10/03/20
KUTSE
Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse ja volikogu koosolek toimub teisipäeval 10. märtsil 2020, algusega kell 12.00 Tallinnas (Sokos Hotel Viru Konverentsikeskus, saal Bolero 1).
FB Event: https://www.facebook.com/events/645449029331189/
Kohvilaud kell 11:30.
10. märts on viimane reg. tähtaeg!
EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU VOLIKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1
Tallinnas Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses 10.03.2020. a
Algus kell 12.00, lõpp kell 14.50
Koosoleku juhataja: Tiit Terik
Protokollija: Inga Köster
Koosolekule registreerus 36 hääleõiguslikku ELVL volikogu liiget ja nende asendusliiget, puudus 83 volikogu liiget või nende asendusliiget (registreerimislehed lisatud).
Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järva Linnavalitsus), Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu).
Puudusid: Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus),
Kutsutud: Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai; Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse; Ralf-Martin Soe ja Einari Kisel, Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskusest; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) teemajuht Tiiu Treier ja innovatsiooniekspert Andrei Nikonov;
ELVL büroost osalesid: Veikko Luhalaid, Jan Trei, Sirje Ludvig, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Ott Kasuri, Kalle Toomet, Hille Ilves, Marliis Rettau, Krista Kupits, Kaimo Käärmann-Liive, Inga Köster, Toomas Johanson, Toivo Riimaa.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Koroonaviirusest ning esmased käitumisjuhised kohalikele omavalitsustele
Martin Kadai, Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja (25 min)
2. Targa linna 15 mln eurose piloodiprogammi tutvustamine, mida Tallinna Tehnikaülikool hakkab ellu viima koos Eesti linnadega
Ralf-Martin Soe ja Einari Kisel, Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskus (20 min)
3. Innovatiivsed riigihanked avalikus sektoris (20 min)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) teemajuht Tiiu Treier ja innovatsiooniekspert Andrei Nikonov
4. Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse ettepanekud RES 2021-2024 ja riigieelarve 2021. a läbirääkimisteks (anname kontsentreeritud ülevaate toimunud läbirääkimiste töörühmade tulemustest ) (30 min)
Jan Trei, ELVL asedirektor
-Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm. Toomas Johanson, ELVL nõunik
-Hariduse ja noorsootöö valdkonna töörühm. Hille Ilves, ELVL nõunik
-Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm. Mailiis Kaljula, ELVL nõunik
-Transpordi ja teede töörühm. Kalle Toomet, ELVL nõunik
-Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia töörühm. Henri Pook, IKT kompetentsikeskus
-Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm. Kädi Koppe, ELVL nõunik
-Keskkonna ja maaküsimuste töörühm. Krista Kupits, ELVL nõunik
-Lõimumise valdkonna töörühm. Kädi Koppe, ELVL nõunik
5. Muudatused eelarveläbirääkimiste töörühmades (4 min)
Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
6. ELVL büroo töötajate koosseisu, ametinimetuste ja palgamäärade (volikogu otsus 12.11.2019) muutmisest Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
7. Eesti esindajate mandaaditest Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogus (CEMR) (10 min)
Mihkel Juhkami, ELVL juhatuse aseesimees
8. HOL-i ettepanekust osalemiseks Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) Läänemere Komisjoni (BSC) transpordi töögrupi tegevuses Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajana (5 min)
Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
9. Kooskõlastusringil olevast MKMi eelnõust "Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem" muutmine" (5 min)
Jan Trei, ELVL asedirektor, Kaimo Käärmann-Liive, ELVL nõunik
10. Linnade ja Valdade Päevade ettevalmistamisest (5 min)
Päevakorrapunkt 1
Koroonaviirusest ning esmased käitumisjuhised kohalikele omavalitsustele
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ettekannet, kes andis ülevaate koroonaviiruse COVID-19 levikust ning edasistest meetmetest selle leviku tõkestamiseks.
Viiruse leviku kohta on teada järgmist:
- Viirus levib inimeselt inimesele, ennekõike piisknakkusena ja lähikontaktis olles aga ka saastunud pindade kaudu
- 80% juhtudest kulgeb kergelt ja mõõdukalt
- enim ohustatud vanemaealised ja kroonilised haiged
Seisuga 09.03.2020 on
- 109 695 kinnitatud haigusjuhtu, sh
- 3811 surmajuhtu
- kinnitatud juhtudest Hiinas 80 859 (90%)
- Euroopas suurim haigusjuhtude arv Itaalias 7375
- Lähiriikidest Norra 169, Rootsi 203, Soome 30, Läti 3
- Eestis tuvastatud 10 sissetoodud haigusjuhtu
Riskihinnang:
- WHO on nimetanud koroonaviiruse COVID-19 puhangu rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorraks eesmärgiga toetada nõrga tervishoiu süsteemiga riikide valmisolekut haiguse levikuga tegelemiseks
- Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on haigestumise risk EL-is ja UKs keskmine kuni kõrge
- Terviseameti hinnangul on haiguse sissetoomise risk Eestisse väga kõrge ning selle kohapealse piiratud leviku tõenäosus keskmine kuni kõrge ning haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus madal
Terviseameti (TA) tegevus:
- TA jälgib olukorda 24/7, olukorra muutudes muudab vajadusel riskihinnangut ja tegevusstrateegiat ning teavitab sellest kõiki osapooli ja avalikkust
- Ei soovita piiranguid reisimisele või kaubandusele (kooskõlas WHO soovitusega), kuid soovitab vältida riskipiirkonda reisimist
- Soovitab lükata edasi rahvusvaheliste suurürituste korraldamise ning on andnud täiendavad suunised avalike ja suurürituste korraldamiseks
- Ei pea vajalikuks Eesti piiride sulgemist, kuid viib koostöös PPA-ga piiripunktides läbi aktiivset reisijate teavitamist ja nõustamist
- Ei pea vajalikuks erikorra meetmete rakendamist riigis, kuid eritähelepanu on vaja pöörata enimohustatud riskirühmadele
Ootused KOVidele:
- Vaadata üle ja võimalusel jätta ära teenistujate välislähetused
- Hoolekandeasutustes peatada ajutiselt külastused, sest vanemaealised on riskirühm
- Toetada Terviseameti informatsiooni levitamisel
- Olla valmis vajadusel piirama avalike ürituste, huvi- ja spordiringide korraldamist
- Tagada vajadusel tugi kodusele ravile jäänud inimestele
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse soovitas omavalitsusjuhtidel olla tähelepanelik, mitte tekitada paanikat. Teha ettevalmistusi, et kohapealsed sotsiaalteenistused oleksid teavitatud ja valmis suhtlema kodus karantiinis olevate inimestega ning neile jooksvalt teavet edastama.
Tiit Terik küsis, millal peaks KOV juhid ära otsustama, et millal panna kool kinni, millal piirata liikumist või teha muud. Mis oleks see suhtarv (haigestunuid elanikkonna kohta), millal peaksime reageerima? Ja kas kitsama piirkonna/regiooni raames või kõik koheselt üle Eesti.
Martin Kadai vastas, et Terviseamet ei kavanda KOV territooriumite sulgemist. Peame mõistlikult kaaluma rahvatervise riski, mida see haigus oma olemuselt tähendab. Kas on kohalik levik, mis ulatuses viirus edasi levib. Peame jälgima kuid ei või halvata kohapealseid tegevusi täielikult. Küsimus on täna, kas piirangud tooksid rohkem kasu või kahju. Alati võib Terviseametiga konsulteerida ja leida paremaid lahendusi.
Saalist esitati küsimus kuidas käituda teades, et tegemist ei pruugi olla koroonaviirusega vaid on gripihooaeg ning ka koolivaheajalt saabuvad inimesed tagasi Eestisse. Kas peaks minema kohe testi tegema või võib kooli/lasteaeda minna?
Vastus: Nii gripi kui koroonaviiruse puhul kehtib, et eelkõige peab käituma vastutustundlikult ja mitte levitama haigust. Haiged peaksid kodus püsima. Kui koolis/lasteaias on korraga rohkem haigestunuid, siis see on selle haridusasutuse otsus, kas sulgeda või milliseid meetmeid tarvitada nt õppetöö ümber korraldada.
Küsimus: Kui klassis ilmneb, et kolmel neljal on palavik, kas peks nad ikkagi kohe saatma viirusetesti? On selge, et laps jäetakse seejärel koju kuid testi mõttes, mis teha – ei tea ju kas on juba levitatud koroonaviirust?
Vastus: Kooli- või lasteaiatöötaja ei pea võtma tervishoiuametniku rolli ehk välja selgitama hakkama, mis haigustekitajaga on tegu. Haridusasutuse roll on tagada see, et haige laps ei tuleks lasteaeda/kooli.
Kui laps on saabunud riskipiirkonnast, siis eeldame et perearstideni on tänaseks jõudnud info, et kui inimene helistab gripilaadsete sümptomite ilmnemisel, siis perearst peaks esmalt küsima kas, millal ja kus on reisil käidud. Perearst on see, kes kahtluse korral suunab inimesed proove andma ja analüüse tegema.
Küsimus: Kuidas kaitsta sotsiaaltöötajaid, kes igapäevaselt suhtlevad ja käivad inimesi hooldamas ja nõustamas kodudes. Kas nende jaoks on kaitsevahendeid?
Vastus (Rait Kuuse): Eraldi praegu selleks kaitsevahendeid/maske pakkuda ei ole, kahjuks on need ka müügilt otsa lõppenud. Hetkel võib kaaluda, kas on võimalik viia rohkem läbi konsultatsioone telefoni teel. Informeerida juba eelnevalt inimesi, et ei tuldaks haigusnähtude olemasolul vastuvõtule.
Saalist kommenteeris omavalitsuse esindaja, et vallas on juba käivitatud protseduur, et sotsiaaltöötajad kasutavad kindaid ja kaitsemaske. Vallamajas desinfitseeritakse pindasid igapäevaselt. Külastajate toolid on paigutatud selliselt, et distants inimeste vahel oleks tavapärasest suurem.
Küsimus: Paljud õpilased käivad õpirände raames Euroopas ning vastupidi. Kas on selles suunas otsuseid/soovitusi?
Vastus: Täna soovitusi ei ole ja on kaalutluskoht, kas tahame täna kõike kinni panna ja peatada.
Terviseameti fookus on täna, et keskendume riskirühmadele. Valdavalt lastel on see haigus kergesti mööduv. Pigem lahendame küsimusi samm-sammu haaval vastavalt olukorrale.
Küsimus: Ühistranspordi toimimine – kui kaugliini bussile on pilet ostetud, aga inimene on silmnähtavalt haige, kas bussijuhil on õigus keelduda inimest bussi lubamast.
Vastus: Täna siiski ei saa inimeste liikumisvabadust piirata. Kasutada võiks bussides desinfitseerimisvahendeid.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
Päevakorrapunkt 2
Targa linna 15 mln eurose piloodiprogammi tutvustamine, mida Tehnikaülikool hakkab ellu viima koos Eesti linnadega.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) targa linna tippkeskuse esindajad Ralf-Martin Soe ja Einari Kisel tutvustasid Euroopa esimest piiriülest targa linna tippkeskuse ja targa linna piloodiprogrammi Finest Twins.
Projekti eesmärgiks on luua targa linna tippkeskus, mis keskendub viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine.
Projekti laiem eesmärk on edasi arendada Eesti e-riiki, keskendudes kohalikule tasandile ja sellele, kuidas linna teenused muutuksid piiriülesteks.
Projekti koordineerib TalTech, partneritena on kaasatud: Aalto Ülikool, Helsingi innovatsioonikeskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Kui seni on Eestis koostööd tehtud peamiselt Tallinna linnaga, siis täna on mõte kaasata rohkem Eesti omavalitsusi.
Projekti eristab teistest see, et on saadud pikaajaline mandaat ja rahastus nii Eesti valitsuse kui Euroopa Komisjoni poolt. Käivitunud on eelarve järgnevaks 7-8 aastaks. Täna ollakse selles faasis, kus toimub strateegia loomine, tiimi komplekteerimine ja projekti käivitamine. Suurem tänane eesmärk on läbi mõelda konkreetsed järgmise aasta tegevused.
Projekt on Euroopa Komisjonis läbinud viis erinevat hindamisvooru. Saadud on 15 milj. eurot, et koostöös eelnimetatud partneritega targa linna tippkeskus püsti panna. Eesmärk on teadusarenduse import Eesti keskkonda.
Eesti riik panustab rahaliselt projekti (esimene osa 8,6 milj. eurot) Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. HTMi eraldise kasutamine kooskõlastatakse ka linnade ja valdade liiduga.
Kavandatud on:
• Kümme pilootprojekti Eesti linnades viies FinEst Twins valdkonnas kogusummas15 milj. EUR
• Iga piloot (mahus u 1,5 milj. EUR/piloot, sealhulgas umbes 15% mahus linnade eelarvest) viiakse läbi kaasates vähemalt ühte Eesti linna
• Ajakava (esialgne) :
•2020 I-II kvartal: rahastustingimuste kooskõlastamine (sh ELVL-iga)
•2020 III kvartal: probleemikorjelinnadega (kirjalik, seminarid)
•2020 IV kvartal: rahvusvaheline ideekorje
•2021 kuni viis pilooti käivituvad ja lõpevad hiljemalt 2023 keskel.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
Päevakorrapunkt 3
Innovatiivsed riigihanked avalikus sektoris
Kuulati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) teemajuhi Tiiu Treieri ja innovatsiooniekspert Andrei Nikonovi ettekannet innovatsiooni edendavate hangete toetamisest.
Innovatsiooni edendav riigihange on hange, kus defineeritakse hanke eset nii, et jääb võimalusi ka alternatiividele (ostetakse lahendust).
Hangete eesmärk:
+Võimaldada avalikul sektoril pakkuda oma sihtrühmale innovatiivseid teenuseid
+Suurendada nõudlust innovatiivsete lahenduste järele-avalik sektor kui innovatsioonile tee avaja
+Tõsta teadlikust ettevõtete innovatiivsetest lahendustest ja avada neile turg
Innovatsiooni edendavate hangete toetusmeede oli 5,5 milj. eurot. Perioodil 2016-2019 toetas EAS projekte mahus 1 913 142 €, kasutamata jäi 3 586 858
EAS soovib innustada avalikku sektorit rohkem ja julgemalt innovatsiooni hankima. Hankes tuleks defineerida kindlasti seda, et võimalused oleks ka alternatiivsetel lahendustel. Samuti julgustab EAS avaliku sektori asutusi astuma dialoogi erasektoriga.
Innovatsiooni hankel on palju riske. EAS teeb koostööd vandeadvokaatidega, kes pakuvad oma abi keerulisemate hangete puhul ning EAS vahendab nende teenuseid hankes osalejale tasuta. Hankes osaleja peab omavahenditest panustama täpselt sama suure summa kui EASilt taotletakse.
Innovatsioonihangete Kompetentsikeskus pakub täna kolme teenust: innovatsiooni mentorteenus; innovatsioonihangete toetus; juriidiline nõustamisteenus.
Et hankekonkursil osaleda, peaks omavalitsustel eelnevalt olema visioon, mida soovitakse saada. Selleks võiks teha ideekorje koostöös erasektori organisatsioonidega, kes siis pakuvad välja erinevaid lahendusi, milles KOV valib välja sobivama(d) ideekavandid. EASi juristid jälgivad, et kõik oleks vastavuses seadusandlusega. Seejärel peks koostama turu-analüüsi ning seejärel taotlema EASi toetust, arvestades 50 % toetusmääraga kogumaksumusest.
EAS tuleb appi kõigis faasides – alates väljakutse (ülesande) defineerimisel, innovatsiooni momendi olemasolu tuvastamisel, turu-analüüsi tegemises, erasektori kaasamisel, dokumentide ettevalmistamisel.
EAS edastab hanke dokumentatsiooni Eesti ekspertidele (firmade juhid, konsultandid, teadlased). Kui vastavalt tagasi saadud hindamistulemustele kiideti projekt heaks, siis muutub avaliku sektori organisatsioon hankijaks.
EAS näeb, et pakutav abi ja nende osalemine kogu protsessi jooksul ei lahenda ainult tellija probleemi vaid ergutab seeläbi erasektorit. Ideed jäävad erasektorile, avalik sektor ostab innovatsiooni ning saab projektid ellu viidud.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
Päevakorrapunkt 4
Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse ettepanekud RES 2021-2024 ja riigieelarve 2021. a läbirääkimisteks
-Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm. Toomas Johanson, ELVL nõunik
-Hariduse ja noorsootöö valdkonna töörühm. Hille Ilves, ELVL nõunik
-Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm. Mailiis Kaljula, ELVL nõunik
-Transpordi ja teede töörühm. Kalle Toomet, ELVL nõunik
-Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia töörühm. Henri Pook, IKT kompetentsikeskus
-Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm. Kädi Koppe, ELVL nõunik
-Keskkonna ja maaküsimuste töörühm. Krista Kupits, ELVL nõunik
-Lõimumise valdkonna töörühm. Kädi Koppe, ELVL nõunik
Kuulati Jan Trei sissejuhatust eelarveläbirääkimiste käigust. Alates jaanuarist on töörühmad koos käinud.
Valdkondlike töörühmade seisukohad on osa riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli sisendist.
14. aprillis on plaanitud kokku kutsuda läbirääkimiste valitsuskomisjon.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärgiks on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine. Kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvad tulud ja finantsautonoomia suurendamine peavad tagama kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning võimaldama kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.
Sõna said töörühmade koordinaatorid, kes andsid lühiülevaate töörühmades toimunud aruteludest ja liidu poolsetest ettepanekutest. Töörühmade töömaterjalid on kodulehelt leitavad.
Rahanduse töörühma vaates on läbirääkimiste hetkeseis järgmine
Riigihalduse minister kavatseb toetada ELVL ettepanekuid:
- tõsta KOV-dele ülekantavat tulumaksumäära 2021. aastal 12,16 % -le
- tasandusfondi mahu suurenemine 109,24 mln €
- suurendada kohalike teede hoiu toetust 43,5 mln €
Jätkuvalt jääb läbirääkimiste lauale:
- ülekantava tulumaksumäära, tasandusfondi ja teede hoiu toetuse suurendamine.
Ja tulubaasi suurendamise võimalikud allikad:
- ettevõtte dividendide isikustatud osast 7 %;
- mitteresidentide (lühiajalise tööviisaga) tulumaksust %;
- pensionide tulumaksust %;
- omavalitsuse maksuautonoomia – kohalike maksude temaatika (nt turismimaks).
Muud tegevused, millega töö jätkub: ELVL osalemine EL uue perioodi struktuurivahendite kasutamise väljatöötamise protsessis, riiklike ülesannete rahastamise põhimõtted; tasandusfondi valemi jätkuv täiustamine.
Hariduse töörühma koosolek toimub neljapäeval (ülehomme) Tartus, kus kõik ettepanekud üle vaadatakse.
Sotsiaalteemadest on aktuaalsed ning töörühmas läbiarutatud järgmised teemad: esmatasandi arstiabi; koolitervishoiu teenus; erihoolekandeteenuse kättesaadavus; üldhooldusteenuse, asendushoolduse, takistusteta liikumise projektide rahastus; ESF vahendite abil väljaarendatud erihoolekandeteenuste mahtude hoidmise tagamine; Tallinna haigla rajamine; toimetulekutoetuse tõstmine; teenusmajade rajamise toetamine; invakaartide väärkasutamise tõkestamine.
Transpordi ja teede töörühma viimasel koosolekul arutati ka eelarveläbirääkimiste küsimusi.
ELVL poolt on MKMile tehtud ettepanek, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tuleb suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2021.aastal vähemalt ELVLi 2020.a taotluse tasemel. Samuti soovisime kohalike teede teehoiu ja juhtumipõhise teotuse suurendamist.
Lisaks on veel tõstatatud 15 teemat, mis vajavad läbirääkimiste jätkamist ning ootavad lahendamist.
KOV IKT valdkonnas on muuhulgas arutatud nelja mahukamat teemat, milles lahendusi otsitakse.
InfraBIM normdokumendi väljatöötamine (projekteerimine, ehitamine, haldamine).
Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) võimekus andmevahetuseks KOV-te andmekogudega. Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele.
Analüüsida STAR-i iseteeninduskeskkonna loomist universaalse KOV teenusteportaali (KOVTP) baasil; Luua KOV-ide teede ja tänavate kohta infot andvate infosüsteemide automaatne andmevahetus vastavate riigi infosüsteemidega.
Viia läbi KOV poolt teenusena kasutatavate infosüsteemide analüüs lähtuvalt üleriigilisest universaalsusest ning vajalike kehtestatud nõuete täitmisest, sh lemmikloomade registreerimist korraldavad infosüsteemid.
Kultuuri- ja spordivaldkonnas olid läbirääkimistel päevakorras laulu- ja tantsupeo traditsioonidega seonduvad teemad sh nii üleriigiliste ürituste kui kollektiivide ja nende juhtide rahastamine, samuti rahvarõivaste soetamise rahastamine.
Arutelu all oli ettepanek suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimiseks, täpsemalt transpordikulude katmiseks.
Läbi räägiti ka järgmistel teemadel: rahvaraamatukogude teavikute soetamine ning raamatukogusüsteemi arendamine; muinsuskaitseobjektide toetamine.
Otsitakse lahendusi üleriigiliste kultuuri- ja spordiobjektide rahastamiseks ja arendamiseks.
Keskkonna- ja maaküsimuste valdkonnas on seitseteist küsimust ning enamuse osas läbirääkimised ministeeriumiga jätkuvad. Otsitakse lahendusi jäätmevaldkonna arendamiseks ja lisarahastuseks. Taotleme vahendeid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest. Läbi räägiti ka laekuvate keskkonnatasude jaotumise ja arvestamise üle; tasuta maa võõrandamisest KOVidele riigi maareservist; võrdsete tingimuste kehtestamisest vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel.
Lõimumisvaldkonnas otsiti lahendusi järgmistele küsimustele: keeleõppevõimaluste laiendamine KOVides (regionaalne probleem Ida-Virumaal); muukeelsete kooride toetamine laulu- ja tantsupeol osalemiseks; lõimumise teenuskaardi koostamine; eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate puuduse leevendamine Ida-Virumaal; „kahe kogukonna sulandamise programmi" rahastamine riigi poolt.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
Päevakorrapunkt 5
Muudatused eelarveläbirääkimiste töörühmades (4 min)
Veikko Luhalaid tegi ettepaneku viia sisse muudatused läbirääkimiste töörühmades järgmistelt:
ELVL esindajad riigieelarve läbirääkimistel valitsuskomisjoniga
Kutsuda tagasi Tarmo Tammiste ja nimetada töörühma liikmeks Ljudmila Jantšenko, Kohtla-Järve linnapea
Keskkonna ja maaküsimuste töörühm
Kutsuda tagasi Ahti Karon ja nimetada töörühma liikmeks Arvi Luuk, Järva Vallavolikogu liige.
Kutsuda tagasi Mart Mäeker ja nimetada töörühma liikmeks Katrin Koppel, Saaremaa Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist.
Nimetada töörühma liikmeks Lüüli Junti, Tallinna Ettevõtlusameti jäätmehoolduse osakonna juhataja
Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm
Kutsuda tagasi Katrin Glaase ja nimetada töörühma liikmeteks Anneli Sert, Lääne-Harju valla sotsiaalosakonna juhataja ja Kersti Suun-Deket, Rakvere linna sotsiaalosakonna juhataja
Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia töörühm
Kutsuda tagasi Alari Laht ja nimetada töörühma liikmeks Erkki Kullang, Harku Vallavalitsuse IT-juht
Transpordi ja teede töörühm
Nimetada töörühma liikmeks Andres Harjo, Tallinna Transpordiameti juhataja
Lõimumise töörühm
Kutsuda tagasi Veikko Luhalaid ja nimetada töörühma liikmeks Imre Liiv, Narva-Jõesuu Linnavalitsus
OTSUSTATI: Kinnitada muudatused eelarveläbirääkimiste töörühmades.
Päevakorrapunkt 6
ELVL büroo töötajate koosseisu, ametinimetuste ja palgamäärade (volikogu otsus 12.11.2019) muutmisest
Kuulati Veikko Luhalaidi ettepanekut teha muudatus ELVL büroo töötajate koosseisu, ametinimetuste ja palgamäärade dokumendis.
ELVL büroo töötajate koosseisu, ametinimetused ja palgamäärad kinnitas ELVL volikogu 12.11.2019.a. Kavas olev muudatus puudutab ühe nõuniku valdkonna täpsustamist - talle jäävad kultuur, sport ja lõimumine.
OTSUSTATI: Kinnitada dokumendi „ELVL büroo töötajate koosseis, ametinimetused ja palgamäärad" muudatus, asendades õigusvaldkonna nõuniku ametikoha kultuuri ja spordi ning lõimumise valdkonna ametikohaga.
Päevakorrapunkt 7
Eesti esindajate mandaaditest Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogus (CEMR)
Kuulati Toivo Riimaa informatsiooni.
Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) on vanim Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindav ühendus.
CEMR erineb teistest ühendustest selle poolest, et selle liikmed ei ole kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, vaid neid esindavad riiklikud ühendused ehk liidud. 2020.aastal oli CEMR liikmeteks 60 omavalitsuste- ja piirkondade ühendust/liitu 41st Euroopa riigist, mis hõlmab ligikaudu 130 000 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust.
ELVL osaleb ELL õigusjärglasena Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tegevuses läbi tööstruktuuride alates 1995.aastast.
CEMR töös on olulised kaks sammast:
1. CEMR on eelkõige lobby organisatsioon Euroopa Liidu poliitika ja õigusaktide osas kõikides valdkondades, mis mõjutavad kohalikke- ja piirkondlike omavalitsusi;
2. CEMR on koostööd ja kollegiaalsust edendav ning kogemusi vahendav Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ühishuve koondav nn „parimat praktikat" jagav organisatsioon oma liikmetele ning vahendab seda teadmist meie partneritele.
Kokku on CEMRil 11 fookusgruppi, mis käsitlevad viit teemadegruppi.
- Valitsemine, demokraatia ja kodakondsus
- Keskkond, kliima ja energia
- Rahvusvaheline kaasatus ja koostöö
- Majandus, sotsiaalvaldkond ja territoriaalne ühtekuuluvus
- Kohalikud ja piirkondlikud avalikud teenused.
Poliitika komitee on CEMR-i alaline juhtorgan, mis moodustatakse riiklike assotsieerunud liikmete valitud esindajatest kolmeaastaseks perioodiks. Poliitika komitee liikmena osalevad organisatsiooni töös Pipi-Liis Siemann (Türi vallavanem), Andres Laisk (Saue vallavanem) ja Vladimir Šokman (Tartu Volikogu liige).
14.01.2020 juhatuse koosoleku järgselt jõudis ELVL büroosse CEMRist pakkumine Eestile, nimetada kandidaat CEMRi asepresidendi kohale. Tingimuseks oli, et kandidaat omab eelnevalt liikmelisust CEMRi Poliitikakomitees. Tegemist on esmakordse võimalusega alates ELVL liikme staatuse saamisest pärast aastat 1995 kui Eesti esindaja saab võimaluse kandideerida reaalselt CEMRi asepresidendi ametikohale.
16. jaanuaril 2020 algatas ELVL juhatuse aseesimees Mihkel Juhkami ELVL juhatuse e-koosoleku, milles tegi juhatuse liikmetele ettepaneku muuta 14.01.2020 juhatuse otsust ning nimetada CEMRi Poliitikakomitee liikmeks Tiit Terik ja tema asendusliikmeks Vladimir Šokmani. (kirjalikult andsid kõik juhatuse liikmed oma nõusoleku).
Tiit Terik andis nõusoleku osaleda CEMRi Poliitikakomitees ning kandideerida CEMRi asepresidendi kohale.
OTSUSTATI:
7.1 Pikendada ELVL esindajate Pipi-Liis Siemann - Türi vallavanem; Andres Laisk - Saue vallavanem; Vladimir Šokman – Tartu Linnavolikogu liige, mandaati Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) Poliitika komitees aastateks 2020-2022.
7.2 Nimetada CEMRi Poliitikakomitee liikmeks Tiit Terik ja tema asendusliikmeks Vladimir Šokman.
Päevakorrapunkt 8
HOL-i ettepanekust osalemiseks Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) Läänemere Komisjoni (BSC) transpordi töögrupi tegevuses Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajana
Kuulati Toivo Riimaa informatsiooni Harjumaa Omavavalitsuste Liidu (HOL) ettepanekust.
Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduses (CPMR, Conference of Peripheral Maritime Regions) on partneriks Eesti Linnade ja Valdade Liit. CPMR alakomisjoniks olev Läänemere Komisjon (BSC, Baltic Sea Commission) on nõustunud sellega, et Eesti Linnade ja Valdade Liitu esindab CPMR BSC transpordi töögrupis Harjumaa Omavalitsuste Liidu spetsialist.
Lähtudes Harjumaa Omavalitsuste Liidu põhikirja § 3 lõikest 1, § 4 punktist 16 ja § 14 lõikest 1 ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu kui CPMR BSC partneri poolt teatavaks tehtud võimalusest, teeb HOL
Eesti linnade ja Valdade Liidule ettepanek nimetada Kaarel Kose (HOLi väliskoostöö nõunik) osalema Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) Läänemere Komisjoni (BSC) transpordi töögrupi tegevuses Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajana
OTSUSTATI: Nõustuda Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) ettepanekuga Kaarel Kose (HOLi väliskoostöö nõunik) osalemisega Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) Läänemere Komisjoni (BSC) transpordi töögrupi tegevuses Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajana. Töögrupi töös osalemise kulud katab HOL.
Päevakorrapunkt 9
Kooskõlastusringil olevast MKMi eelnõust "Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem" muutmine"
Kuulati Kaimo Käärmann-Liive informatsiooni eelnõu menetlusest.
KOVid on andnud hetkel tagasisidet ning juhtinud tähelepanu eelnõu puudustele (Tallinn, Võru).
Määruse § 92 kehtetuks tunnistamisega kehtib eelnõu kohaselt edaspidi kohaliku omavalitsuse andmekogude auditeerimise osas samasugune, määruse §-st 91 tulenev regulaarsus ja kord, nagu ka riiklike andmekogude osas.
Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtestuks määruse § 92, mis sisaldab kahte lõiget. Esimene lõige näeb ette, et kohalike omavalitsuste andmekogude auditi tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, arvestades § 91 lõigetes 4–8 sätestatud tingimusi ja nõudeid ning teeb seda lähtuvalt vajadusest. Teine lõige näeb ette, et ühe kuu jooksul pärast auditi teostamist edastab andmekogu vastutav töötleja riigi infosüsteemi halduse infosüsteemi kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile audiitori hinnangu.
Nõustume sellega, et kohalike omavalitsuste andmekogude auditeerimise nõue ühtlustatakse riiklike andmekogude auditeerimise nõudega, kuid mitte eelnõu punktiga 4, millega tunnistatakse kehtestuks määruse § 92, millega pannakse auditite tellimise kohustus kohalikele omavalitsustele.
Uute ülesannete täitmisega kaasevad kohalikule omavalitsusele märkimisväärsed kulud. Siinkohal ei ole tegemist üksnes eelarvevahendite kasutamisega auditite tellimiseks. Planeeritavate muudatustega kaasneb oluline tööülesannete lisandumine, mis tähendab täiendava inimressursi vajadust. Põhimõtteliselt tähendaks ISKE auditite tellimine vastavalt asjaoludele iga 2-, 3- või 4-aasta tagant nt Tallinna linnale (35 andmekogu) pidevat auditeerimiskohustust ja vähemalt ühte teenistujat, kes seda korraldab. Praegu asutuse struktuuris olevate inimeste arvuga ning tööjaotusega sellist tööülesannete lisandumist ei ole võimalik katta. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Palume eelnõu seletuskirja selles osas täiendada ning välja tuua lisanduvate kulude katteallikad.
Nõustume seletuskirjas tooduga, et seadusandja on Küberturvalisuse seadus (KÜTS) § 7 lõike 2 punktiga 5 asetanud kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi haldajale kohustuse kontrollida turvameetmete rakendamise piisavust ja vastavust ning dokumenteerida kontrolli tulemused. Samas ei täpsusta KÜTS, et tegemist peab olema välise teenusepakkuja auditiga. KÜTS nõue on põhimõtteliselt täidetud ka siis, kui nõude täitmiseks leitakse võimalus sisemiste ressursside arvelt. KÜTS seletuskirja kohaselt võib auditi toiminguid, mille tulemus annab sõltumatu hinnangu asendada ka nn enesehindamisega. Enesehindamine peab hõlmama süsteemi korrashoiu ja töökindluse tagamise kontrollimiseks vajalikke toiminguid. Eelnõu sõnastus eeldab aga konkreetselt välisauditi tellimist. Nõustume sellega, et ühtlustamine on mõistlik ja otstarbekas, kuid kulud, mis sellega kaasnevad ei ole eelnõus adekvaatselt kajastatud ja vajavad täiendavat analüüsi.
Vältima peab olukorda, kus ministeeriumi ressursside kokkuhoiu nimel tekitatakse täiendav ressursi- ja pädevusvajadus mujal, ilma selle võimalikkust ja tagajärgi hindamata ning vajaminevat ressurssi tagamata.
Paljud omavalitsused peavad andmekogusid infosüsteemi standardlahendustena ning iga sellist KOV juhtumit auditeerida määruse "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" § 91 alusel on meie hinnangul piisavalt ressurssi raiskav. Palume eelnõud või seletuskirja täiendada ning välja tuua, kas standardlahenduste keskne auditeerimine on lubatud.
Seega palume eelnõu raames täiendavalt analüüsida lahendusi, mis arvestaksid enam kohalike omavalitsuste ootuste ja huvidega.
OTSUSTATI: Mitte kooskõlastada Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem" muutmise määruse eelnõud.
Päevakorrapunkt 10
Linnade ja Valdade Päevade (LVP) ettevalmistamisest.
Veikko Luhalaid andis lühiülevaate LVP ettevalmistustest. Kuulates tänase koosoleku esimest ettekannet, siis täna oleme seda meelt, et LVP toimub 18.-19. märtsil. Hetkel oleme seotud rahalisi kohustustega Viru konverentsikeskuse ja hotelli ees summas ca 150 000 €. Registreerumine üritusele on olnud väga aktiivne. Osalemas on 756 inimest ja 200 lektorit, kogu messiala on firmadele välja müüdud.
Kui Vabariigi Valitsuse poolt peaksid lähimate päevade jooksul tulema regulatsioonid, mis piiravad või keelavad suurte ürituste toimumisi, siis on olukord teine ning käitume vastavalt juhistele.
Anname kõigile operatiivselt teada kui olukord muutub.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Tiit Terik Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija