valmis sellistes tegevustes võtma kandvat rolli ja vastutust. Samuti kas mingis tegevuses võiks KOV-i asemel olla hoopis katusorganisatsioon ELVL kui kõiki omavalitsusi kattev organisatsioon.

Liidu liikmete tagasiside põhjal esitati ELVL ettepanekud MKM-ile.

Sõna ettekandeks sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass.

Ehituse pikas vaates keskendutakse ehitusvaldkonna parima arengu ja kvaliteetse ehitatud elukeskkonna kujundamiseks põhiprobleemide tuvastamisele ning valdkonna arenguks vajalike eesmärkide sõnastamisele. See on aluseks riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori ühiskondlikuks kokkuleppeks, koostööks ning õiguskeskkonna muutmiseks ja saab olla üheks sisendiks strateegilise arengudokumendi koostamiseks.

Vajalik on määratleda avaliku sektori kui teenäitaja roll, mis ühelt poolt loob aluse struktuurseteks muutusteks, teisalt tagab erinevate osapoolte koostöö.

Riigi kui poliitikakujundaja ning ühtlasi ka suurtellija ülesandeks on luua sektori muutusteks vajalik keskkond, mis on võimalik ainult läbi pikaajalise ja eesmärgistatud tegevuse. Seejuures toob strateegiline ehitussektori arendamine kaasa ka olulise mõju ühiskonnale laiemalt – ehitus kui horisontaalne majandusharu on aluseks kõigi teiste sektorite arengule.

Strateegiline dokument "Ehituse pikk vaade 2035" on valmis ning eri osapooltega läbi arutatud. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2021-2023 on sees dokumendi heakskiitmine ning sektoriülese kokkuleppe sõlmimine. Peavastutaja on MKM, kes plaanib dokumendi esitada valitsuskabinetile aprillis.

Ehituse pikk vaade hõlmab endas seitset suurt eesmärki kvaliteetse elukeskkonna kujundamise suunas. Eesmärkide saavutamiseks on kokku 38 meedet, millel on konkreetsed tulemid, vastutajad ning ajakavad. KOV-e on kaasatud mitmetes tegevuste punktides.

Dokumendi elluviimiseks soovitakse moodustatakse ehitusvaldkonna arengukomisjon

(ministeeriumite, ELVL-i ning erasektori erialaliitude esindajad), mis töötab välja ehituse pika vaate rakenduskava ja jälgib selle elluviimist.

Ministeeriumil on soov sõlmida erasektori ja avaliku sektori vaheline kokkulepe (ühiste kavatsuste protokoll), mis ei oma juriidilist ega rahalist mõju või kohustust, vaid see oleks eestvedajate moraalne kohustus ning vastutus hakata tegevusi ellu viima.

Küsimused-vastused:

Tiit Terik – miks liit peaks kokkuleppele (deklaratsioonile) alla kirjutama ning milline peaks selle järgselt olema liidu täpne tegevus või kohustus?

Jüri Rass – tegemist pole lihtsalt deklaratsiooniga, vaid eesmärk on need dokumendis loetletud 38 tegevust käima lükata ja ellu viia. KOV-id on nö tegelikud ruumi loojad ning elluviijad. Kui on mingi kirjalik ühine kokkulepe, siis koostöös on võimalik kiiremini tegevused käima lükata.

Maano Koemets (Elva vallavolikogu) – toetan sellise valkonnaülese dokumendi koostamist. Minu jaoks tegevus 4.3 seostus üldplaneeringu koostamisega, millega KOV-id tegelevad. Seal on öeldud, et ministeeriumid töötavad rakenduskavades välja regulatsioonid, et kui KOV-i tuleviku-investeeringud üldplaneeringus ei kajastu, siis neile kohe ei saa ka euroliidu toetusi taotleda. Kas see on nii ja KOV peaks oma investeeringuid vaatama pikemas vaates?

Jüri Rass – Tegevuste punktid on välja toodud selleks, et nende üle nüüd arutama hakata. Need ei ole kirja pandud kui otsuste punktid ega kohustuslikud täitmiseks. Näiteks 4.3 tegevuse eestvedajaks on Rahandusministeerium ja kaasatud on MKM ning KOV. Läbi nende osapoolte, kui tegevuste elluviijate, arutelude toimubki ühiste mõistlike seisukohtade kujundamine, milles kindlasti arvestatakse, et KOV-id on oma otsustes iseseisvad. Ühise otsusena kujundatakse tegevused, mida hakatakse ellu viima.

Jan Trei tegi ettepaneku, et juhul kui kokkulepe tekst veel täpsustub, siis kas jõuaks ELVL juhatus seda mai kuus üle vaadata?

Jüri Rass vastas, et kindlasti on võimalik täpsustatud tekstiga tutvuda ning ettepanekuid teha enne, kui see lõplikult sõlmitakse.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 2

KOV IKT rahulolu-uuringu tulemuste tutvustamine

Tiit Terik informeeris koosolekul osalejaid sellest, et liidu liikmeid on küsitletud nende vajadustest IKT valdkonnaga seonduvalt ning täna antakse juhatusele ülevaade saadud tulemustest. Seejärel peaks juhatusele selgem olema kuidas IKT temaatikaga edasi minna ning millised otsustused on vajalikud.

Jan Trei informeeris juhatust, et korraldati liidu liikmetele veebipõhine küsitlus erinevatel teemadel (KOVTP, Anna Teada, VOLIS, KOVMEN kasutamine; liikmete vajadused IT teenuste ja arenduste pakkumise osas jm). Saime olulist tagasisidet, vastas 64 KOV-i.

Kaimo Käärmann-Liive tegi kokkuvõtte uuringust.

Eesmärgiks oli saada teada, kuidas on kõige jätkusuutlikum ja otstarbekam korraldada ELVL KOV IKT kompetentsikeskuse poolt KOVide ja keskvalitsuse jaoks vajalikke IKT ühistegevusi.

Uuringutulemuste analüüs peaks andma vastuse, milliseid teenuseid KOVide ühine kompetentsikeskus pakub, milline on selle asutuse organisatoorne korraldus ning finantsmudel.

Üheks küsimuseks oli - Millistes küsimustes vajab teie omavalitsus IKT kompetentsikeskuse poolt pakutavaid teenuseid tulevikus?

Vastati järgmist:

• KOVTP-ga seotud probleemid ja arendamised.

• KOVide teenuste digivärav.

• VOLISe arendamine. Tulevikus võib tekkida küsimusi seoses VOLISe kasutusele võtmisega.

• VOLIS veel rakendamisel. Vajame infot KOV menetlussüsteemi kasutamisvõimalustest.

• IT taristu (arvutivõrku) puudutavates küsimustes. KOVTP (Smart-IDga sisselogimine). Soov osaleda KOV IKT-taristu (ISKE projekt) projektis.

• Standardlahenduste kataloog.

• Erinevad küsimused ja suhtlus riigiga KOV huvide esindamisel alates struktuurifondide kavandamisest kuni KOV süsteemide liidestamiseni riiklike infosüsteemidega ja andmehalduseni.

• Ühised IT arendused (veebileht, kodaniku iseteenindusportaal, elektrooniline hääletamine jne). Ühiselt tehes hoiame kokku raha ja ressurssi.

• Ühised arendustööd, koolitus, infopäevad.

• Üleriigiliste baaside ja teenuste arendamisel (VOLIS, KOVTP). Võib olla tulevikus VOLIS, pilveteenused. ISKE ja uus E-ITS-e kasutuselevõtul/rakendamisel.

• KOV ühiste lahenduste arendamisel ja koordineerimisel.

• Abi turvalise IKT taristu teemadel.

• Serverite administreerimine.

• ELVL roll võiks olla tagada usaldusväärne ja ladus juurdepääs digitaalsete teenuste olukorra kirjeldustele, et teha kaalutletult õigeid otsuseid sh koordineeritud arenduste korraldamine.

• Võiks olla üks IT juhtimine, mis pakub välja häid arendusi kõikidele KOVidele, näiteks oleks väga vaja ruumide broneerimise keskkonda, selle võiks ühiselt välja arendada.

• Kasutusele võetavate infosüsteemide osas võiks olla üks asutus, kel on kompetentsi ja ressursi infosüsteemide juurutamiseks ja KOVi abistamiseks nende kasutamisel.

• Veebilehe keskne arendamine, elektrooniline iseteeninduskeskkond, mugav rahvahääletus, volikogu istungi läbi viimine (sh salajane hääletus üle neti).

• Keskselt KOV-idele pakutavad teenused.

• KOV-ide ülene koordineerimine, lahenduste leidmine ja teostamine. Arenduste (kiire) tellimine KOV-ide üleselt.

• Ühiselt arendatavate infosüsteemise kasutuselevõtmine.

• Ühiste andmekogude ja infosüsteemide edasiarendused (2 vastajat).

• Uute IKT lahenduste arendamine ja juurutamine.

• Sihistatud andmekogumise ja analüüsi jätkumist. Loodaks kompetentsikeskuse võimekusele saada kätte ja süstematiseerida KOVide digilahenduste olukorda, soove, arenguid.

Büroo on linnadelt ja valdadelt saanud kirjalikult ka järgmist tagasisidet:

Tartu linn: Me ei pea mõistlikuks lahendust, et Eesti Linnade ja Valdade Liit loobub oma senisest rollist (omavalitsuste poolt kasutatavate kesksete infosüsteemide omanik ja nende arendamise koordineerija) ja kohalikud omavalitsused peaksid selles osas edaspidi igaüks eraldi suhtlema mõne eraõigusliku teenusepakkujaga.

Oleme seisukohal, et IKT kompetentsikeskusel on oluline roll erinevate kohalike omavalitsuste huvide (vajaduste) koondamisel ja nende realiseerimiseks vajalike lahenduste loomiseks riigiga läbirääkimiste pidamisel. Peame siinjuures vajalikuks eraldi rõhutada omapoolset huvi, et tänane VOLIS-e teenus jätkuks ELVL-i poolt juhituna, kuna Tartu linna senine panus VOLIS-e arendamisse on olnud suur ja me näeme suurt perspektiivi VOLIS-e tulevikuarenduste analüüsimisel ja teostamisel.

Elva vald: Arvestades meie ja ka teiste väiksemate omavalitsuste lähiaastate vajadusi ja võimekust IT valdkonnas leiame, et ELVL võiks olla nende teemade eestvedaja ja tugi omavalitsustele ka tulevikus.

Harku vald: KOV MENi lahendust ei kasuta. Tänane VOLIS lahendus ei tööta online koosolekute tegemisel. Tänane KOVTP ei vasta meie soovidele, veebilehtede haldamine on liialt keerukas ja RIA-le ei meeldi logimisprotseduur. Ootame uue VOLISe ja KOVTP uut lahendust. Kindlasti oleks mõistlik teha koostööd ja erasektor selles osas ei aita.

Rakvere linn: Jätkama peaks Liit, sest Liidul on rohkem teadmisi ja kogemusi omavalitsuse teemadel. Kindlasti saaks ka erasektor hakkama, kuid ka siinkohal sõltub palju sellest, mis roll erasektorile antakse ja kes ja kuidas sõlmib lepingu teenuse kohta.

Uuringu järeldused:

Küsimustikule vastas 64 KOVi 79-st (81%) (64 KOVi 77-st ELVL liikmest ehk 83%)

Millistes küsimustes olete IKT kompetentsikeskusest abi saanud?
On abi saanud 25 40% → neile saame täna tugineda
Vastaja ei ole abi vajanud 21 33% → pakkuda rohkem infot võimalustest
Lahter tühi 15 24% → pakkuda rohkem infot võimalustest
Vastaja ei ole abi saanud 2 3% → tegevuse parendamine

Millistes küsimustes vajab teie omavalitsus IKT kompetentsikeskuse poolt pakutavaid teenuseid tulevikus?

Valdkond nimetanud 35 56% → nimetatud valdkondadega tegeleda
Lahter tühi 20 32% → jagada rohkem infot võimalustest
Ei oska öelda 7 11% → jagada rohkem infot võimalustest
Ei vaja 1 2% → tagame vähemalt infovahetuse

Millistes küsimustes vajab teie omavalitsus IKT kompetentsikeskuse poolt pakutavaid teenuseid tulevikus?

64-st vastanust 35 vastajat (55%) on märkinud alljärgnevates valdkondades keskset koordineerimist:

Kesksed (ELVL) infosüsteemid 31

KOV infosüsteemid 13

IKT taristu 6

→Kuidas ja millises vormis see tegevus võiks jätkuda ja kuidas jõuda kõikide KOV-ideni, peaks välja selgitama analüüs. MKM on nõus seda finantseerima ning kaasa mõtlema.

Küsimused:

Rait Pihelgas (Järva vallavolikogu) – kuidas on büroo poolne tunnetus, kas liidu poolt keskselt edasi arendada süsteeme või iga omavalitsus eraldi?

Kaimo Käärmann-Liive: Nagu ka küsitlusest selgus, siis nende infosüsteemide osas, mille omanik liit on, oodatakse kindlasti keskset koordineeritud tegevust.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 3

ELVL KOV IKT koordineerimise haldus- ja teenusmudeli analüüsi lähteülesande kinnitamine

Tiit Terik ütles sissejuhatuseks, et kuna riik on lubanud eraldada raha analüüsi läbiviimiseks, siis on oluline püstitada lähteülesanne selliselt, et saada võimalikult ülevaatlik vastus, arvestades ka alternatiive, mida juhatus saab hiljem kaaluda.

Jan Trei selgitas, et tegemist on olulise analüüsiga, milleks riik (MKM) on valmis pakkuma riigieelarvelist eraldist kuni 50 000 €, seepärast tuleks kindlasti see analüüs koostöös riigi esindajatega (MKM, RAM) läbi viia, et oleks kajastatud ka riigi ootused liidule.

Lähteülesande pinnalt koostatakse riigihange.

Kaimo Käärmann-Liive tegi ülevaate analüüsi lähteülesandest. Analüüs peaks andma vastuse, kuidas on kõige jätkusuutlikum ja otstarbekam korraldada ELVL KOV IKT kompetentsikeskuse poolt KOVide ja keskvalitsuse jaoks vajalikke IKT ühistegevusi. Samuti milliseid teenuseid KOVide ühine kompetentsikeskus pakub, milline on selle asutuse organisatoorne korraldus ning finantsmudel.

ELVL poolt läbiviidud küsitlustega on selgunud valdkonnad, milles omavalitsused soovivad nende abistamist ja KOV-ülest koostööd IKT alal.

Soov on välja selgitada, milline võiks olla ELVL baasil toimiv KOV-ide IKT ühistegevuste korraldamise ärimudel (sh organisatsiooniline ja rahastusmudel), mis oleks majanduslikult iseseisev, jätkusuutlik ning mille tegevus oleks kooskõlas riigi IKT arengusuundadega.

Täna on ELVL infosüsteemide KOVTP, KOVMEN, VOLIS, Anna Teada koodi omanik. Tegeletakse nimetatud infosüsteemide töös hoidmisega ning nendesse väikearenduste tellimisega. IKT kompetentsikeskus on partneriks riigile, et riigipoolsete arenduste puhul läbi rääkida KOVide huvid.

Tegeletakse uute KOV-üleste lahenduste analüüsiga (nt KOV koduleht, VOLIS, KOV geoinfo menetlussüsteem, sündmusteenused, Anna Teada jne) ning arendustega, mida kaitstakse strateegia näol MKM-i ees võrdselt teiste riigiasutustega.

Tänast tegevust finantseerib valdavas osas riik, kattes täies mahus IS-ide väikearenduse kulud (kuni 100 000 EUR / aastas) ning kaasrahastades tegevuskulusid aastani 2022 (kaasa arvatud), lisaks EL tõukefondidest infosüsteemide ja taristu analüüsi- ja arendusprojekte.

Toimus arutelu. Koosolekul osalejad tegid ettepanekuid dokumendi sõnastuse täpsustamiseks.

Büroo lisab ettepanekud dokumenti ning täpsustatud analüüsi lähteülesanne saadetakse juhatuse liikmetele ülevaatamiseks.

OTSUSTATI: Kinnitada ELVL KOV IKT koordineerimise haldus- ja teenusmudeli analüüsi lähteülesanne, arvestades liidu liikmete poolt tehtud täiendavate ettepanekutega

Päevakorrapunkt 4

ELVL 2021 a hankeplaani täiendamine hankega „ELVL KOV IKT koordineerimise haldus- ja teenusmudeli analüüs"

1. Võttes aluseks ELVLi hankekorra punkti:

2.1 Riigihangete korraldamine maksumusega alates 30 000 eurot ilma käibemaksuta asjade ostmise ja teenuste tellimisel ning alates 60 000 eurot ilma käibemaksuta ehitustööde korral sätestatakse iga-aastases ELVL hankeplaanis, mis kinnitatakse ELVL juhatuse poolt hiljemalt kahe kuu jooksul arvates ELVL eelarve vastuvõtmisest volikogus. Hankeplaani võib mõjuvatel põhjustel muuta või täiendada.