EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE NING VOLIKOGU
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 4
Tallinn, 11.09.2018, Hotell Euroopa konverentsikeskus
Algus kell 11.00, lõpp kell 13.20
Koosolekul osales 40 ELVL volikogu liiget või nende asendusliiget, puudus 76 volikogu liiget või nende asendusliiget (registreerimislehed lisatud).
Juhatuse liikmetest osalesid: Taavi Aas, Mart Võrklaev, Tarmo Tammiste, Mihkel Juhkami, Georg Pelisaar, Priit Lomp, Margus Lepik, Anneli Ott.
ELVL büroost osalesid: Jüri Võigemast, Tiina Üksvärav, Mailiis Kaljula, Hille Ilves, Jan Trei, Ott Kasuri, Ene Millert, Sirje Ludvig
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
- „Uus ajastu?" kohalike omavalitsuste finantsvaldkonnas. Andrus Jõgi, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, nõunik
- Seisukoha kujundamine Valitsuskomisjoni ja ELVL eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli osas:
- Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm, Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor;
- Hariduse ja noorsoovaldkonna töörühm, Hille Ilves, ELVL nõunik;
- Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm. Hille Ilves, ELVL nõunik
- Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm, Mailiis Kaljula, ELVL nõunik
- Transpordi ja teede töörühm, Märt Moll, ELVL nõunik
- Keskkonna ja maaküsimuste töörühm, Irja Alakivi, ELVL nõunik
- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töörühm, Henri Pook, ELVL IKT spetsialist-projektijuht
- Seisukoha kujundamine Riigikogu menetluses oleva Jäätmeseaduse eelnõu (495SE) osas. Irja Alakivi, ELVL nõunik
- ELVL lõimumise töörühma koosseisu kinnitamine. Jan Trei, ELVL asedirektor, Hille Ilves, ELVL nõunik
- Valitsuskomisjoni ja ELVL eelarveläbirääkimiste töörühmade koosseisude muudatused. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
- CLLD/LEADER multifondide töögrupi ettepanek ELVL-le ühiste kavatsuste kokkuleppes osalemiseks kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamiseks Euroopa Liidu erinevate struktuuri- ja investeerimisfondide toel (tööversioon lisatud). Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
- Seisukoha kujundamine EL struktuurivahendite 2021-2027 perioodi kaaluka mõjuga üldtingimuste EL poolsete ettepanekute osas. Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
- Seisukoha kujundamine Ruumiloome ekspertrühma lõpparuande eelnõu osas. Angelika Kallakmaa-Kapsta, liidu esindaja ekspertrühmas, Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor,
- ELVL 2018. aasta eelarve muudatus - projektipõhiste toetuste lisandumine. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor, Ene Millert, raamatupidaja
- Informatsioon ELVL ja liidu liikmete IKT valdkonna koostöö ja ning finantseerimismehhanismide aruteludest. Henri Pook, ELVL IKT spetsialist-projektijuht
- Rahandusministeeriumi ja omavalitsusliitude poolt sõlmitud lepingu nr 1.9-8/707, sõlmitud 16.05.2016, lisa (RAM, RMIT, ELVL koostöö) kooskõlastamine. Henri Pook, ELVL IKT spetsialist-projektijuht
- Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2019. aasta liikmemaksu kinnitamine. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
- ELVL taotlus ja läbirääkimised, Tallinnas Roosikrantsi 12 kinnistu tasuta üleandmiseks ELVL-ile – käsitluste hetkeseis. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
- Seisukoha võtmine ELVL büroo asukoha variantide osas. Ott Kasuri, ELVL arendusjuht, Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
- ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 09. oktoober 2018). Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees
- Muud küsimused ja informatsioonid:
- Korruptsioonivastase seaduse rakendamine kohalikes omavalitsustes - huvide konflikti küsimused. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
- Informatsioon III Omavalitsuspäevast – 28.09.2018, Narva. Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
Päevakorrapunkt 1
„Uus ajastu?" kohalike omavalitsuste finantsvaldkonnas
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi tegi ettekande, milles käsitles omavalitsuste tulubaasi.
Aastatel 2014-2018 on omavalitsustes olnud kiire kulude kasv (tööjõukulud üle 40% , majandamiskulud ja antud toetused pea-aegu 30%). KOV töötajate palk on jõudnud järgi Eesti keskmise palga kasvule. On potentsiaali jooksvate kulude kasvatamiseks (teenused).
KOVide lõikes on erinevusi põhitegevustulude ja -kulude vahes. Selle aasta lõpuks eeldame, et põhitegevustulud ületavad kulusid pea 16% (tavapärane oleks 10%). Ehk rahasse arvutatult näitab see, et 80 miljoni € ulatuses oleks omavalitsustel sel aastal olnud võimalik teha rohkem jooksvaid kulutusi sh oma elanikele rohkem toetusi pakkuda, rohkem teenuseid kättesaadavamaks teha.
Jõukamatel omavalitsustel on tulukus kasvanud, on tekkinud jooksev ülejääk.
Sotsiaalse kaitse osatähtsus on viimastel aastatel langenud, mitte kasvanud KOVide väljaminekutega samas tempos.
Omavalitsuste investeerimisvõimekus on oluliselt kasvanud. Kui perioodil 2014-2016 kulutasid KOVid investeeringuteks kokku ligemale 200 miljonit € aastas, siis 2017 valimistega seoses tõusis tase pea 400 miljoni euroni. Edaspidi me ootame, et valimistega saavutatud investeerimistase ei lange vaid kasvab veel edasi, mida toetavad nii välisvahendite kasv kui KOVi enda omafinantseeringu võimekuse kasv. Eeldatavasti vajab tulevikus omavalitsus vähem välisvahendeid selleks, et vajalikud investeeringud ära teha.
Kui 2009. a oli KOVide netovõla koormus 46%, siis selle aasta lõpuks on see 26% ehk päris palju langenud. Kui 2009.a oleks KOVil läinud 8 aastat, et laen põhitegevuse tulude arvelt tagasi maksta, siis täna võiks kahe aastaga kõik ära maksta.
Tulude kiire kasv veab KOVid ülejääki, mis on viimased aastad aina kasvanud. Selleks aastaks ootame omavalitsustelt kõige suuremat ülejääki üleüldse, mis võib ulatuda pea 100 miljoni euroni ja pigem jääb kestma või kasvab veel ehk ei jõua nii kiiresti kuludesse ja prognoosime, et pigem 2020 tekib KOVidele väike defitsiit.
Meie ebakindlus prognoosi tegemisel on, et kui omavalitsustel jääb niipalju raha üle jooksvast tegevusest, oleks omavalitsustel võimekust investeerida rohkem, aga eks seda näitab aeg.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 2
Seisukoha kujundamine Valitsuskomisjoni ja ELVL eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli osas:
- Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm
- Hariduse ja noorsoovaldkonna töörühm
- Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm
- Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm
- Transpordi ja teede töörühm
- Keskkonna ja maaküsimuste töörühm
- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töörühm
Kuulati Jüri Võigemasti sissejuhatust, kes tegi ülevaate läbirääkimiste protsessist.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.
Tulenevalt sellest, et veebruaris moodustati ühtne omavalitsusliit (ELVL), siis seekord on läbirääkimised veidi erinevad, sest oleme esitanud nii vana kui juba uue koosseisu ettepanekuid. ELL ettepanekud RES 2019-2021 osas esitasime jaanuari lõpus, ELVL esitas mais ettepanekud läbirääkimisteks 2019. aasta riigieelarve küsimustes.
Läbirääkimiste vaheprotokoll allkirjastati 20. aprillil 2018.
ELVL läbirääkimiste valdkondlikud töörühmad on tööle hakanud ja arutanud ettepanekuid eelarveläbirääkimisteks, töörühmade koordinaatoriteks on büroo töötajad.
Lõpp-protokoll allkirjastatakse septembri lõpus, tabelitesse on valdkondade kaupa kantud omavalitsusliidu ettepanekud ja ministeeriumite seisukohad, kokkulepped ja eriarvamused lisatakse tabeli viimasesse lahtrisse. Liidu ettepanekud esitatakse kahes osas, fiskaalse mõjuga ettepanekud ja täiendavad ettepanekud, mis on esitatud Lisas 1, milles on ülevaade valitsuskomisjoni ja ELVL läbirääkimistest ning täiendavate ettepanekute aruteludest.
Läbirääkimiste lõpp-protokoll edastatakse allkirjastatuna Vabariigi Valitsusele, kes esitab selle koos 2019. aasta riigieelarve eelnõuga Riigikogule.
Kuna sügisene majandusprognoos avalikustatakse alles täna, siis büroo sooviks nende numbrite
põhjal tabelites täpsustused sisse viia.
Sõna said töörühmade koordinaatorid, kes tutvustasid liidu poolseid ettepanekuid valdkondade kaupa RES 2019-2022 ja 2019. a eelarvete osas. Kuna materjalid on töörühmades läbi arutatud ning ka Liidu liikmetele saadetud ja need on väga mahukad, siis annavad koordinaatorid ülevaate KOVidele olulisematest punktidest.
- Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm
Alates 2010. aastast on riigieelarve tulude kasv jätkuvalt kiirem kui KOV tulude kasv. Samal ajal riiklike maksude (käibemaks, aktsiisid) tõusudega alates 2009. aastast on suurendatud teadlikult ka omavalitsuste kulu, mis on mõjutanud oluliselt KOV põhiteenuste osutamist ja teenuste kvaliteeti.
Liidu soov on tasandusfondi taastamine 2009. aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taastamisega.
Jätkatakse läbirääkimisi, et kokku leppida vahendite tulubaasi üleandmise tingimused, samuti dividendide tulu pealt makstava tulumaksu osaliseks eraldamiseks kohalikele omavalitsustele ning rahvastikuregistri seaduse rakendamise teemal.
- Hariduse ja noorsoovaldkonna töörühm
2019.aasta üldhariduskoolide pidamise toetuse kasv täpsustatakse hiljemalt 26.novembriks 2018.
Läbirääkimisi jätkatakse tugiteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks, õpetajate täiendkoolituse vahendite süsteemseks planeerimiseks, hariduse rahastamismudeli väljatöötamiseks ning õpilaskodude
toetuse riigieelarvest suurendamise teemadel.
Eriarvamuseks on riigipoolne toetus tervisliku koolilõuna pakkumiseks võrdsetel alustel ja ulatuses riigi üldhariduskoolidega. Ministeerium katab riigikoolide koolilõuna kulud kulupõhisena. Teistele üldhariduskoolidele eraldab riik koolilõuna toetust, seega toimub ebavõrdne kohtlemine, mida ei saa aktsepteerida.
Üldhariduskooli õpetajate palgakasv on ühine prioriteet. Selleks tuleb riigieelarves ette näha täiendavad vahendid.
- Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm
Liidu poolne ettepanek on jätkata läbirääkimisi, et suurendada vahendeid ujumise algõpetuse
läbiviimise kulude katmiseks. Samuti tuleks vaadata üle toetuse eraldamise põhimõtted (nt
arvestades transpordikulude kasvu).
Kui Liidu poolne ettepanek oli, et riik tagaks järjepideva tegevustoetuse KOVidele laulu- ja tantsu
peotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas, siis toetus jääb esialgu 2018. a tasemele.
Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist. Oodatakse läbiviidava rahvatantsurühmade ja
rahvamuusikakollektiivide ning kooride ja orkestrite rahastamismudeli analüüsi tulemusi.
Läbirääkimisi jätkatakse.
Taotlesime, et riik kavandaks jätkuvalt vahendeid maakondade spordikeskuste toetamiseks
riigieelarvest. Aastatel 2019-2022 toetab riik regionaalsete tervisespordikeskuste programmi
mahus 2,4 milj eurot.
- Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm
Kõigi töörühmas käsitletud teemade osas jätkatakse läbirääkimisi sh toetusfondi osas.
Tagada erihoolekandeteenuste, sh igapäevaelu toetamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse,
toetatud elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse kättesaadavus ja piisav rahastamine.
Näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või
Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahenditest.
Eraldada toetusfondi kaudu KOVidele vahendid eestkostetöö rahastamiseks.
Teostada KOVidele pandud uute ja täiendatud ülesannete maksumuse selgitamiseks 01.01.2016
jõustunud SHSi analüüs ning töötada välja süsteem KOVide tulude täiendamiseks lisandunud
ülesannete kulude katteks.
- Transpordi ja teede töörühm
Senini kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite maht ei ole piisav ning on võrreldes riigi teedele eraldatavate vahendite mahuga ebaõiglane. Taotleme teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist.
Jätkatakse läbirääkimisi võimaluse üle eraldada toetust kohalikele omavalitsustele ühenduse pidamiseks nende haldusterritooriumi osaks olevate väikesaartega.
Alustada teehoiu toetuse jaotuse arvestuse uue metoodika väljatöötamist kaasates omavalitsuste
eksperte.
- Keskkonna ja maaküsimuste töörühm
Jäätmehoolduse arendamiseks jätkatakse läbirääkimisi, et kokku leppida vahendite KOV tulubaasi üleandmise tingimused.
Jätkuvalt on vajadus katta riigieelarvest Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamise kulud, selleks et ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja tagada kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimine.
Läbirääkimisi jätkatakse ka selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade
eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid.
Võõrandada KOVidele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud
arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks.
- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töörühm
IKT töörühma koordinaator Henri Pook palus juhatuselt ja volikogult eraldi toetust järgmisele ettepanekule, mis esitatakse Rahandusministeeriumile.
Leppida omavalitsuste infotehnoloogia keskseks koordineerimiseks ja kompetentsi suurendamiseks kokku organisatsiooni ja tegevuste jätkusuutlik rahastamismudel riigi ja omavalitsusliidu vahel. Omavalitsuste infotehnoloogia keskseks e-teenuste arendamiseks ja koordineerimiseks pikendatakse riigieelarvelise eraldise lepingut nr 1.9-8/707 Rahandusministeeriumi (RAM) ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) vahel järgnevatel tingimustel.
Lepingu kehtivus aastatel 2019-2022:
Riigihalduse minister 2019. a: 125 000 EUR
Riigihalduse minister 2020. a: 100 000 EUR
Riigihalduse minister 2021. a: 75 000 EUR
Riigihalduse minister 2022. a: 50 000 EUR
Eesti Linnade ja Valdade Liit kohustub alates 2020. a kuni 2022. a finantseerima keskvalitsuse poolt vähendatavat osa minimaalses mahus nii, et tagatud on KOV IKT baaseelarve finantseerimine kokku 125 000 EURi aastas.
Selgitus: Omavalitsuste infotehnoloogia arenduskeskuse loomiseks ja tegevuste toetamiseks sõlmiti 16.05.2016 kolmepoolne koostööleping RAMi ning EMOL/ELL vahel. Valitud strateegia on õige ning vajalik on tagada omavalitsuste IKT valdkonna keskne koordineerimine ja arendamine perspektiiviga vähemalt kuni 5 aastat. Vajalik oleks jätkuvalt tagada IKT kompetentsikeskuse olemasolu omavalitsusliidus koos püsiva rahastusega ning suurendada omavalitsuste enda algatust, vastutust ja osakaalu omavalitsuste IKT arendamises.
Eesmärk pole, et Liit hakkaks igal aastal rohkem toetama IKT kompetentsikeskust vaid loodame RAMiga saada sellise kokkuleppe, et finantseering tuleks riigieelarvest infosüsteemide endi arendamiseks ehk konkreetsete projektidena, mis toovad otsest kasu.
IKT töörühm leidis, et need eespool väljapakutud numbrid läbirääkimisteks on sellised ja need võiks Liidu volikogu otsuse vastuvõtmisel kinnitada.
OTSUSTATI: Toetada IKT töörühma ettepanekut ja nõustuda Rahandusministeeriumiga sõlmitud IKT-koordineerimistegevuste riigieelarvelise toetuse lepingus nr 1.9-8/707 toodud tegevuste jätkamiseks omavalitsuste infotehnoloogia keskseks e-teenuste arendamiseks ja koordineerimiseks eelpool nimetatud tingimustel.
IKT valdkonna osas on läbirääkimiste lõpp-protokolli esitatud ka järgmine ettepanek:
Keskvalitsuse poolt väljaarendatud omavalitsuste kesksed infosüsteemid KOVTP, KOVMEN, RPIS, VOLIS ja „Anna Teada!" rakenduste üleandmine ELVL-ile.
Üleandmise tulemusel muutuks ELVL kui omavalitsusi esindav organisatsioon juhtivaks kesksete uute arenduste tellijaks ja teostajaks vastavalt omavalitsuste soovidele. Suureneks ELVL roll omavalitsuste infotehnoloogia kesksel arendamisel. Omavalitsused saavad paremini suunata arenduste tellimist ja teostust läbi enda esindusorganisatsiooni (ELVL).
OTSUSTATI: Volitada ELVL poolset eelarveläbirääkimiste delegatsiooni valitsusdelegatsiooniga läbi rääkima lõpp-protokolli täpsustamise osas ning volitada juhatuse esimeest allkirjastama lõpp-protokolli.
Päevakorrapunkt 3
Seisukoha kujundamine Riigikogu menetluses oleva Jäätmeseaduse eelnõu (495SE) osas
Eelnõu 495 SE on Riigikogu menetluses juba 2017. a lõpust. Liidu poolt oleme arvamusi ning ettepanekuid esitanud kirjalikult ning käinud ka Riigikogu keskkonnakomisjonis neid kaitsmas.
Eelnõuga on olnud mitmeid keerukusi, Keskkonnaministeerium on menetlemise käigus väitnud üht, aga sisse on toodud põhimõttelisi muudatusi.
Hetkel koostamisel olevas kirjas Riigikogu keskkonnakomisjonile kordame veelkord põhimõttelist laadi ettepanekuid, mis ei kajastu Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud eelnõu sätetes ega muudatusettepanekutes ning ühtlasi avaldame oma arvamuse Keskkonnaministeeriumi täiendavate ettepanekute kohta.
Muuhulgas kordame oma põhimõttelist ettepanekut, mille kohaselt näeme vajadust taastada kohalikele omavalitsustele õigus korraldatud jäätmeveo alternatiivseteks võimalusteks, ehk toimimise erinevate mudelite valikuks ja rakendamiseks.
Eelnõu, ka Keskkonnaministeeriumi muudatusettepanekute kohaselt, jääb kehtiva korraldatud jäätmeveo mudeli, ehk riigihangete seaduse kohase kontsessioonilepingu mudeli juurde ja muid võimalusi kohalikele omavalitsustele ei sätesta.
Kohalikel omavalitsustel peab olema õigus valida elanikele parim ja kohalikele oludele sobivaim jäätmehooldemudel, et tagada jäätmehoolde tulemuslikkus ja ringmajandusele üleminek.
Jäätmehoolduse (sh korraldatud jäätmeveo) puhul ei ole tegemist lihtsalt tegutsemisega teenuste- või kaubaturul, vaid jäätmehoolduse korraldamise avalik huvi ja eesmärk on tagada keskkonna seisundi ja tervisliku elukeskkonna säilitamine.
Kuna käitluskohale tasu maksjaks on kohalik omavalitsus ise (mitte jäätmete vedaja), siis ei ole vedajal põhjust jäätmeid valesse kohta viia. Kohalik omavalitsus saab käitluskohalt jäätmete üleandmise kaaluraportid ning ühtlasi kontrollitakse jooksvalt, kas jäätmed toodi käitluskohta õigest piirkonnast.
Jäätmeveo korraldamiseks on seaduse tasandil jäetud sisuliselt vaid üks valik: kohaliku omavalitsuse üksus peab iseseisvalt või koostöös teiste kohalike omavalitsustega korraldama teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.
Kohalikele omavalitsustele tuleb anda senisele korraldusele täiendavalt võimalus jäätmeveo korraldamiseks omavalitsuse keskselt, mida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõige 1 võimaldab.
Omavalitsuskeskse korraldatud jäätmeveomudeli korral on võimalik optimaalsemalt planeerida logistikat ja arengut ning jäätmevoogude üle arvestust pidada; tagada kõigi jäätmevaldajate liitumine, nende nõustamine, teavitamine; on võimalus pakkuda ühtset jäätmeveoteenust, mille puhul elanikel ei ole vaja pärast iga hanke läbiviimist uue vedajaga lepingut sõlmida; suureneb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimalus siseneda jäätmeveoturule, kuna puudub vajadus suurteks alginvesteeringuteks kliendiarveldussüsteemi loomiseks ja kokkulepeteks jäätmekäitlejatega; võimalus paremini teostada järelevalvet, kuna omavalitsusel on ajakohane ja vahetu teave jäätmeveo toimimisest ja jäätmeveoga liitunutest. Jäätmevedajad leitakse ning jäätmekäitluskohad määratakse ka omavalitsuskeskse jäätmehooldemudeli korral riigihangetega.
OTSUSTATI: Nõustuda esitatud ettepanekutega ja edastada ELVL arvamus Riigikogu keskkonnakomisjonile ning Keskkonnaministeeriumile.
Päevakorrapunkt 4
ELVL lõimumise töörühma koosseisu kinnitamine
Kuulati Jan Trei informatsiooni lõimumise töörühma moodustamisest. Töörühma moodustamise vajadus ja osalemine eelarveläbirääkimiste protsessis sündis Kultuuriministeeriumi ettepanekust kaasata omavalitsusi ….
Omavalitsused on oma nõusoleku töörühma töös osalemiseks andnud ning ettepanek on lõimumise ELVLi-poolne töörühm moodustada järgmises koosseisus:
1. Kaarel-Mati Halla, Tallinna Linnakantselei Linnasekretäri büroo koordinatsioonijuht
2. Urve Luht, Lääne-Harju vallavalitsuse noorsoo- ja kultuurispetsialist
3. Veikko Luhalaid, Narva-Jõesuu Linnavolikogu esimees
4. Madis Lepajõe, Tartu abilinnapea
5. Eve East, Toila vallavanem
6. Helle Kahm, Saaremaa abivallavanem
7. Tarmo Tammiste, Narva linnapea
8. Anneli Rants, Sillamäe hariduse- ja kultuuriosakonna juhataja
9. Kalmer Sarv, Valga abivallavanem
10. Einar Vallbaum, Viru-Nigula vallavanem
11. Andrea Eiche, Lüganuse vallavanem
12. Karro Külanurm, Põltsamaa abivallavanem
Büroo poolseks töörühma koordinaatoriks jääb Jan Trei.
OTSUSTATI: Kinnitada ELVL poolne lõimumise töörühma koosseis vastavalt esitatud nimekirjale.
Päevakorrapunkt 5
Valitsuskomisjoni ja ELVL eelarveläbirääkimiste töörühmade koosseisude muudatused
Erinevatel põhjustel on eelarveläbirääkimiste töörühma liikmed avaldanud soovi tagasi astuda ning tulenevalt sellest on töörühmade koordinaatorid teinud ettepanekud nimetada uues töörühmade liikmed. Muudatused tehakse: töö-, sotsiaal- ja tervise töörühmas; hariduse- ja noorsoovaldkonna töörühmas; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töörühmas; transpordi- ja teede töörühmas.
OTSUSTATI: Kinnitada muudatused läbirääkimiste valdkondlike töörühmade koosseisudes vastavalt esitatud lisale.
Päevakorrapunkt 6
CLLD/LEADER multifondide töögrupi ettepanek ELVL-le ühiste kavatsuste kokkuleppes osalemiseks kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamiseks Euroopa Liidu erinevate struktuuri- ja investeerimisfondide toel (tööversioon lisatud)
Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni CLLD/LEADER multifondide töögrupi ettepanekust.
Liidu liikmetele on ühiste kavatsuste kokkuleppe tööversioon välja saadetud. ELVL teadmata ja Eelnevat ettepanekut tegemata on kokkuleppesse sisse kirjutatud ELVL nimi.
LEADER on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on tuua otsustustasand kohalikule elanikule lähemale ning arvestada paremini piirkondlike eripäradega. LEADER toimib avaliku, era- ja kolmanda sektori partnerluses loodud kohalike tegevusgruppide kaudu, mis viivad ellu piirkondlikke kohaliku arengu strateegiaid. Eestis tegutseb 26 LEADER tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma, mis katavad 99,9% maapiirkondadest. Maaelu arengukavas aastateks 2014–2020 on LEADER-meetmele nähtud ette 90 miljonit eurot ja kalanduspiirkondadele ligi 26 miljonit eurot. Euroopas on LEADER programmi rakendatud 26 ja Eestis 12 aastat.
Ühiste kavatsuste kokkuleppe viimane punkt ütleb: Kutsume üles Eesti Riigikogu ja Eesti Vabariigi Valitsust toetama kogukonna juhitud kohaliku arengu metoodikat ja võtma kasutusele multifondid kohalike arengustrateegiate elluviimiseks perioodil 2021–2027.
Samuti märgitakse kokkuleppes, et kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamiseks on vaja senisest suuremat sidusust regionaal- ja sotsiaalpoliitikaga ning võimaldada lisaks Euroopa Põllumajandusfondile ja Kalandusfondile kasutada kohalike arengustrateegiate elluviimiseks Euroopa Sotsiaalfondi ja Regionaalarengufondi vahendeid ehk multifondide lähenemist.
Veel on kokkuleppes - selleks, et kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamine oleks kõigi osapoolte jaoks võimalikult lihtne ja tulemuslik, on vaja luua riigi tasandil ühtne tegevuskava, lihtne reeglistik ja võimalusel fondide-ülene fond või eraldis.
Toimus arutelu. Milline on see kohaliku arengu metoodika? Maaelu arengu fondist eraldati LEADERile teatud kogus rahalisi vahendeid ja nende kasutamiseks koostati LEADERi piirkondlikud arengustrateegiad, mis ei ole aga samad kui KOV arengukavad.
Kohalikud omavalitsused toetavad maaelu arengut kuid multifondide temaatika on „toores".
Praegu on LEADER fond korraldatud selliselt, et maakonnalinnad ei kuulu LEADER gruppi. Pärast haldusreformi on välja kujunenud hoopis teine geograafiline situatsioon, millest me üldse räägime tänases kontekstis? Kuidas multifondide puhul raha eraldatakse, kes on kes selles struktuuris otsustajateks ja kes toetuse saajateks?
Tiheasustusalad ei olnud enne ega ole praegu LEADERi liikmed.
Praktikas eraldatakse LEADERist raha ka ettevõtetele, MTÜdele, SAle ning FIEdele, aga kaasfinantseerimist tullakse küsima KOVilt. KOVil on oma arengukava, millesse saab esitada ettepanekuid, LEADERil aga oma arengukava, mis eksisteerib paralleelselt. Sellelt pinnalt tekivad vastuolud, mis vajaks läbirääkimist, et kas ja millistel tingimustel oleks omavalitsustel võimalik osaleda.
Oli ka arvamusi, et ühiste kavatsuste kokkuleppe peaks ELVL allkirjastama. Siis oleks hea alustada riigiga läbirääkimisi. Et LEADER on KOVidele lähemal, toimib kolme osapoole koostöös ja KOV on selles kõige tugevam osapool. LEADERi poolt raha jagamine ei vähendaks kuidagi Eestisse tulevaid struktuurivahendeid ega viiks neid ära, küsimus on selles, kes seda otsustab ja kuidas seda jagab. Mis valdkondade ja tegevuste jaoks kuskile piirkonda raha läheb, toimuks nagu varem LEADERi maakonna arengukava osas. Võetakse vastu LEADER määrus, mis ütleb ära, millised tegevused on abikõlbulikud.
Arutelude kokkuvõtteks otsustati, et kuna täna puudub multifondide küsimuses teadmine, mis Liidu poolt kokkuleppega nõustumine võib kaasa tuua, siis me sellekohast otsust ei saa vastu võtta.
Kui saame täiendavat informatsiooni, siis arutame teemat Liidu liikmetega ning EL 2021-2017 perioodi struktuurivahendite kasutamise kavandamise protsessis osalevate erinevate osapooltega tasakaalustatud seisukoha kujundamiseks.
ELVL on moodustanud Euroopa Liidu 2021-2027 programmiperioodi kavandamise (ehk struktuurivahendite) töörühma, milles on võimalik ka multifondide temaatikat arutada.
OTSUSTATI: Toetame jätkuvalt LEADER liikumise põhimõtet. Suuname multifondide teema EL 2021-2027 programmiperioodi kavandamise (struktuurivahendite) töörühma arutelude jätkamiseks.
Päevakorrapunkt 7
Seisukoha kujundamine EL struktuurivahendite 2021-2027 perioodi kaaluka mõjuga üldtingimuste ja ELVL poolsete ettepanekute osas
Kuulati Ott Kasuri informatsiooni ELVL võimalikest seisukohtadest EL struktuurivahendite 2021-2027 perioodi kaaluka mõjuga üldtingimuste ELVL poolsete ettepanekute osas.
Kaaluka mõjuga ettepanekud on töörühmas läbi arutatud selle info põhjal, mida oleme saanud Rahandusministeeriumist.
Ettepanekud:
- Kohalike omavalituste poolt kaasfinantseeritavate projektide rahastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et omaosaluse määr on kuni 15%. Mitte nõustuda EL Nõukogu poolt pakutava omaosaluse määra ettepanekuga 45 %, mis on liiga järsk tõus linnadele ja valdadele.
- Käibemaks tuleks lugeda abikõlbulikus kuluks. Juhul, kui seda ei tehta , siis oleks vaja riigisisest kompenseerimismehhanismi omavalitsustele käibemaksukulude katmisel.
- Peame oluliseks EL struktuurivahendite jaotuse kavandamisel lähtumist kohalike omavalitsuste ja maakondlike omavalitsusliitude poolt koostaud maakondlikest arengustrateegiatest 2035+.
- Peame oluliseks Regionaalarengu vajadustega arvestamist, mis on olulised nii linnalistele piirkondadele kui maapiirkondadele.
- Peame oluliseks linnaliste piirkondade maakondlike tõmbekeskuste ja maapiirkondade arenguvajaduste määratlemist partnerlusel riigiga.
- Peame oluliseks infrastruktuuri loomist elu – ja ettevõtluskeskkonna edasiarendamisel. Eelkõige teed ja teede seotud taristu, sotsiaalse infrastruktuuri st eelkõige tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuste toimimise tagamiseks. Linnapiirkondade ja tõmbekeskuste ühendamiseks kiire lairiba ühendustega ja kaasaegseks ühistranspordiks vajaliku taristuga.
Toimus arutelu. Tehti ettepanekuid. Punkti 1. osas tehti ettepanek, et omaosaluse määr võiks olla kuni 25%. Punktid 3. 4. ja 5. sõnastada ühe punkti alla ning lühemalt. Punktis 6. asendada väljend „linnapiirkondade ja tõmbekeskuste" sõnaga „Eesti".
OTSUSTATI: Bürool vormistada täpsustatud ettepanekud ning esitada ELVL poolsed ettepanekud Rahandusministeeriumile.
Päevakorrapunkt 8
Seisukoha kujundamine Ruumiloome ekspertrühma lõpparuande eelnõu osas
Liidu juhatus ja volikogu on 2018. aastal mitmel korral arutanud ruumiloome temaatikat ning edastanud Riigikantseleile kirjalikult liidu poolseid seisukohti tulenevalt kohaliku omavalitsuse autonoomia, sh planeerimisautonoomia põhimõtte toimimise tagamise vajadusest lähtudes.
Seisukohtade kujundamisel on ELVL lähtunud Eesti Vabariigi Põhiseaduse põhimõttest, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel, iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus hõlmab ka planeerimistegevust, st - kohaliku omavalitsuse planeerimisvõim hõlmab muuhulgas territoriaalplaneerimist, sh üldplaneeringute, eriplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise korraldamise õigust. Kohalik omavalitsus on pädev täiendava volitusnormita otsustama iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus.
ELVL juhatus ja volikogu ei ole nõus kohalike omavalitsuste autonoomia, sh planeerimisautonoomia piiramise ning ametkondliku administreerimise suurendamise suunas kallutavate taotlustega, mis paraku on kujunenud ruumiloome ekspertrühma lõpparuande ning selle pinnal kavandatavate edasiste tegevuste põhisisuks.
Ruumiloome kvaliteedi paranemist ei ole võimalik saavutada ametkondliku ehk ministeeriumite või Riigikantselei juurde loodavate täiendavate administratiivsete struktuuride loomise võimendamisega.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ning esitada veelkord Riigikantseleile ja ruumiloome ekspertrühmale ELVL seisukohad.
Päevakorrapunkt 9
ELVL 2018. aasta eelarve muudatus - projektipõhiste toetuste lisandumine
ELVL juhatuse 3.04.2018. a koosolekul otsustati võtta EMOLilt üle sihtotstarbelised riigieelarveliste toetuste lepingud allpool loetletud mahus konkreetsete tegevuste teostamiseks. Projektipõhiste toetuste teemat käsitleti samuti 12.06.2018.a juhatuse koosolekul.
5000 eurot – anda välja III Omavalitsuspäevaks II Kogumik „Eesti kohalik omavalitsus ja
liidud 100"
14 000 eurot - korraldada ja viia läbi III Omavalitsuspäev Narvas
Eelnimetatud sihtotstarbelised summad on laekunud ELVL arvele ja neid kasutatakse vastavalt sihtotstarbele.
OTSUSTATI: Suurendada ELVL 2018.a eelarvet sihtotstarbeliste tegevustulude ja tegevuskulude võrra, mahus 19 000 eurot. Raamatupidamisel teha kanded vastavates kontogruppides.
Päevakorrapunkt 10
Informatsioon ELVL ja liidu liikmete IKT valdkonna koostöö ja ning finantseerimismehhanismide aruteludest
Kuulati ELVL IKT spetsialist-projektijuht Henri Pooki informatsiooni.
Riigieelarvelise toetuse lepingu osas, mida käsitleti päevakorrapunkti 2.7 all, otsustati rahastus-skeemiga nõustuda.
IKT Kompetentsikeskuse eelarve on üks osa ELVL eelarvest. Kui kompetentsikeskuse töömaht suureneb, siis vajaduspõhiselt võetakse juurde spetsialiste, kes hakkaksid tegelema KOVidega – küberturve, KOV registrite ja muus osas, et katta KOVide vajadusi üle Eesti.
IKT töörühma esialgne nägemus: KOV-de omaosalused struktuurifondidest taotletavates projektides (tavaliselt 15%) - kogutakse kokku ELVL poolt, KOVe teavitatakse tegevuskava põhiselt neid puudutavast projektist ette vähemalt 1,5 a enne projekti algust, et nad saaksid planeerida seda kulu eelarvetesse ning esitleda volikogus. KOVidele, kes ei osale ette teavitatud projektide kaasfinantseerimises, kuid soovivad hiljem projektiga liituda, on see võimalik, kuid selleks nähakse ette liitumistasu, millest kaetakse KOVi liitumisega seotud kulud ning lahendusega seotud hilisemate väikearenduste kulusid samas suurusjärgus, mis oli projekti hõlmatud KOVide omaosalus. Teema arutelu töörühmas jätkub.
Projektides, mida ei finantseerita struktuurifondidest, aga on mõistlik hankida keskselt läbi ELVLi, omaosalused arvutatakse: a) ühisosa (võrdne kõigile) b) eriosa (ühe KOV spetsiifiline vajadus).
KOVides tihedama koostöö tagamiseks on hiljemalt 2020. a vajalik käivitada erinevaid (finants, personal, haridus (haldamine), avalike teenuste arendamine (sh e-teenused), taristud, GIS, jne) valdkondlikke ja tootepõhiseid töögruppe, mille tegevuse finantseerimiseks (sh töögrupi tulemuspõhine juhtimine) on vajalik ette näha täiendav (tulemuspõhine) finantseerimine töögruppide juhtidele. Tootegruppide põhised koostööd toimuvad sünergia (tekke) põhiselt, kompetentsikeskus näeb ette selleks infokanalid (aktiveeritakse veebifoorum ning luuakse Git-i koodiharud) ning toetab (ruumid, nõustamine) aktiivseid kujunevaid töögruppe.
Täpsem finantseerimismudel kirjeldatakse KOV IKT strateegia 2019-2023 tegevuskavasse, mille kinnitab ELVL juhatus ja volikogu.
IKT töörühma kohtumisel Rahandusministeeriumis 9.08.2018. a tehti ELVLile ettepanek võtta riigi poolt KOVidele loodud tarkvarade õigused üle ELVLile (VOLIS, KOVTP, KOVMEN, RPIS, Anna Teada). Täiendavalt saatis Rahandusministeerium informatsiooni aastatel 2014-2018 nendele infosüsteemidele tehtud tarkvaraarenduste maksumuste kohta. Töörühm analüüsis esitatud informatsiooni, arvestades lisanduvat tööjõu- ja tegevuskoormust ning vajadust KOV IKT strateegia põhiselt infosüsteeme kaasajastada vähemalt kuni aastani 2023, ning järeldas:
- Infosüsteemide VOLIS, KOVTP, KOVMEN, RPIS, Anna Teada õiguste vastuvõtmisel ELVLile saaks nõustuda tingimusel, et riik tagab eelarvest jooksva finantseerimise 150 000 eurot aastas väikearenduste teostamiseks, + 10% iga-aastaselt summa tõus (inflatsiooni kate).
- Nõustumisega seotud taotletav finantseering ei ole seotud infosüsteemide jooksvate halduskulude katmisega, mis tuleb teenusepakkujal tagada läbi kliendiga sõlmitavate lepingute.
- Nõustumisega seotud taotletav finantseering ei ole seotud nende arendustöödega, mida ELVL saab taotleda finantseerimiseks struktuurifondidest või on eraldi eraldisena ette nähtud ministeeriumi eelarvest seoses vajadusega teha infosüsteemides muudatusi väliste vajaduste tekkimise tõttu, nt X-Tee6, DHX, GDPR, ligipääsetavuse direktiivi nõuded, muudatused Riigiportaalis jmt.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 11
Rahandusministeeriumi ja omavalitsusliitude poolt sõlmitud lepingu nr 1.9-8/707, sõlmitud 16.05.2016, lisa (RAM, RMIT, ELVL koostöö) kooskõlastamine
Kuulati ELVL IKT spetsialist-projektijuht Henri Pooki informatsiooni.
Vajaduse koostööst tõstatas Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT) seoses nende juhitud ja RMITiga partnerluses oleva IKT taristute infosüsteemide turvameetmete süsteemi (ISKE) nõuetele viimise projektiga ning lepet näeb ette ka KOV IKT kehtiv strateegia. Läbirääkimistel täpsustati koostöölepingu sisu ning selle seoseid KOV IKT strateegiaga.
- Sõlmitakse Rahandusministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise kasutamise lepingu lisana või otse RMIT-iga.
- Kuna lahenduse serverite majutusteenust saab osutada projektitingimuste järgi vaid RMIT, siis selle olukorra ja vajaduse fikseerimine lepingusse saab sellist KOV valikut põhjendada. Kuna täisteenuse osutamise puhul RMIT konkureerib vabal turul teiste teenusepakkujatega ning projekt seda ei kitsenda, siis peab täisteenuse puhul KOV toimima Riigihangete seaduse kohaselt.
- Koostöölepe annab selgema aluse projektipõhiseks koostööks olukorras, kus RMIT on taotleja projektijuht ja ELVL esindab KOVe kui kliente.
- Vajadusel saab riigilt taotleda koostöölepingu projektis toodud tegevuste läbiviimiseks täiendavat rahastust.
RMIT iga koostöö – teha nendega eraldi leping pakkusid nad välja, minister oli nõus, et leping ministeeriumiga, kuna RAMiga meil leping – tuleb see eraldi selle lepingu lisa 8-ndana.
OTSUSTATI: Nõustuda lepingu sõlmimisega.
Päevakorrapunkt 12
Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2019. aasta liikmemaksu kinnitamine
ELVL põhikirja kohaselt kinnitab liidu liikmemaksu määramise alused Liidu üldkoosolek ning liidu volikogu kinnitab liikmemaksu omavalitsuste lõikes.
Seoses haldusterritoriaalse korralduse reformi ning Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ühiste kavatsuste kokkuleppest tulenevaga ühtse üleriigilise omavalitsusliidu saavutamise suunaga, kinnitas ELL volikogu 2017. aasta 12. septembril ühtse kohaliku omavalitsuse üksuste liidu liikmemaksud kõigi 79 kohaliku omavalitsuse lõikes.
Liikmemaksu määramise aluste kohaselt on aastane liikmemaksu suurus eurodes, arvestusega 1,3 ‰ (1,3 promilli ehk 0,13%) eelmisel aastal liidu liikme eelarvesse laekunud üksikisiku tulumaksu ja tasandusfondi summalt, kuid mitte rohkem kui +10% eelmise aasta liikmemaksu summa ja mitte vähem kui eelmise aasta liikmemaksu summa. St – liikmemaksu aluseks on kohaliku omavalitsuse tulud (tulumaks ja tasandusfond) ning liikmemaksule on seatud üldine aastase kasvu lagi, mis on max 10 %.
Üldkoosolek on andnud liikmemaksu alustega liidu volikogule võimaluse liikmemaksu kasvu ülemmäära kavandamisel arvestada üldise majandusarengu tausta tingimustega kohalike omavalitsuste tulubaasi osas. St – võimalik on kasvu ülemmäära rakendamisel arvestada eeloleva aasta üldise majanduskasvu prognoosi. Aastatel 2012-2018 on arvestatud liikmemaksu kasvu ülempiiriga 6 % ehk liikmemaksu aastase kasvu laeks on liiduvolikogu tasandil kokku lepitud kuni 6%.
Järgmise, so 2019. aasta liikmemaksu kasvu kavandamisel on volikogul samuti võimalik arvestada järgmise aasta majanduskasvu, sh tulumaksu kasvu prognoosiga.
Liidu 2018. aasta liikmemaks on välja arvutatud kõigile kohaliku omavalitsuse üksustele. (tabelis on toodud arvestus max +10% kasvu kohta ja ettepanekuna +6% kohta)
Rahandusministeerium prognoosib ka 2019. aastaks kohalike omavalitsuste tulubaasi
6-protsendilist kasvu.
Toimus arutelu. Pakuti välja erinevaid variante liikmemaksu aluste osas ning ühtlustamise osas.
Jõuti järeldusele, et kuna liikmemaksu alused kiitis heaks 2018. a veebruaris ELVL üldkoosolek, siis saaksime praegu hakata ette valmistama uut mudelit, mis hakkaks kehtima aastal 2020.
OTSUSTATI: Lõpetada 2019. a liikmemaksu I lugemine. Bürool töötada uus liikmemaksu arvutamise mudel (ühtne algoritm kõigi jaoks).
Päevakorrapunkt 13
ELVL taotlus ja läbirääkimised, Tallinnas Roosikrantsi 12 kinnistu tasuta üleandmiseks ELVLile – käsitluste hetkeseis
ELVL taotlus Roosikrantsi 12 kinnistu liidule üle andmiseks on Rahandusministeeriumile esitatud (ELVL kiri 23.05.2018 nr 1-7/122) ning taotlus on Rahandusministeeriumis töös.
25.06.2018 toimus Rahandusministeeriumis kohtumine riigihalduse ministriga, kus ühe teemana oli arutusel ka ELVL eelnimetatud taotlus. Ministeeriumi poolt esitati seisukoht, et kohalike omavalitsuste ühistegevusega seotud organisatsioonid, so ELVL ning HOL (Harjumaa Omavalitsuste Liit, kes on samuti Rahandusministeeriumilt Roosikrantsi 12 kinnistut tasuta HOL-ile üle andmist taotlenud) võiksid sõlmida eelkokkuleppe, mis kõnealuse hoone edasist ühist kasutust kajastaks.
Informatsiooni vahetamiseks ja konsultatsioonideks eelkokkuleppe teemal toimus kohtumine ELVLi ja HOLi büroode tasandil 02.07.2018.
ELVL tegevdirektori poolt esitati HOL-ile 03.07.2018 eelkokkuleppe eelnõu, koos palvega eelkokkulepet tegevjuhtide tasemel aktsepteerida. Eelkokkuleppega nõustudes oleks HOL aktsepteerinud Roosikrantsi 12 kinnistu üleriigilisele omavalitsusliidule üle andmise põhimõtet, millele võiksid järgneda, juhul kui Vabariigi Valitsus taotlusega nõustub, liitude ja teiste omavalitsuste ühistegevust korraldavate organisatsioonide kokkulepped hoone ruumide edasiseks kasutamiseks.
HOLi juhatuse liikmed arutasid operatiivselt ELVL ettepanekut allkirjastada 03.07.2018 saadetud eelkokkulepe ja asusid seisukohale, et pakutud sõnastuses ei ole HOLil kahjuks võimalik eelkokkulepet allkirjastada. Ühtlasi tegi HOL ELVLile 04.07.2018 ettepaneku kohtuda juhatuste tasandil ning arutada koostöövõimalusi ja kompromisse (võimalik kaasomand ning milline reaalosa jaotus) Roosikrantsi 12 kinnistu osas.
06.07.2018 pöördus ELVL tegevdirektor veelkord kirjaga HOLi juhatuse poole, et paluda eelkokkulepe näol tuge ja koostööd Roosikrantsi 12 kinnistu ELVLile üle andmise taotluse esitamisel.
09.07.2018 vastuskirjas, viidates HOLi juhatuses toimunud arutelule, rõhutab HOLi esimees veelkord ettepanekut HOLi ja ELVLi juhatuste kohtumiseks eesmärgiga arutada Roosikrantsi 12 kinnistu üleandmise teemat, sh edasiste suhete aluseks olevaid põhimõttelisi koostöövõimalusi ning asjaõiguslikke küsimusi.
Seega – praegusel hetkel on olukord selline, et lihtne ja operatiivne võimalus, saada eelkokkuleppe näol Harjumaa Omavalitsuste Liidu tuge Roosikrantsi 12 kinnistu ELVLile üle andmiseks, ei ole reaalne.
HOLi juhatuse poolene ettepanek ELVL ja HOL juhatuste tasemel kohtumiseks on endiselt jõus.
OTSUSTATI: Kohtuda Harjumaa Omavalitsuste Liiduga, et arutada endise Harju Maavalitsuse hoonetega seonduvat.
Päevakorrapunkt 14
Seisukoha võtmine ELVL büroo asukoha variantide osas
Tulenevalt vajadusest leida ELVL büroo tööks sobilikumad tööruumid, mis vastaksid paremini liidu ja liidu büroo koosseisu suurenemisest tingitud vajadustele, arutas ELVL juhatus bürooruumide valiku küsimust 08.05.2018 juhatuse koosolekul. Arutelu taustainfoks oli koostatud memo, kuhu oli koondatud kontsentreeritud info mitmetest pakkumisel olevatest bürooruumidest.
Arutelu käigus jäid edasisteks töövariantideks senises asukohas jätkamise variant ning kaks võimalikku uue asukoha varianti, so Roosikrantsi 12 (RKAS valduses olev endise Harju Maavalitsuse hoone) ning Järvevana tee 9 (Järvemetsa maja V korruse rendipinnad). Ühtlasi otsustas juhatus esitada ELVL poolt Rahandusministeeriumile taotluse Tallinnas, Roosikrantsi 12 asuva kinnistu tasuta üle andmiseks ELVLile.
OTSUSTATI: Büroo kolib Roosikrantsi tänavale, endise Harju Maavalitsuse majas pakutavale rendipinnale.
Päevakorrapunkt 15
ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 09. oktoober 2018)
OTSUSTATI: ELVL järgmine juhatuse koosolek toimub 9. oktoobril 2018 Tallinnas, algusega kell 13.00.
Päevakorrapunkt 16
Muud küsimused ja informatsioonid:
- Korruptsioonivastase seaduse rakendamine kohalikes omavalitsustes - huvide konflikti
küsimused.
Viimase aja sündmuste taustal on taas esile kergitanud vajadus enam teadvustada, üle- ja läbi rääkida igapäevaste kohapealsete tegevuste võimalused korruptsiooniohu vältimiseks. Sealhulgas on huvide konflikti vältimine üks lihtsamatest aga samal ajal olulistest korruptsiooniohu vältimise võimalustest.
Kohaliku omavalitsuste korralduse seadus[1] (§17 lg 5 ja 6) sätestab mõned lihtsad põhimõtted, mida igal volikogu liikmel on kindlasti põhjust teada, sealhulgas seda, et volikogu liige ei tohi osa
võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang. Toimingupiiranguid vaadeldakse omakorda korruptsioonivastases seaduses[2] sätestatu kohaselt.
Eelpool nimetatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Oluline on ka see, et vastav märge oleks selgelt fikseeritud volikogu istungi protokollis.
Korruptsioonivastases seaduse § 11 fikseerib toimingupiirangud järgmiselt: ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui:
·ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust
·huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
·ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Lisaks eeltoodule on nii trükisena kui ka elektrooniliselt kättesaadav Volikogu liikme käsiraamat[3], mis pakub nii uutele kui staažikamatele volikogu liikmetele esmavajaliku kontsentreeritud teabe volikogu liikmetele olulisest taustainformatsioonist. Volikogu liikme käsiraamat (lk 64-67) annab muude küsimuste kõrval kontsentreeritult selgitused ametiisikute huvide deklareerimise küsimustes, aga samuti leiab sealt viite just volikogudele suunatud Huvide konflikti käsiraamatule[4]. Huvide konflikti käsiraamatu eesmärgiks on aidata omavalitsustel nii teadvustada kui lahendada huvide konflikti võimalusi. Soovituste koostamisel on lähtutud soovist suurendada kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste teadlikkust huvide konflikti olukordadest.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
- Informatsioon III Omavalitsuspäevast – 28.09.2018, Narva.
III Omavalitsuspäev on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Tulenevalt Eesti I ja II Omavalitsuspäeva ettepanekutest võttis Riigikogu 29. mail 2018 vastu seaduse, millega 1. oktoober nimetati riikliku tähtpäevana omavalitsuspäevaks.
Narvas toimuva Omavalitsuspäeva programm koosneb konverentsist ning õhtusest vastuvõtust. Kavandatud on ka auhinna Aasta Tegu väljakuulutamine.
Täpsustatud programm ja korralduslik teave on Liidu liikmetele edastatud.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Taavi Aas Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija
[1] Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013006?leiaKehtiv
[2] Korruptsioonivastane seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017029?leiaKehtiv;