EESTI  LINNADE  JA VALDADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr  3

Tallinnas  9.04.2019.a  ELVL büroos (Roosikrantsi 12/1) 

Algus kell 13.00, lõpp kell 14.50

Koosoleku juhataja: Taavi Aas

Protokollija:   Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus).

Puudusid: Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Mart Võrklaev (Rae Vallavalitsus), Tarmo Tammiste (Narva Linnavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus).

Kutsutud: Angelika Kallakmaa ja Toomas Sepp (Tallinna Linnavalitsus), Tauno Võhmar (Alutaguse Vallavalitsus), Hestia Rindla (Lääne Harju Vallavalitsus).

ELVL büroost osalesid: Hille Ilves, Jan Trei, Kalle Toomet, Inga Köster, Sirje Ludvig, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Ene Millert ja Ott Kasuri.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Ülevaade toimunud KOV juhtide arenguprogrammist, arenguprogrammide jätkamise võimalused ja ELVL roll selles. Ave Viks, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

2. Kohalike omavalitsuste kinnisvaraga seotud informatsiooni kogumine ja kinnisvara haldamise infosüsteemi lahendused. Sulev Liivik, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja; Mari Kalma, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist

3. Kohaliku omavalitsuse korralduse õiguslike aluste töörühma loomisest. Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees; Jan Trei ELVL asedirektor

4. Eesti Linnade ja Valdade Liidu hankekorra arutelu. Jan Trei, ELVL asedirektor; Tiina Üksvärav, ELVL nõunik

5. Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise eelarveläbirääkimiste töökorra arutelu. Tiit Kirss, ELVL konsultant; Jan Trei, ELVL asedirektor

6. ELVL juhatuse ja volikogu järgmise koosoleku toimumise aeg. Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees

7. Muud küsimused ja informatsioonid

7.1 Otepää Vallavolikogu 21. märtsi 2019 otsusest nr 1-3/18. Jan Trei, ELVL asedirektor

7.2 Ülevaade Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade kokkutuleku hetkeseisust Pärnus 24.-25. mail 2019. Toivo Riimaa, ELVL asedirektor; Ott Kasuri, ELVL arendusjuht

7.3 Ülevaade Eesti Linnade ja Valdade Liidu hariduse ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekutest 2020 riigieelarve läbirääkimisteks. Hille Ilves, ELVL nõunik

7.4 Ülevaade töö-, sotsiaali- ja tervisevaldkonna  töörühma täiendustest ELVL RES 2020-2023 ja RE 2020 läbirääkimisteks.  Mailiis Kaljula, ELVL nõunik

7.5 Eesti täiskasvanute gümnaasiumite juhtide ühine pöördumine ELVLi poole (22.03.19). Hille Ilves, ELVL nõunik

7.6 Eesti Linnade ja Valdade Liidu suvepäevadest 02.-04. august 2019. a Voore Puhkekeskuses. Priit Lomp, Kastre vallavanem, ELVL juhatuse liige

Päevakorrapunkt 1

Ülevaade toimunud KOV juhtide arenguprogrammist, arenguprogrammide jätkamise võimalused ja ELVL roll selles.

Kuulati Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõuniku Ave Viksi ettekannet. Aastatel 2017-2018 viidi läbi KOV juhtide arengu ja mentorlusprogramm. Viimases programmis oli 28 osalejat. Toimus 3x2 koolituspäeva ning lisaks 16 tundi personaalset mentorlust. Osalejad jäid rahule, tagasisidena märgiti, et koolituse käigus omandati mitmeid kaasaegseid juhtimispõhimõtteid, millega kasvatada asutuse tegevuse efektiivsust ning meetodeid, mille kasutamine aitab mõista erinevaid inimtüüpe nende juhtimisel.

Sellised koolitused on populaarsed ning alati on soovijaid olnud rohkem, kui võimalik vastu võtta. Rahandusministeerium (RAM) näeks ELVLil tulevikus suuremat rolli KOV juhtide koolitamisel - nii koolitusvajaduse hindamisel kui koolitusprogrammi tellimisel, koostöö tegemisel ülikoolidega ja ministeeriumidega ning KOVidele baaskoolituste läbiviimisel.

Lektorite ja koolitusfirma kontaktid on RAMil olemas ja neil on huvi jätkata.

Euroopa Sotsiaalfondi haldussuutlikkuse meetmest „Avaliku sektori haldusvõimekuse tõstmiseks" on võimalik raha taotleda koolitusteks veel 2021-2022 aastatel,  järgmisel perioodil on rahastamine lahtine, kuna sellist meedet ei ole kavandatud. RAM on taotlenud järgmiseks perioodiks  täiendavaid siseriiklikke vahendeid, et selliste koolitustega jätkata.

Soov on, et ka Liit kaasa mõtleks ja peaks koolitusvaldkonda oluliseks. RAM on huvitatud partnerlusest Liiduga.

Kui omavalitsuste poolelt on huvi ja nõudlus olemas, siis Liit võiks välja selgitada, kas KOVidel oleks võimalik ise koolituste eest maksta. Ühe inimese kulu on umbes 4000 €.

Kui KOVidel huvi on olemas, siis Liit võiks ise tellida sellise koolituse.

Need on mõtted, mida RAM Liidule arutamiseks pakub. RAM tegeleb ka ise koolitustega edasi, kuid ministeerium näeb ka, et Liidul on rohkem võimalusi (sisendi saamine) KOV juhtidele ja ametnikele selliseid koolitusi pakkuda.

RAM on ka oma arengukavas ühe strateegilise eesmärgina kavandanud selle, et haldusreformi järgselt  saavutada kompetentsi tõusu (juhtimine, koostöö) kohalikes omavalitsustes.               

Jan Trei märkis, et liidu tegevussuundades on üheks prioriteediks ka KOV ametnike ja juhtide koolitamine. Kui RAMil on võimalik selleks liidule rahalist ressursi eraldada, siis võiksime esmalt teha test-koolituse, et hinnata kuidas see õnnestub.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Koostöös Rahandusministeeriumiga hakata tegema ettevalmistusi koolituse pilootprojekti läbiviimiseks.

Päevakorrapunkt 2

Kohalike omavalitsuste kinnisvaraga seotud informatsiooni kogumine ja kinnisvara haldamise infosüsteemi lahendused.

Kuulati Rahandusministeeriumi (RAM) kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku ettekannet.

Riigikontroll kogus andmeid ning koostas 2016. a KOVide kinnisvara tabeli, mis tänaseks on  aegunud ja andmeid peaks uuendama, et oleks olemas ülevaade KOV kinnisvarast.

Eesmärgiks on riigi ja KOVide huvid ühitada ja teha koostööd.

Riik on huvitatud, et oleks olemas koondvaade KOVi varade ja nende seisukorra kohta, et:

• targemini fokusseerida KOVide suunalisi investeeringumeetmeid (mis objektid on halvas seisukorras, mis võiksid olla orienteeruvad investeeringute mahud);
• hinnata KOVide taristu paiknemise kaudu teenuste ruumilist kättesaadavust (võib samuti anda alginfot riigi investeeringute meetmetele);
• tuvastada KOVide pindade kasutamise optimaalsust (kasutatakse teenustasemete hindamises).

Pärast ühinemist suuremateks muutunud KOVides on kinnisvara objektide arv kasvanud ja nende haldamiseks on vaja korralikku tarkvara, alates planeerimisest kuni töökäskudeni. Turul pakutakse väga erinevaid tooteid ja tihti ei ole need KOVidele sobilikud.

Kus vara asub, milline on selle seisund oluline teada ka KOV teenustaseme projektide tegemisel, sest üks  näitaja on ka hinnang KOVi hoonete seisunditasemetele. Kui on teada, kus hooned (lasteaiad, koolid, ujulad jm) asuvad ja mis seisukorras need on, siis on ministeeriumil võimalik paremini analüüsida teenuste inimestele kättesaadavuse teemat.

See aitaks kaasa ka investeeringumeetmete kavandamisele.

RAM pakub järgmisi võimalikke lahendusi:

• Igapäevatöös aitaks KOVe kui võtta kasutusele Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kasutusel olev tarkvara „Tuumik". Programmi kasutatakse kinnistupõhiselt. Kui KOVide huvi on olemas, siis kokkuleppel RKAS-ega on võimalik programmi kasutamine laiendada ka KOVidele.

• Riigi kinnisvara registri (KVR) halduse moodulis kajastada kõigi KOVide kinnisvaraga seotud andmed (2016. a tehtud Riigikontrolli analüüsi ulatuses). KOVid peaksid käsitsi uuendama välja „hinnang kinnisvara seisundile". Registris oleksid KOVide andmed avalikud. Aastaks 2022 peaks töö tehtud olema.
• Riigikontrolli tehtud andmebaasi ajakohastamine. KOVidel lasta üle vaadata Riigikontrolli ülevaates 2016. a määratud hinnang vara seisukorrale. RAM plaanib seda teha KOVidele võimalikult vähe koormavalt.

Toimus arutelu ja Sulev Liivik vastas küsimustele.

Tallinn kasutab programmi BIM (3D projekteerimine) ja soovitab kõiki projekte teha selle programmi abil. Selles juba projekteerimise käigus tulevad vead välja, mitte ei selgu siis, kui hoonet ehitatakse.

Kuidas haakub RKASe programm BIMiga? Oluline on, et kui BIMis juba töö tehtud, elukaar on olemas, siis ei peaks tehtud tööd hakkama uuesti tegema kui soovitakse näiteks „Tuumik" tarkvara kasutama hakata?

RKAS on sellega arvestanud, et andmeid on võimalik üle kanda.

Mis puudutab hoonete hooldust, on äärmiselt mõistlik ja vajalik ühtse registri olemasolu, aga kui selline register on lõpuks olemas ja avalik, kas siis riik ei hakka seal näpuga järge ajama ja KOVile ütlema, et need ja need hooned on üleliigsed? Sulev Liivik vastas, et riigi tasandil sellega kindlasti tegelema ei hakata.

Bürool täpsustada RKASega, millised võimalused on tarkvara „Tuumik" KOVidele kasutada andmiseks ja milline oleks rahaline kulu KOVide jaoks.  

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 3

Kohaliku omavalitsuse korralduse õiguslike aluste töörühma loomisest.

Eelmisel Liidu volikogu koosolekul 12.03.19 otsustati moodustada KOKSi töörühm ja esitada juhatusele töörühma töö võimalikud alused. Oli arutluse all, kas see töörühm peaks pühenduma ainult KOKSi ülevaatamisele või seal käsitletakse KOV õiguslikku korraldust puudutavaid küsimusi laiemalt.

Ka äsja avalikustatud koalitsioonileppesse on regionaalvalitsemise peatüki alla sisse planeeritud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ülevaatamine. Nii, et teema on aktuaalne.

Büroo poolt on välja pakutud võimalikud töörühma nimevariandid, ülesanded, koosseis, töörühma väljund ja töökorraldus (memo lisatud).

Toimus arutelu. Koosolekul osalejad pidasid õigeks nimetada töörühm kohaliku omavalitsuse korralduse õiguslike aluste töörühmaks.

Töörühm võiks koosneda kolmest linna/vallasekretärist, kolmest linna/valla juhist,  ühest büroo esindajast. 

Tehti ettepanek, et töörühmas võiksid osaleda linnasekretärid Toomas Sepp ja Jüri Mölder ning büroo esindajana Jan Trei. Teiste töörühma liikmete osas konsulteerib büroo liidu liikmetega.

OTSUSTATI:

3.1 Luua  kohaliku omavalitsuse korralduse õiguslike aluste töörühm.

3.2 Esitada järgmisele volikogu koosolekule kinnitamiseks töörühma koosseis.

Päevakorrapunkt 4

Eesti Linnade ja Valdade Liidu hankekorra arutelu.

Büroo on ette valmistanud ELVL hankekorra. Eelnevalt tutvuti omavalitsustes ning maakondlikes omavalitsusliitudes kasutusel olevate hankekordadega.

Hankekorda tutvustas Tiina Üksvärav. Korras on kohustuslikud sätted, mis tulenevad Riigihangete seadusest. Eelnevalt on ka üle vaadatud,  kuidas omavalitsused või mõningad liiduga sarnased organisatsioonid on oma hankekorrad sisustanud.

Ka ilma hankekorrata on võimalik kaupu ja teenuseid osta, kuid ka sel juhul peab töötaja järgima üldisi põhimõtteid ja need põhimõtted peaksid olema kajastatud korras nii, et oleks ühine praktika, missuguseid tingimusi arvesse võtta ja missuguseid nõudeid järgida.

Vähem on puudutatud neid hankeküsimusi, mis Riigihangete seaduse kohaselt ületavad lihthanke piirmäära, kuna seal toimub hanke korraldamine vastavalt seaduse sätetele ja välja on toodud ainult oma organisatsiooni eripärast tulenevad ülesannete jaotused.

Alla lihthanke piirmäära teostatavad hanked ehk ost-müük on üks põhimoment, mis hankekorras reguleeritakse. Vastavalt praktikale, mis on omavalitsustes, on see alla lihthanke piirmäära jaotatud omakorda osadeks vastavalt läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ja kontrollitavuse printsiibile, kus teatud summat ületavad ostud ja teenuste tellimused alluvad rangemale korrale.

Põhimõtteliselt on võimalik reguleerida rohkem asju kui praeguses hankekorras on välja pakutud, aga plaanime alustada miinimum variandist. Praktika näitab, kuidas hankekord kõige paremini rakendub ning vajadusel on võimalik kinnitatud hankekorda muuta.

Toimus arutelu. Paluti täpsustada  punkti 5.  „Hankemenetluse dokumendid" sõnastust.  Punkti 7 „Alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord" osas tehti ettepanek kirjutada see punkt alapunktidena täpsemalt lahti.

OTSUSTATI:  

4.1 Lõpetada ELVL hankekorra esimene lugemine.

4.2 Täpsustada ja täiendada ELVL hankekorda juhatuse poolt tehtud ettepanekutega ning esitada volikogule kinnitamiseks.

Päevakorrapunkt 5

Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise eelarveläbirääkimiste töökorra arutelu.

Tiit Kirss tutvustas eelarveläbirääkimiste töökorra eelnõud. Lisatud dokumenti on sisse viidud  täpsustused ja täiendused, mis ELVL büroo ja Rahandusministeerium on omavahel kooskõlastanud. Praegu on veel võimalik juhatuse poolt tehtavad ettepanekud lisada.

Töökorra kinnitab eelarveläbirääkimiste valitsuskomisjon kuhu kuuluvad nii ELVL poolt nimetatud esindajad (juhatuse liikmed) kui Valitsuse poolsed esindajad.

Tehti ettepanek, et töökorras võiks olla täpsemalt lahti kirjutatud, kuidas kokkulepped või eriarvamused vormistatakse.

Võrreldes eelmisel aastal kehtinud eelarveläbirääkimiste töökorraga, siis üldsätted ei muutu, läbirääkimiste korralduses samuti suuri muudatusi pole.

Muudatused on sisse viidud peatükki „Läbirääkimiste ajakava".  

Kõik töörühmad peavad juba aprilliks RES ja RE esitamise ajaks töö ära tegema ja seisukohad ära esitama. Ehk ministeeriumid peavad aprilliks tagasiside ära andma.

Tava-aastal esitatakse järgneva aasta riigieelarve seaduse eelnõu valitsusele aprillis (valimiste aastal mais) ning sellel peavad juba läbirääkimiste tulemus ja poolte seisukohad juures olema. Hiljem riigieelarvesse enam ettepanekuid esitada ei saa. Septembris üldiselt eraldi riigieelarve protsessi ei toimu, seda tehakse vaid juhul, kui majandusprognoosi muutuste tõttu otsustatakse algatada aprillis esitatud eelarve eelnõu muutmine (p 12).

Samas ei välistata, et töörühmade koosolekutega jätkatakse ka pärast aprilli ja koosolekud võivad jätkuda nii septembris kui ka nt detsembris, et teha ettevalmistusi järgneva aasta RES ja RE jaoks. Kuid septembris mingit üldist kokkulepet ei koostata, kõik peab aprilliks tehtud olema.

Koosolekul avaldati arvamust, et kõigis läbirääkimiste valdkondlikes töörühmas võiks osaleda keegi juhatuse liikmetest.

Läbirääkimiste töökorras on punkt, et  Liit esitab Rahandusministeeriumile esialgsed ettepanekud järgmise aasta riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu ning valdkondlikes töörühmades arutatavate küsimuste kohta 15. jaanuariks.

Tiit Kirss märkis, et  15. jaanuar on liiga hiline kuupäev, kui tulemus peab olema vormistatud juba aprillis. Peaksime Rahandusministeeriumile esitama ettepanekud 15. novembriks, siis oleks aega neid veel töörühmades arutada.

Sel juhul aga peaksime liikmetelt arvamused koguma näiteks 1. oktoobriks, et seejärel saaks ELVL volikogu nii RESi kui RE ja muud ettepanekud kinnitada ja seejärel ministeeriumitele esitada.

Võiks kaaluda tavapäraselt septembris toimuva Liidu volikogu koosoleku tõstmist oktoobrisse.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks, lisada läbirääkimiste töökorda juhatuse ettepanekud ning esitada need Rahandusministeeriumile.

Päevakorrapunkt 6

ELVL juhatuse ja volikogu järgmise koosoleku toimumise aeg

Kuulati Taavi Aasa informatsiooni. Seoses Riigikogu liikmeks valimisega lahkus ta Tallinna linnapea ametist. Hetkel on Taavi Aas Tallinna Linnavolikogu liige, aga võimalik, et  tulevane Vabariigi Valitsuse liige. Sel juhul ei saa ta olla enam ELVL juhatuse esimees.

Eelnevalt oli kokku lepitud ELVL volikogu toimumine 11. juunil, kus muude küsimuste hulgas on tavapäraselt ka liidu eelneva aasta majandusaruande kinnitamine.

Kuid tulenevalt riigieelarve läbirääkimiste ajagraafikust ning vajadusest viia läbi juhatuse esimehe valimised, peaksime volikogu koosoleku kokku kutsuma ka maikuus.

OTSUSTATI: ELVL juhatuse ja volikogu koosolek toimub 14. mail 2019. a algusega kell 11:00 Tallinnas.

Päevakorrapunkt 7

Muud küsimused ja informatsioonid

7.1 Otepää Vallavolikogu 21. märtsi 2019 otsusest nr 1-3/18

Jan Trei luges ette Otepää vallavolikogu otsuse astuda Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmeks. Samas otsuses nimetati ka esindajad liidu volikogusse ja üldkoosolekule.

Eelnevalt tegi büroo ettepanekud kõigile liitu mittekuuluvatele KOVidele astuda ELVL liikmeks. Otepää on liitu astunud, teised kaaluvad veel.

OTSUSTATI: Võtta Otepää vald ELVL liikmeks.

7.2 Ülevaade Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade kokkutuleku hetkeseisust Pärnus 24.-25. mail 2019.

Kokkutulekut ettevalmistavad tegevused on alanud. Nii Eesti kui Soome omavalitsustele on kutsed edastanud. Ürituse koduleht esmase infoga ning registreerimisvõimalusega on avatud. Hetkel on registreerunuid vähe. Büroo saadab liikmetele veelkord üleskutse osalemiseks ning suhtleb ka otse liidu liikmetega. 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

7.3 Ülevaade Eesti Linnade ja Valdade Liidu hariduse ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekutest 2020 riigieelarve läbirääkimisteks.

Hille Ilves tutvustas läbirääkimiste hariduse töörühmas koostöös ministeeriumi esindajatega Tartus toimunud koosolekul läbiarutatud valdkondlikke ettepanekuid. Mõlema poole seisukohad on fikseeritud lisatud tabelis. Tegemist on hetkel töömaterjaliga, sest HTM pole koosoleku protokolli veel liidule edastanud.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

7.4 Ülevaade töö-, sotsiaali- ja tervisevaldkonna  töörühma täiendustest ELVL RES 2020-2023 ja RE 2020 läbirääkimisteks. 

Mailiis Kaljula tutvustas töö-, sotsiaali- ja tervisevaldkonna  töörühma täpsustatud ettepanekuid. Töörühma koosolekul tehti mõned fiskaalse mõjuga ettepanekud (puudega laste toetuse tõus, asendus-järelhooldusteenuse toetuse tõus ning  ka ettepanek kompenseerida KOVidele kulud, mis tekivad seoses isikutega, kes ootavad pääsu riigi poolt rahastatavale erihoolekande teenusele).

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

7.5 Eesti täiskasvanute gümnaasiumite juhtide ühine pöördumine ELVLi poole (22.03.19).

Hille Ilves tutvustas gümnaasiumite juhtide pöördumise sisu. Pöördumises väljendatakse muret selle üle, et osad KOVid on otsustanud täiskasvanute gümnaasiumid sulgeda. Pöördumise tingis see, et kolm omavalitsust on teinud otsused, et nad selle kooli sulgevad.

Samas, HTMi poolt ei ole tulnud signaali, et täiskasvanute gümnaasiumid peaks ära kaotama.  See on koolivõrgu üks osa ning selliselt ka jätkub.

Toimus arutelu. Juhatuse liikmed pidasid oluliseks täiskasvanute hariduse pakkumise ja omandamise võimalust igas maakonnas. Täiskasvanute gümnaasiumite pidajatena panustavad kohalikud omavalitsused kooli toimimisse oma eelarve vahenditest. Ka üldine rahvastiku vähenemine maakondades ja linnades (v.a Tallinn, Tartu) tingib täiskasvanute gümnaasiumite võrgu korrastamise vajaduse.

Täiskasvanuhariduse säilitamiseks on erinevaid koostöövorme ja –võimalusi, näiteks liitutakse riigigümnaasiumi või maakondliku kutsehariduskeskusega, kus on enamasti kaasaegne õpikeskkond, soodsad ruumilahendused ning võimalus pakkuda õpetajatele koostööd erinevate osapooltega.

OTSUSTATI: Büroo edastab vastuskirja Eesti täiskasvanute gümnaasiumite juhtide  pöördumisele.

7.6 Eesti Linnade ja Valdade Liidu suvepäevadest 02.-04. august 2019. a Voore Puhkekeskuses.

Priit Lomp jagas informatsiooni 2019. a toimuvatest ELVL suvepäevadest. Suvepäevad toimuvad 2.-4. augustil Voore puhkekeskuses. Aprillikuu teises pooles edastatakse liidu liikmetele korralduslik informatsioon koos programmiga.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Taavi Aas                                                                              Inga Köster

Koosoleku juhataja                                                               Protokollija