Omavalitsusliitude Vanematekogu protokoll nr 3

Vormsil, 10.-11. juunil 2004

Koosoleku juhatajad: Sulev Lääne, Jaak Aab Osalesid: nimekiri lisatud

Lähtuti järgmisest päevakorrast:

1. Vallavanem Meelis Mägi tervitussõnad.

Väikesaared (hetkeseis, probleemid, väikesaarte seaduse rakendumine) Meelis Mägi (Vormsi Vallavalitsus), Kadri Kopli (Siseministeerium)

2. Kohalike omavalitsuste üksuste liitude seaduse rakendumise tulemused ja probleemid Hetkeseis – kaks üleriigilist liitu, maakondlikud liidud, nende roll.

Kuidas edasi – võimalik üks liit ja kuidas selleni jõuda (plussid, miinused, ressurss) Tiit Kirss (ELL-i büroo), T. Välimäe (EOÜ), Sirje Ludvig (EMOL-i büroo)

3. Vanematekogu tegevussuunad Sulev Lääne (Siseministeerium)
4. Haldusreformi temaatika

Riigihaldus – toimealad ja maakond, regionaalhaldus (riiklik või omavalitsuslik) Omavalitsuste ühinemine – toetamise seadus, maakonnatasandi roll tulevikus jm.

T. Välimäe (EOÜ), J. Võigemast (ELL büroo)

Tööturumeetmed ja omavalitsused

M. Ilisson (Tööturuamet)

Päevakorrapunkt 1

Vallavanem Meelis Mägi tervitas kohalolnuid ning andis põhjaliku ülevaate Vormsi saare probleemidest ja hetkeseisust. Saarel elab umbes 300 elanikku, tegutseb 18 õpilasega kool, 16 lapsega lasteaed. Väikesaarte toetusest on seni saadud 900 000 krooni, vallaeelarve on umbes 4 miljonit krooni. Üle talve elab saarel 230-250 inimest. Ei soovita, et saarest saaks pelgalt suvitussaar. Olulisim eesmärk püsiasustuse säilitamine ja arengusuutlikkuse tagamine. Suurimad probleemid on hetkel transpordiühenduse ebakindluse, päästeteenistuse ja arstiabiga. Saarel puudub politsei esindaja, arsti vastuvõtud toimuvad kaks korda kuus. Umbes 25 inimest saab palka vallalt, ülejäänud tegutsevad FIE-dena turismi alal, toimib metsaühistu (rootslaste metsaomand), on ka RMK, läbi keskkonnaprogrammide toetuste on alanud tasapisi lihaveiste sissetoomine, populaarsust kogub ka lambakasvatus. Toimetulekutoetust saab keskeltläbi 10 inimest, töötuid alla viie. Viimasel ajal on hakanud tekkima külaseltsid, valla üldkoosolekutel on osalus väike, umbes kümmekond inimest. Vormsi elanikud soovivad pigem jätkata iseseisva vallana. Suurimaks probleemiks väikekogukonna sisesed hõõrumised, mis takistavad võimalike algatuste läbiviimist.

Käsitleti püsiasustusega väikesaarte seadust, mis sai Riigikogu poolt vastu võetud 11. veebruaril 2003. Põhimõtteliselt peeti seaduse olemasolu väga oluliseks edasiminekuks väikesaarte eripärade arvestamisel, puudulik on hetkel veel seaduse täitmine. Eelkõige rahastamis-, sotsiaal- ja transpordisüsteem. Uute tulubaasi arvutamise valemitega on toimunud pigem toetuse vähenemine. Pakuti välja versioon, et väikesaartele riikliku toetusena eraldatavat 4 miljonit kasutataks Riikliku Arengukava (RAK) struktuurifondide meetme 4.6 ("Kohalik sotsiaalmajanduslik areng") taotluste kaasfinantseerimiseks.

Siseministeeriumi poolt moodustatud väikesaarte komisjoni liige Kadri Kopli tutvustas komisjoni tööd ja probleemideringi, millest lähtutakse riigi ja kohalike omavalitsuste poolt väikesaarte haldamisel: omavalitsuskorralduse erisusustest tingitud eriregulatsioonide tagamine; transporditeenuste parendamine ja sideteenuste ja elektrienergiaga varustamine; riigi regionaalarengu programmides saarte majandustegevuse toetuse kavandamine ning riiklike investeeringute algatamine ja koordineerimine. Põhimureks on sadamad, ühendused, päästeabiteenused. Suurel saarel on kõik teenused siiski kättesaadavad, väikesaarel mitte.

Päevakorrapunkt 2

S. Ludvig tutvustas oma bakalaureusetööd omavalitsusliitude ajaloost. Teema arutelu läbiviimisel lähtuti T. Välimäe koostatud slaidikavast, milles olid kaardistatud kohalike omavalitsuste üksuste liitude hetkeolukord ning võimalikud arengutendentsid ja vajadused. Lähtepunktiks seati kahe üleriigilise liidu võimaliku ühinemise küsimus ning sellest tulenevad tagajärjed, küsimus, mida tahetakse ja kuidas olukord hetkel on, millised on alternatiivid ühisele liidule. Ühishuvide esindamise ja esindatuse vajadus võib olla nii iseeneslik kui suunatud protsess, küsimus valmisolekus ja otstarbekuses. Ümberkorraldused võivad tulla nii organisatsioonidest seest- või väljastpoolt. Ühine arvamus oli, et vaja oleks liitude direktorite algatusel tegelema hakata probleemide välja toomisega, materjalide ettevalmistamisega, analüüside ja võimalike mudelite ja tegevuskavade väljatöötamisega. Hinnata üle plussid- miinused ja ressursid. Eraldi teemaks on maakondlikud liidud ja nende roll tulevikus.

Päevakorrapunkt 3

Arutati Vanematekogu edasist tegevust ja rolli. Kohalolijad nägid ohtu üha enam levivas riigi poolses suhtumises, et kohalik omavalitsus on pelgalt täitevvõimu osa, see on tasahilju toonud kaasa omavalitsuse olemuse ja algse idee hägustumise. Probleemiks peeti, et suurem osa avalikust sektorist on suhtelisest ebateadlik omavalitsuse rollist, õigustest ja pädevusest. Probleemiks nimetati ka seda, et inimesed ei taju enam, mis on omavalitsus, mõtlemine on muutunud tsentraliseerituks, keskvõimu keskseks. Kas kohalikku omavalitsust peetakse tõsiseltvõetavaks partneriks ja kas ta saab või tahab seda olla? Kanda kinnitab mõtteviis, et ühest punktist juhtimine on kindel ja kontrolli all. Seda toetab või jätab vastupidiseid hinnanguid andmata ka suuresti meedia. Seoses sellega peeti vajalikuks Vanematekogu tegevuste planeerimisel seada eraldi eesmärgiks omavalitsuse olemuse laiema teadvustamise. Oluliseks peeti riigiametnike koolituse korraldamist ning juba korraldamisel olevat laiaulatuslikku Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja selle täitmise aspektidega seotud konverentsi 2005. aastal.