ELVL juhatuse koosolek toimub 09. juunil 2020 kell 11:00-12:00.

Koosolekul on võimalik osaleda Tallinnas Viru hotelli Konverentsikeskuses (saal Grande 1+2) või virtuaalselt keskkonnas Teams.

Pidades kinni 2+2 reeglist, on võimalik Viru Konverentsikeskuses kohapeal osaleda 40 inimesel (lisaks ettekannete tegijad ja büroo töötajad).
 

Esialgne päevakord (Ettepanek):

1. ELVL 2019. aasta majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti esitamine volikogule kinnitamiseks 
Urmas Kristal, ELVL revisjonikomisjoni liige
Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
Jan Trei, ELVL asedirektor
Toomas Johanson, ELVL nõunik

2019. a eelarve täitmise seletuskiri (.docx)
2019. a täitmise koond (.pdf)
2019. a majandusaasta aruanne ja audiitori otsus / digiallkirjastatud kujul /
2019. a tegevusaruanne  (.pdf fail)

2. EL Regioonide Komitee asendusliikme kandidaadi esitamine volikogule kinnitamiseks 
Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor 
Marliis Rettau, ELVL nõunik

 

Lugupidamisega
Tiit Terik
ELVL juhatuse esimees

 

Veikko Luhalaid
ELVL tegevdirektor

 

EESTI  LINNADE  JA VALDADE LIIDU JUHATUSE

KOOSOLEKU PROTOKOLL nr  5

 

9.06.2020. a Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses ja virtuaalselt TEAMSis

Algus kell 13.00, lõpp kell 15.30

Koosoleku juhataja: Tiit Terik

Protokollija:   Inga Köster

 

Juhatuse liikmetest osalesid kohapeal või virtuaalselt: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus), Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järva Linnavalitsus).

Puudus: Anneli Ott (Võru Linnavolikogu).

ELVL büroost osalesid: Veikko Luhalaid, Jan Trei, Hille Ilves, Marliis Rettau, Kädi Koppe, Inga Köster, Ott Kasuri, Nevel Paju, Henri Pook, Toomas Johanson, Jüri Võigemast, Toivo Riimaa, Kaimo Käärmann-Liive, Kalle Toomet, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Sirje Ludvig.

 

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. ELVL 2019. aasta majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti esitamine volikogule kinnitamiseks.  (Urmas Kristal, ELVL revisjonikomisjoni liige; Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor; Jan Trei, ELVL asedirektor; Toomas Johanson, ELVL nõunik)

OTSUSTATI: Esitada volikogule kinnitamiseks ELVL 2019. a majandusaasta aruanne ja revisjoni kontrollakt.

2. EL Regioonide Komitee asendusliikme kandidaadi esitamine volikogule kinnitamiseks.

(Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor; Marliis Rettau, ELVL nõunik)

3. Riigikogu menetluses olev tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust. (Tiina Üksvärav, ELVL nõunik)

4. Rakvere linna pöördumine seoses Arvo Pärdi muusikamaja loomisega.

(Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees)

 

 

 

Päevakorrapunkt 1

ELVL 2019. aasta majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti esitamine volikogule kinnitamiseks.

 

Veikko Luhalaid tegi kokkuvõtte ELVL 2019. majandusaastast. Pikemalt on liidu tegevust kirjeldatud majandusaasta aruandes. Audiitor on samuti esitanud aruande, mis oli märkusteta.

 

Seisuga 31.12. 2019 oli Eesti Linnade ja Valdade Liidul liikmeid 77 (15 linna ja 62 valda).

2019. aastal töötas ELVL büroos 18 täistööajaga töötajat ja 1 osalise tööajaga.

2018. aasta detsembris kolis Büroo uutesse ruumidesse Roosikrantsi 12, kus eelnevatel aastatel oli tegutsenud Harju Maavalitsus. Büroo ruumide ametlik avamine toimus märtsis 2019. Lisaks olemasolevale B korpuse II korrusele sõlmiti detsembri 2019 üürileping ka B korpuse I korruse poolele osale.

 

ELVL kõrgeim organ on Liidu liikmete esindajate üldkoosolek, mille kutsub kokku Liidu

juhatus vähemalt kord kohalike omavalitsuste volikogude valimiste vahelisel perioodil.

Üldkoosoleku toimumise vahelisel perioodil täidab üldkoosoleku ülesandeid Liidu kõiki

liikmeid esindav ELVL volikogu.

Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on 13 liiget. Juhatuse valib liidu volikogu oma liikmete hulgast.

2019. aastal toimus 10 juhatuse koosolekut ja 5 volikogu koosolekut.

 

Urmas Kristal tegi kokkuvõtte 2019. a finants-majandustegevuse revisjonist ning tegi revisjonikomisjoni poolt ettepaneku volikogule - kinnitada ELVL 2019. a majandusaasta aruanne.

2019. aastal on toimunud arutelud liikmemaksu uute aluste väljatöötamise osas, mis jätkuvad 2020. aastal. 79 omavalitsusest 2 ei ole ELVL liikmed ja põhjusena on toodud välja, et tänane liikmemaks ei kajasta ega kohtle õiglaselt kõiki kohalike omavalituse üksusi.

 

Bilansipäeva seisuga oli liidu arveldusarvel 627 828 €, mis on võrreldud panga kui ka raamatupidamise andmetega. Nimetatud summa sisaldab riigipoolse sihtfinantseerimise jääke ja kohustuste katteallikaid kokku summas 193 002 €. Rahandusministeerium andis 2019. a detsembris üle tarkvara ja serverid kogusummas 93 391,13 €, mis mõjutas olulisel määral vaadeldava perioodil bilanssi ja tulemiaruannet. ELVL 2019. aasta bilansimahuks kujunes 837 659 € ja aruandeaasta tulemiks 274 004 €.

 

ELVL bürool on rahaline reserv, mis võimaldab tagada likviidsuse ja aitab maandada põhikirjaliste eesmärkide täitmist segavaid tegevusriske praeguses raskes majanduslikus olukorras ning tagab toimetuleku ka liikmete võimaliku vähenemise korral.

 

OTSUSTATI: Esitada volikogule kinnitamiseks ELVL 2019. a majandusaasta aruanne ja revisjoni kontrollakt.

 

 

Päevakorrapunkt 2

EL Regioonide Komitee asendusliikme kandidaadi esitamine volikogule kinnitamiseks

Kuulati Marliis Rettau informatsiooni EL Regioonide Komitee Eesti delegatsioonist.

Delegatsioon valiti mandaadiperioodiks 2020-2025 ja selles on kuus põhiliiget ja kuus asendusliiget. Lisaks valiti ka seitsmes põhi- ja asendusliige, kuna seoses Brexitiga on Eestile delegatsioonis lubatud seitse kohta.

 

13.03.2020 lõppes Margus Lepiku mandaat Valga Vallavalitsuse liikmena ning seoses sellega lõppes ka tema mandaat EL Regioonide Komitee asendusliikmena.

Vastavalt ELVL esindajate nimetamise korrale kuulutas büroo välja kandideerimise asendusliikme kohale. Laekus neli sooviavaldust.

 

Riigihalduse minister on oma varasemates kirjades, milles kandidaatide esitamist palutakse, märkinud, et delegatsiooni moodustamisel lähtuks omavalitsusliit järgmistest Euroopa Liidu riikides tunnustatud ja omavalitsusliiduga varasematel aastatel kooskõlastatud aluskriteeriumitest:

1) Tasakaalustatud geograafiline/territoriaalne esindatus: delegatsioon tervikuna peab hõlmama kogu riiki ning erinevate huvide ja probleemidega piirkondi ja omavalitsusi.

2) Tasakaalustatud poliitiline esindatus: delegatsioonis tervikuna on esindatud Eesti poliitiliste jõudude lai spekter.

3) Sugupoolte tasakaalustatud esindatus: delegatsiooni kuuluvad nii naised kui mehed.

Kandidaatide valikul arvestati  muuhulgas EL lepingu toimimise artikli 300 nõuet, mille kohaselt Regioonide Komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat, või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

 

Juhatus teeb volikogule ettepaneku nimetada asendusliikme kandidaadiks Kanepi vallavalitsuse liikme Piret Rammul`i.

 

OTSUSTATI: Esitada volikogule kinnitamiseks EL Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni asendusliikme kohale Piret Rammul.

 

 

Päevakorrapunkt 3

Riigikogu menetluses olev Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust

Kuulati Tiina Üksvärava informatsiooni eelnõu menetlemise käigust.

Eelnõu on olnud menetluses üle kahe ja poole aasta, Riigikogusse jõudis eelnõu eelmise aasta lõpus, kus on toimunud esimene lugemine. Liidu seisukohta oodatakse 17. juuniks, ootame liikmetelt arvamusi ja ettepanekuid.

 

Eelnõu on mitmetahuline, erinevatele osapooltele pannakse erinevaid kohustusi ja muudetakse regulatsioone.

 

Eelnõu § 1 p 6 kohaselt täiendatakse tuleohutuse seaduse § 5 lõigetega 1¹ ja 1², mille kohaselt juhul, kui tuleohutusnõuded on täidetud ning kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata, võib kohaliku omavalitsuse üksus anda ehitus- ja kasutusloa teatud hoonetele Päästeameti kooskõlastuseta, samuti võib jätta samadel tingimustel ehitus- või kasutusteatise menetluses Päästeameti kooskõlastuse võtmata. Seletuskirjas rõhutatakse, et säte annab KOV-le võimaluse ja õiguse, mitte kohustuse ning et see saab olema KOV-i vabatahtlik otsus, mitte kohustus. Eelnõu seletuskirja juures olevas „Märkuste tabelis" lisatakse, et eelnõu koostajad näevad, et KOV-id kasutaksid seda võimalust pigem juhul, kui neil on juba eeldused olemas, mitte ei hakka selle võimaluse rakendamiseks vajalikke tingimusi looma.

 

Arvestades, et muudatustega soovitakse luua võimalus, mitte ei panda kohustust, võiks ühelt poolt hinnata seda kui võimalust menetlust lihtsustada ja halduskoormust vähendada.

Samas on tegemist vastutusrikka valdkonnaga, mis eeldab eripädevust ja kvalifikatsiooni ning ka vabatahtlikult võetava ülesande nõuetekohasel ja piisaval tasemel täitmine eeldab kohalikult omavalitsuselt täiendavat ressurssi.

 

Tuleohutuse küsimus on sisuliselt riiklik küsimus, see ei sõltu konkreetsest KOV-ist, nõuded on universaalsed. Seega peaks nii tuleohutusnõuete alane õiguslik regulatsioon kui ka nende täitmise tagamise praktika olema võimalikult ühtlane kogu riigis. Kui iga KOV saab selles osas ise otsustada, muutub praktika paratamatult ebaühtlaseks.

 

EhS § 130 lg 10 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle Päästeamet.

Ei ole õige, et riiklikul tasemel kehtestatud ülesanded (ohutuse kontrollimine/tagamine) antakse üle KOV-ile ilma analüüsita/uuringuta, kas KOV-il on tuleohutuse hindamiseks olemas vajalik oskusteave ja vastavad ametnikud ning kui palju KOV-ile sellise võimekuse loomine või teenuse sisse ostmine maksma läheb.

Kui Päästeamet tuvastab ehitise tuleohutusnõuetele mittevastavuse, kuid muus osas vastab ehitis nõuetele, siis lähtuvalt EhS § 130 lg 10 on õigus nõuda ehitise tuleohutusnõuetele vastavusse viimist üksnes Päästeametil. KOV-il puudub õigus esitada nõudeid osas, mille pädevus on seadusega antud Päästeametile.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 4

Rakvere linna pöördumine seoses Arvo Pärdi muusikamaja loomisega

Kuulati Tiit Teriku informatsiooni Rakvere linna pöördumisest.

Rakvere linna lähiaastate prioriteet on Arvo Pärdi muusikamaja rajamine Vabaduse kiriku hoonesse, mis on tänapäeval rohkem tuntud Pauluse kiriku ja Kalevi hallina.

Muusikamaja tutvustaks nii Arvo Pärdi kui ka teiste Eesti süvamuusikaheliloojate ning muusika suurkujude loomingut, võimaldaks korraldada seminare, koolitusi, näitusi, konverentse ning pakuks tervikuna võimalust läbi viia eripalgelisi üritusi.

Kirik plaanitakse rekonstrueerida ja osaliselt restaureerida. Kolme saaliga muusikamaja keskmeks on ligikaudu 450 inimest mahutav kontserdisaal.

Rakvere linn otsib muusikamaja ehitamiseks lisarahastust. ELVL poole pöördutakse toetuskirja saamiseks, mis esitatakse koos muude projekti dokumentidega Riigikogu kultuurikomisjonile muusikamaja rajamiseks Kultuurikapitali vahenditest.

 

Mihkel Juhkami täiendas, et muusikamaja ehitamise ettevalmistamisega ja projekteerimisega on tegeletud juba kümmekond aastat koostöös Arvo Pärdiga, kes on andnud linnale õiguse oma nime kasutamiseks muusikamaja rajamisel.  Pidevalt on otsitud lisarahastuse võimalusi.

Üks võimalus on kandideerida väljakuulutatud taotlusvoorus, mis valib välja Kultuurkapitali poolt rahastatavad objektid.

Kui mõni teine omavalitsus soovib sarnastele projektidele samast voorust Kultuurkapitalist raha taotleda ning vajab samuti ELVL toetuskirja, siis peaks ka neid omavalitsusi toetama.

 

 

OTSUSTATI: Toetada Rakvere linna taotlust ELVL poolse toetuskirjaga (esitamiseks Riigikogu kultuurikomisjonile) Arvo Pärdi muusikamaja rajamiseks Kultuurkapitali vahenditest.

 

 

 

Tiit Terik                                                                    Inga Köster

Koosoleku juhataja                                                    Protokollija