Lugupidamisega
Tiit Terik
ELVL juhatuse esimees

 

Veikko Luhalaid
ELVL tegevdirektor

 

EESTI  LINNADE  JA VALDADE LIIDU VOLIKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL nr  2

09.06.2020. a Tallinnas Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses ja virtuaalselt TEAMSis

Algus kell 12.30, lõpp kell 14.50

Koosoleku juhataja: Tiit Terik

Protokollija:   Inga Köster

Koosolekule registreerus 42 hääleõiguslikku ELVL volikogu liiget ja nende asendusliiget (sh 26 virtuaalselt ja 16 kohapeal), puudus 77 volikogu liiget või nende asendusliiget (registreerimislehed lisatud).

Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus), Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järva Linnavalitsus).

Puudus: Anneli Ott (Võru Linnavolikogu).

Kutsutud: Liina Kanter, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhtaja;  Tea Varrak, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik

ELVL büroost osalesid: Veikko Luhalaid, Jan Trei, Hille Ilves, Marliis Rettau, Kädi Koppe, Inga Köster, Ott Kasuri, Nevel Paju, Henri Pook, Toomas Johanson, Jüri Võigemast, Toivo Riimaa, Kaimo Käärmann-Liive, Kalle Toomet, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Sirje Ludvig.

 

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Kohaliku omavalitsuse korraldatava koduteenuse kaasajastamine (toidujagamine).

(Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Tea Varrak; Hiiumaa Vallavolikogu esimees Aivar Viidik)

2. Perevägivald  - ennetustegevus ja sekkumine, sh ettepanekud omavalitsustele.

(Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhtaja Liina Kanter)

3. Ülevaade ELVL 2019. aasta eelarve täitmisest.  (Toomas Johanson, ELVL nõunik; Ene Millert ELVL raamatupidaja)

4. ELVL 2019. aasta majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitamine.

(Urmas Kristal, ELVL revisjonikomisjoni liige; Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor; Jan Trei, ELVL asedirektor; Toomas Johanson, ELVL nõunik)

5. EL Regioonide Komitee asendusliikme kandidaadi nimetamine ja esitamine riigihalduse ministrile.  

(Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor; Marliis Rettau, ELVL nõunik)

6. ELVL 100. juubeli korraldamisest. (Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor)

7. Arvamusfestivalil osalemisest. (Jan Trei, ELVL asedirektor)

8. Muud küsimused ja informatsioonid

8.1 Riigikogu menetluses olev tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust. (Tiina Üksvärav, ELVL nõunik)

8.2 Sotsiaalvaldkonna teenuste detsentraliseerimisest. (Jan Trei, ELVL asedirektor)

 

 

Päevakorrapunkt 1

Kohaliku omavalitsuse korraldatava koduteenuse kaasajastamine (toidujagamine)

 

Kuulati Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõuniku Tea Varraku ettekannet.

Pikaajalise hoolduse eesmärgid on:

• Leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi arengut, pidurdada ja vältida selle halvenemist.
• Pakkuda isikuhooldust igapäeva tegevustes, nagu söömine, pesemine, riietumine.
• Abistada iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaste toimingute juures, nagu toidu valmistamine, poes käimine ja igapäevaste rahaasjade korraldamine.

 

Seoses rahvastiku vananemisega võib 2023. aastaks hooldusvajadusega 65-aastaste ja vanemate inimeste arv kasvada hinnanguliselt üle 10 000.

2019. aasta statistika kohaselt on Eestis 7200 abivajajat, kellele pakutakse KOVide poolt koduteenust. Koduteenuse osutajaid on 680, lisaks lepingulised eraettevõtete töötajad.

Kokku läheb koduteenuse pakkujal abivajaja toidu ja hädavajalikuga varustamiseks keskmiselt 2-3 tundi nädalas inimese kohta (sõltub KOVist). Lisaks kulutused transpordile jne.

Eesmärgiks on võimaldada koduteenuse pakkujale rohkem aega abivajajaga suhtlemiseks ja tema toetamiseks kodustes tegemistes. Samuti lihtsustada ja kaasajastada koduteenust.

Selleks võiksid KOVid kaaluda erinevaid variante – näiteks toidu kojukande korraldamine kokkuleppel kauplustega; kaupluse poolt toidupaki komplekteerimine ja koduteenuse osutajale toidukappi jätmine; kaupluse poolt toidu ja ravimite kojukande korraldamine jm.

Iga KOV saab lähtuda oma vajadustest ja võimalustest ning partnerite soovist koostööd teha.

Takistuseks võib olla (eriti hajaasustuses piirkonnas) kaupluste soovimatus koostööd teha; abivajajad soovivad suhelda ainult neile tuttavate inimestega; KOVid ei soovi teenust arendada.

Riigi roll seisneb kogukonnapõhiste teenuste arendamisele kaasaaitamises ning uute ja paindlike lahenduste väljapakkumises. Vajadusel saab riik toetada kaubanduskettidega läbirääkimistel. Augustis avanevast Sotsiaalfondi meetme voorust saab tegevuse korraldamiseks (väikesed KOVid ) muude tegevuste seas ka sellele tegevusele toetust küsida.

  

Koosoleku juhataja andis sõna Hiiumaa Vallavolikogu esimees Aivar Viidikule, kes jagas Hiiumaa valla kogemust toidupakkide jagamisest kriisiajal.  

Kohe eriolukorra alguses oli Hiiumaa kriisitoimkonnal üheks ülesandeks, et kuidas eraldada eakad ehk riskirühm ja kuidas neid teenindada.

Hiiumaal on 60 valla inimest, kes vajavad koduteenuseid ja kriisiajal lisandus 20 inimest. Hiiumaal on viis osavalda, millel neljas on sotsiaaltöötaja kohapeal, kes tegelevad igapäevaste ülesannetega (Kärdla, kui linnaline asula, jääb praegu ettekandest kõrvale). 

Kriisiajal toimis väga hea koostöö Hiiumaa Coop ketiga, kellel on igas osavallas oma kauplus. Suhtlus toimis kahel viisil – Coop väljastas kohalikule sotsiaaltöötajale krediitkaardi, kes sai sellega osta kliendile vajaliku tellitud kauba või siis klient ise esitas tellimuse otse poele või läbi sotsiaaltöötaja ja kauplus komplekteeris paki tasuta ning sotsiaaltöötaja viis selle kliendile koju.

Arveldamine käis selliselt, et sotsiaaltöötaja maksis valla nimel kaupade eest ja seejärel arveldas klientidega vastavalt tellitud kaubale.

Kokkuvõtvalt on vald tänulik Coopi ketile nende vastutuleku eest pakkuda võimalust kauba alternatiivseks tellimiseks ning valla sotsiaaltöötajatele nende valmisoleku eest aidata oma inimesi raskel ajal.

 

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

 

Päevakorrapunkt 2

Perevägivald - ennetustegevus ja sekkumine, sh ettepanekud omavalitsustele

 

Kuulati Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhtaja Liina Kanteri ettekannet perevägivalla(kuritegude) teemadel.

 

Kui tavapäraselt on kriisitelefoni kaudu abi saamiseks pöördujaid ca kolmsada, siis aprillis oli neid üle kuuesaja. Paraku kriisiajal perevägivalla teemaliste kõnede arv vähenes, mis pigem oli tingitud sellest, et elades vägivallatsejaga isoleeritult koos, siis helistamine ning abikutsumine võis olla raskendatud.

 

Veidi enam kui iga kümnes kuritegu on Eestis perevägivallakuritegu ja nende osakaal kõigist vägivallakuritegudest on viimastel aastatel kasvanud.

Kõikidest kuritegudest 44% on perevägivallad. Perevägivallakuritegudest 83% moodustab kehaline väärkohtlemine ja 80% ohvritest on naised.

Lähisuhtevägivald puudutab laiemat ringi inimesi kui peresuhtevägivald.

 

Perevägivalla maksumus - 116,5 mln € aastas seitsmes valdkonnas hinnatud kulude summana.

 

Perevägivalla tagajärjed on järgmised:

Füüsilised kahjustused: sinikad, marrastused, lõike- ja põletushaavad, kuulmis- ja nägemislangus, luumurrud, sisemised verejooksud, ka surm.

Kroonilised somaatilised kaebused: kroonilised valud (pea, kõhu, alakõhu piirkonnas). Lihasvalud, unehäired, söömishäired.

Alkoholi kuritarvitamine. Suitsiidikatsed.

Vaimse tervise probleemid: hirm, ärevus, depressioon, PTSD, söömishäired jms; uskumus, et maailm on ebaturvaline.

 

Perevägivallakuritegude vähendamiseks tegeleb riik koostöös partneritega ennetustegevuse ja sekkumisega läbi erinevate programmide ning tegevuskavade väljatöötamise; ohvriabi teenuse arendamise; erinevate spetsialistide koolituse; soolise võrdõiguslikkuse edendamise.

 

Süsteemsest lähenemisest tulenev kasu:

perevägivallast teavitamise määr on kasvanud;

korduvate juhtumite osakaal on vähenenud;

suurem protsent perevägivallaohvritest on jõudnudteenustele(nt ohvriabini);

raskete tervisekahjustustega /surmaga lõppevate juhtumite vähenemine;

isiklik ohuhinnang peresuhtevägivallale on vähenenud;

põlvkondadeülese vägivalla ennetus.

 

Ettepanekud omavalitsustele:

korraldada majutus vägivallatsejatele, et tagada ohvrite kaitse;

peredega kontakti hoidmine ja tugi (sh sotsiaalkorter; varjupaik) vägivallas kannatanutele;

lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate jt teadlikkus ja hoiakud.

 

Psühhosotsiaalne kriisiabi on abistamisprotsess, mis aitab:

tunda ennast turvaliselt, olla seotud teiste inimestega, säilitada rahu ja lootust, saavutada ligipääs sotsiaalsele, psühholoogilisele ja emotsionaalsele toetusele, suurendada võimekust aidata iseennast, teisi inimesi ja kogukondi;

Hädaolukorras on teadlikkuse edendamine peamine psühhosotsiaalse sekkumise tööriist, et tugevdada indiviidide ja kogukondade informeeritust, toimetulekut, vähendada hirme, tugevdada sotsiaalset sidusust, taastumist, säilitada rahu, ette valmistada olukorra järgseks taastumiseks.

 

Kriisiabi osutamise eesmärk on tagada tõhus ja koordineeritud psühhosotsiaalse kriisiabi esmaabi ja järeltöö riikliku tähtsusega hädaolukordades, aga ka väiksemat kogukonda tõsiselt traumeerivates olukordades.

2018 a. alates on SKA ohvriabi kontaktpunktiks psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisel ja osutamisel.

2019. a. alustati psühhosotsiaalse kriisiabi HOLP-i väljatöötamist, mis reguleerib kriisiabi osutamisega seotud asutuste koostöö ja vastutused kriisiolukordades. 

 

Kohaliku omavalituse tegevused psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisel:

KOV-ide kriisiplaanide osana kavandada proaktiivne psühhosotsiaalse kriisiabi võimekus mõeldes erineva iseloomuga sündmustele (põleng, epideemia, avarii, enesetapp…).

 

Kohalikku kriisimeeskondade koosseisu kaasata psühhosotsiaalse kriisiabi ettevalmistusega spetsialist - näiteks sotsiaaltöötaja, kes kavandab juhtumikorralduslikud tegevused elanike psühhosotsiaalse heaolu ja vaimse tervise kaitseks kolmes etapis: 1) vahetult sündmuse toimumisel, 2) sündmuse järgsetel esimestel nädalatel ning 3) hilisemas pikaajalisemas faasis.

 

Sõlmida eelkokkulepped psühhosotsiaalse kriisiabi võimekusega kriisireageerimise meeskondadega, kellel on suutlikkus ja ressurss 24h jooksul välja reageerida.

Teha koostööd ohvriabi kriisimeeskondadega psühhosotsiaalse kriisiabi võimekuse tugevdamiseks piirkonnas;

Mõelda läbi ennetavalt piirkonnaelanike rahustamisele ja nende turvatunde suurendamisele suunatud sõnumid ja kanalid nende levitamiseks võttes arvesse erinevate sündmuste iseloomu (n kogukonna sotsiaalmeedia kanalid, kontakttelefonid, jmt).

 

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

 

Päevakorrapunkt 3

Ülevaade ELVL 2019. aasta eelarve täitmisest

 

Kuulati Toomas Juhansoni informatsiooni 2019. a eelarve täitmisest. Kõige suurema osa tuludest moodustavad liikmemaks ja sihtfinantseerimised. Sihtfinantseerimise hulgas on nii väliskoostöö tarbeks kui IKT kompetentsikeskusele Rahandusministeeriumi poolt eraldatud riigieelarvelised vahendid.  

Sihtfinantseeringu suurenemine 40 000 euro võrra on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud lepingust, mille kohaselt toetatakse omavalitsusi haldusreformi järgselt haridussüsteemi kaasajastamisel ja koolitatakse haridusvaldkonna juhte nende kompetentside arendamisel, sooviga suurendada kohalike omavalitsuste haridusvaldkonna juhtimise võimekust.

Kulude poolelt moodustavad suurema osa tööjõukulud ja majandamiskulud.

Kulu planeerimisel kavandati liidu büroo tarbeks võtta kasutusele täiendavad ruumid Roosikrantsi 12 paikneva hoone I korrusel alates 01.05.2019 .a. Tegelikult sõlmiti üürilepingu lisa RKASega väikesemas mahus alates 01.12.2019. a.

Tööjõukulude alatäitmine on seotud koosseisus olevate töökohtade alatäitmisega (tegevdirektor, finantsnõunik).

Eelarve täitmise kohta on selgitused leitavad ka ELVL 2019. a majandusaasta aruande tegevusaruandest.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 4

ELVL 2019. aasta majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitamine

 

Kuulati Jan Trei informatsiooni liidu tegevusest 2019. aastal.

• 2019. aastal toimus 10 juhatuse koosolekut.
• 2019. aastal toimus 5 volikogu koosolekut.
• 2019. aastal menetlesime EISi raames kooskõlastamisstaadiumis üle 90 eelnõu.
• ELVL sai endale uued büroo rendipinnad Roosikrantsi 12/1.
• 12.-13. veebruaril 2019 toimusid XV Linnade ja Valdade Päevad.
• Kohaliku omavalitsuse korralduse õiguslike aluste töörühma moodustamine (ELVL ettepanekul moodustas riigihalduse minister KOKS'i eksperttöörühma).
• ELVL sai juurde 3 uut liiget (Kihnu; Vormsi; Otepää).
• Liidu liikmemaksu väljatöötamise töörühm alustas tegevust.
• Toimus ELVL büroo meeskonnakoolitus.
• Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade kokkutulek Pärnus 24.-25. mai 2019
• ELVL uue juhatuse esimehe valimised.
• Eesti Linnade ja Valdade hankekorra väljatöötamine, kinnitamine.
• Analüüs-uuring kohalike teede teehoiu rahastamisvajaduse väljaselgitamiseks ja rahaliste kohustuste võtmine.
• EL Regioonide Komitee mandaadiperioodi 2020-2025 Eesti delegatsiooni liikmete kandidaatide esitamine.
• ELVL hakkas linnapeade pakti toetajaliikmeks (seminar Rakveres).
• KOV infosüsteemide Rahandusministeeriumilt ülevõtmine ELVLile.
• Strateegia „Eesti 2035" kujundamine ja läbiarutamine liidu töörühmades.
• Edukad riigieelarve läbirääkimised 2020 osas, allkirjastati läbirääkimiste lõpp-protokoll.

 

2020. a riigieelarve läbirääkimised:

• Erinevate valdkonnad suurenesid kokku 64,0 mln eurot võrreldes 2019. eelarveaastaga
• Tulubaasi suurenemine laekuva  üksikisiku tulumaksu arvelt (2019.a 11,93 % ja 2020.a 11,96 %)
• Tasandusfondi suurenemine (+ 5 074 000 eurot)
• Toetusfondi suurenemine   (+ 10 435 000 eurot)
• Transiitteede korrastamise toetus (+ 1 000 000 eurot)
• Jätkatakse tasandusfondi valemi uuendamisega

 

Veikko Luhalaid tegi kokkuvõtte ELVL 2019. a majandusaastast.

Seisuga 31.12. 2019 oli Eesti Linnade ja Valdade Liidul liikmeid 77 (15 linna ja 62 valda).

2019. aastal töötas ELVL büroos 18 täistööajaga töötajat ja 1 osalise tööajaga.

2018. aasta detsembris kolis Büroo uutesse ruumidesse Roosikrantsi 12, kus eelnevatel aastatel oli tegutsenud Harju Maavalitsus. Büroo ruumide ametlik avamine toimus märtsis 2019. Lisaks olemasolevale B korpuse II korrusele sõlmiti detsembri 2019 üürileping ka B korpuse I korruse poolele osale.

Tulud olid 2019 aastal 1 316 940€, 2018 aastal 1 195 274 € ning aruandeaasta tulem 2019.

aastal 274 004€. Suur positiivne tulem on tingitud sellest, et eelnevatel aastatel oli eelarve

alatäitmine, 2019. aastal võtsime üle riigilt tasuta põhivara ning IKT keskuse kulud olid

väiksemad planeeritust. Tulusid suurendavad ka erakorralised saadud eraldised, näiteks

projektideks saadud vahendid.

Eelarve nö puhver ehk rahaline reserv 2019. a alguses oli  434 826 €, mida büroo saab kasutada aasta esimeses kvartalis nii majandamiseks kui töötasude maksmiseks, kuivõrd jooksva aasta liikmemaksud hakkavad laekuma igal aastal esimese kvartali lõpus.

 

Urmas Kristal tegi kokkuvõtte toimunud revisjonist ning tutvustas finants-majandustegevuse aruannet.

Revideerimine hõlmas ELVL volikogu, juhatuse ja büroo tegevust 2019. aastal, samuti nende põhikirjaliste ülesannete täitmist.

Revisjonikomisjon tutvus ELVL 2019. a majandusaasta aruandega, ELVL 2019. a eelarve täitmisega ning nende juurde kuuluvate materjalidega. Revisjonikomisjoni ettepanek on kinnitada ELVL 2019. a majandusaasta aruanne.

 

Tiit Terik tegi teemast kokkuvõtte ja selgitas, et ELVL 2019. a majandusaasta aruanne on juhatuses läbinud kaks lugemist ja saanud heakskiidu volikogule esitamiseks.

 

OTSUSTATI (42 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole): Kinnitada ELVL 2019. a majandusaasta aruanne ja revisjoni kontrollakt.

 

 

Päevakorrapunkt 5

EL Regioonide Komitee asendusliikme kandidaadi nimetamine ja esitamine riigihalduse ministrile.

 

Teema sissejuhatuseks ütles Tiit Terik, et kandidaadi valikut arutati tänasel juhatuse koosolekul ja pärast Marliis Rettau informatsiooni ärakuulamist, pakutakse volikogule otsustamiseks juhatuse ettepanek kandidaadi osas.  

 

Kuulati Marliis Rettau informatsiooni EL Regioonide Komitee Eesti delegatsioonist.

Delegatsiooni liikmed valiti ELVL volikogu poolt mandaadiperioodiks 2020-2025 ja hetkel on delegatsioonis kuus põhiliiget ja kuus asendusliiget. Lisaks valiti kohe ka seitsmes põhi- ja asendusliige, kuna seoses Brexitiga ehk Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust, on Eestile delegatsioonis lubatud seitse kohta. Hetkel teadaoleva info kohaselt kinnitab Euroopa Liidu Nõukogu Eesti delegatsiooni seitsmenda põhi- ja asendusliikme hiljemalt 15. juuniks.

 

 Põhiliikmed:  

1. Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees

2. Urmas Klaas,  Tartu linnapea

3. Mikk Pikkmets, Lääneranna vallavanem

4. Siim Suursild, Pärnu linnavolikogu liige

5. Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees

6. Mart Võrklaev, Rae vallavolikogu liige

7. Juri Gotmans, Võru linnavolikogu liige

 

Asendusliikmed:

1. Aivar Aru, Saaremaa vallavolikogu aseesimees

2. Marika Saar, Elva abivallavanem

3. Rait Pihelgas, Järva vallavanem

4. Urmas Sukles, Haapsalu linnapea

5. Jan Trei, Viimsi vallavolikogu liige

6. ...

7. Kurmet Müürsepp, Antsla abivallavanem

 

13.03.2020 lõppes Margus Lepiku mandaat Valga Vallavalitsuse liikmena ning seoses sellega lõppes ka tema mandaat EL Regioonide Komitee asendusliikmena.

Vastavalt ELVL esindajate nimetamise korrale kuulutas büroo välja kandideerimise delegatsiooni asendusliikme kohale. Laekus neli sooviavaldust.

Kandidaatide valikul arvestati muuhulgas EL lepingu toimimise artikli 300 nõuet, mille kohaselt Regioonide Komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat, või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

 

Marliis Rettau täiendava informatsiooni kohaselt on alates 1. juunist 2020 loobunud EL Regioonide Komitee asendusliikme kohast Saaremaa vallavolikogu aseesimees Aivar Aru. Seoses sellega kuulutab büroo augusti alguses välja uue kandideerimise. Asendusliikme kandidaadi valimine ja nimetamine toimub septembris.

 

Tiit Terik teeb juhatuse nimel volikogule ettepaneku nimetada  EL Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni asendusliikme kandidaadiks Piret Rammul.

 

OTSUSTATI (42 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole): Nimetada EL Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni asendusliikme kandidaadiks Kanepi vallavalitsuse liige Piret Rammul.

 

Päevakorrapunkt 6

ELVL 100. juubeli korraldamisest

 

Veikko Luhalaid annab ülevaate juubeli korraldamisest. Kui eriolukorra perioodist tulenevalt ei osanud keegi öelda, kas sügisesed üritused on võimalikud, siis vahepeal jäi ootele ka liidu 100. juubeli korraldamise ettevalmistus.

Eelmisel juhatuse koosolekul otsustati, et liidu 100. juubel on märgilise tähtsusega ja oluline sündmus ning vajab tähistamist. Jätkame ürituse ettevalmistamisega ja loodetavasti kohtume Estonia kontserdisaalis 19. septembril.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 7

Arvamusfestivalil osalemisest

 

Kuulati Jan Trei informatsiooni Arvamusfestivalil osalemisest. Aasta alguses olid büroo ja juhatus seda meelt, et liit osaleb Paides toimuval arvamusfestivalil. Seoses eriolukorraga ja teatud kehtivatele piirangutele ürituste korraldamisel, on raske prognoosida, millisel kujul üritus korraldatakse. Korraldajalt on viimane tagasiside, et planeeritud 25-st arutelualast jääb alles seitse, mis koonduvad Paide Vallimäele. Mingis osas toimuvad arutelud ka virtuaalselt.

Liidu osalemine eraldi arutelualaga on tänase info põhjal otstarbekas ära jätta ja sügisel pidada korraldajatega läbirääkimisi osalemiseks 2021. aastal.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

8. Muud küsimused ja informatsioonid

8.1 Riigikogu menetluses olev tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust

 

Kuulati Tiina Üksvärava informatsiooni eelnõu menetlemise käigust.

Eelnõu on olnud menetluses üle kahe ja poole aasta, Riigikogusse jõudis eelnõu eelmise aasta lõpus, kus on toimunud esimene lugemine.

Riigikogu õiguskomisjon andis liidule võimaluse esitada eelnõu kohta täiendavaid ettepanekuid ning märkusi 17. juuniks ja büroo küsis liikmetelt arvamusi 15. juuniks.

 

Eelnõu on mitmetahuline, erinevatele osapooltele pannakse erinevaid kohustusi ja muudetakse regulatsioone.

 

Eelnõu § 1 p 6 kohaselt täiendatakse tuleohutuse seaduse § 5 lõigetega 1¹ ja 1², mille kohaselt juhul, kui tuleohutusnõuded on täidetud ning kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata, võib kohaliku omavalitsuse üksus anda ehitus- ja kasutusloa teatud hoonetele Päästeameti kooskõlastuseta, samuti võib jätta samadel tingimustel ehitus- või kasutusteatise menetluses Päästeameti kooskõlastuse võtmata. Seletuskirjas rõhutatakse, et säte annab KOV-le võimaluse ja õiguse, mitte kohustuse ning et see saab olema KOV-i vabatahtlik otsus, mitte kohustus. Eelnõu seletuskirja juures olevas „Märkuste tabelis" lisatakse, et eelnõu koostajad näevad, et KOV-id kasutaksid seda võimalust pigem juhul, kui neil on juba eeldused olemas, mitte ei hakka selle võimaluse rakendamiseks vajalikke tingimusi looma.

 

Arvestades, et muudatustega soovitakse luua võimalus, mitte ei panda kohustust, võiks ühelt poolt hinnata seda kui võimalust menetlust lihtsustada ja halduskoormust vähendada.

Samas on tegemist vastutusrikka valdkonnaga, mis eeldab eripädevust ja kvalifikatsiooni ning ka vabatahtlikult võetava ülesande nõuetekohasel ja piisaval tasemel täitmine eeldab kohalikult omavalitsuselt täiendavat ressurssi.

 

Seletuskirjas on märgitud, et Siseministeerium saatis KOV-idele (79) selle muudatusettepaneku arvamuse avaldamiseks ning kuigi laekunud vastuseid oli vähe (16), olid pooled KOV-d sellise võimalusega nõus. Samas peame vajalikuks märkida, et on ka KOV-e (sh Tallinn), kes mitte üksnes ei pea võimalikuks kavandatava võimaluse kasutamist, vaid ei nõustu ka seaduse § 5 täiendamisega lõigetega 1¹ ja 1² ning § 38 lg 1 ja 2 täiendamisega järgmistel põhjustel.

Eelnõust ei selgu, kes ja millistel alustel hindab KOV-i valmisolekut tuleohutusnõuete tagamise kontrollimiseks. Milline on lahendus näiteks olukorras, kus KOV-i hinnangul pole ta tuleohutusnõuete kontrollimiseks võimeline, aga Päästeameti arvates on. Sellest tõusvad vaidlused pigem pikendavad menetlust. Ja veel tähtsam on küsimus, milline on KOV-ide sisuline võimekus tuleohutuse küsimuse üle otsustamiseks, milline on selleks vajalik pädevus, kogemus, koolitatus. Kui eelnõu koostajatel sellekohast analüüsi pole, ei saa ka järeldusi teha. Praeguses seisus on eeldused hinnanguliselt pigem kasinad ja neid kiiresti suurendada pole ka võimalik.

Tuleohutuse küsimus on sisuliselt riiklik küsimus, see ei sõltu konkreetsest KOV-ist, nõuded on universaalsed. Seega peaks nii tuleohutusnõuete alane õiguslik regulatsioon kui ka nende täitmise tagamise praktika olema võimalikult ühtlane kogu riigis. Kui iga KOV saab selles osas ise otsustada, muutub praktika paratamatult ebaühtlaseks.

 

EhS § 130 lg 10 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle Päästeamet.

Ei ole õige, et riiklikul tasemel kehtestatud ülesanded (ohutuse kontrollimine/tagamine) antakse üle KOV-ile ilma analüüsita/uuringuta, kas KOV-il on tuleohutuse hindamiseks olemas vajalik oskusteave ja vastavad ametnikud ning kui palju KOV-ile sellise võimekuse loomine või teenuse sisse ostmine maksma läheb.

Kui Päästeamet tuvastab ehitise tuleohutusnõuetele mittevastavuse, kuid muus osas vastab ehitis nõuetele, siis lähtuvalt EhS § 130 lg 10 on õigus nõuda ehitise tuleohutusnõuetele vastavusse viimist üksnes Päästeametil. KOV-il puudub õigus esitada nõudeid osas, mille pädevus on seadusega antud Päästeametile.

 

Eelnõu § 1 p-ga 22 muudetakse seaduse § 23 ja 24, sätestades tuletõrje veevõtukoha ja selle nõuded.

Ehkki sätetes on täpsustusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga, jääb siiski ebaselgeks veevõtukoha määratlus, sh mida saab nimetada veeallika juures olevaks aastaringi kasutatavaks rajatiseks –  kas veekogu, ühisveevärk või midagi veel? Kas aastakümneid tagasi rajatud tuletõrje veehoidlad, mis ei ole ühenduses veekogu ega veetrassiga on ka veevõtukohad? Probleemiks on, et selliseid nn sisseveoga või pealt täidetavaid veevõtukohti ehk mahuteid on maal palju. Näiteks vanad loomakasvatushooned või vanemates elamuarendus piirkondades (3-5 pereelamut), kus veehoidla võib asuda ühe erastatud erakinnistu sees. 

Sellest tõusetub ka küsimus, et kuidas ja mis aja jooksul on võimalik tagada taolistes vanemates elamu- või suvilapiirkondades või ka hajaasustuse piirkondades nõuetele vastavad veevõtukohad. Küsimus on ressursimahukates töödes, milleks ei pruugi olla vahendeid ei ehitise omanikel ega kohalikel omavalitsustel. Eelnõu muudatused ja seletuskirja selgitused on pigem suunatud uutele arendustele. Lahenduseks võiksid olla üleminekuregulatsioonid ja riigipoolsed toetusmeetmed.

 

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

 

8.2. Sotsiaalvaldkonna teenuste detsentraliseerimine

 

Kuulati Jan Trei informatsiooni teatavate riigi sotsiaalvaldkonna teenuste üleandmise soovist kohalikele omavalitsustele koos vastava rahastusmudeliga. Varasemalt on 2019. aasta lõpus liidu juhatuse koosolekul seda teemat arutatud koos Kaie Küngasega Rahandusministeeriumist ning kõne all oli siis lähteülesande sõnastamine.  Tänaseks on Rahandusministeerium ja Riigikantselei läbi viinud hanke, et leida partner, kes selle analüüsi koostab. Töö teostajaks on valitud Praxis ja nendega on arutatud analüüsi koostamise võimaliku ajakava ja metoodika üle. Analüüs peaks valmima aasta lõpuks ja andma vastused kas on Eestis mõistlik ja otstarbekas kohalikele omavalitsustele üle anda nt erivajadustega inimeste teenused, mida riik osutab, samuti üldarstiabi teatavad teenused (riik ei soovi kogu perearstinduse rolli üle anda).

 

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

 

Tiit Terik                                                        Inga Köster

Koosoleku juhataja                                        Protokollija