03/09/19
Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse koosolek toimub 3. septembril 2019 algusega kell 11.00. Sellele järgneb samas asukohas algusega kell 12:30 ELVL volikogu koosolek.
Koosoleku toimumiskoht: Tallinna Linnavolikogu (Tallinn, Vana-Viru 12, Google Maps link)
Juhatuse päevakorra projekt
1. Ülevaade Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus tegevusest (sh majandustegevusest) Reljo Saarepera, ERKAS SA juhatuse liige
Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse 2018.a aastaaruanne
2. ELVL tegevdirektori ametisse nimetamine
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
3. EL Regioonide Komitee mandaadiperiood 2020-2025, Eesti delegatsiooni liikmete kandidaatide esitamine ELVL volikogule
Kaimo-Käärmann Liive, ELVL nõunik; Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
4. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. aasta liikmemaksu kinnitamise ettepanek volikogule
Tiit Kirss, ELVL konsultant; Jan Trei, ELVL asedirektor
ELVL 2020.a liikmemaksu variandid (.pdf)
5.. ELVL ja RKAS vahel sõlmitud Roosikrantsi 12/1 üürilepingu muutmine
Sirje Ludvig, ELVL nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor
6. ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (8.oktoober 2019)
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
Jan Trei
Asedirektor
EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 5
3.09.2019. a Tallinna Linnavolikogu ruumides (Vana-Viru 12)
Algus kell 11.00, lõpp kell 12.20
Koosoleku juhataja: Tiit Terik
Protokollija: Inga Köster
Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Mart Võrklaev (Rae Vallavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus).
Puudus: Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus).
Kutsutud: Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnakantselei), Ivar Tedrema (Kambja Vallavalitsus), Veikko Luhalaid (Narva-Jõesuu Linnavolikogu), Rait Pihelgas (Järva Vallavalitsus), Ivar Raig (Saku Vallavalitsus).
ELVL büroost osalesid: Hille Ilves, Jan Trei, Kalle Toomet, Inga Köster, Sirje Ludvig, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Ene Millert, Toivo Riimaa, Jüri Võigemast, Marliis Rettau ja Ott Kasuri.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Ülevaade Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus tegevusest (sh majandustegevusest). Reljo Saarepera, ERKAS SA juhatuse liige
2. ELVL tegevdirektori ametisse nimetamine. Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
3. EL Regioonide Komitee mandaadiperiood 2020-2025, Eesti delegatsiooni liikmete kandidaatide esitamine ELVL volikogule. Kaimo-Käärmann Liive, ELVL nõunik; Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
4. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. aasta liikmemaksu kinnitamise ettepanek volikogule.
Tiit Kirss, ELVL konsultant; Jan Trei, ELVL asedirektor
5. ELVL ja RKAS vahel sõlmitud Roosikrantsi 12/1 üürilepingu muutmine.
Sirje Ludvig, ELVL nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor
6. ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (8.oktoober 2019).
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
Päevakorrapunkt 1
Ülevaade Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus tegevusest (sh majandustegevusest) Reljo Saarepera, ERKAS SA juhatuse liige
Kuulati Tiit Teriku informatsiooni Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse (ERKAS) asutajatest, kelleks olid Eesti Linnade Liit (nüüd Eesti Linnade ja Valdade Liit), Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus, kelle esindajad kuuluvad ERKASe nõukogusse. Liidu juhatusel on oluline saada ülevaade selle organisatsiooni tegevusest ja hetkeseisust.
ERKASE juhatuse liige Reljo Saarepera andis ülevaate ERKASE tegevusest ja teenustest, mida ERKAS pakub kohalikele omavalitsustele.
ERKAS põhitegevus 2018. aastal oli suunatud põhikirjaliste eesmärkide täitmisele nõustades omavalitsusi ja osaledes koostöövõrgustikes. ERKASe tulud ettevõtlusest olid 2018.a. 18 300 eurot, mis saadi taotluste koostamine eest KIK'i klaasjäätmete ringlusse võtuks klaasvahtkillustikuna ja plastpakendi jäätmetest õli krakkimise tehase rajamiseks ning taotluse koostamise eest EAS starditoetuse saamiseks internetis jagamismajanduse edendamiseks autode rentimise ja jagamise portaali tegemiseks.
Ettevõtlusega seotud projektid on realiseerunud 2019 aastal ning tegevused jätkuvad kuni Euroopa Liidu 2014-2020 programmi lõppemiseni. ERKAS nõustas mitmeid omavalitsusi, omavalitsuste koostöö organisatsioone ning võrgustikke rahastustaotluste koostamisel. Samuti osales ERKAS ise aruandeaastal partnerina mitmete uute taotluste koostamisel erinevatesse Euroopa Liidu kaasrahastatavatesse programmidesse. Kuna enamik programme eeldab Euroopa-ülest partnerite võrgustikku ning rahvusvahelise konsortsiumi kaasamist, siis töötati teadlikult võimalikult paljude konsortsiumitega, millest kõik ei jõudnud eduka taotlemiseni.
Lõplikult esitati (ERKAS osaleb nendes projektipartnerina, väliseksperdina):
・ Water know-how Export meta-cluster for Central Baltic SME's (WaterEC), Kesk- Läänemere programm
・ Reuse and Repair Economy in Baltic Sea Region (Baltic REP), Läänemere programm
・ Profiling Baltic Innovation (PBI), Läänemere programm
・ Use of Liquified Bio Methane for Transport Fuel (USE-LBM4CARS), Läänemere programm
・ Innovative Strategies for Public Catering: Sustainability Toolkit across Baltic Sea Region (StratKIT), Läänemere program
Osaledes ise eelpoolnimetatud projektides, panustab ERKAS oma tegevusega keskkonna säilimisele, biojäätmete taaskasutusele ja sotsiaalse olukorra parandamisele ning sotsiaalse vastutuse tõusule Eesti ühiskonnas. Ka ERKASe poolt kohalikele omavalitsustele, ettevõtetele jt. koostatavad rahastamistaotlused, mis positiivse rahastamisotsuse korral nende poolt ellu viiakse, avaldavad otsest mõju keskkonna ja sotsiaalse olukorra parandamisele.
ERKAS lõpetas 2018.a. negatiivse tulemiga 44 727 eurot. Seisuga 31.12.18 oli ERKASel kohustisi rohkem kui varasid summas 47 475 eurot. Nii käibekapital kui ka netovara peaks saama positiivseks 2019. aasta jooksul lepinguliste tulude ja laekumiste arvelt.
Üürileandjaga lepiti kokku maksete ajatamine ja seisuga 30.04.2019 on võlg tagasi makstud.
Kulud kokku olid 2018.a. 63 027 eurot, sh ärikulud 5 000 eurot, muud tegevuskulud 15 853 eurot, tööjõukulud 42 154 eurot ja muud ärikulud 20 eurot.
ERKASe juhatus oli 2018.a. 1-liikmeline - Reljo Saarepera (juhatuse liikme leping on sõlmitud 14.06.2011, pikendatud ERKASe nõukogu 16.05.16 otsusega kuni 16.05.2021).
ERKASelt tellitud tööde täitmiseks osteti teenust sisse (alltöövõtt).
ERKASe 2018.a. põhiliseks sissetulekuallikaks jääb tulu majandustegevuses põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
ERKAS pakub teenuseid ka eraettevõtjatele.
Ainult sihtasutusena on võimalik osaleda europrojektides. Osaühinguna seda teha ei saaks, sel juhul oleks võimalik esitada ainult taotlusi.
ERKASe tegevuse eesmärgid 2019 aastaks on järgmised:
• Käimasolevate projektide edukas elluviimine
• Uute taotluste esitamine
• Regionaalse arengu projektide juhtimine ja läbiviimine
• Osalemine Eesti arengukoostöö projektides
• Kujunemine rahvusvahelise regionaalse ja kohaliku arengu toetamiseks vajaliku teabe kompetentsikeskuseks
• Täiendavate EL-üleste taotluste initsieerimine/osalemine partnerina (Horizon 2020, Läänemere programm, Kesk-Läänemere programm jne)
• Struktuurivahendite kasutamise taotluste koostamine teenusena (Jäätmevoor, Ressursitõhususe suurendamine jne)
• KOV arengutegevused (protsessid, teenuste disain jne)
• Regionaalse ja kohaliku arengu toetamine läbi era- ja avaliku sektori koostöö tihendamise
Koosoleku juhataja tänas ettekande eest. Reljo Saarepera vastas juhatuse liikmete küsimustele.
Lugedes 2018.a majandusaasta aruande vandeaudiitori kokkuvõtet, tekitas küsimusi vandeaudiitori tähelepanu juhtimine sellele, et ERKAS on suhteliselt kehvas seisus ja ca 47,5 tuhande eurose miinusega majandusaasta lõpetanud. Milline on täna ERKASe majanduslik seis ja kui jätkusuutlik ERKASe tegevus on?
R.Saarepera vastas, et eelmise aasta probleem oli see, et tehtud töö eest saadaolev raha pidi laekuma eelmise aasta augustis, aga laekus selle aasta märtsis (44 400 €). Laekunud rahast tasuti 2018.a võlgnevused. Et hoida likviidsust on juhatuse liikmele kümne kuu töötasu välja maksmata.
Reljo Saarepera lahkus koosolekult ning juhatus jätkas omavahelist arutelu.
Koosoleku juhataja märkis, et täna ei tehta põhimõttelisi otsuseid, aga on saadud esmane indikatsioon ja on võimalik arutada, kuidas edasi toimida.
Koosolekul osalejad olid arvamusel, et peame ise tegema endile selgeks, mida me tahame. Kas tahame üleriigilise liiduna osaleda välisprojektides ja naabruspoliitika riikide projektides? Kas KOVidel on huvi tänasel toimival turul, kus on võimalik ise hangetel osaleda ja teenuseid osta, pidada üleval eraldi sihtasutust? KOVidel on võimalik palgata projektijuht mingi kindla projekti elluviimise ajaks.
Arvestades ka ERKASe majanduslikku seisu, kas täna Liidul on soov olla sihtasutuse omanikurollis, mis lõpetab oma aastaid päris suures miinuses ja juhatuse liikmele on 10 kuud palk maksmata? ERKAS on üks paljudest turul olevatest firmadest, kes pakub eelpool loetletud teenuseid.
R. Saarepera ettekannet kuulates jäi ebaselgus nii juba teostatud tööde osas kui 2019. a planeeritud tööde osas. Ettekandes oli pikk nimekiri teostatud töödest ja esmapilgul tundus kõik kena. Samas tundusid nimekirjas osaliselt olevat lihtsalt kontaktipõhised ettevõtmised, mis ei ole viinud konkreetse tulemuseni, samuti oli finantsipool loetelus olematu.
Tehti ettepanek esitada ERKASele konkreetsed küsimused – loetleda nimeliselt viimase kolme aasta projektid, nende teostamine konkreetselt aastate ja kuude lõikes ning rahalised mahud.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Bürool koostöös ERKASe nõukoguga valmistada järgmiseks juhatuse koosolekuks ette täpsem analüüs teostatud projektide osas tulenevalt saadud informatsioonist ja juhatuse liikmete arvamustest.
Päevakorrapunkt 2
ELVL tegevdirektori ametisse nimetamine
Tiit Terik informeeris koosolekul osalejaid sellest, et eelmisel juhatuse koosolekul (13.08.19)
toimus muuhulgas arutelu Jüri Võigemasti tööst tegevdirektorina ja tema soovist lõpetada töö ELVL tegevdirektorina ning töötada edasi ELVL büroos nõuniku töökohal osalise tööajaga.
Koosolekul osalejad põhimõtteliselt nõustusid Jüri Võigemasti soovidega. Kuna aga puudus tema sellekohane kirjalik avaldus, siis otsustati kirjaliku avalduse laekumisel saata juhatuse liikmetele vormistamiseks otsus Jüri Võigemasti vabastamise kohta tegevdirektori ametist.
Lisaks, seoses Jüri Võigemasti pikaajalise töötamisega (14 aastat) ELVL tegevdirektorina, olid koosolekul osalejad poolt ja tegid ettepaneku premeerida Jüri Võigemasti kahe kuupalga suuruses summas.
J.Võigemasti tegevdirektori ametist vabastamise kirjaliku avalduse laekumisel viis
Tiit Terik läbi juhatuse e-koosoleku ning saatis kõigile juhatuse liikmetele e-kirja palvega väljendada oma nõusolekut, allkirjastades digitaalselt otsuse vabastada J.Võigemast tegvdirektori ametist ning määrata talle pikaajalise töötamise eest preemia kahe kuupalga ulatuses.
Kõik juhatuse liikmed andsid otsusele oma nõusoleku ning panid digiallkirjad.
ELVL tegevdirektori ametisse asumiseks tehti ettepanek Veikko Luhalaidile.
Tiit Terik andis sõna Veikko Luhalaidile, kes tänas ettepaneku eest ning nõustus asuma ELVL tegevdirektori ametisse. V.Luhalaid andis lühikese ülevaate pikaaegsest töökogemusest vallajuhina ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhina ja vastas koosolekul osalejate küsimustele.
OTSUSTATI: Nimetada ELVL tegevdirektoriks Veikko Luhalaid ja sõlmida temaga tööleping alates oktoobrist 2019. Kinnitada tegevdirektori töötasuks 3100 € kuus.
Päevakorrapunkt 3
EL Regioonide Komitee mandaadiperiood 2020-2025, Eesti delegatsiooni liikmete kandidaatide esitamine ELVL volikogule
Kuulati Kaimo Käärmann-Liive informatsiooni kandideerimisest Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmeks. Liidul palus kandidaadid esitada Rahandusministeerium.
Regioonide Komitee mandaadiperiood lõppeb 25. jaanuaril 2020 ning kõikidel liikmesriikidel tuleb nimetada oma liikmete ja asendusliikmete kandidaadid uueks 2020-2025 perioodiks. Euroopa Liidu Nõukogu soovib liikmesriikide ettepanekuid 30. septembriks 2019.
Eesti omab Regioonide Komitees kuut mandaati. Juhul kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust kasvab Eesti mandaatide arv seitsmeni.
ELVL edastas kandideerimise informatsiooni kõigile omavalitsustele. Laekus 28 kandideerimise avaldust.
Tiit Terik informeeris juhatust, et esitatud kandidaatide osas konsulteeriti erakondadega ning esitatakse 7 põhi- ja 7 asendusliiget, võttes arvesse regionaalse, soolise võrdõiguslikkuse ja erakondliku aspekti ning tasakaalustatuse.
Ettepanek on esitada volikogule kinnitamiseks kandidaadid järgmiselt:
Põhiliikmed (full members)
1. Mihkel Juhkami, Isamaa (Rakvere linn);
2. Urmas Klaas, Reformierakond (Tartu linn);
3. Mikk Pikkmets, erakondlik kuuluvus puudub (Lääneranna vald);
4. Siim Suursild, Isamaa (Pärnu linn);
5. Tiit Terik, Keskerakond (Tallinna linn);
6. Mart Võrklaev, Reformierakond (Rae vald).
Delegatsiooni võimalik seitsmes liige juhuks kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega on kiirelt vaja esitada täiendava liikme kandidaat:
7. Juri Gotmans, erakondlik kuuluvus puudub (Võru linn).
Asendusliikmed (alternate members)
1. Aivar Aru, Keskerakond (Saaremaa vald);
2. Marika Saar, Sotsiaaldemokraatlik erakond (Elva vald);
3. Rait Pihelgas, Reformierakond (Järva vald);
4. Margus Lepik, Reformierakond (Valga vald);
5. Urmas Sukles, erakondlik kuuluvus puudub (Haapsalu linn);
6. Jan Trei, Isamaa (Viimsi vald).
Delegatsiooni võimalik seitsmes asendusliige juhuks kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega on kiirelt vaja esitada täiendava asendusliikme kandidaat:
7. Kurmet Müürsepp, Isamaa (Antsla vald).
OTSUSTATI: Esitada EL Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmed ja asendusliikmed volikogule kinnitamiseks vastavalt eeltoodud nimekirjale.
Päevakorrapunkt 4
Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. aasta liikmemaksu kinnitamise ettepanek volikogule
Kuulati Ene Millerti informatsiooni ELVL 2019. a eelarve kuue kuu täitmisest (slaidikava lisatud). Ilma riigieelarvelisi vahendeid arvesse võtmata, kuna need kulutatakse sihtotstarbeliselt, on tulusid laekunud 48 %. Kulude täitmine 40 % (kokkuhoid palgafondis, majandamiskulud sh büroopinna suurenemine ei ole veel teoks saanud).
ELVL kavandatavast 2020. aasta liikmemaksust andis ülevaate Jan Trei.
Liikmemaksu määramise aluste kohaselt on aastane liikmemaksu suurus eurodes, arvestusega 1,3 promilli ehk 0,13% eelmisel aastal liidu liikme eelarvesse laekunud üksikisiku tulumaksu ja tasandusfondi summalt, kuid mitte rohkem kui +10% eelmise aasta liikmemaksu summa ja mitte vähem kui eelmise aasta liikmemaksu summa.
Üldkoosolek on andnud võimaluse liidu volikogule liikmemaksu kasvu ülemmäära kavandamisel arvestada üldise majandusarengu tausta tingimustega KOVide tulubaasi osas.
Liikmemaksu kasvu kavandamisel on volikogul samuti võimalik arvestada järgmise aasta majanduskasvu, sh tulumaksu prognoosiga.
Rahandusministeerium prognoosib 2020. aastaks ca 2,7%-3 % majanduskasvu (RAM sügisene majandusprognoos avalikustatakse neljapäeval!) Majanduskasvu indikatsioon on ligilähedane sellele, mis oli kevadises majandusprognoosis.
Üldine elukallidus ja Tarbijahinnaindeksi tõus (THI 2018. a võrreldes 2017. a oli tarbijahinna indeks 3,4%);
2020 eelarveaastal on liidul vajalik muuhulgas arvestada lisakulutustega ELVL 100 juubeli tähistamise ürituse kuludeks, samuti võimalikuks osalemiseks Paide Arvamusfestivalil.
Tiit Kirss tutvustas liikmemaksu tabelit ettepanekuga kas 4% või 6% liikmemaksu tõusuga.
OTSUSTATI: Esitada ELVL volikogule ettepanek kinnitada 2020. a liikmemaks, arvestades 4 % tõusuga.
Päevakorrapunkt 5
ELVL ja RKAS vahel sõlmitud Roosikrantsi 12/1 üürilepingu muutmine
Kuulati Jan Trei informatsiooni. Kuna hetkel ei ole büroo saanud RKASe ametlikku pakkumist täiendava büroopinna ja võimaliku hinnatõusu osas, siis ei saa küsimust hetkel sisuliselt arutada.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
Päevakorrapunkt 6
ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (8.oktoober 2019)
OTSUSTATI: ELVL juhatuse koosolek toimub 8.oktoobril ELVL büroos kell 13. 00.
Tiit Terik Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija