ELVL juhatuse ja volikogu koosolek 11.juuni 2019

ELVL ühine juhatuse ja volikogu koosolek toimub 11. juunil 2019 algusega kell 11.00, Järveküla koolis  (Reti tee 20, Peetri küla, Rae vald, Harjumaa). Google Maps link Järveküla kooli asukohale.
 

Volikogu koosoleku päevakorra projekt:

1. Rae vallavanema tervitused. Mart Võrklaev, Rae vallavanem

2. Sotsiaalvaldkonna lähiaja muudatustest ja plaanidest. Tanel Kiik, sotsiaalminister; Pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamine. Häli Tarum, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja
  Sotsiaalministri slaidikava
  Pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamine - slaidikava

3. KOV valdkonna tegevused Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ja ülevaade kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise protsessist. Sulev Valner, rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik
  Slaidikava

4. Olmejäätmete ringlussevõtu tõhustamise ettepanekud ja lähiaja tegevused. Kaupo Heinma, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

  Slaidikava

5. ELVL volikogu poolt 03.04.2018 kinnitatud „Juhatuse liikmetele juhatuses täidetud ülesannetega seotud kulude hüvitamise korra" muutmine. Jan Trei, asedirektor

  ELVL volikogu otsuse projekt (11.06.2019)

6. Liidu revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitamine. ELVL revisjonikomisjoni esindaja

  Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2018. aasta finants-majandustegevuse revisjon

7. Liidu 2018. aasta majandusaasta aruande kinnitamine. Jan Trei, asedirektor

  Eesti Linnade ja Valdade Liidu majandusaasta aruanne

  Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

  Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevusaruanne 2018

8. Ülevaade 2018 liidu eelarve täitmisest. Ene Millert, raamatupidaja

  ELVL eelarve täitmine 2018

9. ELVL volikogu järgmise koosoleku toimumise aeg 10.09.2019 Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees

10. Muud küsimused ja informatsioonid

10.1 Ülevaade riigieelarve läbirääkimistest Valitsuskomisjoniga. Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees, Jan Trei, asedirektor

Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajate läbirääkimiste 17. mail 2019 a. kohtumise protokoll ja muud materjalid on leitavad - SIIT

10.2 Ülevaade toimunud Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade kokkutulekust Pärnus 24.-25. mail 2019. Toivo Riimaa, ELVL asedirektor; Ott Kasuri, ELVL arendusjuht

 

 

EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU VOLIKOGU KOOSOLEKU

PROTOKOLL nr 3

Rae vald, 11.06.2019.a, Rae valla Järveküla koolis

Algus kell 11.00, lõpp kell 14.30

Koosoleku juhataja: Tiit Terik

Protokollija: Inga Köster

Koosolekule registreerus 34 hääleõiguslikku ELVL volikogu liiget ja nende asendusliiget, puudus 84

volikogu liiget või nende asendusliiget (registreerimislehed lisatud).

Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik, Urmas Klaas, Mart Võrklaev, Georg Pelisaar, Siim Suursild,

Pipi-Liis Siemann, Anneli Ott.

Kutsutud: Tanel Kiik, sotsiaalminister; Häli Tarum, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna

juhataja; Sulev Valner, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik; Kaupo

Heinma, Keskkonnaministeeriumi asekantsler; Erki Savisaar, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees.

ELVL büroost osalesid: Tiina Üksvärav, Mailiis Kaljula, Hille Ilves, Jan Trei, Ott Kasuri, Ene Millert,

Kalle Toomet, Inga Köster, Marliis Rettau, Tiit Kirss.

 

Koosoleku juhataja tutvustas koosoleku päevakorda ja tegi ettepaneku käsitleda päevakorrapunkte 7. ja 8. üheskoos.

 

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Rae vallavanema tervitused. Mart Võrklaev, Rae vallavanem

2. Sotsiaalvaldkonna lähiaja muudatustest ja plaanidest. Tanel Kiik, sotsiaalminister; Pikaajalise

hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamine.

3. KOV valdkonna tegevused Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ja ülevaade kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise protsessist. Sulev Valner, Rahandusministeeriumi

regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

4. Olmejäätmete ringlussevõtu tõhustamise ettepanekud ja lähiaja tegevused. Kaupo Heinma,

Keskkonnaministeeriumi asekantsler.

5. ELVL volikogu poolt 03.04.2018 kinnitatud „Juhatuse liikmetele juhatuses täidetud ülesannetega

seotud kulude hüvitamise korra" muutmine. Jan Trei, asedirektor

6. Liidu revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitamine. ELVL revisjonikomisjoni esindaja

7. Liidu 2018. aasta majandusaasta aruande kinnitamine. Jan Trei, asedirektor

8. Ülevaade 2018 liidu eelarve täitmisest. Ene Millert, raamatupidaja

9. ELVL volikogu järgmise koosoleku toimumise aeg 10.09.2019 Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees

10. Muud küsimused ja informatsioonid

10.1 Ülevaade riigieelarve läbirääkimistest Valitsuskomisjoniga. Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees,

Jan Trei, asedirektor

10.2 Ülevaade toimunud Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade kokkutulekust Pärnus 24.-25. mail

2019. Toivo Riimaa, ELVL asedirektor; Ott Kasuri, ELVL arendusjuht

 

Päevakorrapunkt 1

Rae vallavanema tervitused

Rae vallavanem Mart Võrklaev tervitas kohaletulnuid ning tutvustas Rae vallas lähiaastatel toimunud

arengut. Hetkel on Rae vallas 19 500 elanikku. Viimastel aastatel on elanike arv kasvanud umbes 1000

elanikku aastas. Tempo on kohati liiga kiire, et infrastruktuuriga ja teenuste pakkumisega järele jõuda.

Hiljuti avasime lisaks 300 lasteaiakohta. Vald annab endast parima, investeeringud toovad juurde

elanikke, kes väärtustavad pakutavat miljööd ja elukeskkonda.

Volikogu koosolek toimub valla kõige uuemas hoones – 2016. a avatud Järveküla koolimajas.

Järgmisel aastal valmib veel üks kool. Kokku on siis vallas kuus kooli. Koolide juurde on loodud

erinevad sportimisvõimalused – spordisaalid, sisejalgpalli hall, staadionid jm.

 

Päevakorrapunkt 2

2.1 Sotsiaalvaldkonna lähiaja muudatustest ja plaanidest

 

Kuulati sotsiaalminister Tanel Kiik`i ettekannet (slaidikava lisatud), kes rääkis lahendamist vajavatest

probleemidest ja koostööst kohalike omavalitsustega.

Sotsiaalministeeriumi töö hõlmab nii sotsiaalvaldkonda, tervisevaldkonda, töövaldkonda kui ka

võrdsete võimaluste poliitikat.

Valitsuse põhimõtted ja alusväärtused on keskendumine peresõbraliku Eesti ehitamisele

(lasteaiakohad, peretoetused, vanematoetuste süsteem); sidusale ühiskonnale (meeste ja naiste

küsimused, noorte ja vanemate küsimused, erinevate rahvuste küsimused); teadmistepõhise majanduse

arendamisele (teaduse arendamise rahastamise teema, innovaatiliste teadmise kasutusele võtmine,

ettevõtlusvaldkonna ja töökohtade tootlikkuse tõstmine); tõhusale valitsemisele (riigireformid); vaba ja kaitstud riigile (2% SKTst riigikaitsele st tugevaid liitlassuhteid, aktiivset tööd Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO suunal).

 

Kõigil nimetatud suundadel on kindlasti tugev roll ja osakaal kohalikel omavalitsustel ning nende

koostööl riigiga.

 

Tervishoiuvaldkonnas soovib riik juurutada inimkeskset tervishoiu mõtteviisi. Keskmes peaks olema

inimene oma muredega, oma võimaluste ja vajadustega. Kogu tervishoiusektor peaks tegelema

inimeste murede lahendamisega. Olgu see siis kas esmatasandi arstiabi kättesaadavus kodupiirkonnas,

eriarsti võimaluste tagamine, haiglavõrgustik või ravikindlustuse küsimus.

Üleriigiline digiregistratuur peaks käivituma augustis.

Väljatöötamisel on patsiendikindlustuse seaduse eelnõu. Kui selgub, et ravivea on teinud konkreetne

raviasutus, siis inimesele makstakse kindlustuse poolt hüvitis välja ning raviasutuse sisekontrollil on

aega välja selgitada, mis vigu tehti ja kas vastutab arst või süsteem tervikuna või oli tegemist

juhtumiga, mida polnud võimalik ette näha. Eesmärk on, et süsteem rakenduks 2021. aastal kuid enne

seda on vaja nii süsteem kui üksikküsimused koostöös erinevate osapooltega (kindlustusseltsid jt) läbi

töötada ja kokku leppida rahastamine, omavastutus jm.

 

Tähelepanu tuleb pöörata laste ja noorte tervisele ja heaolule (liikumine, toitumine, vaimse tervise

probleemid, väärkohtlemine jm).

 

Riik koostöös kohalike omavalitsusega peab oluliseks kaardistada hooldusteenuste vajadus, toetada

koduhooldusteenuseid ja nende kättesaadavust.

Püsiva puude süsteemile otsib riik samuti lahendusi ja soovib senist süsteemi üle vaadata. Kui inimesel on puue, mis ilmselgelt ei parane vaid on jääv, ei ole otstarbekas, et inimene iga mõne aasta järel peab käima arsti juures tõestamas, et puue ei ole kadunud.

 

Lähisuhtevägivalda valitsus ei tolereeri ja teemaga tegeletakse erinevates ministeeriumites aktiivselt.

Erinevaid ja olulisi teemasid, millega Sotsiaalministeerium tegeleb on palju ja need on slaidikavas ära

nimetatud.

 

Tanel Kiik vastas küsimustele.

Küsimus (Tiit Terik) tervisekeskuste töö ja teenuste käivitamise osas. Kui tervisekeskus on valmis

avamiseks, aga sinna ei õnnestu saada perearsti nimistut riigi poolt etteantud tähtaja jooksul, mis sel

juhul juhtub - kas hakatakse raha tagasi nõudma?

 

Tanel Kiik vastas, et mõned omavalitsused on küsimustega ministeeriumi poole pöördunud ja teemaga

tegeletakse. Ühelt poolt on tegemist Euroopa Liidu rahade kasutamisega, mille kasutamiseks on ette

antud konkreetsed kriteeriumid. Ministeerium on pooldanud paindlikku lähenemist, et kui keskuses

alustab tööd esmalt kaks perearsti ja kolmandat ei jõuta kohe leida, siis

eesmärk ei ole kohene sanktsioonide rakendamine. Tegemist on üleminekuperioodiga, püütakse leida

lahendusi juhtumitest lähtuvalt.

 

Küsimus (Mart Võrklaev) - kas elanike arvu kasvades Rae vallas, on võimalik taotleda lisaraha

tervisekeskuse ehitamiseks või peaksid Peetri elanikud pigem Tallinnas käima perearsti vastuvõtul?

2015. aastal soovis Rae vald tervisekeskusi nii Jürisse kui Peetrisse, kuid ministri käskkirjaga määrati

tervisekeskustele konkreetsed asukohad ja leiti, et Peetri elanikud peaksid Tallinnas käima.

Täna näeme, et Jüris hakkaks tööle (tervisekeskus valmib aasta lõpus) 3 kuni 5 perearsti ja tänu

elanike kasvule Peetris, näeme pikemas plaanis kuni 5 perearsti.

 

Tanel Kiik vastas, et põhimõtteliselt peaks perearsti teenus olema kättesaadav kodu lähedal. Paljud

käivad küll Tallinnas tööl, kuid nagu haridusteenus nii ka esmane tervishoiuteenus peaks olema

kättesaadav kodu lähedal. Meetmest, millest tervisekeskuste ehitamise tarvis raha eraldati, on mingi

jääk olemas. Samuti on mõned omavalitsused veel kõhkleval seisukohal tervisekeskuse ehitamise osas.

Soovitame pöörduda ministeeriumi poole konkreetse ettepanekuga.

 

Küsimus (Georg Pelisaar) põhikooli (osalt ka gümnaasiumi) lõpetanud noorte tööhõivest. On olukord

kus põhikooli lõpetanud noored ei lähe ei edasi õppima ega tööle. Sageli on tegemist kehvade

õpitulemustega noortega, kellel puudub julgus minna edasi õppima. Tööpuudus on suur, aga tööandjad

ei soovi selliseid noori tööle võtta ja väidavad, et nemad ei ole kutseõppeasutus, kes peaks noori

koolitama hakkama.

 

Tanel Kiik oli nõus, et see on probleem. 30 tuhat kokku on üle Eesti neid noori, kes ei õpi ega tööta.

Selleks on erinevaid põhjusi - võetakse õppimises vaheaasta, reisitakse ja tehakse vabatahtlikku tööd.

On ka selliseid noori, kes ei soovigi töötada. Riik on huvitatud, et noored leiaksid endale töö. Selles

suunas arutelud käivad ja soovitakse meetmeid välja pakkuda. Eelkõige pakkuda nõustamist ja

teenuseid neile noortele, kes soovivad tööd leida. Mil viisil aga kaasata neid, kes ei soovigi töötada,

selleks on vaja leida õiguslik lahendus.

 

Küsimus (Marika Saar) asendushooldusest. Väidan, et eelmisel aastal KOVidele üle antud teenus on

alarahastatud. Uuest aastast hakkab kehtima seadus, mis ütleb, et peredes ei tohi olla üle kuue lapse.

See tähendab, et kui saime raha umbes 1400 € lapse eest, siis järgmisest aastast suurenevad teenuste

hinnad umbes 100 €. Kas on võimalik sellesse valdkonda lisaraha suunata?

 

Tanel Kiik vastas, et ministeerium on lisaraha taotluse esitanud. On ka arvamusi, et see seadus tuleks

tagasi pöörata, aga pigem on soov seda mitte teha, vaid leida lisaraha. Teema tuleb kindlasti sügisel

eelarveläbirääkimistel teemaks. Nõus sellega, et kohustust ei saa anda ilma rahata, vaja on täiendavat

personali, täiendavaid hooneid, investeeringuid infrastruktuuri. On ka sotsiaalne aspekt. Kui inimesed

on harjunud koos elama suurema perena, kas on õigustatud, et lapsi sealt eraldi välja tõsta ja mujale

suunata. Samas on tihtipeale tegemist erivajadustega lastega ja puudega lastega ning seal võib korraga

kaheksale lapsele tähelepanu pööramine olla raskendatud.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

2.2 Pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamine

 

Kuulati Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum`i ettekannet (slaidikava

lisatud) hoolduskoormuse probleemist. Teema puudutab nii riiki kui KOVe ja lahendused peab leidma

koostöös. Hea koostöö on olnud linnade ja valdade liiduga ja paljude KOVidega.

Probleemiks on omaste(lähedaste)hooldajad, kes peavad olema kodused, kuna hooldada on vaja oma

pereliikmeid või mõnda sõpra-tuttavat, kes ei saa iseseisvalt hakkama. Eestis on selliseid hooldajaid

umbes 65 tuhat (uuringutest saadud arv).

Tööealiste elanike uuringu kohaselt on ca 15 tuhat selliseid tööealisi kodanikke (15-74 aastasi), kes ei

saa tööl käija seetõttu, et nad hooldavad oma lähedast.

Omastehooldus ei kao ka tulevikus, see on normaalne ühiskonna osa.

Suund peaks olema sellele, et võimaldada hooldust vajaval inimestel elada oma kodus niikaua kui

võimalik. Teenuste pakkumine sellisele inimesele võib linnakeskkonnas olla odavam kui

maapiirkonnas. Kuid samas peaksime võimaldama omaste hooldajatele elada ka oma elu ning tööl

käimist.

On tehtud arvutusi seoses ühe inimese tööturult eemalejäämisega ja seega saamata jäänud maksutulust

riigile. Kui hooldada poole kohaga, siis jääb riigil saamata ca 6000 €, kui hooldab täiskohaga, siis on

ca 11 tuhat € aastas. Eelduseks on võetud, et hooldaja saab töötasu 75% Eesti keskmisest palgast.

Pikaajalise hoolduse teenuste pakkumisest. Kui inimene ei saa iseseisvalt hakkama ja ta vajab kõrvalist abi, siis täna on erinevaid teenuseid, mida talle on võimalik pakkuda, aga teenuste korraldajad ja rahastajad on killustunud. On KOVide poolt korraldatavad teenused (sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad), mida peaks inimesele pakkuma kui ta ei saa ise hakkama. Riik on võtnud läbi

Sotsiaalkindlustusameti pakkuda abi psüühiliste erivajadustega inimestele, kellele pakutakse

erihoolekandeteenuseid. Haigekassa kaudu rahastatakse õendusteenuseid.

Inimese vaatest ei ole selline süsteem üheselt arusaadav ja ei teata, kelle poole abi saamiseks

pöörduda.

 

On väärikas kui me toetame erinevaid ühiskonnaliikmeid. Hooldekoduteenus on olnud Eestis

eelisarendatud, aga pole piisavalt palju arendatud teenuseid, mis aitaksid inimestel kodus elada ja

hakkama saada. Täna ei ole tugiisikuid piisavalt, neid tuleks leida ja välja koolitada. Sellega peaksime

tegelema. Samuti teenuste kättesaadavuse regionaalsete erinevuste ühtlustamisega.

Koduteenuste saajaid on täna ca 6400 inimest, aga vajadus oleks ca 20 000. Üldhooldust ehk

hooldekoduteenust saab täna aastas ca 12 000 inimest, vajadus oleks ca 16 000 inimest.

Hooldekodusid sellisel kujul ei peaks ära kaotama, aga võimalik, et seal elab inimesi, kes saaksid ka

kodus elades hakkama, kui oleks abi olemas. Ei peaks liiga kergekäeliselt inimesi hooldekodusse

suunama.

 

Põhimõtted, millega Valitsus on nõus ja mida tuleks teha.

Suurendada teenuste mahtusid ja saajate ringi (elukaarepõhine vaade ehk sünnist surmani).

Eelisarendada kodus elamist toetavaid tegevusi, suurendada Haigekassa korraldatavat õendusabi

kättesaadavust. Vähendada hooldusvajadustega inimeste ja nendega elavate perede omaosalust

hooldusteenuse eest tasumisel.

Täna üle Eesti maksavad eakad inimesed ise ja nende pereliikmed 78% hooldekodu koha

maksumusest. Riik ei suuda pakkuda tasuta hooldekohti ega tasuta koduteenust. Teenused peavad

olema vajaduspõhised ja lähtuma inimese sissetulekutest, varadest.

Palju see kõik maksab. Ideaalsüsteem oleks lisades 161 miljonit € aastas juurde täna olemasolevale

rahale. Ka siis kui Valitsus raha leiaks, ei suuda me riigi ja KOVide poolt sellist teenuse mahtu

pakkuda – ei ole töötajaid, ei ole teenusekohti välja arendatud. Töötame selle nimel, et aasta-aastalt

olukord paraneks.

Koostöös KOViga ja teiste partneritega käivad koos erinevad töörühmad ja püütakse leida lahendusi

ning töötada välja tulevikusuunad toimiva süsteemi ülesehitamiseks. Sügiseks loodame töörühmadelt

saada seisukohti, mida novembris Valitsusele tutvustada. Siis selgub ka, mis summas on võimalik

lisarahastust leida.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

 

Päevakorrapunkt 3

KOV valdkonna tegevused Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ja ülevaade kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise protsessist.

 

Kuulati Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõuniku Sulev Valneri ettekannet

(slaidikava lisatud).

 

Omavalitusi puudutavad küsimused ja teemad on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis järgmised:

•Soodustame inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse.

•Analüüs ja ettepanekud, juuni 2020

•Viime Tallinnast igasse maakonnakeskusesse ühe riigiasutuse või riigile kuuluva ettevõtte. Seame

eesmärgiks viia nelja aastaga 1000 täiendavat töökohta Tallinnast välja.

•Analüüs ja ettepanekud riigiasutuste või riigile kuuluvate ettevõtete Tallinnast väljaviimiseks, august

2019

•Suurendame investeeringutoetusi ning eluasemelaenude ja ettevõtete investeeringulaenude

käendamist maapiirkondades. Analüüs ja ettepanekud, veebruar 2020

•Jätkame regionaalprogramme ja teeme Eesti maapiirkondade külapildi korda. Seejuures peame

oluliseks lagunenud ja vanade hoonete korda tegemist, neile funktsiooni leidmist või lammutamist.

 

Ministeerium on moodustanud ekspertrühma, kaasates ka omavalitsuste esindajad, et hakata tegelema

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ja teiste seaduste muutmiseseaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (VTK), tähtaeg juuni 2020.

Arutelu ja kohtumised erinevate institutsioonidega on toimunud alates septembrist 2018.

Töörühma ülesanne on esitada Rahandusministeeriumile ja riigihalduse ministrile ettepanekuid,

soovitusi ja hinnanguid KOKSi ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

ning seaduse eelnõu koostamiseks.

Peamine eesmärk -tagada omavalitsustele suurem enesekorraldusõigus.

KOKSi korrastamine ja ajakohastamine lähtub eelkõige vajadusest:

•Parandada vastuolulised või aegunud sätted KOKSis, mis takistavad seaduse eesmärgipärast

rakendamist, tagada õigusselgus, kõrvaldada lüngad;

•Dereguleerida (eelkõige KOV sisekorralduse küsimustes) sätteid, kus see on otstarbekas, et anda

omavalitsustele suurem enesekorraldusõigus;

Ajakohastada regulatsioonid, et võimalda piisavalt paindlikkust haldusreformi järgselt uute

väljakutsetega toimetulekuks; tuvastada põhimõttelisemad/ süsteemsemad ümberkorralduse vajadused

KOV korralduses peale reformi;

Keeleliselt lihtsamini ning selgemini väljendada regulatsioone (sh seosed teiste valdkonna

seadustega).

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

 

Päevakorrapunkt 4

Olmejäätmete ringlussevõtu tõhustamise ettepanekud ja lähiaja tegevused

 

Kuulati Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma ettekannet jäätmevaldkonna teemal.

Ettekanne käsitles igal inimesel igapäevaselt majapidamises tekkivaid olmejäätmeid ja nende ringlust

ning kogumist.

Kui iga inimene käitleb jäätmeid korrektselt oma kodus, siis eelduslikult teeb ta seda ka väljaspool kodu.

Tulenevalt Euroopa direktiivist on Eestil kohustus, et aastal 2020 peame olmejäätmetest ringlusse võtma vähemal 50%, hetkel tase 32%, mis ei ole hea.

Peaksime jäätmeid nt pakendid korduvkasutama, täna suurema osa sellistest jäätmetest põletatakse.

Prügilasse ladestatakse 2017. a andmete kohaselt 27% olmejäätmetest, 2018. a andmete järgi veelgi

rohkem. 2035 peaksime saavutama taseme, et üle 10% me ei ladestaks.

Kodudes tekib inimestel palju pakendijäätmeid, kahjuks pole enamusele sellist ühtset kogumisteenust

pakkuda. Kogumiskonteinerid asuvad avalikus ruumis ning nende asukohad ei ole sageli kõige

mõistlikumad, osades KOVides selline teenus üldse puudub. Seetõttu on liiga palju pakendit segaolmejäätmetes.

Hiljemalt aastast 2024 tuleb kohustus bio-olmejäätmed kokku koguda. Praegu võetakse ringlusesse

ainult 15% kodudes tekkivatest biojäätmetest. Suurem osa toidujäätmetest pannakse kodudes muude

jäätmetega kokku ja see läheb põletusse või prügilasse.

 

Oleme välja pakkunud meetmeid, et rohkem jäätmeid võetakse ringlusesse. Põletamine ei ole

eelistatud variant, mida peaks prügiga tegema. Põletamisel Irus tekib 25% tuhka ehk kui põletame

1 tonni jäätmeid, siis saame 250 kg tuhka, mis tuleb ära ladestada.

Jäätmeid liigiti kogudes on paberi, kartongi ning klaasiga suhteliselt hästi ja inimesed on harjunud neid

eraldi sorteerima, kuid halvasti on biojäätmetega, mis pannakse konteinerisse koos muu prügi ja

pakenditega.

 

KOVil on kohustused olmejäätmete käitluse osas. Küsimusi on tekkinud ja Riigikohtus vaieldud selle

üle, kellele kuuluvad KOV territooriumil asuvad olmejäätmed ja kas korraldatud hankega võib

määratleda koha, kuhu need viia. Jäätmekäitlejad ütlesid, et kui nemad tahavad viia kogutud jäätmed

oma kogumispunkti, siis KOV ei saa öelda, et need viidaks KOVi enda jäätmejaama. Kohtulahend

ütleb siiski, et jäätmed kuuluvad KOVile ja nemad saavad otsustada, mida nendega tehakse.

Samuti ütleb Riigikohtu lahend, et Konkurentsiamet ei saa teha järelevalvet KOVide üle selles osas,

milliseid kulusid KOV inimeste käest küsib.

 

Ministeeriumi poolt väljapakutud meetmed jäätmeringluse parandamiseks on alusmaterjal, mida oleme

ka erinevate osapooltega arutanud. Arutelud jätkuvad.

Probleeme on palju. Inimeste teadlikkuse tõstmine prügi sorteerimisel, aga ka võimaluste loomine

prügi äraandmiseks. Teenuse hinnad vajaksid ülevaatamist. Käitlusvõimsused on samuti puudulikud.

Jäätmeregister – soovime liikuda selles suunas, et oleks üleriigiline register, mis oleks seotud

jäätmekäitlussüsteemiga.

 

Koosoleku juhataja andis sõna Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Erki Savisaarele.

Keskkonnakomisjon on jäätmeteemasid arutanud nii eelmises koosseisus kui jätkanud ka uues

koosseisus.

Keskkond on oluline ja seda tuleb hoida. Veidi lähevad arvamused ministeeriumiga lahku selles osas,

et KOVidega peab arvestama. Keskkonnakomisjon on seda meelt, et kui üldse tahetakse

jäätmemajanduses midagi teha, siis tuleb KOVidega arvestada ja anda need tööriistad ning ka vastutus,

millega saab eesmärgid täita. Samuti on komisjon arvamusel, et inimestele peab olema süsteem

arusaadav ja lihtne.

Peame mõtlema selles suunas, et kuhu me kogutavad jäätmed uuskasutusse tahame anda ja kuidas

materjali kokku saame koguda.

Täna Eestis reaalselt keegi olmeprügi ei sorteeri (kõik arvud on saadud tööstusest). Olmeprügi

sorteerimine on mahukas ettevõtmine, Euroliidust saadavat raha peaksime kasutama

sorteerimisvõimekuse suurendamiseks. Inimeste poolt vaadatuna jätta kogumissüsteem võimalikult

lihtsaks.

Et teha prügist kvaliteetseid tooteid, mida õnnestub taaskasutada ja neist erinevaid materjale teha,

peaks prügi minimaalselt kaheks sorteerima ehk kasutama prügi kuiv- ja märgsorteerimist.

„Märg" on see, millest saab biogaasi ja multši toota või kompostida maapiirkondades, „kuiv" on see,

mida sorteeritakse edasi ja kust võetakse välja kõik need materjalid, mida tahetakse uuesti kasutada.

See, mida ei taheta kasutada läheb ahju. Maha matta püüame nii vähe kui võimalik.

 

KOVi võimekuse tõstmisel on Tallinn, Pärnu ja Tartu arutanud võimalust teha ühine MTÜ ning anda

kogu jäätmemajandus üle (teeb hankeid, organiseerib jäätmevedu jm). Pikemas perspektiivis ei peaks

iga omavalitsus ise mõtlema kuidas jäätmemajandust korraldada vaid tegutseb üks

kompetentsikeskus, kes sellega tegeleb.

Omavalitsustes on kindlasti erisusi, näiteks soovitakse kuskil oksi kokku korjata või eraldi klaasi

koguda. Neid täiendavaid tegevusi saab kindlasti teha, aga laias laastus peab olema eesmärgiks

maksimaalselt panustada sorteerimise võimekusse. Protsessil peab olema vastutaja, sest sorteerimine

on mahuäri. Prügi peab liikuma kindlat suunda pidi ja seal otsustatakse, mis ja kuhu läheb edasi. Kui

selline kontroll on saavutatud, siis saavutame ka etteantud sihtarvud.

 

Kehtiv jäätmeseadus ei takista eelpoolnimetatud mudeli kasutamist. Kui jõuame täislahenduse

väljatöötamiseni, siis võib-olla on vajalik mingeid nüansse täpsustada, aga üldjoontes tänane seadus

kõike võimaldab.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

 

Koosoleku juhatamist jätkas Pipi-Liis Siemann

 

Päevakorrapunkt 5

ELVL volikogu poolt 03.04.2018 kinnitatud „Juhatuse liikmetele juhatuses täidetud

ülesannetega seotud kulude hüvitamise korra" muutmine.

 

Jan Trei tutvustas ettepanekut teha muudatus juhatuse liikmetele juhatuses täidetud ülesannetega

seotud kulude hüvitamise korras.

Tavapäraselt on liidu esindusülesannete täitmise eest määratud igakuine hüvitis ainult juhatuse

esimehele. Ettepanek on täpsustada korda ja lisada sinna konkreetne hüvitise summa – 500 €, et ei

oleks tarvidust iga kord tasu suurust personaalselt arutada.

 

OTSUSTATI:

5.1. Muuta ELVL volikogu poolt 03.04.2018 kinnitatud „Juhatuse liikmetele juhatuses täidetud

ülesannetega seotud kulude hüvitamise korda", lisades osa I¹järgmises sõnastuses:

„I¹ Hüvitise kehtestamine juhatuse esimehele

3¹. Kehtestada juhatuse esimehele juhatuses täidetud ülesannetega seotud kulude hüvitiseks

500 € kuus."

5.2. Rakendada p-s 1 sätestatud hüvitise maksmist tagasiulatuvalt alates 14. maist 2019.

 

Päevakorrapunkt 6

Liidu revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitamine.

 

Revisjonikomisjoni liige Ivar Tedrema tutvustas revisjonikomisjoni kontrollakti.

2018. aastal oli eelarve planeerimine ja selle täitmine võrreldes 2017. aastaga oluliselt erinev, mis

tulenes kahe liidu – Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu jätkamisest ühtse üleriigilise

omavalitsusliiduna alates 27. 02. 2018.

Kuna büroo tegevkoosseis suurenes, siis uue valitud juhatuse otsusel hakati otsima sobilikumaid

bürooruume, millega kaasnesid paratamatud kulud ruumide värskendamisele ning kolimisele.

ELL ja EMOLi bürood tegutsesid kuni 2018. a detsembrini erinevatel aadressidel, alates 10.

detsembrist 2018. a asub ELVL büroo Tallinnas, aadressil Roosikrantsi 12/1. EMOLil

oli 2018. aasta esimeses pooles võimalik bürooruumide rentimise ja töötasude kulud tasuda oma

eelarvest.

Eelnevaga seoses täpsustati aasta keskel ELVL eelarvet, mis mõjutas liidu tegevuskulusid ning

seetõttu on eelarve täitmisest näha tulude ja kulude suur positiivne tulem.

 

Revisjonikomisjoni ettepanek ELVL 2018. aasta majandusaasta aruande osas volikogule on – kinnitada MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2018. aasta majandusaasta aruanne.

 

OTSUSTATI: Kinnitada ELVL 2018. aasta revisjonikomisjoni akt.

 

Koosoleku juhatamist jätkas Tiit Terik.

 

Päevakorrapunkte 7. ja 8. käsitletakse koos.

Päevakorrapunkt 7

Liidu 2018. aasta majandusaasta aruande kinnitamine.

Päevakorrapunkt 8

Ülevaade 2018 liidu eelarve täitmisest.

 

Jan Trei andis ülevaate liidu 2018. aasta majandusaasta aruandest ja liidu tegevusest.

2018.a majandusaasta aruande raamatupidamise ning eelarve täitmise osas andis ülevaate

raamatupidaja Ene Millert.

2018.a majandusaasta aruande on üle vaadanud vandeaudiitor, märkusi ei esitatud ja audiitori

sellekohane otsus on olemas. Eelnimetatud materjalid on nähtavad ka liidu kodulehel.

 

Seisuga 31.12. 2018 oli Eesti Linnade ja Valdade Liidul liikmeid 74 (15 linna ja 59 valda).

Kuni 2018. aasta 27. veebruaril toimunud ELVL üldkoosolekuni töötas ELL büroos 12 töötajat,

pärast üldkoosolekut lisandusid EMOLi büroo töötajad ning 2018. aasta lõpus oli ELVL büroo

koosseisus 18 töötajat.

2018. aasta detsembris kolis Büroo uutesse ruumidesse Roosikrantsi 12, kus eelnevatel aastatel

oli tegutsenud Harju Maavalitsus. Büroo ruumide ametlik avamine toimus märtsis 2019.

Tulud olid 2018. aastal 1 195 274 €, 2017. aastal 637 249 € ning aruandeaasta tulem 2018. aastal

311 577€. Suur positiivne tulem on tingitud sellest, et kavandatud kulud ruumidele ja

personalile ei olnud tegelikult nii suured(ruumide rent algas novembrist ja töötajad tulid

EMOList üle aprillis) ning IKT keskuse kulud olid väiksemad planeeritust. Samuti suurendas

tulusid 2018. aasta lõpus saadud eraldis HTM-st 60 000, mille tegelikud kulud on kavandatud

aastateks 2019-2020. Maksevõime üldine tase oli 2018 aastal 11,56 ja 2017 aastal 6,10.

ELVL kõrgeim organ on Liidu liikmete esindajate üldkoosolek, mille kutsub kokku Liidu

juhatus vähemalt kord kohalike omavalitsuste volikogude valimiste vahelisel perioodil.

Üldkoosoleku toimumise vahelisel perioodil täidab üldkoosoleku ülesandeid Liidu kõiki

liikmeid esindav ELVL volikogu.

2018. aastal toimus liidu üldkoosolek 27. veebruaril.

Üldkoosoleku toimumiste vahelisel perioodil täidab üldkoosoleku ülesandeid liidu kõiki

liikmeid esindav volikogu.

2018. aastal toimus 5 volikogu koosolekut. Omavalitsusi puudutavatel aktuaalsetel teemadel

tegid ettekandeid koosolekutele kutsutud esinejad.

Eesti Linnade ja Valdade Liitu juhib ja esindab 13-liikmeline juhatus. Juhatuse valib liidu

volikogu oma liikmete hulgast.

Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 2 korda kvartalis.

2018. aastal toimus 8 juhatuse koosolekut.

ELVL tegevuses pühenduti 2018. aastal enim järgmistele valdkondadele:

_ Läbirääkimistele Vabariigi Valitsusega (sealhulgas valitsuskomisjonis ja töörühmades

osalemine).

_ Linnade ja Valdade Päevade korraldamisele.

_ III Omavalitsuspäeva korraldamisele Narvas.

_ Haldusreformi seaduse rakendamise ja ühinemistega seotud küsimused.

 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevused kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tagamisel

on aastateks 2018-2021 kinnitatud tegevussuundadega.

Eesti Linnade ja Valdade Liit on järginud neid suundi RES 2019-2022 ja 2019 aasta riigieelarve

eelnõude osas peetud läbirääkimistel.

 

OTSUSTATI: Kinnitada ELVL 2018. aasta majandusaasta aruanne.

 

Päevakorrapunkt 9

ELVL volikogu järgmise koosoleku toimumise aeg 10.09.2019

 

Kuulati Tiit Teriku informatsiooni. Eelnevalt on välja pakutud, et volikogu toimuks tavapäraselt

10. septembril. Kuid seoses mõnede kiireloomuliste küsimustega, mis võivad tõusta päevakorrale

augustis ning nõuavad volikogu otsustusi, on ettepanek kutsuda volikogu koosolek kokku 3. septembril

Tallinnas.

 

OTSUSTATI: ELVL volikogu toimub 3.09.2019 Tallinnas.

 

Päevakorrapunkt 10

Muud küsimused ja informatsioonid

10.1 Ülevaade riigieelarve läbirääkimistest Valitsuskomisjoniga.

 

Kuulati Tiit Teriku ja Jan Trei informatsiooni Rahandusministeeriumis toimunud liidu esindajate

kohtumisest ministeeriumi poolsete esindajatega.

Liidu poolt olid eelnevalt esitatud nii fiskaalsed kui muud ettepanekud KOVe puudutavates

valdkondades. Tutvustasime kohtumisel olulisemaid liidupoolseid positsioone nii omavalitsuste

tulubaasi osas kui muudes teemades. Vaheprotokolli ei allkirjastatud, läbirääkimised on jätkuvalt

avatud staadiumis. Augustis peaks riigil valmima sügisene majandusprognoos. Sisupoole üle

jätkatakse läbirääkimisi septembris.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

 

10.2 Ülevaade toimunud Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade kokkutulekust Pärnus 24.-25.

mail 2019.

 

Kuulati Ott Kasuri informatsiooni toimunud kokkutulekust. Täna on Eesti omavalitsustel toimivaid

sõprussuhteid 38 Soome omavalitusega, kohal oli Pärnus 18 omavalitsust Eestist ja 16 Soomest. Kohal

olid ka mõned omavalitsused, kellel on teise poolega sõprussuhted katkenud või puuduvad. Osalejaid

oli kokku üle 130 inimese. Kokkutuleku programmi raames peetaval konverentsil arutleti erinevates

töötubades kahe riigi ja nende omavalitsuste koostöövõimaluste tulevikuväljavaateid, tutvustati

nutikaid lahendusi kohalikes omavalitsustes ning jagati parimaid praktikaid eurorahade toel atraktiivse

elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks, kohaliku kultuuripärandi säilitamiseks ning turismi

edendamiseks.

 

Üritusel sõlmiti Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade ja Valdade

Liidu koostööleping aastateks 2019–2022. Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt allkirjastas asedirektor Jan Trei ja Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu poolt asedirektor Timo Reina.

 

Sõpruskokkutuleku traditsioonide kohaselt külastasid peale kokkutuleku programmi lõppemist Soome

omavalitsused oma sõprusomavalitsusi Eestis.

 

Eesti-Soome sõpruslinnade ja -valdade kokkutuleku korraldasid tänavu Pärnu linn ning Eesti Linnade

ja Valdade Liit koostöös. Sõpruskohtumise eesmärk on kohalike omavalitsuste rahvusvaheliste

koostöö edendamine ja ühistegevuse korraldamine. Tänavu toimub järjekorras seitsmes kokkutulek,

esimene Eesti-Soome sõprusomavalitsuste kokkutulek toimus aastal 1996 samuti Pärnus. Järgmised

kokkutulekud toimusid 1998 Tamperes, 2001 Tartus, 2005 Kotkas, 2008 Võrus. Viimati kohtuti 2011. a Euroopa kultuuripealinnas Turus.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

 

Tiit Terik                                 Inga Köster

Koosoleku juhataja                Protokollija