Lugupidamisega

 

Tiit Terik

ELVL juhatuse esimees

 

Veikko Luhalaid

ELVL tegevdirektor

---

EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 7 / 21

ELVL büroos ning virtuaalselt TEAMSis 14.09.2021. a
 

Algus kell 11.00, lõpp kell 12.50

Koosoleku juhataja: Mihkel Juhkami

Protokollija: Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid:
Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu),
Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu),
Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus)
Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus),

Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järva Linnavalitsus),
Aivar Aru (Saaremaa Vallavolikogu),
Priit Värk (Paide Linnavalitsus),
Anti Allas (Võru Linnavalitsus),
Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus).

Puudusid:
Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus),
Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus),
Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu).

Kutsutud:
Kaupo Kase, IKT kompetentsikeskuse projektijuht;
Angelika Kallakmaa-Kapsta (Tallinna Linnavolikogu Kantselei).

ELVL büroost osalesid:
Veikko Luhalaid,
Jan Trei,
Hille Ilves,
Marliis Rettau,
Hille Ilves,

Kädi Koppe,
Inga Köster,
Ott Kasuri,
Toomas Johanson,
Kaimo Käärmann-Liive,
Tiina Üksvärav,
Sirje Ludvig,
Reigo Lehtla,
Mailiis Kaljula,
Ene Millert,
Liis Epro,
Kartin Rajamäe,
Nevel Paju.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. 2021. aasta 7 kuu eelarve täitmine – 10 min

Toomas Johanson, ELVL nõunik

2. 2021. aasta lisaeelarve – 10 min

Toomas Johanson, ELVL nõunik

3. 2022. aasta liikmemaksu kinnitamine – 15 min

Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor

4. 2022. aasta eelarve I lugemine – 20 min

Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor; Toomas Johanson, ELVL nõunik

5. KOV veebilehtede uue platvormi arenduse rahastamisest ja omaosalusest – 10 min

Kaupo Kase, IKT kompetentsikeskuse projektijuht

6. Kokkuvõte Linnade ja Valdade Päevadest - 15 min

Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor

7. Info koolide ventilatsiooniseadmete ja CO2 andurite soetamiseks 2,6 miljonit € KOVidele

ja erakoolidele - 5 min

Ott Kasuri, ELVL arendusjuht

8. BSSSC aastakonverentsi korraldamine 2022.aastal Eestis - 5 min

Marliis Rettau, ELVL nõunik

9. Ülevaade ELVL üldkoosoleku ja volikogu ettevalmistamisest -10 min

Jan Trei, ELVL asedirektor

10. Tartu kiri Rahandusministeeriumile seoses COVID-19 vastu vaktsineerimise

korraldamisega seotud väljaminekute hüvitamisest KOV-idele.

Päevakorrapunkt 1
ELVL 2021. aasta 7 kuu eelarve täitmine

Kuulati Toomas Johansoni ülevaadet liidu 2021. a eelarve 7 kuu täitmisest. Materjalid on leitavad ELVL kodulehelt.

Käesoleva aasta 7 kuuga laekus tulu kokku 862 550 € mis moodustab 47,07 % kavandatud mahust. Liikmemaksu on laekunud 417 893. Tulenevalt liikmemaksu arvestamise valemist, on liikmemaksu mõningane alalaekumine tingitud liikmemaksu kohustuse kvartaalsetest (I kv 23 %, II kv 24 %, III kv 26 % ja IV kv 27 %) erinevustest.

Osa tuludest moodustavad riigieelarvelised eraldised, mille vahendeid kasutab liit sihtotstarbeliselt ning esitab ministeeriumitele sellekohased aruanded. Lisandunud on kaks rida – RAM koolitustoetus KOV-ide personaliarenduseks ning MKMi toetus IKT haldus- ja teenusmudeli analüüsi läbiviimiseks.

Kulutusi on tehtud 625 996 eurot ehk 38,91 % kavandatust. Planeeritust madalam täitmine majandamiskulude osas on tingitud osaliselt I poolaastal COVID-19 tõttu toimunud kaugtööst. Pandeemia mõjutas kavandatud kulutusi muuhulgas ka koolituste ja välislähetuste osas. Juhatuse ja volikogu istungid toimusid Teamsi keskkonnas.

Planeeritud oli teede auditi ELVLi poolne osalus 19 200 €. Olemasolevate tänavate standardi uuendamise vajadust ning omaosalust on juhatuses arutatud. Kuna tellitav standard

valmib 2022. aastal, on ettepanek antud summa kajastada 2022. aasta eelarves. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 2

2021. aasta lisaeelarve

Kuulati Toomas Johansoni ülevaadet ELVL 2021. a lisaeelarvest.

Lisaeelarve koostamise vajadus on tingitud 2020. aasta eelarves kavandatud sihtotstarbeliste

finantseeringute ülekandumisest 2021. aastasse (2021. aasta eelarve kinnitamise ajaks ei olnud teada 2020. aasta eelarve täitmise lõppnumbrid), täiendavatest projektidest ja nendest tingitud kulude suurenemisest.

Lisaeelarve rahaliste vahendite mahuks on kokku 2 179 117 €, millest tulude osaks on

1 609 829 € ja ületulevaks jäägiks 569 288 €. Kokku rahalised vahendid suurenevad 346 788 € ehk 18,93 % võrra.

Näiteks 2021. eelarve koostamisel arvestati, et CPMR (Euroopa Mereliste Äärealade Ühendus) liikmemaks jääb samaks, kuid hiljem selgus, et liikmemaks suureneb ning selle vahe (2272 €) katmiseks andis RAM liidule täiendavat tegevustoetust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning ELVLi vahel sõlmitud lepingu kohaselt

kaetakse ELVL IKT Kompetentsikeskuse haldus- ja teenusmudeli analüüsi maksumus

summas 45 000 €.

Lisaeelarve kulude mahuks on 1 633 881 €, mis on kinnitatud eelarvest 261 745 € ehk

19,08 % võrra suurem.

2021. aasta eelarve kavandamisel võeti aluseks uue serveri hinnanguline maksumus 7 000 € ilma käibemaksuta. Seoses COVID-19 epideemiaga on elektroonikaga seotud tooted

(serverid, arvutid jne) kallinenud. Serveri hankimiseks läbiviidud lihthanke käigus esitati kolm pakkumust, soodsaim oli ORDI OÜ pakkumus netosummas 8668,83 €. Lisaks planeeritud kahe sülearvuti soetamisele tekkis vajadus planeeritust varem välja vahetada veel üks arvuti.

Ületulevast jäägist tingituna on IKT kuludeks kavandatud 368 695 €. Suurenemine on tingitud

IKT väikearenduste kasutamata jäägi ülekandmisega käesolevasse aastasse 84 400 € ulatuses.

Lepingust ja riigihanke tulemustest lähtuvalt eraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 45000 €, kuna läbiviidud hanke ELVL IKT Kompetentsikeskuse haldus- ja teenusmudeli analüüs tegi ainukese pakkumuse Civitta Eesti AS summas 45 000 € koos käibemaksuga.

Eelarverea tarkvaraarendus suurenemine 84 400 € võrra on tingitud 2020. aasta jäägi kandumisega käesolevasse aastasse. Lisaeelarve täpsemad materjalid koos tulude/kuludega on leitavad ELVL kodulehelt.

OTSUSTATI: Teha ELVL volikogule ettepanek ELVL 2021. aasta lisaeelarve kinnitamiseks vastavalt esitatud ettepanekutele.

Päevakorrapunkt 3
2022. aasta liikmemaksu kinnitamine

Kuulati Veikko Luhalaidi informatsiooni ELVL 2021. a liikmemaksust. Enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi koguneb liidu volikogu sellises koosseisus täna viimast korda ning volikogu peaks otsustama liikmemaksu suuruse üle.

Eelmisel aastal liikmemaksu ei tõstetud. Büroo on tänaseks ette valmistanud kaks ettepanekut, millest üks sisaldab liikmemaksu tõusu 5% ning teise ettepaneku kohaselt jäävad liikmemaksud 2021. aasta tasemele. Oli erinevaid arvamusi. Liikmemaksu kasvu pooldajad rõhutasid, et pigem olgu igal aastal väikene tõus, et ei tekiks olukorda, kus mitme aasta pärast tõuseks liikmemaks korraga liiga palju. Oli ka arvamus, et kui liikmemaksu tõsta, siis Linnade ja Valdade Päevade osalustasu võiks omavalitsustele olla väiksem.

 

Samuti kerkis küsimus, et milleks liikmemaksu tõusu kasutatakse.
V. Luhalaid selgitas, et kui järgmise aasta alguses koguneb uus koosseis, siis on juba selged liidu tegevussuunad järgmiseks perioodiks ning võimalik, et sellega seoses on vaja ka täiendavaid vahendeid. Hetkel on kavandamisel, et liidule tuleb juurde uus ülesanne KOV-ide personalivõrgustiku koolituste läbiviimiseks, samuti uute volikogu liikmete sisseelamiskoolitus.

 

Lisavahendeid oleks vaja ka büroo töötajate töötasude tõstmiseks. IKT valdkonnas väheneb igal aastal riigi toetus liidule ning kasvab liidu omaosalus. Samas on eelarves kasutamata jääk ning kui juhatus/volikogu lubavad seda kasutada, siis on ka see üks variant. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ning esitada volikogule otsustamiseks kaks varianti – kas 2022. a liikmemaks tõuseb 5% või 0%.

 

Päevakorrapunkt 4

2022. aasta eelarve I lugemine

Veikko Luhalaid tutvustas ELVL 2022. aasta eelarvet. Tegemist on esimese lugemisega ning enne volikogule esitamist arutab juhatus eelarvet ka edaspidi.

Eelarve koostamisel on esmatähtis, et liikmemaks kataks ära püsikulud, mis võimaldaksid Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) põhikirjast tulenevate eesmärkide ja kinnitatud tegevussuundade täitmise aastatel 2022 - 2025.

Käesolevas 2022. aasta eelarve I lugemise projektis ei ole teadlikult esitatud võimalikku, 2021.aastast ületulevat sihtfinantseeringu jääki (ei ole võimalik prognoosida) ja ületulev vaba jääk on indikatiivne.

Koostatud on kaks eelarvet, mille „Projekt 1" sisaldab liikmemaksu tõusu 5 % ehk 44 457 € ja tööjõukulu sh tööandja maksukulu kasvu 5 % ehk 32 452 €. „Projekt 2" puhul jäävad liikmemaks ja tööjõukulu 2021. aasta tasemele.

Toomas Johanson tegi ülevaate tulu- ja kuluridadest. Täpsemad selgitused on toodud seletuskirjas.

ELVL tulud koosnevad liikmemaksust, riigieelarvest saadavast sihtotstarbelisest tegevustoetusest, muust tulust ja eelmise perioodi kasutamata (ületuleva kohustuse) sihtfinantseerimise jäägist.

Tabelis olevast „Projekti 1" liikmemaksu tõusust (5%) on kavandatud katta osaliselt järgnevad kulud:

- eelinformatsiooni kohaselt toimub 2022. aastal Läänemere Riikide Subregionaalse

Koostöö Organisatsiooni aastakonverents Eestis. ELVLil organisatsiooni liikmena on

kohustus korraldada üritus ja finantseerida kõik kulud. Olenevalt konverentsi läbiviimise vormist, võivad indikatiivsed korralduskulud olla suurusjärgus 35 - 45 000 €;

- järgmise aasta veebruari kuus toimub ELVLi üldkoosolek, mille korraldamise ja läbiviimise kuludeks on planeeritud 12 000 €.

 

Lisaks nimetas V. Luhalaid eelnevas päevakorrapunktis liikmemaksu arutelu raames veel mõningaid võimalikke kulukohti.

 

„Projekt 2" kohaselt liikmemaks ei suurene.

 

Tuludesse on planeeritud 1 211 195 €, mis võrreldes 2021. aastaga on 398 634 € võrra

väiksem. Vähenemine on tingitud eelmisest perioodist ületulevate kohustuste mittenäitamisega (eelarve koostamise ajal ei ole teada milliseks kujunevad IV kvartali kulud).

Ületulev jääk selgub seisuga 31.12.2021. a.

 

ELVL büroo eelarve kulud jaotuvad kolme peatükki – (I) tööjõukulu, (II) majandamiskulu

ja (III) maksukulu.

 

2022. aasta eelarve „Projekt 1" puhul on „Büroo kulu" kokku 930 269 €, suurenemine

48 323 € ehk 5,48 %.

 

2022. aasta eelarve „Projekt 2" puhul on „Büroo kulu" kokku 897 817 €, suurenemine

15 871 € ehk 1,80 %.

 

Eraldi IV peatükis on kajastatud ühekordsed ja riigieelarvest sihtfinantseeritud kulud ja

eelmisest perioodist ületulev jääk. V peatükis on kajastatud välissuhete ja ELVL Brüsseli esinduse kulud ja VI peatükis IKT Kompetentsikeskusega seonduvad kulud.

 

Koosoleku juhataja tõi välja, et lahendamist vajab küsimus mõnede omavalitsuste liikmemaksude ebaproportsionaalsusest võrreldes teiste sama suurte omavalitsustega.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja lõpetada ELVL 2022. a eelarve I lugemine.

 

Päevakorrapunkt 5

KOV veebilehtede uue platvormi arenduse rahastamisest ja omaosalusest

 

Kuulati Kaupo Kase informatsiooni kohalike omavalitsuste teenusportaalist (KOVTP), mis on 2009. aastal loodud tarkvaraplatvorm.

 

Seda kasutab asutuse veebilehe platvormina 73 kohalikku omavalitsust.

 

2020. a koostatud analüüs tõi välja, et KOVTP ei ole jätkusuutlik ning selle edasiarendamine ei ole mõistlik. ELVL on otsinud alternatiive ja on jõutud selgusele, et Riigikantselei poolt arendatud Valitusportaali (VP) platvorm on suurel määral sama funktsionaalsusega, kui seda on KOVTP. VP on tänaseks uuenenud ja kasutusele on võetud versioon 2.0. Valitsusportaali kasutavad näiteks Transpordiamet, Riigikantselei, Põllumajandus- ja Toiduamet.

 

Hetkel on ELVLi juhtimisel käivitumas analüüs, mille käigus kaardistatakse KOV spetsiifilised arendusvajadused VP-s. Analüüs on sisendiks edasisele arendusprojektile.

 

ELVL-il on avanenud võimalus esitada taotlus veebilehtede arendusprojekti rahastamiseks struktuurifondidest. Projekti eeldatav eelarve on 235 000, millest omaosalus on 35 000 €.

Enne taotluse esitamist on vajalik selgus ja kindlus, kuidas lahendatakse projekti omaosaluse tasumine. Ettepanek on projekti omaosalus maksta Rahandusministeeriumi ja ELVL-i vahel sõlmitud IKT väikearenduste summa realt. Omaosalust on reaalselt vaja aastal 2022.

 

Projekti eesmärk:

Kohalike omavalitsuste kaasaegne ja ühtne veebilehe platvorm, mis aitab tagada KOV teenuste osutamise ühtlast taset ning positiivset kasutajakogemust kodanikele.

 

Tulemused:

• Arendatud on KOV uus veebiplatvorm, mis põhineb Valitsusportaal 2.0 arendusel, mis baseerub vabavaralisel Drupali sisuhaldussüsteemil.

 

• Projekti kaasatud 5 piloot-omavalitsust on võtnud uue platvormi kasutusse.

 

• Käivitatud on kuutasuga veebilehtede haldus- ja majutusteenus kõikidele kohalikele omavalitsustele.

 

Ajakava ja eelarve:

Tegevus	Aeg	Eelarve
Taotluse koostamine SF meetmesse	August – sept 2021
Arenduse hanke läbiviimine	Dets 2021 – veebr 2022
Uue platvormi arendustööd	Veebr 2022 – veebr 2023	160 000
Uue platvormi testimine, piloot (sh koolitused ja helpdesk)	Mai  – dets 2022	50 000
SF projekti juhtimine		25 000
	KOKKU	235 000
	sh ELVL RM leping	35 000
	sh Struktuurifondid	200 000

 

 

OTSUSTATI: Toetada projektitaotluse esitamist ning ELVL poolt omaosaluse tagamist.

 

Päevakorrapunkt 6

Kokkuvõte Linnade ja Valdade Päevadest (LVP)

 

Kuulati Veikko Luhalaidi kokkuvõtet 17.-18.08.2021 Lauluväljakul toimunud LVP korraldamisest. Kõige suurema kulupoole moodustasid välitelgid ja tehnika koos tehnilise teenindamisega. Tulu kogunes osalustasudest ning messitelkide müügist ja firmade poolt tasuliste ettekannete ostmisest. Kokkuvõtvalt oli ürituse kulu ca 40 tuhat € suurem kui tulu.

 

Koosolekul osalejad said sõna ürituse kommenteerimiseks. Tõdeti positiivselt, et kuigi osalus jäi varasemalt LVP osavõtnute arvust madalamaks, oli osalejaid lõpuks oli siiski rohkem kui nädal enne üritust arvati. Telkides toimunud töötoad olid hästi kokku pandud, ettekanded olid

huvitavad. Kahju oli, et tuli telkide vahel valikuid teha, sest paralleelselt toimus huvitavaid ettekandeid mitmel pool.

 

Kui telgid, tehnika ja korraldusala maksab rohkem kui üritus sisse toob, siis see ei ole jätkusuutlik.

Osalejatele oli Lauluväljaku üritus teistsugune kogemus kui Viru Konverentsikeskuses, aga august ehk suvine puhkuste aeg, ei ole LVP läbiviimiseks parim aeg, pigem siis kas sügis või tavapärane kevadine aeg. Ka teiste kolleegidega suhtlemiseks on Viru võimalused mugavamad kui Lauluväljakul.

 

COVID-ist tingitud formaat andis õppetunni ja võimaluse edaspidi paremini LVP-d korraldada. Teemasid oleks võinud ehk vähem olla ja programm veidi hõredam, et osalejatel oleks olnud rohkem võimalust liikuda messialal ja tutvuda väljapanekutega.

 

Järgnevatel juhatuse koosolekutel vajab kaalumist, kas, millal ja millises formaadis toimuvad järgnevad Linnade ja Valdade Päevad.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 7

Info koolide ventilatsiooniseadmete ja CO2 andurite soetamiseks 2,6 miljonit € KOVidele ja erakoolidele

 

Kuulati Ott Kasuri informatsiooni haridus- ja teadusministri käskkirjast ühekordse täiendava toetuse eraldamisest KOV-idele õppehoonetes ventilatsioonisüsteemide ehitamiseks eesmärgiga parendada munitsipaalkoolide õppehoonetes õhuvahetust. KOV on kohustatud panustama omaosalusena vähemalt 33% kogukuludest.

 

Käskkirja lisas on kirjeldatud toetuse sihtgrupp, sihtotstarbe kirjeldus ja õiguslikud alused.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 8

BSSSC aastakonverentsi korraldamine 2022.aastal Eestis

 

Kuulati Marliis Rettau informatsiooni Läänemere Riikide Subregionaalse Koostöö organisatsioonist (BSSSC). BSSSC on poliitiline võrgustik, mis koondab Läänemere regiooni alaregioone esindavaid institutsioone. Teemad: merepoliitika, energia- ja kliimapoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, transport ja taristu, kultuur ja regioonide identiteet, Põhja-dimensioon, noorte poliitika.

 

Organisatsioon asutati 1993. aastal Norras ning selle liikmeteks on alaregioonide esindajad 10st Läänemere ääres asuvast riigist (Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Saksamaalt, Poolast). Kuna Eestis puuduvad valitavat poliitilist organit omavad regioonid, siis seetõttu olime esindatud BSSSC-s üleriigiliste omavalitsusliitude (Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit) kaudu. Eestis teostatud haldusreformi järgselt esindab Eestit edaspidi ELVL.

 

Organisatsioonil (BSSSC) puudub liikmemaks ning kohustus üleval pidada organisatsiooni sekretariaati, mis roteerub vabatahtlikkuse alusel kahe või nelja aastase perioodiga liikmes-regioonide vahel. 2021. aastast asub BSSSC sekretariaat Poolas. Igal aastal korraldatakse aastakonverents, mida kahel korral (2000 - Pärnu; 2010 – Tallinn) on võõrustanud Eesti. Eestil on kohustus organiseerida BSSSC järjekordne aastakonverents 2022.aastal (rotatsioon 10 aasta kaupa). BSSSC sekretariaat aitab kaasa nõuannetega ürituse läbiviimiseks, kuid kulud katab korraldav riik.

 

Konverentsil on ka osalustasu.

 

Üritus on kahepäevane ning eeldatav maksumus võib olla 30 – 40 000 €. Volikogusse on osalema kutsustud Arne Tilk (Põlva vald), kes on aastaid olnud seotud BSSSC tegevusega ja võib anda täpsustavaid selgitusi organisatsiooni toimimisest.

 

Hea oleks teada, millist kasu on liidul osalemisest selles organisatsioonis, mis on aastakonverentsi eesmärk ja sisu ning palju on oodata osalejaid ja kas üritus toimub kohapeal, virtuaalselt või mõlemas vormis.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja jätkata arutelu volikogu koosolekul.

 

Päevakorrapunkt 9

Ülevaade ELVL üldkoosoleku ja volikogu ettevalmistamisest

 

Jan Trei tegi ülevaate järgmise üldkoosoleku ja volikogu korraldamise võimalikust ajast ning küsimustest, mis vajaksid uue koosseisu poolt otsustamist.

 

Korraldamise ajaks pakume 2022. a veebruari kuud. Tulenevalt liidu põhikirjast kutsutakse üldkoosolek kokku hiljemalt 6 kuud peale kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi. Üldkoosoleku ainupädevuses on: liidu tegevusperioodi aruande ja tegevussuundade kinnitamine; põhikirja vastuvõtmine ja muutmine; liikmemaksu määramise aluste kinnitamine; liidu reorganiseerimise või lõpetamise otsustamine. Liidu volikogu uue koosseisu esimesel koosolekul valitakse juhatus. Liidu volikogu uue koosseisu esimene koosolek toimub samal päeval üldkoosolekuga.

 

Volikogu uue koosseisu esimesel koosolekul peab valima juhatuse ja revisjonikomisjoni.

 

Teised küsimused volikogu koosoleku päevakorras on vastavalt vajadusele, nt eelarve kinnitamine. Juhatuse valib liidu volikogu oma liikmete hulgast. Juhatuses on 13 liiget. Liidu volikogus Tallinna esindavate liikmete hulgast juhatuse ühe liikme nimetab Tallinna linn. Valimised toimuvad vastavalt „Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu töökorrale juhatuse liikmete, juhatuse esimehe, aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete valimiseks."

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 10

Tartu kiri Rahandusministeeriumile seoses COVID-19 vastu vaktsineerimise korraldamisega seotud väljaminekute hüvitamisest KOV-idele.

 

Tiit Terik tutvustas Tartu linna pöördumist.

 

Tartu on pöördunud kirjalikult riigihalduse ministri poole palvega, et Vabariigi Valitsus hüvitaks kõik otseselt vaktsineerimise korraldamisega seotud väljaminekud, mis on tehtud enne 1.09.2021. Tartu linn on enne 1. septembrit kandnud vaktsineerimise korraldamisega seonduvaid kulusid 165 000 eurot, millest ligi 63 000 eurot moodustavad hoonete ja ruumide majandamiskulud, ligi 35 000 eurot administreerimiskulud ning ülejäänu töötasud ja inventarikulu.

 

Samuti märgitakse kirjas, et vaktsineerimise korraldamine on olemuslikult riiklik ülesanne. Seetõttu on õige ja õiglane rahastada nimetatud väljaminekuid täies ulatuses riigieelarvest olenemata väljamineku tegemise hetkest.

 

Tiit Terik toetas Tartu initsiatiivi ning nõustus, et valitsus peaks KOV-idele kompenseerima kõik vaktsineerimiseks tehtud kulutused sh ka tagasiulatuvalt. Sama arvamust väljendasid ka teised juhatuse liikmed.

 

Urmas Klaas tänas toetuse ja mõistmise eest.

OTSUSTATI: ELVL juhatus pöördub kirjalikult Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga kompenseerida kohalikele omavalitsustele ka enne 1.09.2021 vaktsineerimise korraldamisega seonduvad kulutused.

 

/allkirjastatud digitaalselt/           /allkirjastatud digitaalselt/

Mihkel Juhkami                          Inga Köster

koosoleku juhataja                      protokollija