MEMO ELVL juhatusele (14.04.2020)

MEMO ELVL juhatusele

14.04.2020

Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelnõust „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035" kinnitamine"

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f6efcda-46b8-4243-b591-3231b7784b04

 

VÄLJAVÕTE 09.04.2020

* Eelnõust (lk 6):

Eesmärkide saavutamiseks peavad kõigi osaliste vastutus ja rollid olema selged, aga mitte jäigad. On oluline, et igaüks märkaks ja hooliks, võtaks vastutuse ülesannete eest, mida tema saab täita kõige paremini, ning oleks valmis koostööks.

Riik ja kohalik omavalitsus tagavad valikurohked ja kvaliteetsed õpivõimalused, ligipääsetavuse ja kvaliteetsed õppetingimused, sealhulgas optimaalse õppeasutuste võrgu.

Kitsaskohad (lk 7):

1.Vastutuse jagunemine riigi, kohaliku omavalitsuse ja erasektori vahel haridussüsteemis on ebaselge. See raskendab koolivõrgu korrastamist ja haridussüsteemi juhtimist.

2. Koostöö ja sidusus haridustasemete ja -liikide vahel on ebapiisav. Õppeasutuste konkurents põhi-, kesk ja kõrghariduse pakkumisel ei ole alati asjakohane. Kohati ei ole dubleerimine otstarbekas.

 

* Eelnõu seletuskirja p 2. Eelnõu sisu:

/…/ Üldeesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat

arengut.

Üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm strateegilist eesmärki:

1) Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab

sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

2) Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud.

3) Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.

 

* Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 lisad (EIS 30.03.2020)

Lisa 1. Haridusvaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse

 

Lisa 2. Mõjude hindamine

Mõju regionaalarengule (eelnõu lisad lk 9)

Et tagada kvaliteetne haridus ning tõhusa ressursikasutusega õppeasutuste võrk ja taristu, tuleb arvestada nii demograafiliste muutustega kui vaadata üle hariduse sisu ning vastutus ja rollid haridussüsteemis.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhjal väheneb rahvastik 2035. aasta vaates kõigis maakondades peale Harju- ja Tartumaa. Maakonniti jääb rahvastiku vähenemine 9% ja 22% vahemikku54. Kõige enam väheneb rahvastik Ida-Virumaal (22%) ning Järva- ja Valgamaal (21%). Põhikooliealiste arv väheneb kõigis maakondades peale Harjumaa. Langus jääb vahemikku 4%–35%. Kõige enam väheneb põhikooliealiste arv 2035. aastaks Valgamaal (35%) ja Järvamaal (31%). 15–19-aastate vanuserühm küll veidi suureneb, kuid seda suuresti Harjumaa (41%) ja Tartumaa (26%) arvelt, suurim langus ootab ees Valgamaad (28%), Ida-Virumaad (27%), Hiiumaad (24%) ja Jõgevamaad (19%).

Regionaalarengut toetavate tegevusena kavandatakse haridusvaldkonna arengukavas järgmist:

• pakkumaks kvaliteetset õpe sõltumata elukohast, tuleb koolivõrku planeerides kahaneva rahvastikuga piirkondades tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning koondada kolmanda kooliastme õpe suurematesse keskustesse;

piirkonna eripäradest tulenevate võimaluste paremaks kasutamiseks suurendada õppeasutuste ja ettevõtete koostööd, toetades seeläbi piirkonna arengut;

arengutõuget vajavatele piirkondadele luua erilahendused arvestades piirkonna eripärasid, seal tegutsevate ettevõtete profiili ning võimalusi ettevõtluse arendamiseks piirkonnas.

 

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele (eelnõu lisad lk 9)

Haridusvaldkonna arengukava edukaks rakendamiseks peavad kõigi osaliste rollid ja vastutus olema selged ning tuleb suurendada koostööd eri osaliste vahel. Et muutused haridusmaastikul saaksid toimuda, peab aastaks 2035 Eestis saama õppida õpiökosüsteemis, kus nii õpetajad, õppijad, tugispetsialistid, õppeasutuse juhid kui ka lapsevanemad tajuvad oma vastutust õppimise eest ning tegutsevad üheskoos õppimist toetava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna hüvanguks55.

OECD eksperdid tõid 2016. aastal avaldatud poliitikasoovituste raportis56 välja, et vastutuse jagunemine haridussüsteemis peab muutuma selgemaks – kui vastutus keskhariduse eest koonduks ühele pidajale, soodustaks see koolivõrgu korrastamist, vähendaks dubleerimist ja konkurentsi erinevate pidajate (riik ja kohalik omavalitsus) koolide vahel ning muudaks lihtsamaks keskhariduse planeerimise ja horisontaalsete üleminekute korraldamise. Kogu keskharidustaseme õppe riigistamist on soovitanud ka eksperdid57, et tagada eri piirkondades õppivatele noortele võrdsed võimalused keskhariduse omandamiseks.

Eelnevast tulenevalt on haridusvaldkonna arengukavas kvaliteetset haridust pakkuva ja tõhusa ressursikasutusega õppeasutuste võrgu ja taristu tagamiseks kavandatud järgmised peamised tegevused:

• muuta vastutus keskhariduse tasemel selgemaks;

• tagada kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikoolide esimeses ja teises astmes;

• sidustada paremini kutse- ja üldkeskharidus.

 

 

54 2019 1. jaanuariga võrdlus

55 Sutrop, M. (2019). Väärtuste ja vastutuse visioon. (lk 9-64) [link]

56 Santiago, P. et al. (2016), OECD Reviews of School Resources: Estonia 2016, OECD Reviews of School Resources, OECD Publishing, Paris. [link]

57 Eamets, R. (2019). Konkurentsivõime visioon. (lk 109-149) [link]

 

Koostas:
Hille Ilves
ELVL nõunik