EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 8 / 21

Virtuaalselt TEAMSis 29.10.2021. a

Algus kell 9.00, lõpp kell 11.05

Koosoleku juhataja: Tiit Terik

Protokollija: Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid:
Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu),
Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus),
Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus),
Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus),
Aivar Aru (Saaremaa Vallavolikogu),
Priit Värk (Paide Linnavalitsus),
Anti Allas (Võru Linnavalitsus),
Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus).

Puudusid:
Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu),
Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järve Linnavalitsus),
Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu),
Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus),

Kutsutud:
Kaupo Kase, IKT kompetentsikeskuse projektijuht;
Angelika Kallakmaa-Kapsta (Tallinna Linnavolikogu Kantselei),
Romek Kosenkranius (Pärnu Linnavalitsus);
Kristiina Oll, Civitta Eesti AS.

ELVL büroost osalesid:
Veikko Luhalaid,
Jan Trei,
Kädi Koppe,
Inga Köster,
Toomas Johanson,
Kaimo Käärmann-Liive,
Tiina Üksvärav,
Mailiis Kaljula,
Liis Epro,
Katrin Rajamäe.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. KOV IKT kompetentsikeskuse haldus- ja teenusmudeli vahearuande tutvustus ning haldus ja teenusmudeli alternatiivide valimine analüüsi II etapiks

Kristiina Oll (Civitta Eesti AS); Katrin Rajamäe, ELVL IKT spetsialist-projektijuht

Päevakorrapunkt 1

KOV IKT kompetentsikeskuse haldus- ja teenusmudeli vahearuande tutvustus ning

haldus- ja teenusmudeli alternatiivide valimine analüüsi II etapiks

Tiit Terik andis sõna Kristiina Ollile, kes tutvustas teenusmudeli vahearuannet (slaidikava

lisatud).

Analüüsi käigus viis Civitta Eesti AS läbi dokumendianalüüsi ning fookusgrupi intervjuud

kohalike omavalitsustega, millel osales kokku 22 KOVi ja 29 inimest. Lisaks intervjueeriti

ELVL büroo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi

esindajaid. Seejärel toimus veebiküsitlus KOVide seas, millele vastas 62% kohalikest

omavalitsustest (49 KOVi, kellest üks ei olnud millestki huvitatud).

KOV-ide vastustest selgus, et IKT kompetentsikeskuselt oodatakse eelkõige koordineerimise

ja nõustamisega seotud teenuseid. Samuti ollakse huvitatud küberturvalisuse tagamise

temaatikast ning IKT-alaste ühishangete läbiviimisest ja erinevatest KOV-idele mõeldud

infosüsteemidest (kodulehed, volikogude istungid, e-vormid jm).

KOV-idelt küsiti ka iga pakutava teenuse osas maksevalmiduse kohta. Näiteks IKT valdkonna

koordineerimise osas (sealhulgas IKT alase info haldamine ja vahendamine; KOV-ide huvide

ja vajaduste esindamine riiklikul tasandil; KOV-ide ühiste arenduste algatamine ja koordineerimine jt) oleks kuni 150 € kuus valmis maksma ca 75 % küsitletutest.

Teiste teenuste puhul oli maksevalmidus väiksem. Küsitletutest 10 KOV-i jäid maksevalmiduse osas vastuse võlgu. Võis aru saada, et osad KOV-id eeldavad, et saadavad teenused on liidu liikmemaksu sees või siis vastati, et täna on teenuseid keeruline hinnata, kuna need ei ole selgesti defineeritud.

IKT alase nõustamise osas arvati, et seda võiks kindlasti rohkem olla (sh erinevad juhendid ja standardid; koolitused; küberturve; andmehaldus jm).

KOV ühiste infosüsteemide osas ei avaldatud soovi täiendavate osas, piisab olemasolevatest. Enim ollakse huvitatud kodulehe infosüsteemist ning istungite infosüsteemist.

Ühishangete läbiviimiseks oli arvestatav huvi olemas.

KOVide võrgu-administreerimisteenusest enamik ei olnud huvitatud. KOVide hinnangul on see teenus eraturul olemas ja seda kasutatakse. Sama väideti ka KOVide töökohahalduse teenuse osas.

Küberturvalisuse tagamine oli enamusele väga oluline ning soovitakse sel teemal abi ning koolitusi.

Tiit Terik andis sõna koosolekul osalejatele.

Romek Kosenkranius – Pärnus oleme pikalt arutanud, kas osta IT-teenust sisse või linnavalitsus peab IT-teenuseosutajaid jätkuvalt oma palgal. Ei ole head lahendust ja tekitab konflikti, kui osad IT teenused on linna poolt pakutavad ja osad ostetakse sisse. Suur probleem on ka selliste programmide/süsteemide kasutamisel, millele enam kliendituge ei pakuta.

Ka Amphorat Pärnu enam ei kasuta, arutame Tallinnaga infosüsteemi „Teele" kasutuselevõttu. Küsimus on, kuidas saaks vana andmebaasi uude süsteemi konverteerida. Selliseid erinevaid IT teemasid/väljakutseid Pärnul on. Kesksed arendused aitaksid jällegi KOVidel raha kokku hoida, arenduse kulud jaotuksid KOVide vahel.

Kaasettekandeks sai sõna Katrin Rajamäe, kes selgitas büroo vaadet IKT valdkonnale ja tellitud analüüsile.

IKT valdkond areneb kiiresti ning teemasid on juurde tulnud. KOVid on peamiselt seotud järgmiste valdkondadega: infoturve, arvutitöökoht, arvutivõrgud ja kasutajatugi. Need on põhilised tööks vajalikud baasteenused. Väiksematel KOVidel pole ka ressurssi (rahalisi vahendeid, inimesi) rohkemate IKT valdkondadega tegeleda. Liidus peame aga pöörama tähelepanu kõigile liidu liikmetele.

Analüüsist jäi silma, et paljud omavalitsused ei panusta rahaliselt küberturvalisuse tagamisele, töökohahaldusele ja võrguadministreerimisele, mis peaks olema põhiline, ja riigi vaatest on see ohukoht. Kui baasteenused pole korras, siis on raske sinna peale midagi ehitada.

KOVide poolt kasutatavate infosüsteemide osas on pilt kirju. On riiklikud infosüsteemid (13), mida on kohustuslik kasutada ning eraettevõtete poolt pakutavad tooted (20), mille kasutamiseks on vajalik sõlmida leping.

ELVL poolt pakutavad või arendatavad tooted on: KOVPT-KOVMEN; VOLIS; KOV GeoIS (loodav); Anna Teada; Delta.

Valitsus on heaks kiitnud Eesti digiühiskonna arengukava 2030, mis peaks andma suunised järgnevaks 10-ks aastaks.

Kuidas tagada eesmärkide saavutamine KOV vaatest?

• Avalikke teenuseid pakutakse inimesele ja ettevõtjale tema elu- või ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu.

• Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide teenuste vahel – teenused tuuakse inimese jaoks ühte kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti.

• Digiriik on kestlikult hoitud: olulised infosüsteemid on ajakohased ning neid arendatakse pidevalt edasi. Samas on toimunud eri valdkondades uus digipöörde laine (uute suuremahuliste muutuste algatamine ja teostus). Sealhulgas on paranenud KOVide digiteenuste kvaliteet ja kestlikkus.

Büroo tegeleb igapäevaselt erinevate IKT projektidega. Fookus on hetkel infosüsteemidel.

Kahjuks mõned vanemad tooted (KOVPT, VOLIS) põhinevad sellisel tehnoloogial, millel pole enam tuge ning need ei ole enam väga töökindlad. Seetõttu palju ressurssi kulub sellele, et leida lahendused alternatiivsetele infosüsteemidele, mis seda teenust kataks. Näiteks VOLIS2, KOV veebilehtede platvorm, Anna Teada (koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga) on uuendamisel.

Osad projektid on ka tulevikku vaatavad ja siin on vaja KOVide koostööd, näiteks KOVide teenusportaal, mis oleks samm hetkel kasutusel olevast SPOKU-st edasi. Selle arenduse osas teeme samuti koostööd MKM-iga.

Kehtib ka leping Rahandusministeeriumiga, kes toetab rahaliselt väikearenduste kulusid ning IKT Kompetentsikeskuse personalikulusid.

Mis puudutab KOV IKT haldus- ja teenusmudeli analüüsi, siis on selge, et senised tulemused on positiivsed, sest KOVide huvi teenuste vastu on olemas. Veebiküsitlusele vastas 62% kohalikest omavalitsustest.

KOVidel on valmisolek teenuste eest tasumiseks, kuid rahastamispõhimõtted vajavad täpsustamist.

KOVid tunnetavad senisest suuremat vajadust küberturvalisuse valdkonnaga tegelemiseks.

Oluliseks peetakse KOV IT koostöövõrgustiku senisest paremat toimimist - seminarid, koolitused, üksteiselt õppimine, infokirjad jne.

Pakutud teenused on valdavalt sellised, mille eest üksikult KOVilt tasu küsida on keeruline, sest täpset teenuse kasutajat või tarbijat on raske tuvastada.

ELVL büroo poolt on tehtud läbirääkimiste IKT töörühmale ettepanek, et Rahandusministeerium jätkaks riigieelarvelistest vahenditest IKT Kompetentsikeskuse toetamist.

ELVL juhatuse 8. juuni 2021 koosolekul otsustati võtta informatsioon ELVL KOV IKT kompetentsikeskuse haldus- ja teenusmudeli analüüsi lähteülesandest teadmiseks ning moodustada analüüsi juhtrühm. Tänaseks on valminud analüüsi vahearuanne ehk I etapp.

Juhtrühma poolt 8.10.21 koosolekul heakskiidetud alternatiiv:

1. Haldusmudel: KOV IKT kompetentsikeskus peaks jätkama ELVL koosseisus – kuluefektiivsem ja otstarbekam.

2. Teenusmudel: Analüüsi II etapis käsitleda 5 teenust lähtuvalt KOVide poolsest ootusest osutatavatele teenustele.

Lähteülesande kohaselt peab haldus- ja teenusmudeli alternatiivi valiku tegema ELVL juhatus.

Selle alusel koostatakse analüüsi II etapis:

• detailne haldus- ja teenusmudel (sh tarkvarade ja teenuste finantseerimismudel) ning tegevuskava 5 aastaks;

• detailne tulu-kulu analüüs (sh tugiteenuste vajadus) ja finantsprognoos 5 aastaks vastavalt mudelile;

• lühikokkuvõte, mis sisaldab endas tõestatud argumente KOV-ide poolt keskses valitud tegevuses osalemiseks.

Analüüsi II etapi tööde teostamise tähtaeg on 15. november 2021. a.

Juhatusele tagasiside andmiseks ja otsustamiseks sooviks teada, kas analüüsi juhtrühma poolt pakutud ELVL KOV IKT kompetentsikeskuse haldus- ja teenusmudeli alternatiiv on sobilik, et jätkata analüüsi II etapiga?

Juhatuse otsus on sisendiks analüüsi teostajale II etapis detailse rahastamismudeli ja tegevuskava koostamiseks.

Tiit Terik andis kommenteerimiseks sõna juhatuse liimetele.

Georg Pelisaar – tunnustan analüüsi koostajaid. Otstarbekas on jätkata analüüsi II etapiga. Pooldan, et KOV IKT kompetentsikeskus jätkaks liidu koosseisus. Vajadus ühiste rakenduste jaoks on kindlasti olemas. Kui tegevused lähevad pärast analüüsi konkreetsemaks ning kui jõutakse rakendusteni, siis kindlasti on ühinejaid rohkem.

Tiit Terik tõi välja, et liidu põhiline eesmärk on osalemine poliitikates, mis töötatakse välja riiklikul tasandil ja ühine huvikaitse on meie peamine fookus ehk sisuliselt tegeleme poliitika-dokumentidega. Kui meil on vaja midagi ühiselt hankida, siis vahel on seda mõistlik teha üheskoos. On ka hoiatavaid näiteid sellest, et kui struktuure liidu juurde uute kehadena tegema hakata, siis võib kaduda juhatuse kontroll ning ülevaade selle asutuse tegevusest (ERKAS).

Kui IKT valdkonnaga edasi läheme, siis ainuvõimalik on see, et need inimesed, kes seal töötavad, peaksid olema büroo koosseisus ja mingeid uusi struktuure ei tohiks tekitama hakata.

Kindlasti on palju neid teenuseid, mida saab turult sisse osta ja mis on ka mõistlik. Kui on olnud juttu, et meil mingid teenused on nö punases ja ei ole ka täna korras, siis enesekriitiliselt võiksime küsida, miks need tänaseks korras ei ole kui meil kompetentsikeskus on olemas. Peame läbi analüüsima, kuidas me tänase ressursiga oleme ülesannetega hakkama saanud ja kas siin on arenguruumi.

Rahastamistemaatika peaks olema lahendatud kas põhimõttel, et nö tarbija maksab või kui tuleb Euroopast või mujalt projektiraha, siis saaks seda kasutada suuremate arenduste tarvis, mis lähevad KOVide ühiste ostude kulutuste katteks.

Täna olemasolevatest erinevatest süsteemidest on Tallinnas kasutusel infosüsteem „Teele" (eelnõude digitaalne menetlemine; linnavalitsuse, volikogu koosolekud; hääletamine; dokumentide allkirjastamised), mille Tallinn on ise kinni maksnud. Ja tundub, et see lahendus sobiks ka teistele KOV-idele, kui seda vastavalt nende vajadustele kohandada.

Liidu IKT osas peaks vaatama, millised on baasvajadused. Liidus võiks töötada keegi, kes on nö valdkonna kirjaoskusega, oskab omavalitsustele nõu anda, kes oskab ühishankeid või ühisprojekte koordineerida. Kõige muu osas, mis turul on olemas, võiks tooteid sealt hankida. Tegemist on ka ressursside küsimusega, sest KOVid ei suuda suurte IT-firmadega võidu joosta inimeste palkamise ja teenuste pakkumise osas.

Priit Lomp – olen seda meelt, et liidul peab olema koordineerivaid rolle ja nende lahendustega, mis täna olemas, peaks kindlasti jätkama. IKT valdkonna kompetents peaks olema liidu juures. Kui suur täpselt peaks koosseis olema, siis seda peaks analüüsima, kuid ei tohiks olla ülepaisutatud, sest see maksab.

Mis puudutab täna liidu poolt pakutavaid teenuseid ja neid, mida on võimalik erasektorist osta, siis kasutajakogemusest tulenevalt saab öelda, et õnneks erasektori poolt pakutavate teenustega ei ole probleeme, kuid liidu poolt pakutavaga küll, eriti VOLISega.

Mis on IKT Kompetentsikeskusega valesti, kui viie-kuue aasta järel ei ütle KOVid, et oleme teenustest kasu saanud, kõik on super ja võiks selliselt jätkuda? Kui tagasiside ei ole olnud

selline, et suund on õige, siis järelikult on midagi valesti. Tundub, et kompetentsikeskus on ise valinud teemasid, millega tegeleda, kuid omavalitsused ega juhatus ei mõista hästi, millega tegeletakse ja milline on kasutegur KOVidele.

Tiit Terik täiendas, et kahjuks suurem osa juhatusest ei oma selget ülevaadet, kas aastate jooksul oleme saanud kompetentsikeskuselt seda, mida oleme tahtnud ja kas oleme sellega rahul. Ei ole selge, mida kompetentsikeskus teeb ja kui hästi seda tehakse.

Georg Pelisaar – kõik on õige, mis välja toodi, kuid samas on ka selgusetu, mida me ise oleme kompetentsikeskuselt eeldanud. Kui täna räägime, et kõik on halvasti, siis asi algab VOLISe vananemisest ja mittetoimimisest, aga mitte ainult. Analüüsi jätkamisest peaks selguma, kas jätame VOLISe sinnapaika ja hakkame midagi uut asemele otsima või lapime seda, mis ei ole vast õige tee. Analüüs peaks määratlema täpselt, mida me liidult soovime saada ja kes mida teeb. Mis tooteid oleks ühistegevusena otstarbekas soetada.

Kaupo Kase – lisaks volikogu juhtimisele olen olnud ka tegev IKT Kompetentsikeskuses.

Kui juhatuses räägitakse juba aasta, et ei saada aru, millega kompetentsikeskus tegeleb, siis tuleb arvatavasti sellest veel rääkida ja teemat selgitada.

Tallinnas kasutatava „Teele" osas olen otsinud infot, mida ei ole leidnud/saanud, et kui palju see võiks ühele KOVile maksta, mis on siis tegelik paketi hind ja mida see sisaldab. Kui paketi hind oleks selge, siis oleks seda ka lihtsam KOV-idele müüa.

VOLIS ei ole peamine probleem, peamine on see, et KOVid oma IT-lahenduste ja võimekuse osas lonkavad – osad saavad väga hästi hakkama, osad ei saa. Me peame KOVe edasi aitama/arendama, riik täna ei taha sellega tegeleda ja andis selle valdkonna linnade ja valdade liidule tegelemiseks. Arvati, et ELVLil koostöös omavalitsustega on otstarbekam selle valdkonnaga tegeleda kui riigil. Jah, täna on kompetentsikeskus teinud põhiliselt tööd ja pakkunud teenuseid toote-keskselt, aga seetõttu, et riigilt tulid üle poolikud tooted, millega oli vaja tegeleda ja vähene finantseerimine. Põhiprobleem on selles, et ega keegi ju ei taha omavalitsustele kinni maksta neid teenuseid, mis keskselt arendatud on. Riik pani toodetesse kunagi suure summa, aga kui nüüd KOVidelt paluda mingit rahalist panust lisaks, et neid tooteid edasi arendada, siis ega selleks ju soovi ei ole!

Tegelikult IKT temaatikat ei peaks käsitlema toote-põhiselt, see on laiemalt kogu Eesti eksistentsiaalne probleem.

Tiit Terik tänas ja märkis, et on võimalik, et IKT kompetentsikeskuse vajalikkust ja töö sisu selgitamist on tehtud veidi keerulises IT-keeles ja sellest pole aru saadud. Selgitused peavad olema arusaadavad ka IT valdkonda vähemtundvatele inimestele.

„Teele" osas on mõned KOVid käinud Tallinna linnavolikogus selle teenusega tutvumas, KOVidel tuleks leida selline pakett ehk kasutusele võtta see osa „Teelest", mis just nende vajadustele vastaks. Selles osas võiks otse pöörduda tarkvaraarendusega tegeleva Net Group poole.

Priit Lomp – ka „Teele" osas võiks kompetentsikeskus initsiatiivi näidata ning uurida ja vahendada sel teemal infot KOVidele. Uurida Net Group-ilt tingimusi ja maksumust.

Romek Kosenkranius – Pärnu on „Teelest" huvitatud ja Tallinna volikogus sellega tutvumas käinud. Toote soetamiseks peab korraldama hanke.

Kas KOV IKT kompetentsikeskus saaks olla selline KOVide ülene keskus, mis teeb lahendused KOVidele selles võtmes, et hangitakse midagi koos? Pärnus on SPOKU jaoks võetud IT-osakonda uus inimene tööle ja kulud tõusevad. KOVid panustavad ELVLi liikmemaksu läbi ja kas poleks otstarbekam, et kompetentsikeskus oleks selline teenuseosutaja, kes pakuks kõigile KOVidele ühesugust teenust ja tooteid, mis on töökindlad ning KOVid ei pea igapäevaselt sellepärast muretsema. Teeksime liidu liikmetega koos ühishankeid kompetentsikeskuse

eestvedamisel ning iga KOV ei peaks eraldi rahaliselt panustama, et oma IT-meeskonda üleval pidama.

Georg Pelisaar – on jäänud mulje, et kompetentsikeskus on oodanud käsku/korraldust. Ja peame tunnistama, et kuna juhatus pole osanud käsku anda, siis on seda ära kasutatud ja tegeletud ainult teatud asjadega.

Tiit Terik – peaks olema nii, et kompetentsikeskus on loodud selleks, et ta õigel hetkel ütleks ja pakuks KOVidele välja, et siin on asi mida teha või toode mida kasutada. KOV juhtidel ei ole sellist IT kogemust, et oskaksime öelda või püstitada konkreetse ülesande, mida kompetentsikeskus võiks teha.

Kompetentsikeskus on ka kaugel – ei asu konkreetselt Tallinna büroos, seetõttu ka otsene suhtlus ning ka emotsionaalne side on puudu olnud.

Pipi-Liis Siemann – me ei peaks keskenduma selliste asjade edasi arendamisele, millel algusest peale ei ole olnud kvaliteeti, näiteks VOLIS. Ei usu, et selle lappimine saaks meile anda väga hea tööriista. Pigem arutada ühiselt nende infosüsteemide üle, mis praktikas on tõestanud, et nad töötavad ning neid edasi arendada. Selline lähenemine oleks perspektiivikam. Muidugi võivad erineva suurusega omavalitsustel olla erinevad ootused toodete osas.

Praegune olukord, kui me keegi väga täpselt ei tea, mida meie kompetentsikeskus senini on teinud, siis ilmselt oleme kehvasti korraldanud seda asja. Muutus tuleks teha selline, et kui me edasi liigume sellega, siis see ei saa olla selline kaugelt koordineeriv üksus, mis muud ei tee kui kogub kokku erinevate IT-spetsialistide arvamusi ja palub pidevalt järgmisi tabeleid täita ehk omavalitsustele ei piisa koondavast-koordineerivast üksusest.

Kompetentsikeskus peaks olema mingit kvaliteeti juurde loov ja peaksime selgelt küsima, kas tegelikult suudetakse omavalitsustele pakkuda näiteks infoturbe alast kvaliteetset ja pidevat nõustamist. Kui vaatan ka täna väljapakutud tegevusi, millega kompetentsikeskus peaks tegelema, siis tundub, et võetakse liialt suuri ülesandeid, mida ei ole reaalne kõiki täita. Kas on mõtet, et kompetentsikeskus hakkab vahendama konkreetseid turul tegutsevaid teenusepakkujaid, sellega peaksime omavalitsustes ise hakkama saama.

Kaaluda tuleks konkreetselt, kas ja mille jaoks on kompetentsikeskusel võimekust kvaliteetseid teenuseid osutada. Tuleb silmas pidada, et võivad tekkida IT-valdkonna inimeste vahel konfliktid, sest KOVis palgal olevatel IT-inimestel, sisse-ostetavate teenuste pakkujatel või kompetentsikeskuse töötajatel võivad olla erinevad nägemused ja tõekspidamised.

Ei usu väga sellesse, et kaugemalt nõustamine/koordineerimine osutub efektiivseks abiks enamusele omavalitsustele.

See analüüs, mida täna kuulsime, on üks põhjalikumaid ja arusaadavamaid ning on aru saada, et teemat on analüüsitud. Ettepanek on, et keskenduda ühiselt täna toimivatele lahendustele ning kaaluda sellist nõustamist teemadel, mida kindlasti on vaja (infoturve, ISKE teemad), sest seda täna omavalitsustel ei ole.

Katrin Rajamäe – olen liidu büroo uue töötajana selleks siin, et anda kompetentsikeskusele uut hingamist. Kõik juhatuse mõtted ja suunised on abiks töö paremale korraldamisele.

Tundub, et kõige rohkem on olnud VOLIS see, mis on kõneaineks olnud ja millega on pidevalt probleeme ning kahjuks määrab see kompetentsikeskuse mainet. Kuigi see ei ole ainuke teema ega toode, millega kompetentsikeskus tegeleb.

Angelika Kallakmaa-Kapsta – keegi täna ei maininud riigihangetega seoses sellist võimalust, nagu koostöö RTK-ga ehk Riigi Tugiteenuste Keskusega. Selge on, et me ei suuda liitu nii suurt kompetentsi palgata, kes suudaks kõik probleemid lahendada, kuid RTK tegeleb ka riigihangetega.

Romek Kosenkranius - Kompetentsikeskus peaks olema juhtiv eestvedaja, et kõigil omavalitsustel oleksid normaalselt toimivad IT-lahendused. Meil ei ole vaja teada sellist tagasisidet, et kui palju küsitletutest arvas, et vajab mingit juhendamist või nõustamist. Meil on vaja sellist kompetentsikeskust, kes on eestvedaja ja korraldab ühishankeid, et omavalitsustel programmid jm tööriistad töötaksid. Vajalik on tagada KOVidele IT-võimekus vastavalt nende vajadustele.

Jan Trei – on olnud asjalik arutelu ja hea tagasiside, mida olemegi soovinud. Analüüs on olnud oluline ja põhjalik, loodetavasti saab ka II etapp läbi viidud. Seda on oodanud ka Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Analüüsi tulemustest sõltub ka edaspidine riigi toetus ja võimalik rahastus.

Olen tegelenud kompetentsikeskuse teemadega. On olnud fookuse sättimise küsimusi, tegeleme mitmete asjadega, aga fookust peaks koomale tõmbama. On selge, et iga asjaga ei jõua põhjalikult tegeleda, ka ressursi planeerimise fookus on oluline. Minu jaoks on ka tähtis, et me ei tõmbaks teenuseid liiga laiali vaid pigem kontsentreeritult võtaks väga selged teenused. Oluline on teha vähem, aga hästi. Vajalik on ka finantseerimine ning on lootust kasutada struktuurifondide rahastust.

7. detsembril liidu juhatuse koosolekul võiks analüüsi lõpp-tulemusi arutada.

Tiit Terik võttis arutatud teema kokku ning sõnas, et kindlasti sai Civitta siit sõnumeid ning mõtteid, mis aitavad analüüsi teist etappi läbi viia.

Põhiküsimus on see, et kohalikud omavalitsused, kes liitu omavahenditega üleval peavad, saaksid võimalikult mõistliku raha eest võimalikult head teenust osta.

Peaksime lähtuma sellest, et liit on eeskätt huvikaitse organisatsioon ning tegeleb valdkonna jaoks olulise poliitika kujundamisega. See, et me ühiselt hankides suudame omavalitsuste kulusid kokku hoida mingis suures ja olulises valdkonnas nagu IT, on oluline. Aga mõistlik on teenuste maht üle vaadata ja liikuda edasi miinimumprogrammiga.
 

OTSUSTATI: Jätkata KOV IKT kompetentsikeskuse haldus- ja teenusmudeli analüüsi II etapiga.

 

 

/allkirjastatud digitaalselt/         /allkirjastatud digitaalselt/

 

Tiit Terik                      Inga Köster

koosoleku juhataja      protokollija