Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse koosolek toimub virtuaalselt 12. mail 2020 Teams'i keskkonnas algusega kell 13.00.

Päevakorras (ettepanek):

1. Ülevaade tulumaksu laekumistest kohalikele omavalitsustele
Jan Trei, ELVL asedirektor;
Sulev Liivik, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja;
Andrus Jõgi, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik.

Maksu- ja Tolliameti poolt ülekantud üksikisiku tulumaks 2020. aastal võrdluses 2019. a sama perioodiga (PDF fail)
Seletuskiri tabelile (.docx failina siit)

RaM slaidikava (PDF fail)
Kohtumisel jagatud link:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/vms20_24042020out.xlsx?download=1

2. ELVL poolsed ettepanekud riigihalduse ministri määruse „COVid-19  eriolukorras kohaliku omavalitsuse üksustele  investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega  seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord" eelnõusse
Jan Trei, ELVL asedirektor;
Sulev Liivik, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja

ELVL kiri - märkused eelnõule (.docx failina siin)
ELVL kirja lisa (.docx failina siin)

3. Juhatuse liikmete informatsioon olukorrast kohtadel
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees ning juhatuse liikmed

3.1 Eesti Väikekaupmeeste Liidu pöördumisest - Eelnõu alkoholiseaduse § 40 lg 12 ja § 76 muutmiseks ja põhjendus
Mihkel Juhkami, ELVL juhatuse aseesimees

Pöördumine (.docx fail siin)

Eelnõu alkoholiseaduse § 40 lg 12 ja § 76 muutmiseks ja põhjendus (.docx fail siin)

 

4. ELVL 2019.a majandusaasta aruanne
Ene Millert, ELVL raamatupidaja

Majandusaasta aruanne (PDF fail)
2019 täitmine koond (PDF fail)
Tegevusaruanne  (PDF fail)

5. ELVL 100.  juubeliürituse ning Linnade ja Valdade Päevade korraldamisest
Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
Sirje Ludvig, ELVL nõunik

6. Muud küsimused ja informatsioonid

6.1 MTÜ Jäätmehalduskeskus ettepanekutest jäätmeseaduse muutmiseks
Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
Ettepanekud (.docx failina siin)

Infoks:
12.12.2019 - ELVLi mittekooskõlastus jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõule (.docx failina - siin)
18.02.2020 - ELVL kiri Keskkonnaministeeriumisse (.docx failina - siin)

6.2. ELVL toetuskiri Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo poolt Euroopa Komisjonile esitatavale projektitaotlusele
Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
Memo (.docx failina siin)

6.3 Riigikogu kultuurikomisjoni menetluses olev kollektiivne pöördumine koolikogukonnale suuremate õiguste andmiseks  
Hille Ilves, ELVL nõunik
Memo (.docx failina siin)
 

Lugupidamisega
Tiit Terik
ELVL juhatuse esimees

 

Veikko Luhalaid
ELVL tegevdirektor

 

EESTI  LINNADE  JA VALDADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr  4

 

Virtuaalselt TEAMSis 12.05.2020. a

Algus kell 13.00, lõpp kell 15.30

Koosoleku juhataja: Tiit Terik

Protokollija:   Inga Köster

 

Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus), Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järva Linnavalitsus).

Puudusid: Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Siim Suursild (Pärnu Linnavolikogu).

ELVL büroost osalesid: Veikko Luhalaid, Jan Trei, Hille Ilves, Marliis Rettau, Kädi Koppe, Inga Köster, Ott Kasuri, Nevel Paju, Henri Pook, Toomas Johanson, Jüri Võigemast, Toivo Riimaa, Kaimo Käärmann-Liive, Kalle Toomet, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Sirje Ludvig.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Ülevaade tulumaksu laekumistest kohalikele omavalitsustele                    

Jan Trei, ELVL asedirektor;

Sulev Liivik, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja;

Andrus Jõgi, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik

2. ELVL poolsed ettepanekud riigihalduse ministri määruse „COVID-19  eriolukorras kohaliku omavalitsuse üksustele  investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega  seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord" eelnõusse

Jan Trei, ELVL asedirektor;

Sulev Liivik, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja

3. Juhatuse liikmete informatsioon olukorrast kohtadel                               

Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees ning juhatuse liikmed

3.1 Eesti Väikekaupmeeste Liidu pöördumisest - Eelnõu alkoholiseaduse § 40 lg 1² ja § 76 muutmiseks ja põhjendus

Mihkel Juhkami, ELVL juhatuse aseesimees

4. ELVL 2019.a majandusaasta aruanne                                                    

Ene Millert, ELVL raamatupidaja

5. ELVL 100.  juubeliürituse ning Linnade ja Valdade Päevade korraldamisest

Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor; Sirje Ludvig, ELVL nõunik

6. Muud küsimused ja informatsioonid

6.1 MTÜ Jäätmehalduskeskus ettepanekutest jäätmeseaduse muutmiseks      

Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
6.2 ELVL toetuskiri soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo poolt

Euroopa Komisjonile esitatavale projektitaotlusele

Ott Kasuri, ELVL arendusjuht

6.3 Riigikogu kultuurikomisjoni menetluses olev kollektiivne pöördumine koolikogukonnale suuremate õiguste andmiseks

Hille Ilves, ELVL nõunik

 

 

Päevakorrapunkt 1

Ülevaade tulumaksu laekumistest kohalikele omavalitsustele                    

 

Tiit Terik ja Jan Trei tegid sissejuhatuse teemasse ning ettekandeks sai sõna Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi. Täiendavaid selgitusi jagas

kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik.

 

Andrus Jõgi andis ülevaate tulumaksu laekumisest 2019 ja 2020. aasta perioodil jaanuar – aprill.

Aprillis 2020 laekus omavalitsuste tulumaksu ca 8% vähem kui eelmisel aastal ehk 95 mln €. Kuigi see on eelmise aastaga võrreldes oluliselt vähem,  ei olnud eelmise aasta baas päris võrreldav. Omavalitsustele tulumaksu laekumisi mõjutas ka füüsiliste isikute aasta tuludeklaratsioonidest tingitud maksete aastati erinev jaotus kuude vahel. Eelmise aasta tuludeklaratsioonide alusel eraldati omavalitsustele aprillis korraga nii veebruari, märtsi kui aprilli eest 7 mln €. Sel aastal on maksed hajunud mitmete kuude vahel.

Eelmise aasta aprillis laekus omavalitsustele tulumaksu 97 mln €. Kui võrrelda selle aastaga, siis omavalitsustele oleks laekunud jooksvalt deklaratsioonide alusel (TSD, mis esitatakse igal kuul ja mille alusel omavalitsustele tulumaksu makstakse) 103 mln € ehk ligemale 6% rohkem kui eelmisel aastal.

Põhiliselt mõjutas vähemlaekumisi võlasaldo ja võrreldes 2020. a eelmiste kuudega paistab aprill silma sellega, et ettevõtted kasutavad võimalust makse mitte maksta, st ajatamise võimalust. Makse on ettevõtetel tasumata ca 10 mln €, mis vähendas ka aprilli maksulaekumisi KOVidele.

 

10 mln € on tavatult suur summa, kui vaadata eelmist kriisi 2008. a, siis see on pea sama suur summa kui kogu 2008. aasta peale jäid ettevõtjad võlgu.

Tõenäoliselt on maksuvõlg seotud sellega, et eriolukorra kehtimisest kuni eriolukorra lõpuni (17.05.2020) on maksuvõlgnevustelt intress null. Loodetavasti ettevõtted tasuvad oma võlgnevuse järgnevate kuude jooksul.

 

Juhatuse palvel suhtles Sulev Liivik juhatuse koosoleku järgselt  Maksu- ja Tolliametiga (EMTA) tulumaksu võlgnevustelt laekuva tulumaksu ülekandmist KOVidele.  Arvestuspõhimõte on selline, et  kui ettevõtte jätab tulumaksu tasumata, siis kuu lõpus KOVile korrigeeriva kande tegemisel EMTA selle summa võrra vähendab KOVile määratud maksusummat (nö tekkepõhine summa, mida KOVil on arvestuse järgi õigus saada).

Aga 6 kuu keskmise alusel üle kantud avansilist maksuosa ei vähendata kuu lõpus ka juhul, kui kuu lõpu korrigeeriv kanne on miinusmärgiga. Tasumata maksu loeb EMTA nõudeks ettevõtte vastu. Võlasaldosse arvestatakse nõude veel tasumata osa.

Kui ettevõtte tasub maksu ära, siis kuu lõpu korrigeeriva kande tegemisel KOVile määratud maksu osa suureneb ja KOVile kantakse tema osa üle. Ei ole kindlasti nii, et KOV peab ootama kuni nõue on tasutud.

Maksunõuete süsteemi haldamine on palju keerukam. Võlgnevuste tasumisel on maksud pandud järjekorda ja selle järgi peetakse nõuete rahuldamise üle arvestust. Maksunõude tekkimisel tuleb sõlmida maksegraafik. Aga seal on ka omad nüansid.

Aprill oli eriolukorrast tingitud maksuintresside mitterakendamise tõttu erandlik. Pärast eriolukorra lõppu peab ettevõtte hakkama maksma võlgu oleva summa pealt intresse. Seega ei oska ennustada, kuidas ettevõtted reageerivad. Ettepanek on ära oodata juuni kuu alguse numbrid ja siis arutada tulumaksu laekumist ja võlgnevusi detailsemalt.

Alates 2009. a algusest ei laeku KOVidele maksuintresse, sest EMTA-l on üks nn võlasaldo ja seal ei olnud mõtet maksuliikide kaupa intressiarvestust pidada. 2009. a andsime KOVidele maksuintresside eest vastu tulumaksu suurendust 0,03 protsendipunkti. KOVid said püsiva rahavoo ka perioodideks, kus maksuvõlgnevused olid olematud ja KOVide intressitulu oleks olnud oluliselt väiksem kui 0,03 protsendipunktile vastav laekumine.

 

Toomas Juhanson on koostanud tabeli, mille eesmärgiks on anda perioodilist informatsiooni üksikisiku tulumaksu laekumise kohta maakondade ja omavalitsute lõikes.

Tabelis on kajastatud 2020. aastal kohalikele omavalitustele Maksu- ja Tolliameti poolt ülekantav üksikisiku tulumaks ja  riigipoolne toetus tegevuskuludeks.

Tabelis on 2020. aasta laekumiste võrdluseks võetud 2019. aasta sama periood. Võrreldes aprillikuu tulumaksu laekumist (95,14 mln) 2019. aasta (tulumaksu määr 11,93%) sama perioodiga, annab tulemiks – 8,84 mln eurot.

Varasemad aastad aprillikuus on olnud järgmised - 2018. a (11,86%) laekumine 88,75 mln ja  2017. a (11,6%) laekumine 78,47 mln eurot.

 

Võrreldes tulumaksu laekumist käesoleval aastal 2019. a sama perioodiga on kogu laekumise tulemiks  + 20,09 mln eurot ehk peaaegu kõik omavalitused on positiivse tulemiga, välja arvatud:

• Lüganuse vald               -  19 243 eurot;
• Sillamäe linn                 -  98 872 eurot;
• Türi vald                        -  615 eurot;
• Märjamaa vald               - 13 284 eurot;   
• Muhu vald                      -  5 487 eurot; 
• Ruhnu vald                     - 1 730 eurot.

 

Samas tulubaasi stabiliseerimise toetus peaks kompenseerima mõningal määral üksikisiku tulumaksu alalaekumist lähikuudel ja seda just väiksemate omavalituste lõikes.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

 

Päevakorrapunkt 2

ELVL poolsed ettepanekud riigihalduse ministri määruse „COVID-19  eriolukorras kohaliku omavalitsuse üksustele  investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega  seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord" eelnõusse

 

Tiit Terik informeeris koosolekul osalejaid ELVL poolt riigihalduse ministrile 5. mail edastatud kirjast.

Jan Trei selgitas, et kiri puudutas riigihalduse ministri määruse „COVid-19 eriolukorras kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringutega, lammutamise ja remonttöödega seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord" eelnõud.

ELVL tänas, et riigi 2020. aasta lisaeelarvest eraldati 70,0 mln eurot kohalikele omavalitustele investeeringute ja väikeprojektide toetusteks. Tehtud otsus aitab kindlasti kaasa majanduse ja ettevõtluse elavdamisele kohalikul tasandil ning võimaldab parimal moel läbi regionaalse tasakaalustatuse edendada kohalikku elukeskkonna arengut. Samas tuleb arvesse võtta, et kohaliku omavalitsuse tegevus saab toimuda üksnes kehtivas õiguslikus raamistikus, s.o eelkõige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi KOKS) ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS) sätestatut arvestades.

Hetkel kavandatav investeeringutoetuse meetme määrus seab omavalitsustele väga suuri piiranguid, nõudes ainult uusi, 2020. aasta eelarves kavandamata objekte, piirates soetusi üksnes mööbli või köögitehnika ja –sisustusega ning kehtestades liialt kõrge remonttööde piirmäära.

ELVL tegi oma kirjas muuhulgas ettepanekud lubada riigilt saadava toetuse arvelt katta ka:

• kulutusi 2020. aasta eelarves kavandatud olemasolevate hoonete tervikrenoveerimise projekteerimiseks ja uute hoonete ehituse projekteerimiseks;
• 2020. aastaks kavandatud investeeringuobjektide tööde teostamiseks eelarves kavandatust suuremas mahus;
• 30% ulatuses 2020. aasta eelarves juba kavandatud objektide renoveerimistööde ja/või ehitustööde maksumusest;
• remonttöid ja soetusi (sh hoonete automaatika parandamiseks ja hoonete ning kinnistute turvalisuse suurendamiseks) kogumaksumusega alates 6000 eurot (sh käibemaks);
• KOKS § 6 lõikes 2 sätestatud asutustele avalike teenuste osutamiseks vajalikku tehnikat, inventari ja seadmeid ning veebiõppe korraldamiseks ja veebi teel sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikke seadmeid ning tehnikat;
• sõidukeid kiirabiteenuse, puuetega isikute transporditeenuse ja sotsiaalteenuste osutamiseks.

 

 

Sõna sai Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik, kes kommenteeris ELVL poolt saadetud kirjas tehtud ettepanekuid ja selgitas ministeeriumi seisukohti.

Ministeeriumi seisukoht on, et uute objektide osas on ranged raamid ees ja nendega tuleb arvestada. Uued objektid tähendavad eelnevalt kavandamata investeeringuid.

Määrus ei lahenda kõiki probleeme. KOVidel on võimalik oma tulubaasi raames lahendada soovitud eesmärgid paindlikult. Määruse eesmärk on ikkagi, et rohkem raha pandaks majandusse ja seeläbi oleks inimestel tööd, mis omakorda tähendab töötasu, millelt tuleb tagasi tulumaksu.

On arusaadav ka KOVide mure, et asjad lähevad halvemaks ja tõenäoliselt oleks vaja investeeringuid kärpida ning miks peaks KOV tegema uusi objekte kui vanad on veel lõpetamata.

See  võib mitte meeldida ja probleeme kindlasti on, aga kui suurt pilti vaadata, siis see määruses olev meede toob kasu majandusele üldiselt ning läbi selle ka KOVile.

 

Toetust võib kasutada ka 2020. a eelarves kavandatud projekti(de) uuteks, seni rahalise katteta töödeks või ka mitmeaastase projekti järgmistele aastatele planeeritud tööde katteks. Võimalik on ka toetusrahaga mõne 2021. a objekti tööd tuua ettepoole. Rahandusministeerium kontrollib eelarve või lisaeelarve seletuskirja ja hankeplaani alusel, kas projekti või projekti töid on 2020. a juba kavandatud rahastada.

Riigi eesmärk ei ole toetada väga pisikesi projekte. Sellised tööd peaks iga omavalitsus suutma ise oma eelarve rahaga teha.

Igale omavalitsusele on arvestatud nö piirsumma, mille piires tuleb esitada toetust saavate projektide nimekiri. Loodetavasti selle nädala jooksul määrus kehtestatakse ning selles on juba täpselt lahti kirjutatud nii toetuste piirsummade arvestamise põhimõtted, toetuse andmise tingimused ja taotlemise kord. 

 

Toetusraha tuleb 2020. a lõpuks välja maksta ja omavalitsus peab aasta lõpuks lepingud ära sõlmima või tellimused töösse andma. Perioodil novembri lõpust kuni aasta lõpuni on Rahandusministeeriumil vaja aega nimekiri üle vaadata, teha toetuse andmise otsus ja raha välja maksta. Kui osa toetusrahast jääb kasutamata, läheb see raha tagasi riigieelarvesse.

Omavalitsus võib talle üle kantud raha kasutada kuni 2021. a lõpuni, sest ehitusprojektid kestavad mitmeid kuid.

Toetuse saamise eelduseks on tingimuste täitmine, milleks on uued projektid, abikõlblikkuse nõuete täitmine ja parima pakkuja väljavalimine. Toetuse saamise ajaks peab olema selge, kes hakkab töid teostama, et oleks teada projekti kogumaksumus ja oleks kindlus lepingute sõlmimiseks 2020. a lõpuks.

Pärast toetuse otsust peab omavalitsus sõlmima tööde teostajaga lepingu. Pärast lepingu saamist kannab Rahandusministeerium raha omavalitsuse arvele. Kui leping jääb määratud ajaks sõlmimata, jääb omavalitsusel toetus saamata ja seda raha rohkem kasutada ei saa.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

 

Päevakorrapunkt 3

Juhatuse liikmete informatsioon olukorrast kohtadel                               

 

Tiit Terik tegi ettepaneku, et koosolekul osalejad annaksid lühidalt tagasisidet, kuidas kohtadel on eriolukord mõjutanud omavalitsuste tegevust.

 

Mihkel Juhkami – tervise osas on Rakvere linna ja Lääne-Viru maakonnas elanikkonnast haigestunuid olnud vähe, 6. aprillil diagnoositi viimane COVID-19 haige. Elurütm taastub tasapisi. Kõige suurem valulaps ja kannataja piirkonnas on olnud turismitööstus, nt  AQVA veekeskus, kus on palju töökohti, samuti Lahemaa mõisad ning Virumaa muuseumid. Kõik see mõjutab ka maksulaekumisi.

 

Urmas Klaas –  Tartus võtame juba heal meelel külalisi vastu. Olukord on kontrolli all, rakendame viirusega kohandumise kava. Oluline õppetund oli siis, kui toimus nakatumine Raatuse tn ühiselamus. Saime kogemuse, kuidas operatiivselt tegutseda, et viirusekoldes tekkinud haiguse levikule piir panna.  Suureks abiks selles oli erinevate ametkondade vaheline kiire ja operatiivne koostöö.

Tartu soovib lisaeelarve enne jaanipäeva volikogusse saata, tõmbame tegevuskulusid koomale. Peab vaatama kuhu investeerida ja kuhu mitte. Tulubaas väheneb. Turismisektor on suur ja palju pihta saanud. Tööpuudus on maakonnas umbes 6 % peal.

 

Georg Pelisaar – Põlvas väga pole ettevõtteid, mida nö uuesti avada, kuna koht on väike ja palju polegi kinni pandud. Paistab et normaalne elu on käima läinud. Lasteaia kohti on ligi 600 ja sel nädalal  käib lasteaias juba üle 50 lapse. Tundub et emad pole veel kõik tööle läinud, aga loodame et olukord hakkab taastuma. Murekoht on eelarve. Eelmise aastaga võrreldes näitab eelarve pea 2% kasvu, aga kui vaadata, et sel aastal kavandasime 4,5% tõusu, siis tegelikult oleme pea 100 tuhat miinuses ja see teeb murelikuks. Arutasime, et peame ehk juba palkade „kallale" minema. Kui õpetajate palkasid ei langetata (HTM), siis teatud ebavõrdsust see tekitab, kuna kultuuritöötajad ja vallaametnikud teenivad vähem kui õpetajad ja see on mõttekoht. Ootame otsuseid, mis riik vastu võtab.

 

Tiit Terik märkis, et tundub, et enamusel on kohtadel olukord stabiliseerumas, peamine mure eelarve teemadega.

 

Rait Pihelgas (Järva vald) avaldas arvamust, et liit võiks analüüsida, millised on  kriisi mõjud ja erinevused võrdluses maa- ja linnaomavalitsustes.

 

Ljudmila Jantšenko –  Kohtla-Järve linnal on mure pankadega, sest ei soovita linnale laenu anda. Struktuurifondide rahaga ehitatakse ujulat, ja laenuga soovib linn katta omaosalust, kuid pank pole pöördumistele laenu saamiseks vastanud – jätsime isegi intressi protsendi küsimuse lahtiseks. Pangad võiksid omavalitsustele vastu tulla.

Töötuid on palju ja see arv on suurenenud. Tundub et kõige raskem aeg on veel ees, sest koondatud saavad praegu Töötukassa toetust. Suurem probleem töötutega tekib aasta lõpus ja järgmisel aastal arvatavasti tuleb veelgi raskem aeg.

 

Probleemist pankadest laenu saamisel ütles Pipi-Liis Siemann Türi valla näitel, et ka neil oli probleeme. Vabatahtlikult pangad ise ei pakkunud laenu, tuli korduvalt nende poole pöörduda. Kui laenu ka pakuti, siis väga kõrge protsendiga. Täna on lootust, et saame laenu osas kokkuleppele ja lähiajal ka lepingu allkirjastatud.

 

Koosolekul osalejad tõstatasid veel teema hangetest teedeehituse vallas. Tõdeti, et teedeehituse hinnad on alanenud, ehitajad pakuvad soodsamat hinda kui möödunud aastal. Mõnede hangete puhul on hinnad ca 15 % odavamad  enne kriisi pakutud hindadest.

 

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

3.1 Eesti Väikekaupmeeste Liidu pöördumisest - Eelnõu alkoholiseaduse § 40 lg 1² ja § 76 muutmiseks ja põhjendus

 

Mihkel Juhkami selgitas Eesti Väikekaupmeeste Liidu (EVL) pöördumise tausta, mis on seotud sellega, et kui riik hakkas alkoholi müüki ümber korraldama, siis nõuti, et kauplustes oleksid alkohoolsed joogid muust müügisaalist eraldatud või alkoholilett asuks müüjate seljataga, kes teenindasid ostjaid leti tagant. Nüüd tõlgendatakse alkoholiseadust selliselt, et alkohol ei tohiks üldse nähtaval olla. See paneb väikepoodnikud raskesse olukorda, sest poe väike pind ei võimalda sellist korraldust.

 

Oma pöördumises märgib EVL, et väikestes linnades, külades ja maakohtades on mureks on see, et antud seaduse täitmine ei ole osaliselt võimalik. Põhjuseks on erinev kaupade väljapaneku kontseptsioon võrreldes suurte rahvusvaheliste ketikauplustega. EVLil ei ole vastuväiteid alkohoolsete kaupade eraldamisega muust kaubast. Nendes kauplustes, kus alkohool asub kassas müüja selja taga, ei ole aga võimalik nimetatud seadust alkohoolsete jookide nähtavuse osas täita.

 

Alkoholiseaduse § 40 lg-s 1² sätestatud erandit „välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurusest tulenevalt mõistlikult teostatav" tõlgendab riiklik järelevalve kitsendavalt. Samal ajal ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juhendmaterjalis „Alkohoolsete jookide väljapaneku juhend" täpsustatud, millistel konkreetsetel juhtudel on riiklikku järelevalvet teostavatel ametnikel võimalik seda erandit kohaldada. Enamgi veel, erandile vastavuse tõendamise koormus on pandud kauplustele, kuid millised on erandi kohaldamiseks tõendamist vajavad täpsemad asjaolud, selle osas TTJA juhendmaterjal vaikib ja kauplustele arusaadavaid kriteeriume ei sätesta ka seadus. See on kaasa toonud olukorra, kus erandi kohaldamist võiks õigustada vaid see, kui alkoholi väljapaneku eraldamine ei ole müügisaali suurusest tulenevalt ehituslikult üldse võimalik. Sellised juhtumeid aga pigem kas ei ole või on väga vähe.

 

Arvesse võttes tänast eriti keerulist majandusolukorda, kus üldjuhul küsitakse riigilt rahalist abi, siis EVLi palve, et piirangut „alkohoolsete jookide väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist", ei kohaldataks alkohoolsete jookide väljapanekule müügisaali sellisel alal, kus asub kassaaparaat ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav, ei too riigile lisakulu vaid selle seaduse muutmine päästab paljud kauplused sulgemisest ja tagab jätkusuutlikkuse.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Büroo edastab liikmetele EVLi pöördumise ja nende põhjendused seoses Alkoholiseaduse §40lg 1² täitmisega ning eelnõu alkoholiseaduse § 40 lg 1² ja § 76 muutmiseks ja küsib liikmete seisukohti.

 

Päevakorrapunkt 4 

ELVL 2019.a majandusaasta aruanne                                                    

 

Kuulati Veikko Luhalaidi ja Ene Millerti informatsiooni 2019. aasta majandusaasta aruandest.

Tegevusaruanne ning raamatupidamise aruanne on liidu kodulehel juhatuse materjalide hulgas.

Raamatupidamise auditeerimine lõpeb juunikuu juhatuse ja volikogu koosoleku ajaks. Enne koosolekuid kutsub büroo kokku (virtuaalselt) ka liidu revisjonikomisjoni.

 

27. veebruaril 2018 toimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolek, kus muudeti põhikirja

sh. liidu nime. Peale üldkoosolekut toimus volikogu koosolek, kus valiti juhatus ja juhatuse

esimees.

ELVL eesmärgiks on esindada ja kaitsta Liidu liikmete huve nii riigisiseselt kui ka maailma

tasandil. Liidu tegevusvaldkond hõlmab kogu kohaliku omavalitsuste korraldust, alates

eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega.

Oma tegevuses lähtub Liit kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusest. Liidu ülesannete

täitmist rahastatakse liikmemaksudest ja seaduses ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest

eraldistest.

Seisuga 31.12. 2019 oli Eesti Linnade ja Valdade Liidul liikmeid 77 (15 linna ja 62 valda).

2019. aastal töötas ELVL büroos 18 täistööajaga töötajat ja 1 osalise tööajaga.

2018. aasta detsembris kolis liidu büroo uutesse ruumidesse Roosikrantsi 12/1, kus eelnevatel aastatel oli tegutsenud Harju Maavalitsus. Lisaks olemasolevale B korpuse II korrusele sõlmiti detsembris 2019 üürileping ka B korpuse I korruse poolele osale.

 

Tulud olid 2019. aastal 1 316 940 €, aruandeaasta tulem 2019. aastal 274 004 €. Suur positiivne tulem on tingitud eelneva kahe aasta eelarve alatäitmisest ja vastavalt kokkuleppele Rahandusministeeriumiga 2019. aastal riigilt tasuta üle võetud põhivarast. Samuti olid IKT kompetentsikeskuse kulud väiksemad planeeritust. Bürookulude alatäitmine on tingitud sellest, et RKASega sõlmiti lisandunud büroo ruumide leping alles 2019. aasta lõpus.

Tulusid suurendasid erakorraliselt saadud täiendavad eraldised, näiteks projektideks saadud vahendid.

Tööjõukulude kasvu mõjutasid 2018. aasta jooksul EMOList üle tulnud töötajad.

 

Täiendavalt informeeris Veikko Luhalaid koosolekul osalejaid sellest, et SA ERKASe (Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus)  jätkamise  osas (teemat arutati 2019.a juhatuse koosolekutel) on ERKASE audiitor teinud ettepaneku sihtasutuse likvideerimiseks. Likvideerijaks on ERKASE tegevjuht Reljo Saarepera. Büroo jälgib, et likvideerimise protsess toimuks juriidiliselt korrektselt ja seadustega kooskõlas.  

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Esitada ELVL 2019. a majandusaasta aruanne järgmisele juhatuse koosolekule II lugemiseks ning seejärel kinnitamiseks ELVL volikogule.

 

 

Päevakorrapunkt 5

ELVL 100.  juubeliürituse ning Linnade ja Valdade Päevade korraldamisest

 

Tiit Terik avaldas arvamust, et ehk ei ole mõistlik korraldada linnade ja valdade päevi (LVP) käesoleva aasta sügisel. Samas oleks väärikas korraldada liidu 100. juubel, aga peame vaatama, milliseid otsuseid riik vastu võtab ja kas see on võimalik.

Ürituste korraldamine sõltub koroona edaspidisest levikust ja uutest puhangutest. Arvestama peab kindlasti jätkuvalt 2+2 reegliga ja sellega, kui suurele hulgale osalejatele on lubatud siseruumides üritusi korraldada.

 

Toimus arutelu. Koosolekul osalejad olid arvamusel, et juba praegu peaks tegema korralduslikke ettevalmistusi, kuid täna on veel keeruline ennustada, millised on edaspidised arengud ja võimalused.

Oldi seda meelt, et sügisel ei ole mõtet linnade ja valdade päevi korraldada, kuna 2021. aasta kevadel peaks niigi järgmine LVP toimuma ning parem keskenduda sellele.

Liidu 100. juubel on oluline tähis liidu ajaloos ja mingis vormis tähistamine oleks oluline. Korraldamise ja formaadi osas võiks teha otsuse juuni volikogus, lootuses et sel ajal on olukord juba selgem.

 

OTSUSTATI: Lükata edasi Linnade ja Valdade Päevade korraldamine 2021. aastasse.

ELVL 100. juubeli korraldamist arutada juunis toimuval koosolekul.

 

 

Päevakorrapunkt 6

Muud küsimused ja informatsioonid

6.1 MTÜ Jäätmehalduskeskus ettepanekutest jäätmeseaduse muutmiseks      

Kuulati Ott Kasuri informatsiooni jäätmeseaduse ja pakendiseaduse eelnõu eelnevast menetlemise käigust.

ELVL on korduvalt esitanud oma ettepanekuid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. ELVL 12.12.2019 mittekooskõlastus-kirjas märkisime, et eelnõuga pannakse kohaliku omavalitsuse üksusele täiendavad kohustused, millega kaasnevad märkimisväärsed täiendavad rahalised kulutused, kuid ette ei nähta riigi poolt rahalisi vahendeid nende kohustuste täitmise võimaldamiseks.

Omavalitsustele pandavaid kohustusi on seletuskirjas selgitatud ja põhjendatud kohati väga napisõnaliselt, mistõttu kohustuste täpsem sisu ja ulatus jääb ebaselgeks ning kaasnevad mõjud on hindamata. Sealhulgas jääb arusaamatuks, kuidas omavalitsused peaksid tagama jäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise olukorras, kus omavalitsustel on võimalik jäätmevoogude ringlusesse suunamist kontrollida vaid teatud ulatuses ning seega regulatsioon ei ole reaalselt täidetav.

Samas muudatused ei taga kohalikele omavalitsustele vajalikku otsustusruumi jäätmehoolde korraldamisel, eelnõuga vastupidi kitsendatakse kohalike omavalitsuste otsustusõigust veelgi.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad kohtusid Keskkonnaministeeriumiga 27. jaanuaril 2020 eesmärgiga tutvuda Keskkonnaministeeriumi seisukohtade ja muudatusettepanekutega. Ettepanekuid arutati ka ELVL keskkonna- ja maaküsimuste töörühmas (12.veebruar) ning ELVL juhatuses (18.veebruar).

 

Kuna Keskkonnaministeerium arvestas liidu seisukohtadega ainult osaliselt, siis saatsime 18.02.2020 ministeeriumile veelkord kirja, milles muuhulgas rõhutasime, et jäätmemajanduse jätkusuutlikuks toimimiseks tuleks arvestada ELVL-i poolt esitatud põhimõtteid ja seisukohti.

Liidu ettepanekute eesmärgiks on edendada jäätmetekke vältimist ja tugevdada liigiti kogumise süsteeme, samal ajal vältides jäätmete prügilasse ladestamist ja põletamist, peamiselt läbi kohalike omavalitsuste võimaluste suurendamise. Palusime jäätmemajanduse regulatsioonide väljatöötamisel liidu ettepanekutega arvestada, sealhulgas ettepanekuga, mille kohaselt peab omavalitsusel olema õigus valida kohalikesse oludesse sobivaim jäätmehoolduse mudel.

MTÜ Jäätmehalduskeskus on pöördunud ELVL poole kolme omapoolse ettepanekuga (lisatud) ja sooviga, et esitaksime nende ettepanekud Riigikogu keskkonnakomisjonile, kus on arutusel jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE).

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Arutada Jäätmehalduskeskuse ettepanekuid liidu keskkonna töörühmaga ning bürool esitada seejärel märkused ja ettepanekud Riigikogu keskkonnakomisjonile.

6.2 ELVL toetuskiri soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo poolt Euroopa Komisjonile esitatavale projektitaotlusele

 

Kuulati Ott Kasuri informatsioon sellest, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta pöördus ELVLi poole, sest soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo on esitamas Euroopa Komisjonile taotlust osalemiseks projektis "CAPS (Children's Active Participation in Society) Project" ning tehakse ettepanek ka ELVL osalemiseks ja vastava

toetuskirja esitamiseks.

Rahalisi kulutusi see liidule kaasa ei too. ELVL saab pidada ettekande CEMRi equality töögrupis, mis oleks ainuke ELVL kohustus. Projekti sisu seisneb selles, et Maa-amet teeb oma kodulehel planeeringutega seotud

kaardirakenduse osale noortesõbraliku äpi ning koostöös Keskkonnaministeeriumiga valmistatakse ette juhised, kuidas seda äppi kasutada põhikoolitundides (geoinfosüsteem on 8. klassis õppekavas olemas) ja kuidas KOV-id ise sellest kasu saavad kui lapsed geoinfosüsteeme oskavad kasutada ja leiavad sealt ehk ka võimalust sõna sekka öelda mõnes kodulähedases planeeringus.

Teine projekti koostööpartner on Tartu Ülikool, mis analüüsib eri tunnuste alusel representatiivsust õpilasomavalitsustes, noortevolikogudes ja KOV valimistel hääletanute hulgas. Seejärel tekivad soovitused, et kuidas paremini kaasata noori, rahvusvähemusi ja äkki on mingi ebakõla ka tüdrukute poiste vahel.

Ott Kasuri ei näe midagi problemaatilist ELVLi osalemises, pigem on tema sõnul aspekt, mida soovitakse ellu viia, igati mõistetav ning kui projektile toetust soovitakse, siis võiksime seda tegevust toetada.

OTSUSTATI: Nõustuda ELVL toetuskirja esitamisega projektile "CAPS (Children's Active

Participation in Society) Project".

 

6.3 Riigikogu kultuurikomisjoni menetluses olev kollektiivne pöördumine koolikogukonnale suuremate õiguste andmiseks

 

Kuulati Hille Ilvese informatsiooni Kristina Kallase, kui ühe algataja, pöördumisest Riigikogu poole  koolikogukonnale suuremate õiguste andmiseks. Riigikogu võttis pöördumise menetlusse ning oodatakse ka liidu seisukohta. ELVLi esindajatel on palutud osaleda 19. mail toimuval Riigikogu kultuurikomisjoni istungil.

 

Pöördumises tehti ettepanek muuta põhikooli ja gümnaasiumiseadust (PGS), tuues sisse nõude, et direktori töölevõtmisel ja vallandamisel on vajalik kooli hoolekogu nõusolek. Tehti ka ettepanek kaaluda võimalust sätestada hoolekogule õigus algatada direktori vallandamise protseduur juhtudeks, kui kooli kogukond ei ole koolijuhi tööga rahul. Lisaks peaks direktorit puudutava otsuse vastuvõtmise korda sisse viima maksimaalse avatuse, kogukonna ligipääsu arutelule, arutelukäigu ja muu info kättesaadavuse.

Need muudatused eeldavad ka arutelu kooli hoolekogu moodustamise põhimõtete üle selleks, et tugevdada koolikogukonna esindatust. Koolikogukonna esinduskogule suuremate õiguste andmise tulemusel suureneb kogukonna võimalus kaasa rääkida koolijuhi valimisel. Samuti väheneb risk, et direktor valitakse ametisse või vallandatakse ametist eranditult vaid valitseva võimu huve silmas pidades ning eirates koolikogukonna arvamust.

Põhjenduseks toodi, et tänane põhikooli ja gümnaasiumiseadus annab kooli direktori tööle võtmise ja vallandamise ainuõiguse kooli pidajale. Koolikogukonnal, keda esindab hoolekogu, ei ole õigusi kaasa rääkida kooli jaoks niivõrd olulise otsuse tegemisel. Kooli pidaja on valdavalt kohalik omavalitsus, mida juhivad poliitikud, seega poliitikud valivad koolijuhte ja lasevad neid ka oma kohalt lahti. See toob paratamatult nende otsuste juurde võimupoliitika, mida on kahetsusväärselt liiga sageli juhtunud.

 

Hille Ilvese sõnul  PGS sätestab (§73 lg 5-7) kooli pidaja kohustused: kuulutada välja direktori vaba ametikoha täitmise konkurss; kehtestab korraldatava konkursi läbiviimise korra; direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik kui KOVi kool.

Hoolekogu osas sätestab  PG, et hoolekogul tuleb anda oma arvamus pidaja kehtestatavale direktori vaba ametikoha täitmise korrale (§ 71 lg 6 ja § 73 lg 11 p 9).

Hoolekogul on korra kehtestamise ajal võimalik suunata oma esindaja direktori vaba ametikoha täitmiseks moodustatava konkursikomisjoni koosseisu ning sellega võimalik ka direktori tööle võtmisel sõna sekka öelda. Ühtlasi ei näe põhjust, miks peaks hoolekogu olema kaasatud direktori ametist vabastamisse. Kui hoolekogule näib, et direktor ei tee oma tööd nõuetekohaselt, on hoolekogul ju õigus pöörduda kooli pidaja poole, tegemaks pidajale ettepanekuid kooli töö paremaks korraldamiseks (PGS § 73 lg 11 p 17). Muudel juhtudel on kooli pidajal kindlasti parem ülevaade nii direktori tööülesannetest kui nende täitmise kvaliteedist ning sellisena pädevus teha vastavalt ka töökohalt vabastamise otsuseid.

 

Tiit Terik soovitas lähtuda printsiibist, et kohalik omavalitsus on piisavalt tark ja teeb häid valikuid ning liiduna ei tohiks me oma liikmeid halba olukorda panna ning öelda, et omavalitsused ei ole ise piisavalt pädevad koolijuhte valima ning peavad selleks kedagi teist kaasama. Usaldaksime siiski omavalitsuste juhte kui koolipidajaid ja jätaksime sellised küsimused nende otsustada.

 

OTSUSTATI: Mitte toetada Riigikogule esitatud pöördumist ning esitada ELVL seisukohad Riigikogu kultuurikomisjonile .

 

 

Tiit Terik                                                                   Inga Köster

Koosoleku juhataja                                                    Protokollija