03/09/19
Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu koosolek toimub 3. septembril 2019 algusega kell 12.30.
Koosoleku toimumise koht: Tallinna Linnavolikogu (Tallinn, Vana-Viru 12, Google Maps link).
PARKIMISINFO
Volikogu koosoleku päevakorra projekt
1. Riigireform ja riigiasutuste väljaviimine Jaak Aab, riigihalduse minister
Slaidikava
2. Kohalike omavalitsuste teenustasemete projekt Andrus Jõgi, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik
Slaidikava
3. EL Regioonide Komitee mandaadiperiood 2020-2025, Eesti delegatsiooni liikmete kandidaatide nimetamine ja esitamine riigihalduse ministrile Kaimo-Käärmann Liive, ELVL nõunik; Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
4. ELVL eelarve 2019. aasta 6 kuu täitmine Ene Millert, ELVL raamatupidaja
ELVL eelarve 2019 täitmine /kulud/ (.pdf)
ELVL eelarve 2019 täitmine /tulud/ (.pdf)
5. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. aasta liikmemaksu kinnitamine Tiit Kirss, ELVL konsultant; Jan Trei, ELVL asedirektor
ELVL 2020.a liikmemaksu variandid (.pdf)
6. Kandidaadi esitamine Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi Poliitikabüroo asendusliikmeks ja Saarte komisjoni büroo liikmeks Toivo Riimaa, ELVL asedirektor
7. Esindajate muutmine eelarveläbirääkimiste töörühmades Jan Trei, ELVL asedirektor
8. Ülevaade riigikaitseseaduse eelnõu menetlusest Tiina Üksvärav, ELVL nõunik
Riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamine ( ELVL kiri)
9. ELVL volikogu järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 10. detsember 2019) Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
Lugupidamisega
Jan Trei
ELVL asedirektor tegevdirektori ülesannetes
EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU VOLIKOGU
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 4
3.09.2019. a Tallinna Linnavolikogu ruumides (Vana-Viru 12)
Algus kell 13.00, lõpp kell 14.30
Koosoleku juhataja: Tiit Terik
Protokollija: Inga Köster
Koosolekule registreerus 52 hääleõiguslikku ELVL volikogu liiget ja nende asendusliiget, puudus 67 volikogu liiget või nende asendusliiget (registreerimislehed lisatud).
Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Mart Võrklaev (Rae Vallavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus).
Kutsutud: Jaak Aab, riigihalduse minister; Andrus Jõgi, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik; Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnakantselei), Ivar Tedrema (Kambja Vallavalitsus), Veikko Luhalaid (Narva-Jõesuu Linnavolikogu), Rait Pihelgas (Järva Vallavalitsus), Ivar Raig (Saku Vallavalitsus), Kristiina Maripuu (Saaremaa Vallavalitsus).
ELVL büroost osalesid: Hille Ilves, Jan Trei, Kalle Toomet, Inga Köster, Sirje Ludvig, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Ene Millert, Toivo Riimaa, Jüri Võigemast, Marliis Rettau ja Ott Kasuri.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Riigireform ja riigiasutuste väljaviimine. Jaak Aab, riigihalduse minister
2. Kohalike omavalitsuste teenustasemete projekt. Andrus Jõgi, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik
3. EL Regioonide Komitee mandaadiperiood 2020-2025, Eesti delegatsiooni liikmete kandidaatide nimetamine ja esitamine riigihalduse ministrile. Kaimo-Käärmann Liive, ELVL nõunik; Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
4. ELVL eelarve 2019. aasta 6 kuu täitmine. Ene Millert, ELVL raamatupidaja
5. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. aasta liikmemaksu kinnitamine. Tiit Kirss, ELVL konsultant; Jan Trei, ELVL asedirektor
6. Kandidaadi esitamine Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi Poliitikabüroo asendusliikmeks ja Saarte komisjoni büroo liikmeks. Toivo Riimaa, ELVL asedirektor
7. Esindajate muutmine eelarveläbirääkimiste töörühmades. Jan Trei, ELVL asedirektor
8. Ülevaade riigikaitseseaduse eelnõu menetlusest. Tiina Üksvärav, ELVL nõunik
9. ELVL volikogu järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 10. detsember 2019).
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
Päevakorrapunkt 1
Riigireform ja riigiasutuste väljaviimine
Kuulati riigihalduse ministri Jaak Aabi ettekannet (slaidikava lisatud).
Riigireform on valitsuse üheks poliitiliseks prioriteediks. Riigireform on vajalik eelkõige selleks, et Eesti saaks edukalt hakkama demograafiliste trendide mõjudega piiratud ressursside tingimustes. Riigireformi üldeesmärk on tõhus valitsemine.
Riigireformi elluviimisega soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine.
Riigireformi tegevuskava 2019-2023 tegevused ja tähtajad tulenevad eelkõige Vabariigi Valitsuse otsustest ja tööplaanist.
Põhifookuses strateegiline planeerimine ja eesmärgistamine (tegevuspõhine eelarvestamine), riigiasutuste valdkondlikud ümberkorraldused, tugitegevuste konsolideerimine (arvutitöökoha ja seotud IT teenuste analüüs ja ettepanekud), bürokraatia vähendamine (sündmusteenuste projekt), regionaalpoliitika (riigimajade loomine maakonnakeskustesse, üle-eestiline regioonidesse värbamine).
Haldusreformi järgselt aitab piirkondade ühtlasema arengu eesmärgile kaasa senise liigse killustatuse vähenemine, koondades kokku igas piirkonnas vajalike arenduste tegemiseks finantse ja spetsialiste.
Suuremates omavalitsustes on paremad võimalused (sh mastaabiefektist) arendada välja spetsiifilisemaid teenuseid elanikele (nt koduhooldustöötaja, sotsiaaltransporditeenus, tugiisikud, arhitekt).
Suurenenud on teenuseid korraldavate ametikohtade osakaal (nt lastekaitse, juristid, IT-juhid, sisekontrolörid, järelevalve ametnikud) - eeldus paremaks teenuste osutamiseks.
Erinevad sotsiaaltoetused ja töötajate palgad reeglina ühtlustatud ülespoole (ühinejate senine kõige kõrgem tase). Mõnel pool ühtlustamine veel pooleli või järkjärguline.
Mis oleks võinud minna paremini:
• Mõned külade ülemineku soovid jäid lahendamata ja kohapeal endiselt arutelud üleval (Sauga, Ambla kandi külad).
• Avalikku diskussiooni on tekitanud linna liigi kasutus omavalitsustes, kus suur hajaasustus ja maapiirkonnad (nt Narva-Jõesuu, Paide, Pärnu linn).
• Kambja valla nime küsimus oli pikalt üleval. Kambja vallavolikogu tegi ettepaneku muuta valla nimi Ülenurme vallaks. VV otsustas, et Kambja nimi, kui ajalooline kihelkonnanimi ja vanem nimi, on sobivam.
• Endiselt on omavalitsused erinevad ja mõningad omavalitsused väga väiksed. Kas oleks pidanud enam VV algatusel ühendama?
• Oleks võinud tekkida enam keskus-tagamaa baasil ühinenud omavalitsusi, keskuse ühinemist rõngasvallaga? (nt Toila-Jõhvi, Võru vald ja linn, Pärnu linna ümbrus).
Koostöös riigi ja omavalitsuste esindajatega on moodustatud ekspertkomisjon Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKSi) kaasajastamiseks. Eesmärgiks on tuvastada olulised ümberkorralduse vajadused KOV korralduses peale reformi; vähendada nõudeid ja täpseid ettekirjutusi (eelkõige KOV sisekorralduse küsimustes), et anda omavalitsustele suurem enesekorraldusõigus, kus see on otstarbekas; parandada vastuolulised ja aegunud sätted, tagada õigusselgus, kõrvaldada lüngad; suurendada paindlikkust, et võimalda haldusreformi järgselt uute väljakutsetega toimetulekuks (nt teenuspiirkonnad ja koostöö); kaasajastada seadust ning sõnastada regulatsioon keeleliselt lihtsamaks.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 2
Kohalike omavalitsuste teenustasemete projekt
Kuulati Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõuniku Andrus Jõgi ettekannet.
Eesmärgiks on seada fookus kohalike tegevuste ja teenuste tasemete tõusule, saamaks selleks esmalt ülevaate tänasest olukorrast ning toetamaks ühiskondliku teadlikkuse suurenemist ja arutelu; omavalitsusi kohaliku poliitikate kujundamisel, teadvustades oma erinevusi võrreldes teistega; keskvalitsust valdkondlike poliitikate kavandamisel (sh sekkumis- ja toetusmeetmed).
Teenustasemete rakenduseks kujundatakse püsiv instrument, kus lisaks iga-aastasele andmete uuendamisele hoitakse kaasaegsena ka kriteeriumite ja lävendite valik.
Osad omavalitsused osalevad juba küsimustiku testimisel.
Elektroonilise küsitluse viib läbi Statistikaamet, vastamise tähtaeg on oktoober 2019.
Küsimused käsitlevad 16 valdkonda, iga kohta on keskmiselt 23sisulistküsimust.
Küsitakse ainult neid andmeid, mida ei ole riiklikes andmebaasides ega statistikas juba olemas.
Iga spetsialist saab vastata oma valdkonna küsimustele eraldi.
Loomisel on veebileht, kuhu kodaniku jaoks vastused koondada
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 3
EL Regioonide Komitee mandaadiperiood 2020-2025, Eesti delegatsiooni liikmete kandidaatide nimetamine ja esitamine riigihalduse ministrile
Kaimo Käärmann-Liive tutvustas protsessi, mis eelnes kandidaatide nimetamisele.
Aluseks on Rahandusministeeriumi kiri 28.06.19 nr 14-1/4370-1.
Regioonide Komitee mandaadiperiood lõppeb 25. jaanuaril 2020 ning kõikidel liikmesriikidel tuleb nimetada oma liikmete ja asendusliikmete kandidaadid uueks 2020-2025 perioodiks. Euroopa Liidu Nõukogu soovib liikmesriikide ettepanekuid 30. septembriks 2019.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 202 lõike 1 kohaselt esitab Eesti kandidaadid Euroopa Liidu Regioonide Komitee liikmete osas Vabariigi Valitsus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tutvub Vabariigi Valitsus Euroopa Liidu Regioonide Komitee liikme kandidaatide esitamisel eelnevalt üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuse liidu arvamusega. Eesti omab Regioonide Komitees kuut mandaati. Juhul kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust kasvab Eesti mandaatide arv seitsmeni.
Võttes aluseks, RAMi kirja, teavitas büroo kõiki KOVe kandideerimise võimalusest. Kandideerimise lõpptähtaeg oli 16. august 2019. Laekus 28 avaldust.
Tiit Terik informeeris koosolekul osalejaid, et hommikul kogunenud liidu juhatus arutas kandidaatide esitamist volikogule. Arvesse võeti nii regionaalset, soolist kui parteilist tasakaalu. Esitatavate kandidaatide volitused hakkavad kehtima järgmise aasta algusest.
Juhatus teeb volikogule ettepaneku kinnitada kandidaadid järgmiselt:
Põhiliikmed (full members)
1. Mihkel Juhkami (Rakvere linn);
2. Urmas Klaas (Tartu linn);
3. Mikk Pikkmets (Lääneranna vald);
4. Siim Suursild (Pärnu linn);
5. Tiit Terik (Tallinna linn);
6. Mart Võrklaev (Rae vald).
Delegatsiooni võimalik seitsmes liige juhuks kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega on kiirelt vaja esitada täiendava liikme kandidaat:
7. Juri Gotmans, (Võru linn).
Asendusliikmed (alternate members)
1. Aivar Aru (Saaremaa vald);
2. Marika Saar (Elva vald);
3. Rait Pihelgas (Järva vald);
4. Margus Lepik (Valga vald);
5. Urmas Sukles (Haapsalu linn);
6. Jan Trei (Viimsi vald).
Delegatsiooni võimalik seitsmes asendusliige juhuks kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega on kiirelt vaja esitada täiendava asendusliikme kandidaat:
7. Kurmet Müürsepp (Antsla vald).
Võru linnapea Anti Allas palus sõna ning ütles, et SDE poolt oli läbi räägitud, et nende esindajad oleksid nii põhiliikme kui asendusliikme kohal, mitte varuliikmena juhuks, kui Ühendkuningriik Euroliidust välja astub.
Tiit Terik vastas ja kinnitas, et on SDE esindatuse küsimuses läbi rääkinud erakonna aseesimehega ja need kokkulepped kajasuvad nimekirjas.
Jan Trei täpsustas, et protseduuriliselt ei ole tegemist isikuvalimistega, nimekiri esitatakse tervikpaketina kinnitamiseks.
Koosoleku juhataja pani hääletusele küsimuse, kes on poolt juhatuse poolt volikogule esitatud kandidaatide nimekirja kinnitamisega.
OTSUSTATI: (poolt 50, vastu 1, erapooletu 1)
Esitada Rahandusministeeriumile EL Regioonide Komitee mandaadiperioodi 2020-2025 Eesti delegatsiooni liikmete kandidaadid järgmiselt:
Põhiliikmed (full members)
1. Mihkel Juhkami, Isamaa (Rakvere linn);
2. Urmas Klaas, Reformierakond (Tartu linn);
3. Mikk Pikkmets, erakondlik kuuluvus puudub (Lääneranna vald);
4. Siim Suursild, Isamaa (Pärnu linn);
5. Tiit Terik, Keskerakond (Tallinna linn);
6. Mart Võrklaev, Reformierakond (Rae vald).
Delegatsiooni võimalik seitsmes liige juhuks kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega on kiirelt vaja esitada täiendava liikme kandidaat:
7. Juri Gotmans, erakondlik kuuluvus puudub (Võru linn).
Asendusliikmed (alternate members)
1. Aivar Aru, Keskerakond (Saaremaa vald);
2. Marika Saar, Sotsiaaldemokraatlik erakond (Elva vald);
3. Rait Pihelgas, Reformierakond (Järva vald);
4. Margus Lepik, Reformierakond (Valga vald);
5. Urmas Sukles, erakondlik kuuluvus puudub (Haapsalu linn);
6. Jan Trei, Isamaa (Viimsi vald).
Delegatsiooni võimalik seitsmes asendusliige juhuks kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega on kiirelt vaja esitada täiendava asendusliikme kandidaat:
7. Kurmet Müürsepp, Isamaa (Antsla vald).
Päevakorrapunkt 4
ELVL eelarve 2019. aasta 6 kuu täitmine
Kuulati Ene Millerti informatsiooni ELVL 2019. a eelarve 6 kuu täitmisest. Eelarveaasta ei kulge päris tavapäraselt. Mõjud on kaasnenud büroo kolimisega uuele üüripinnale 2018. a detsembris ning täitmata on mõned ametikohad.
Liikmemakse on laekunud 47 %, kuna tulenevalt arvestuse aluseks olevast valemist kogutakse aastane liikmemaks kvartalite lõikes erineva % alusel. Muid tulusid on laekunud 150 €, mis on seotud linnade ja valdade päevade toetusega ning EMOList üle tulnud jäägiga. Kokku on tulude täitmine 48 %. Kulude täitmine kokku on 40 %. Kokkuhoid on tulnud palgafondi ning majandamiskulude arvelt (büroo pole saanud algselt planeeritud lisaruume).
Tiit Terik lisas, et büroo on mõistlikult majandanud. Liidul on kogunenud ka mõningane reserv, ca 40 tuhat eurot. Seega on otsuste jaoks, mida volikogu või juhatus plaanib raha kasutamise osas teha, vahendid olemas. Kulutuste tegemisel lähtutakse siiski pigem konservatiivsest joonest.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 5
Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. aasta liikmemaksu kinnitamine
Kuulati Jan Trei ettekannet. Traditsiooniliselt on septembrikuus arutatud liidu liikmemaksu tõstmise temaatikat (KOV eelarvete koostamised).
ELVL põhikirja kohaselt kinnitab liidu volikogu liikmemaksu omavalitsuste lõikes.
Liikmemaksu määramise aluste kohaselt on aastane liikmemaksu suurus eurodes, arvestusega 1,3 promilli ehk 0,13% eelmisel aastal liidu liikme eelarvesse laekunud üksikisiku tulumaksu ja tasandusfondi summalt, kuid mitte rohkem kui +10% üle eelmise aasta liikmemaksu summa ja mitte vähem kui eelmise aasta liikmemaksu summa.
Üldkoosolek on andnud võimaluse liidu volikogule liikmemaksu kasvu ülemmäära kavandamisel arvestada üldise majandusarengu tausta tingimustega KOV-de tulubaasi osas.
Liikmemaksu kasvu kavandamisel on volikogul samuti võimalik arvestada järgmise aasta majanduskasvu, sh tulumaksu prognoosiga.
Rahandusministeerium prognoosib 2020. aastaks ca 2,7%-3 % majanduskasvu (RAM sügisene majandusprognoos avalikustatakse neljapäeval!) Majanduskasvu indikatsioon on ligilähedane, mis oli kevadises majandusprognoosis!
Üldine elukallidus ja Tarbijahinnaindeksi tõus (THI 2018. a võrreldes 2017. a oli tarbijahinna indeks 3,4%);
2020 eelarveaastal on liidu täiendavad rahalised vajadused järgmised:
Liidu büroo personali palgatõusu vajadus (2019. a keskmine brutopalga tõus võrreldes 2018 aastaga juuni seisuga on olnud 6,7%) – ettepanek büroo töötajate 5% palgatõusuks!
KOV IKT kompetentsikeskuse rahastamine – 25 000.- rahaline kohustus liidu eelarvele!
Rahandusministeeriumi ja ELVL vahel on kokkulepe KOV IKT rahastamiseks järgnevatel tingimustel:
Lepingu kehtivus 2019-2022:
Riigihalduse minister 2019. a: 125 000 EUR
Riigihalduse minister 2020. a: 100 000 EUR
Riigihalduse minister 2021. a: 75 000 EUR
Riigihalduse minister 2022. a: 50 000 EUR
ELVL volikogu on 11.09.2018 omafinantseerimise osas otsustanud järgmiselt: 2020. a - 25 000 EUR; 2021. a - 50 000 EUR; 2022. a - 75 000 EUR
ELVL kohustub alates 2020. a kuni 2022. a finantseerima keskvalitsuse poolt vähendatavat osa nii, et tagatud on KOV IKT baaseelarve finantseerimine aastas minimaalselt 125 000 EUR.
Lisaks planeeritakse ELVL 100 juubeliürituse korraldamist ning võimalikku osalemist Paide Arvamusfestivalil.
Tiit Kirss tutvustas ELVL 2020. aasta liikmemaksu tabelit, milles olid omavalitsuste kaupa ära toodud liikmemaksu aasta summa nii 4 %-se kui 6 %-se tõusu korral. ELVL moodustamisel 2018. aastal lähtuti linnade liidu liikmemaksu arvestamise valemist ja aluseks võeti EMOLi ja ELLi liikmetele 2017. a kehtinud liikmemaksud.
Jan Trei vastas küsimustele liidu liikmemaksu arvestamise kohta. Küsiti selle kohta, et varasematel aastatel on üritatud leida liikmemaksu arvestamiseks teistsugust valemit, mis arvestaks võrdsemalt kõigi omavalitsuste panust. Täna on olukord, kus osadel omavalitsutel kasvab liikmemaks rohkem kui teistel. Kas selles osas on arenguid olnud?
Jan Trei vastas, et liikmemaksu aluste teema on jätkuvalt päevakorras, moodustati ka liikmete esindajatest töörühm ja see tuleb kokku 8ndal oktoobril. Töörühm saab teha ettepanekuid 2021. aasta liikmemaksu kohta. Liikmemaksu arvestuse aluste valemit saab muuta liidu üldkoosolek.
Koosoleku juhataja pani hääletusele küsimuse kinnitada ELVL 2020. a liikmemaks, tõusuga 4 %.
OTSUSTATI: (poolt 48, vastu 1, erapooletuid 3)
Kinnitada ELVL 2020. aasta liikmemaks, arvestades 4 % liikmemaksu tõusu.
Päevakorrapunkt 6
Kandidaadi esitamine Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) Poliitikabüroo asendusliikmeks ja Saarte komisjoni büroo liikmeks.
Kuulati Toivo Riimaa informatsiooni CPMR toimimisest.
Alates 1998. aastast osalesid Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsis Pärnu, Saare, Hiiu ja Ida-Viru maavalitsused. Pärnu maavalitsus osales CPMR Läänemere komisjonis ja Hiiu maavalitsus Saarte komisjonis. CPMR Poliitikabüroos osales Toomas Kivimägi.
Eestis läbiviidud haldusreformi tulemusena lõpetasid töö maavalitsused ja alates 1.01.2018 osaleb Eesti CPMRis ühtse piirkonnana.
Rahandusministeerium on delegeerinud CPMR töö koordineerimise Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL) ning tasunud CPMR liikmemaksud 2018 ja 2019 aasta eest ELVL raamatupidamise kaudu.
ELVL Volikogu kinnitas 11.12.2018 CPMR Poliitikabüroo liikmeks Valga vallavanema Margus Lepiku ja CPMR Läänemere komisjoni Täitevkomitee liikmeks Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse.
1980. aastal asutatud CPMR-i saarte komisjoni eesmärk on teadvustada saarelisusest tingitud püsivaid ebasoodsamaid olusid, kutsuda üles Euroopa Liidu institutsioone ja liikmesriike pöörama saartele erilist tähelepanu ning kujundama saarte olukorra parandamiseks vajalikke poliitikaid ja viima ellu vastavaid tegevusi. Samuti edendab komisjon saartevahelist koostööd ning seda nii ühisprojektide kui ka teiste tegevuste kaudu.
Saaremaa vald on nõus esindama Eestit ja osalema CPMR-i saarte komisjoni ning poliitikabüroo tegevuses.
OTSUSTATI: (poolt 48, vastu ja erapooletuid ei ole)
Kinnitada Kristiina Maripuu, Saaremaa valla abivallavanem, CPMR Poliitikabüroo asendusliikmeks ja CPMR Saarte komisjoni büroo liikmeks.
Päevakorrapunkt 7
Esindajate muutmine eelarveläbirääkimiste töörühmades
Jan Trei tegi ettepaneku (tulenevalt liidu liikmete soovidest) viia eelarveläbirääkimiste töörühmades läbi järgmised muudatused:
IKT töörühm
Vastavalt Rahandusministeeriumi ettepanekule vähendada läbirääkimiste töörühma liikmeid, nimetada ELVL esindajateks läbirääkimistel Jan Trei, ELVL asedirektor ja Henri Pook, IKT kompetentsikeskuse spetsialist
Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm
Kutsuda tagasi Kairit Lindmäe ja nimetada töörühma liikmeks Marili Niits, Saaremaa abivallavanem
Kutsuda tagasi Vahur Keldrima ja nimetada töörühma liikmeks Raimo Saadi, Tallinna Sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna juhataja
Keskkonna ja maaküsimuste töörühm
Kutsuda tagasi Elena Sepp ja nimetada töörühma liikmeks Ain Valdmann, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja
OTSUSTADA: Kinnitada eelnimetatud muudatused eelarveläbirääkimiste töörühmades.
Päevakorrapunkt 8
Ülevaade riigikaitseseaduse eelnõu menetlusest
Kuulati Tiina Üksvärava informatsiooni eelnõu menetlemisest.
ELVL esitas Justiitsministeeriumile liidu poolsed märkused ja ettepanekud. Ühed märkused on seotud hädaolukorra seadusega, teine grupp ülesandeid mida, kui riigikaitselisi, soovitakse KOVidele panna puudutavad sotsiaalvaldkonda (majutus, sotsiaalabi jm).
Kokkuvõtvalt märkisime, et riik paneb omavalitsusele kaitseolukorra ajaks ülesandeid, mille rahastamist ette ei nähta. Samuti vajab rahalisi vahendeid kaitseolukorraks valmistumine (planeerimine). Tugisüsteemide loomine ja plaanide tegemine peaks toimuma riigi ja omavalitsusüksuste koostöös, et saavutada parim tulemus, ressursse kasutataks säästlikult ja otstarbekalt.
Oleme sisukohal, et kuna riigikaitse on tulenevalt juba oma olemusest eelkõige riigi ülesanne, siis peaks selle täitmisega kaasnevate tavapärasest KOVi tegevusest väljuvate või seda ületavate ülesannete täitmise kulude katmisel olema tagatud riigi poolne adekvaatne rahastus.
Kuna riigikaitseseaduse eelnõu menetlus veel käib, siis büroo jälgib protsessi ja vajadusel esitame täiendavad ettepanekud.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 9
ELVL volikogu järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 12. nov 2019 Tartu ).
OTSUSTATI: ELVL volikogu koosolek toimub 12.11.2019 Tartus.
Tiit Terik Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija