18/02/20 ELVL juhatuse koosolek
Eelinfo:
Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse koosolek toimub 18. veebruaril 2020 Põlva linnas, Pesa hotellis (aadressil Uus 5, Põlva https://www.kagureis.ee/asukoht) algusega kl 12.00.
Palume kindlasti registreerida oma osalemine hiljemalt reedel (14.veebruar) SIIN.
Slaidikava (pdf)
Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
Jan Trei, ELVL asedirektor
Pakkumine
Kohalike omavalitsuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengukava 2020-2023
ELVL IKT organisatsioon praegu ja tulevikus (slaidikava, pdf)
MEMO
Hille Ilves, ELVL nõunik
MEMO
11. Muud küsimused ja informatsioonid
11.1 Ülevaade riigieelarve läbirääkimisteks valmistumisest ning valitsuskomisjoni toimumisest
EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 2
Põlvas hotellis Pesa 18.02.2020. a
Algus kell 12.00, lõpp kell 15.10
Koosoleku juhatajad: Tiit Terik ja Pipi-Liis Siemann
Protokollija: Inga Köster
Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus).
Puudusid: Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järva Linnavalitsus), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus),
Kutsutud: Sulev Liivik (Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja), Peeter Laasik (Eesti Haiglate Liit), Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnavalitsus), Märt Eskor (Põlva Vallavalitsus), Georg Ruuda (Võru Vallavolikogu).
ELVL büroost osalesid: Veikko Luhalaid, Jan Trei, Hille Ilves, Marliis Rettau, Krista Kupits, Inga Köster, Henri Pook, Toomas Johanson, Kädi Koppe.
Tiit Terik andis sõna Põlva vallavanemale Georg Pelisaarele, kes tervitas koosolekul osalejaid ning tutvustas Põlva valla tegemisi ühinemisjärgsel perioodil.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Maade hindamine ja sellest tulenevad maamaksu muudatused.
Sulev Liivik, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
2. ELVL büroo töötajate koosseisu, ametinimetuste ja palgamäärade (volikogu otsus 12.11.2019) muutmisest. Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
3. Tegevdirektori töötasust. Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
4. Nõusoleku andmine koostöölepingu sõlmimiseks ja rahalise toetuse eraldamiseks MTÜ-ga Arvamusfestival. Jan Trei, ELVL asedirektor
5. Ülevaade rahuloluküsitluse tulemustest Eesti Linnade ja Valdade Liidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tegevuse koordineerimise osas.
Henri Pook, IKT kompetentsikeskuse projektijuht; Jan Trei, ELVL asedirektor
6. KOV IKT tegevuskava ja strateegia uuendamisest.
Henri Pook, IKT kompetentsikeskuse projektijuht
7. Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisest.
Krista Kupits, ELVL nõunik
8. Kandideerimisest kohalike omavalituste haridusjuhtide arenguprogrammi (II lend).
Hille Ilves, ELVL nõunik
9. Koolivõrgu kommunikatsiooni projektist koostöös Õpetajate Lehega ELVL ja HTMi vahel 2020.a. Hille Ilves, ELVL nõunik
10. Eesti Haiglate Liidu pöördumisest tervisekeskuste kaasajastamise teemal.
Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
11. Muud küsimused ja informatsioonid
11.1 Ülevaade riigieelarve läbirääkimisteks valmistumisest ning valitsuskomisjoni toimumisest
Jan Trei, ELVL asedirektor
11.2 Linnade ja Valdade Päevade korraldamisest 18.-19.märtil 2020.
Jan Trei, ELVL asedirektor
Päevakorrapunkt 1
Maade hindamine ja sellest tulenevad maamaksu muudatused
Kuulati Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku ettekannet.
Valitsuse tegevusprogrammis on punkt, mille kohaselt kavandatakse muudatusi maa korralise hindamise ja sellest tulenevalt maamaksu seadusesse.
Muudatuste läbiviimise ajaplaan on hetkel järgmine:
2020. a – hindamise infosüsteemi loomine ja arendamine; õigusaktide muutmine
2021 ja 2022 - hindamine, hindamistulemuste avalikustamine ja vastuväidete menetlemine
2023 - KOVidel ning Maksu- ja Tolliametil ettevalmistus maksu administreerimiseks
2024 – esimene maksustamine uutel alustel
Muudatuste rakendamiseks on vajalik teha otsused rahastamise kohta.
Seaduse eelnõus kavandatakse käsitleda maa hindamist, maksustamist, mõju kasutustasudele, rakendamist.
Hindamise eesmärgiks on saada objektiivne info maa väärtusest; tagada turupõhine ja õiglane maksustamine; väiksem halduskoormus tehingute tegemisel; objektiivne alus finantsarvestuseks.
Valitsus peaks otsustama põhimõtteliselt kiita heaks ettepaneku muuta maa korraline hindamine perioodiliseks ja viia see edaspidi läbi iga nelja aasta järel. Järgmine maade korraline hindamine viia läbi aastatel 2021 kuni 2020 ning rakendada järgmise maade korralise hindamise tulemusi maade maksustamisel 2022a. aastal.
Maksustamine peaks olema võimalikult turupõhine; maaomaniku maksukoormus ei tohi hüppeliselt suureneda; maamaksu järk-järguline suurenemine liikumaks 2000. a alguse SKP osakaalu näitajate poole; KOVide autonoomia suurendamine, et tõhustada dialoogi ja tõsta teenuste kvaliteeti.
Eelnõu mõjude analüüsi tegemise käigus soovitakse analüüsida kasutustasude tõusu tasakaalustavate mehhanismide rakendamise võimalusi koostöös asjassepuutuvate huvirühmadega (põllumajandustootjad, kaevandusettevõtted, võrguvaldajad jt).
Toimus arutelu. Koosolekul osalejad põhimõtteliselt toetasid maade hindamise läbiviimist, kuid maa maksustamise põhimõtted peaks enne selgemad olema sh piirama vähem KOVide otsustusõigust maa maksustamisel. Nt elamumaa maksustamisel võiks riik kehtestada maksu ülem- ja alampiiri, seaduses ei peaks kõike KOVidele ette kirjutama vaid KOVe rohkem usaldama.
Rahandusministeerium tegeleb hetkel ettepanekute sõnastamise ja mõjude analüüsimisega, Valitsuskabinetis tuleb teema arutusele märtsi alguses. Kui seejärel tulevad juba selgemad ja konkreetsed ettepanekud, siis arutame liidus teemat edasi.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 2
ELVL büroo töötajate koosseisu, ametinimetuste ja palgamäärade (volikogu otsus 12.11.2019) muutmisest
Kuulati Veikko Luhalaidi informatsiooni sellest, et volikogu 12.11.2019 otsusega kinnitati dokument „ELVL büroo töötajate koosseis, ametinimetused ja palgamäärad."
Kinnitamise hetkel olid täitmata õigusnõuniku ja tehnilise töötaja ametikoht. Alates 3. veebruarist võeti tööle uus töötaja ning sellest tulenevalt on ettepanek nimetada õigusvaldkonna nõuniku asemele kultuuri, huvitegevuse ja spordi valdkonna nõunik, kes tegeleb kultuuri- ja rahvastikuministri haldusalas olevate teemadega.
Muudatus puudutab ainult ühe nõuniku valdkonna muutmist - ametinimetused, töökohtade koguarv ning palgamäärad jäävad samaks.
Veikko Luhalaid andis sõna uuele nõunikule Kädi Koppele, kes tegi lühiülevaate enda varasemast töökogemusest kohalikus omavalitsuses.
OTSUSTATI: Esitada büroo töötajate koosseisu, ametinimetuste ja palgamäärade muudatus volikogule kinnitamiseks.
Päevakorrapunkt 3
Tegevdirektori töötasust
Kuulati Tiit Teriku informatsiooni sellest, et ELVL 2020. a kinnitatud eelarves oli arvestatud ka büroo palgafondi kasvuga 5%. Töötajatel, kelle palk oli madalam, oli palgatõus veidi suurem, kui neil kelle palk oli üle 2000 €. Keskmine tõus oli 5%.
Kuna tegevdirektori töötasu määramine on juhatuse pädevuses, siis on ettepanek tõsta tegevdirektori igakuist töötasu 100 €.
OTSUSTATI: Kooskõlas ELVL 2020. a eelarvega tõsta tegevdirektori töötasu 100 € võrra alates
1.01.2020.
Päevakorrapunkt 4
Nõusoleku andmine koostöölepingu sõlmimiseks ja rahalise toetuse eraldamiseks MTÜ-ga Arvamusfestival
Kuulati Jan Trei informatsiooni Paide Arvamusfestivalil osalemisest 14.-15. augustil 2020. Juhatus on eelnevalt teemat arutanud ja otsustanud, et Arvamusfestivalil osaletakse eraldi alal ning ürituse osalus liidu eelarves on 7000 €.
Liidule on saadetud pakkumine 7000 € suuruses summas ning koostööleping, mis vajab liidu poolset allkirja. Pakkumise kohaselt eraldatakse liidule ala Paide keskväljakul. Koostöös juhatusega ja teiste liidu koostööpartneritega peaksime ette valmistama programmi.
Jan Trei tõstatas ka küsimuse, kas ollakse nõus, et liidule eraldatud ala on Paide keskväljakul või eelistatakse aruteluala Paide vallimäel, mis ilmselt suurendaks osalustasu.
Toimus arutelu. Tõdeti, et aruteluala vallimäel oleks ehk atraktiivsem kui keskväljakul. Esmalt oleks siiski vaja kokku leppida liidu poolt pakutava programmi ning aruteluteemade osas, mis kõnetaks kuulajaid. Programm peaks valmis olema 1.juuniks. Samuti ei ole soovi kulutada ürituse tarbeks suuremat summat kui 7000 €.
OTSUSTATI: Volitada Jan Treid läbi rääkima võimaluse üle osalemiseks Paide vallimäel tingimusel, et lepingu maht ei oleks suurem 7000 €.
Päevakorrapunkt 5
Ülevaade rahuloluküsitluse tulemustest Eesti Linnade ja Valdade Liidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tegevuse koordineerimise osas.
Kuulati Jan Trei ja Henri Pooki ülevaadet rahuloluküsitluse vastustest. Saabus 54 vastust.
Peamised ettepanekud:
- Jagage praktikaid
- Töötage välja näidismaterjalid
- Juhtige infosüsteemide arendusi, olge eestvedajad
- Infoturbes tugi
- Vahendaja riigi ja EL vahel
- Lisarahastuse leidjad
Peamised etteheited:
- Lubatud projektid on jäänud venima, tuleb otsida alternatiive teostamiseks või kaaluda mõttekust jätkamiseks
- Regulaarne infovahetus on jäänud soiku viimasel ajal
- Kogutud/kogutava KOV IKT info põhjal ei ole alustatud laiapõhist kõigi valdkondade IS-de koordineerimist
Seos KOV IKT arengukavaga:
- Arengukava 2020-2023
- Üleminekuperioodi arengukava
- Valmis tuleb saada algselt planeeritud uued infosüsteemid
- Kuni uute IS-deni tuleb jätkata olemasolevate universaalsete IS-dega, neid kohendades, mõistlikult uuendades ning luues parema turustusmudeli
- Korda tuleb saada KOVide IKT taristu
- Uus strateegia – tuleb luua kokkulepitava uue IKT haldusorganisatsiooni pealt ning suhestatult uue Struktuurifondide perioodiga
- Kui kokkulepped saavutatakse kiiremini, siis võiks uud mudel startida ka 2022 (eeldusel, et kõik senini kokkulepitud projektid on töösse läinud)
- ELVL IKT organisatsiooni kulu, mis katab mehitamist, universaalsete IS-de väikearendust, projektide omaosalust ning laia koordineerimist, ca 1 milj/3a. Sellest nt pool KOV omaosalusena oleks 2000EUR/a per KOV
Henri Pook`ilt küsiti varasemate erimeelsuste kohta teemal, kellel on lubatud osaleda inforingis suhetes liiduga. Ehk kui inimene ei ole vallavalitsuse palgal vaid on teenusepakkuja. Tartumaal on kaheksa omavalitsust, kellest umbes viiele pakub teenust sama ettevõte. Kuid on antud mõista, et IT osas saavad kaasa rääkida ainult vallajuhid või valla ametnikud.
Henri Pooki väitel on tegemist arusaamatusega kommunikatsioonis. Liit on tegelikult toetamas kohaliku tasandi ettevõtlust sh IKT oma ning ka riigiga läbi rääkides üritame rõhutada, et vaba turg on see, mida me teenustes loodame säilitada ning näeme, et just see saab olla pikaajalise arengu mõte.
Infotõrge seisneb selles, et see pole meie väljamõeldud teema vaid see on üldine riigi poolt määratud reeglistik, et kui omavalitsusele on pandud kohustus vastutada oma omavalitsuses IKT eest, siis vastutuse tase peab asuma linna või vallavalitsuses. Ehk IT ettevõte, kes osutab omavalitsusele teenust, ei saa esindada linna/valda sellisel moel, et firma on lepingu kohaselt ise nii tööde tellija kui nende vastuvõtja.
Toimus arutelu. Oli arvamusi, et vald võib teenuseosutaja ise valida, sest valla juhtkonnal võib puududa vastav kompetents. Teiselt poolt oli arvamus, et kuidas on võimalik, et meil on peale haldusreformi, mille eesmärk oli KOVide võimekuse kasv, tekkinud olukord, kus KOVi juhtkond ei tea mida nad tellivad. Kui ühes maakonnas on kaheksa omavalitsust, kes kasutavad ühte teenusepakkujat ja tellivad ühte asja, millest nad ise ei tea (aru ei saa), siis ei pruugi see tähendada innovatsiooni vaid paigalseisu. Mõeldakse, et on mugav partner, ei tea küll mida ta täpselt teeb, aga ei huvita ka, sest kõik on nagu tehtud. Aga ehk peaks veidi ringi vaatama, kas turul ei ole midagi paremat või soodsamat, püüdma ise teenuseid arendada. Eelnimetatud näite puhul on delegeeritud firma esindajale, et las esindab valda ja osaleb koosolekutel, kus annab aru valla juhtide asemel, kes sisupoolt ise ei valda – see pole õige lähenemine. Selles olukorras puudub selgus, kas ettevõtted on ise tasemel ja edumeelsed. Ehk võiks rohkem usaldada liidu poolt pakutavat IKT kompetentsikeskust ja neilt saadavat teavet.
Henri Pook sõnas, et IKT kompetentsikeskusel ei ole midagi selle vastu kui teenusepakkuja tuleb kaasa valla/linna esindajaga, et koos osaleda koosolekul. Kõigi osapooltega koos peame edasi liikuma, vaatamata sellele, milline lähenemine kuskil KOVis on. Probleem pigem selles, et pidades riigiga läbirääkimisi me näeme kuidas nemad lähenevad teemale. Andmekaitse Inspektsioon ütleb KOVile, et neil peab olema andmekaitse spetsialist, ja vallavalitsuse juures mitte teenusepakkuja juures. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ütleb, et peate ära tegema oma küberriskide analüüsi, kehtestama küberjulgeoleku poliitika jm. Selle kõik peab vallavanem/linnapea kinnitama. Ja kui IKT kompetentsikeskus tuleb valda, et need dokumendid üle vaadata, siis valla juhtkond peab oskama küsimustele vastata. Või kui vastuseid kutsutakse andma teenusepakkuja, siis valla juhid peavad juures olema ehk olema teadlikud ja vastutama nõuete tagamise eest.
Pipi-Liis Siemann lisas, et nn „targa tellija" küsimuse püstitus on õige, kuid elu näitab, et kohati on omavalitsusel väga raske seda „tarka tellijat" leida. Vallavalitsuses võib olla vähe kompetentsi ja seetõttu soov palgata kompetentseid inimesi, kuid see pole tegelikult võimalik, sest ei leidu selliseid inimesi.
Ja teiselt poolt tuleb näiteks RIA järelevalvet tegema, mis on kindlasti oluline. Aga kas on vajalik, et kõik 79 KOVi iseseisvalt hindavad turvaastmeid, teevad andmekogudele põhimäärusi jne. See on suhteliselt tulutu töö. Sest raske on hinnata isegi seda, milline peab olema see standard või tase, mis tegelikkuses on. KOVid püüavad, aga ehk oleks abiks kui meie enda IKT kompetentsikeskus saaks osutada abi näiteks ühtse teenuse tellimisel. Võiksid olla teada ka mingid miinimumnõuded hanke tingimustel, mida KOVid ei peaks ise välja mõtlema.
Henri Pook vastas, et Infotehnoloogia ettevõtete liiduga on kohtutud ja arutatud võimalikku hanke soovituslike mudelite koostamist. Kooskõlastame selle ka võimalike pakkujatega, et vorm mida pakutakse oleks vastavuses hinnaga mida küsitakse. Kui see teoks saab, siis kindlasti teavitame omavalitsusi.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 6
KOV IKT tegevuskava ja strateegia uuendamisest.
Kuulati Henri Pooki ettekannet.
ELVL poolt on üle võetud KOVTP, KOVMEN, VOLIS, Anna Teada infosüsteemid ja infosüsteem RPIS kood.
Läbirääkimiste ja juhatuse otsuste tulemusena on tagatud stabiilne IKT koordineerimistegevuste eelarve vastavalt ELVL ja Rahandusministeeriumi lepingule.
Lepingu kehtivus aastatel 2019-2022:
Riigihalduse minister 2019. a: 125 000 EUR
Riigihalduse minister 2020. a: 100 000 EUR
Riigihalduse minister 2021. a: 75 000 EUR
Riigihalduse minister 2022. a: 50 000 EUR
Eesti Linnade ja Valdade Liit kohustub alates 2020. a kuni 2022. a finantseerima keskvalitsuse poolt vähendatavat osa minimaalses mahus nii, et tagatud on KOV IKT baaseelarve finantseerimine kokku 125 000 EURi aastas.
Et praegusest positsioonist edasi liikuda arvestavaks partneriks nii riigile kui KOVidele on vaja saavutada tegevuste omafinantseerimise võimekus st osaline vabanemine riigi toest.
Omafinantseerimise teostumiseks tuleb senisest enam pakkuda tuge ning juhtida keskseid arendusi.
Kuna hiljemalt 2023 peab olema ELVL IKT organisatsioon nii rahastuses kui tegevusmudelis muutunud, saab arengukava 2020-23 käsitleda kui üleminekustrateegiat.
Eelduste ja võimaluste ühtlustamine:
Teistsugune olukord (riigi poolt KOVidele loodud universaalsed süsteemid + väliste teenusepakkujate lahendused, mõlemad osutavad avalikku teenust elanikule).
Erinevaid infosüsteeme on ca 60 tk.
Väga erinev IKT-suutlikkus ja tase KOVide lõikes, väga erinevalt korraldatud haldus.
Põhiprotsessid ei ole IT poolt toetatud.
Omavalitsuste poolt loodud tarkvaralahendusi ei ole võimalik jagada.
Puuduvad teadmised tarkvara arenduste tellimiseks.
Olemasoleva finantsvõimekuse kasutamine hajutatud ja ebaefektiivne.
E-teenuste küpsus on madal.
Omavalitsuste IKT personal: Tallinn 36, Tartu 14, Pärnu 6, Narva 2, Saaremaa 5, Tapa 3, Kose 2, jne (märts 2019) Kokku omavalitsuste IKT spetsialiste ca 140 inimest.
Käesoleva arengukava peamine eesmärk – startida senini vinduma jäänud projektid ning kujundada IKT organisatsioon ümber.
Organisatsiooni ümberkujundamisega taotletakse rahastusmudeli muutust ka riigi poolelt – üks rahastuskanal sama reeglistikuga ning praegusest suurema paindlikkusega projektide realiseerimisel.
Arengukava 2020-2023 teostamise projektide finantsmaht on 5 333000 €.
Peamine kulu on IKT taristu turbeprojektid (2 500000 €), mille maht võib muutuda seoses taotlemisega projektide teostamiseks RESi finantseerimisega struktuurifondide asemel. Sellisel juhul lähevad loodavad taristud Riigipilve KOVile soodustingimustel (taotluse maht RESist 1 751500 €, mis vähendab strateegia finantsmahtu 4 584500 € peale).
ELVL IKT koordineerimistegevuste laiendamine, sh kõikide KOV infosüsteemide kliendihuvide esindamine, arenduste juhtimine, omaosaluste tasumine arendusprojektides on kuni 1 000 000 €
(2020-23), millest kuni 2023 Rahandusministeerium katab 500 000 (IKT organisatsiooni tugi + ülevõetud infosüsteemide väikearendused).
Kui jaotada arengukava IKT omaosalus- ja lisanduvate koordineerimistegevuste kulud ELVL liikmete vahel, on summaks 2164 €/aastas (3a 2021-23). Struktuurifondide projektide omaosalused sellest tuleb koguda projektide hankelepingute väljamaksete tähtaegade-põhiselt. Mõistlik oleks suurema paindlikkuse saavutamiseks koguda puhver (nt 3000 €/KOV/a), mida saab kasutada erakorralisteks ühisarendusteks.
OTSUSTATI: Võtta info teadmiseks ning jätkata tegelemist strateegia uuendamisega.
Koosoleku juhtimist jätkas Pipi-Liis Siemann.
Päevakorrapunkt 7
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisest.
Kuulati Krista Kupitsa informatsiooni eelnõu menetlusest.
Keskkonnaministeerium on algatanud 14.11.2019 jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle ja täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest tulenevad kohustused. Direktiivide ülevõtmise tähtaeg on 5. juuli 2020.
12.12.2019 ei kooskõlastanud ELVL eelnõu, tuues välja, et eelnõuga pannakse kohaliku omavalitsuse üksustele uusi kohustusi, millega kaasnevad märkimisväärsed täiendavad rahalised kulutused, kuid ette ei nähta riigi poolt rahalisi vahendeid nende kohustuste täitmise võimaldamiseks. Omavalitsustele pandavaid kohustusi ei ole seletuskirjas piisavalt selgitatud ja põhjendatud, mistõttu kohustuste täpsem sisu ja ulatus jääb ebaselgeks ning kaasnevad mõjud on hindamata.
Samas muudatused ei taga kohalikele omavalitsustele vajalikku otsustusruumi jäätmehoolde korraldamisel, eelnõuga vastupidi kitsendatakse kohalike omavalitsuste otsustusõigust veelgi.
Keskkonnaministeerium vastas ametliku kirjaga 06.02.2020 meie ettepanekutele ja märkustele ning osaliselt on neid ka arvestatud. Näiteks on välja jäetud Keskkonnaameti vetoõigus jäätmekavade ja -eeskirjade kehtestamisel ning on vähendatud KOV jäätmekavades kohustuslike elementide loetelu. Seletuskirja on täpsustatud ning täpsemalt on lahti seletatud eelnõu sätete sisu.
Muuhulgas küsib Keskkonnaministeerium oma kirjas, kas pakutud lahendused märkuste lahendamiseks on sobivad selleks, et saaksime kooskõlastada antud eelnõu.
Leiame, et Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud uued lahendid meie poolt tõstatatud probleemidele on osaliselt piisavad.
Kuid peame oluliseks, et ministeerium arvestaks ning vaataks üle täiendavat täpsustamist vajavad punktid.
Eelnõuga kaasnevad mõjud vajaksid täiendavat analüüsi ning prognoositavate kuludega täiendamist. Põhjalikult on kirjeldatud KOVe puudutavad tegevused ja kuluartiklid, kuid välja ei ole toodud hinnanguid kulude suurusele (näiteks biojäätmete, tekstiilijäätmete ja ohtlike jäätmete kohtkogumine).
Lisaks sellele peame vajalikuks uuesti esitada Keskkonnaministeeriumile ELVL põhimõtted ja seisukohad, mida on arutletud keskkonna- ja maaküsimuste töörühmas, millega arvestada jäätmemajanduse regulatsioonide väljatöötamisel, sealhulgas ettepanek, mille kohaselt peab omavalitsusel olema õigus valida kohalikesse oludesse sobivaim jäätmehoolduse mudel.
OTSUSTATI: Kooskõlastada jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu märkustega.
Päevakorrapunkt 8
Kandideerimisest kohalike omavalituste haridusjuhtide arenguprogrammi (II lend).
Kuulati Hille Ilvese informatsiooni haridusjuhtide arenguprogrammist. Programmi eesmärk on haridusjuhtide kompetentsi suurendamine haridusvaldkonna strateegilisel planeerimisel ja muudatuste juhtimisel ning haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel.
Programmi on oodatud kandideerima kohalike omavalitsuste haridusjuhid (haridusametnik, haridusnõunik, haridusspetsialist, st mitte poliitiline ametikoht), kes on ametis olnud kuni kolm aastat. Osalejalt oodatakse valmisolekut pühenduda intensiivsele enesearengule ja muutuste tulemuslikule elluviimisele kohalikus omavalitsuses.
Arenguprogramm kestab aprillist novembrini 2020. Kavandatud õppetöö maht on 14 kontaktõppepäeva, millele lisandub iseseisva töö maht. Iseseisvaks tööks on töövarjutamine programmi vältel ja lõputöö esitamine ning esitlemine. Arenguprogramm koosneb kuuest kahepäevasest moodulist.
Õppetöö maht on kokku 152 akadeemilist tundi, sh 112 akadeemilist tundi auditoorset tööd, 40 akadeemilist tundi iseseisvat tööd. Osaleja saavad tunnistuse, kui on kontakttundides osalenud vähemalt 80%, esitanud kodutöö, läbinud töövarjutamise ja esitanud ning esitlenud lõputöö „Muudatuste juhtimine kohaliku omavalitsuse haridusvaldkonnas".
Arenguprogramm on valminud koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu, SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 9
Koolivõrgu kommunikatsiooni projektist koostöös Õpetajate Lehega ELVL ja HTMi vahel 2020.a.
Kuulati Hille Ilvese informatsiooni Õpetajate Lehe ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning HTMi koostöös on kavandamisel Õpetajate Lehes ilmuvad piirkondlikud koolivõrgu korrastamise analüütilised ülevaated.
Eesmärgiks on omavalitsuste võimestamine, teadlikkuse tõstmine koolivõrgu ja haridusvaldkonna küsimustes laiemalt. Toetada avaliku aruteluga omavalitsuste ja keskvalitsuse koostööd koolivõrgu korrastamisel.
Kajastada võiks 2020. aasta jooksul kõiki 79 kohalikku omavalitsust, nende koolivõrku koos statistilise ülevaate, peamiste kitsaskohtade ja lahendustega valla/linna/riigi jm ekspertide vaates. Väga oluline on kiita häid saavutusi, avalik tunnustamine ja eeskujulike näidete esiletoomine on igal juhul väga tähtis. Lisaaspekt on vältida maakondade vahelist pingerida: kes on edulised ja kes on tagurlased. Kriitiliste kohtade väljatoomine (isegi positiivses võtmes) on sensitiivne ja seda tuleb teha sobivas tonaalsuses ja vormis.
Kohtumine Õpetajate Lehe, ELVLi ja HTM esindajatega on kavandatud 9.märtsile.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 10
Eesti Haiglate Liidu pöördumisest tervisekeskuste kaasajastamise teemal.
Kuulati Eesti Haiglate Liidu (EHL) juhatuse liikme Peeter Laasiku informatsiooni sellest, et EHL on pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole tervisekeskuste kaasajastamise teemal.
Pöördumises tehti ettepanek kohumiseks ministeeriumi esindajatega, et arutada maapiirkondades perearstide puuduse leevendamise võimalusi.
Kirjas toodi muuhulgas välja järgmist:
Paljud haiglad, kohalikud omavalitsused ja perearsti keskused on juba ehitanud või ehitavad uute funktsionaalsete lahendustega tervisekeskuseid.
Kindlasti aitab perearstide koondumisele tervisekeskustesse kaasa uue, hea funktsionaalsusega hoone olemasolu. Samuti on Eesti Haigekassa loonud tervisekeskustes töötavatele perearstidele rahalise motivatsiooni.
Eesti Haiglate Liidu (edaspidi EHL) hinnangul on vajalik ka edasine perearstide koondumise stimuleerimine.
Üheks otsustavaks momendiks selles protsessis on olukord, kui perearst loobub oma nimistust või pensioneerub ja korraldatakse konkurss perearsti nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks. EHL on jätkuvalt seisukohal, et Terviseamet peaks nendel konkurssidel selgemalt eelistama perearste, kelle tulevane töökoht asub tervisekeskuses. Rõhutame siinkohal, et üks olulisemaid perearstide tervisekeskustesse koondamise põhjuseid oli kvaliteedi parandamine.
Kui kohtumine ministriga teoks saab, siis EHL ootaks ka liidu toetust.
Kuna täna paljud noored perearstid ei soovi olla ettevõtjad, siis EHL näeks võimalust, et kui KOVil on oma haigla või tervisekeskus, siis sinna tuleks nimistu (nimistu pidamise õigus), aga arst oleks seal sel juhul kui töövõtja ja käiks päevatööl arstina. Ehk arst ei tegele ettevõtlusega ega OÜ raames. Eelnimetatud variant ei tähenda seda, et olemasolevatel perearstidel keelatakse töö läbi OÜde või FIE-na, vaid see oleks täiendavate võimaluste juurde loomine.
Väljapakutav meede on eelkõige suunatud maapiirkondadele ja sealsetele kohalikele haiglatele ja tervisekeskustele.
Toimus arutelu. Koosolekul osalejad juhtisid tähelepanu sellele, et Terviseamet on see, kes korraldab ja peab leidma perearstid ning tagama perearstiteenuse, kuid vastuolu on selles, et kui Terviseamet ei suuda seda teha, siis vastutus on jäetud omavalitsustele ja trahvitakse omavalitsusi, kui tervisekeskus ei ole perearstidega komplekteeritud.
Leiti ka, et EHL poolt esitatud ettepanek, et esmatasanditervishoiu osutajad võiksid olla haiglad ja tervisekeskused, on uudne selles mõttes, et tervisekeskuse on juba olemas, kuid kohtadel ei ole KOV juhid oma maakonnahaiglatelt kuulnud ettepanekut perearsti nimistu toomisest haiglasse ning perearstidele töö andmisest.
Koosolekul osalejad olid ka teadlikult, et varasemalt on Sotsiaalministeeriumiga eelnimetatud temaatikat arutatud, kuid see ei ole kuskile edasi viinud, vaid pigem on teemapüstitus välistatud.
OTSUSTATI: Suunata temaatika arutamiseks läbirääkimiste sotsiaali töörühma, pidades silmas, et kellegi võimalused ei halveneks vaid tekitaksime lisavõimalusi.
Päevakorrapunkt 11
Muud küsimused ja informatsioonid
11.1 Ülevaade riigieelarve läbirääkimisteks valmistumisest ning valitsuskomisjoni toimumisest
Kuulati Jan Trei informatsiooni läbirääkimiste käigust. Rahandusministeeriumiga on kokku lepitud, et valitsuskomisjoni kohtumine toimub 14. aprillil. Enne seda on kavandatud samale päevale juhatuse koosolek. Kas lõpp-protokolli allkirjastamiseni aprillis jõutakse, ei oska hetkel arvata, see võib sõltuda ka kevadisest majandusprognoosist.
Enamus valdkondlikke töörühmi on koos käinud ja oma ettepanekud koondanud. Mõned töörühmad on veel kokku tulemas.
Büroo poolt oleme valmis 10. märtsil volikogu koosolekul töörühmades koondatud ettepanekuid tutvustama.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
11.2 Linnade ja Valdade Päevade korraldamisest 18.-19.märtil 2020.
Kuulati Jan Trei informatsiooni LVP ettevalmistamisest. Kuna esmakordselt on kogu üritus liidu büroo korraldada, siis ettevalmistustööd on oluliselt rohkem kui varasematel aastatel.
Registreerimine on avatud selleks loodud keskkonnas. Ettevõtete ja firmade osalemine on suur, messiala kohad on enamuses välja müüdud, püüame paigutada lisakohti. Töötubade sisustamine ettekannetega on valmimas, tehakse viimaseid täpsustusi. Ootame liikmete aktiivset osalemist.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Tiit Terik Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija