EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE JA VOLIKOGU
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 5
Tallinn, 11.12.2018.a, Hestia Hotel Europa, Paadi 5
Algus kell 11.00, lõpp kell 13.20
Koosoleku juhataja: Taavi Aas
Protokollija: Inga Köster
Koosolekul osales 40 ELVL volikogu liiget või nende asendusliiget, puudus 76 volikogu liiget või nende asendusliiget (registreerimislehed lisatud).
Juhatuse liikmetest osalesid: Taavi Aas, Mart Võrklaev, Tarmo Tammiste, Mihkel Juhkami, Margus Lepik, Siim Suursild, Pipi-Liis Siemann, Kurmet Müürsepp.
ELVL büroost osalesid: Jüri Võigemast, Tiina Üksvärav, Mailiis Kaljula, Hille Ilves, Jan Trei, Ott Kasuri, Ene Millert, Kalle Toomet, Krista Kupits, Inga Köster; Sirje Ludvig, Marliis Rettau.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Haridusvaldkonna väljakutsed ja võimalused - 2019 ja perspektiiv. Mailis Reps, haridus- ja teadusminister
2. Sidevõrgu üleriigilisest rajamisest. Taavo Randna, jaotusvõrgu ettevõtte Elektrilevi OÜ juhatuse liige
3. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2019. aasta liikmemaksu ja liikmemaksu töörühma koosseisu kinnitamine. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
4. Alutaguse valla pöördumine riigimaanteedel bussipeatuste väljaehitamise, remondi, hoolduse ja korrashoiu ning nõudepeatuste küsimuses. Tiina Üksvärav, ELVL nõunik, Märt Moll, ELVL nõunik
5. Omavalitsuste tagasiside MKM poolsele ettepanekule riigile kuuluvate kõrvalmaanteede üleandmiseks kohalikele omavalitsustele. Märt Moll, ELVL nõunik
6. Seisukoha kujundamine seoses Justiitsministeeriumi ettepanekuga ELVL-le kogukondliku kuriteoennetuse tugevdamise projekti koordineerimiseks Eestis (Norra ja EMP finantsmehhanismide toetuse vahendid Eestile). Jan Trei. ELVL asedirektor
7. PLATFORMA ehk kohalike ja piirkondlike omavalitsuste Euroopa arengukoostöö (arenguabi) platvormi tegevuse uuendamine. Toivo Riimaa, ELVL asedirektor
8. Liidu esindajate määramine CPMR (Conference of Peripheral Maritime Regions) Läänemere komisjoni täitevkomitees ja poliitika büroos. Toivo Riimaa, ELVL asedirektor
9. Omavalitsuste teavitustegevus valdade ja linnade infolehtedes. (Riigikontrolli aruanne Riigikogule 23.11.2018).
10. ELVL juhatuse ja volikogu koosolekute ajakava ettepanek 2019 aastaks. Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees, Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
11. ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 15. jaanuar 2019). Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees
12. Muud küsimused ja informatsioonid:
12.1. Ministeeriumite ja ELVL vahelise lõimumise valdkondliku läbirääkimiste töörühma moodustamisest. Jan Trei, ELVL asedirektor
12.2. Kultuuriministeeriumi „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022" määruse eelnõust. Hille Ilves, ELVL nõunik
12.3. Ettepanekute kavandamine ELVL 2020 eelarveläbirääkimisteks. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
12.4. XV Linnade ja Valdade Päevad 12.-13. veebruaril 2019 Hotell Viru konverentsikeskuses. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
Päevakorrapunkt 1
Haridusvaldkonna väljakutsed ja võimalused - 2019 ja perspektiiv.
Kuulati haridus- ja teadusministri Mailis Repsi ettekannet.
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on välja töötamas uut koolieelse lasteastutuse seadust. Ministeerium palub ka KOVidelt abi temaatika läbimõtestamiseks (õppekavad, lapse arengu ja erivajaduste jälgimine jm). Kevadeks soovib ministeerium koos oma partneritega analüüsiks kokku panna plussid ja miinused.
Siis selgub ka, millise mudeli järgi edasi tegutseda, milline oleks osalustasu (kas ühtlustada), või kuidas riik annab KOVidele raha, kas eraldised toetusfondi ja lastevanemate käest ei küsi või on muud valikud.
KOVid peaksid läbi arutama ja ütlema, millised on hoiakud, seisukohad ja kuhu suunda liikuda.
Põhihariduse puhul jäi pooleli arutelu õpetajate palkade üle andmisest KOVidele. Viimastel nädalatel on väga palju signaale tulnud koolidest ja õpetajate ametiühingutest, et KOVid eraldavad õpetajatele palgaraha alammääras, aga õpetajad ei saa kätte seda 20 protsenti tõusu, mis ette nähtud. Kuidas saaksime selle lahendada.
Põhikooli osas on samuti pooleli arutelud hariduse sisu osas, eriti erivajadustega laste õppes.
gümnaasiumid. Ka on põhikoolivõrgu korrastamise meetme rahad kulutatud, uus rahastus tuleb järgmisel rahastusperioodil.
Enamus maakonnakeskusi on varustatud riigigümnaasiumitega või need avatakse õige pea.
HTMis pole selget ega ühtset seisukohta, kas keskharidus peaks olema riigi omandis. See mõte on kirjas ministeeriumi strateegilistes dokumentides, kuid edasi liigutakse aeglaselt.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 2
Sidevõrgu üleriigilisest rajamisest.
Kuulati jaotusvõrgu ettevõtte Elektrilevi OÜ juhatuse liikme Taavo Randna ettekannet.
Elektrilevi rajab sidevõrgu elektritaristule ja pakub neutraalset võrku, mille kaudu toob internetiteenuse kohale kliendi valitud operaator. Tegemist on sarnase mudeliga nagu täna elektriturul: võrk on sama, aga teenusepakkujad – kas siis elektrimüüjad või kõnealusel juhul sideoperaatorid – erinevad vastavalt kliendi valikule.
Elektrilevi sidevõrguga liitumine maksab kliendile ühekordselt 200 eurot sõltumata sellest, kas ühendus on ehitatud riigi toel või mitte. Igakuise internetiteenuse eest tasub klient oma valitud operaatorile.
Tehtud on ka esimene fiiberoptika võrgu ehituse katsetus Tallinnas ja kogemus on olemas.
Peamiselt, kui me räägime sidevõrgu asetusest, siis on tegemist tiheasustusega.
Koostöö omavalitsustega on oluline igas etapis – kavandamine, KOVi vajadused, projekteerimine ja ehitus, maakasutus KOVi maal, liitumine.
5-aastane plaan on – 100 000 ühendust = 200 000 kodu. Eesmärk – võimalikult vähe maste, puhas keskkond.
2019 plaan – 10 787 ühendust tööplaanis – sooviavaldusi 35 000.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 3
Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2019. aasta liikmemaksu ja liikmemaksu töörühma koosseisu kinnitamine. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
Kuulati Jüri Võigemasti ettekannet.
ELVL põhikirja kohaselt kinnitab liidu liikmemaksu määramise alused üldkoosolek (fail Tartu-3 lisatud) ning liidu volikogu kinnitab liikmemaksu omavalitsuste lõikes.
Seoses haldusterritoriaalse korralduse reformi ning Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ühiste kavatsuste kokkuleppest tulenevaga ühtse üleriigilise omavalitsusliidu saavutamise suunaga, kinnitas ELL volikogu 2017. aasta 12. septembril ühtse kohaliku omavalitsuse üksuste liidu liikmemaksud kõigi 79 kohaliku omavalitsuse lõikes.
Liikmemaksu määramise aluste kohaselt on aastane liikmemaksu suurus eurodes, arvestusega 1,3 ‰ (1,3 promilli ehk 0,13%) eelmisel aastal liidu liikme eelarvesse laekunud üksikisiku tulumaksu ja tasandusfondi summalt, kuid mitte rohkem kui +10% eelmise aasta liikmemaksu summa ja mitte vähem kui eelmise aasta liikmemaksu summa. St – liikmemaksu arvestuse aluseks on kohaliku omavalitsuse tulud (tulumaks ja tasandusfond) ning liikmemaksule on seatud üldine aastase kasvu lagi, mis on max 10 %.
Üldkoosolek on andnud liikmemaksu alustega liidu volikogule võimaluse liikmemaksu kasvu ülemmäära kavandamisel arvestada üldise majandusarengu tausta tingimustega kohalike omavalitsuste tulubaasi osas. St – võimalik on kasvu ülemmäära rakendamisel arvestada eeloleva aasta üldise majanduskasvu prognoosi. Aastatel 2012-2018 on arvestatud liikmemaksu kasvu ülempiiriga 6 % ehk liikmemaksu aastase kasvu laeks on liiduvolikogu tasandil kokku lepitud kuni 6%.
Järgmise aasta, so 2019. aasta liikmemaksu kasvu kavandamisel on volikogul samuti võimalik arvestada järgmise aasta majanduskasvu, sh tulumaksu kasvu prognoosiga.
Rahandusministeerium prognoosib ka 2019. aastaks kohalike omavalitsuste tulubaasi
6-protsendilist kasvu.
Liidu 2019. aasta liikmemaks on välja arvutatud kõigile kohaliku omavalitsuse üksustele. (tabelis on toodud arvestus max +10% kasvu kohta ja ettepanekuna +6% kohta)
1. Aluseks on ELVL liikmemaksu valem, kus tulubaasiks:
1.1. Tulumaks - 2017. aasta tulumaks (kokku on liidetud kõigi uueks KOV-iks liitunud omavalitsusüksuste 2017. aasta tulumaksud)
1.2. Tasandusfond - 2017. aasta tasandusfond (kokku on liidetud kõigi uueks KOV-iks liitunud omavalitsusüksuste 2017. aasta tasandusfondid)
1.3. Eelmise aasta ehk 2018. aasta linnade ja valdade liikmemaks.
2. Aastase kasvu piirangu arvestamine:
Kui eelpool nimetatud tuludelt arvestatud liikmemaks (so 0,13% tulubaasist) on suurem kui 106% eelmise aasta (so 2018. aasta) liikmemaksust - rakendatakse kasvu piirangut (st: mitte üle 106%) eelmise aasta liikmemaksust. (2019. aasta liikmemaksu arvestuses on neid omavalitsusi 2+2).
ELVL juhatus arutas liidu liikmemaksu küsimusi oma 09. oktoobri ja 13. novembri koosolekul. Juhatus nõustus ettepanekuga arvestada liikmemaksu kasvu ülemise piiri määramisel 2019. aasta omavalitsuste tulubaasi 6-protsendilise kasvu määraga. Ühtlasi otsustas juhatus teha volikogule ettepaneku moodustada liidu liikmemaksu küsimuste analüüsimiseks ja liikmemaksu süsteemi kaasajastamiseks liikmemaksu töörühm ning teha ettepanek töörühma koosseisu osas.
OTSUSTATI:
3.1 Kinnitada ELVL 2019.a liikmemaks vastavalt lisale1.
3.2 Moodustada ELVL liikmemaksu töörühm liidu liikmemaksu küsimuste läbi töötamiseks ning liikmemaksu korralduse kaasajastamiseks eesmärgiga saada 2019. aasta jooksul liikmetega kooskõlastatud ettepanek, mis oleks võimalik esitada ELVL üldkoosolekule kinnitamiseks.
- Kinnitada ELVL liikmemaksu töörühm järgmises koosseisus:
Margus Lepik, Valga vallavanem
Toomas Sepp, Tallinna linnasekretär
Mikk Pikkmets, Lääneranna vallavanem
Georg Pelisaar, Põlva vallavanem
Mart Võrklaev, Rae vallavanem
Päevakorrapunkt 4
Alutaguse valla pöördumine riigimaanteedel bussipeatuste väljaehitamise, remondi, hoolduse ja korrashoiu ning nõudepeatuste küsimuses.
Alutaguse vald on viimasel paaril kuul pöördunud kahel korral Maanteeameti poole kahes erinevas küsimuses: „Kes vastutab riigi maanteedel bussipeatuste väljaehitamise, remondi, hoolduse ja korrashoiu eest?" ja „Nõudepeatused riigi maanteedel?" Mõlema küsimuse osas saime kahel korral vastuse, et kõikides aspektides vastutab omavalitsus kuna Ühistranspordi seadus § 11 ütleb seda ja MNTile ei ole riigieelarvest selliseid vahendeid eraldatud. Pöördumised olid ajendatud olukorrast, kus Maanteeamet alustas septembris ja oktoobris kontrolli ühistranspordi maakonnaliinide vedajate kui ka bussipeatuste seisundite üle. Leiti palju puuduseid, mis ei vasta kehtivatele seadustele ja reeglitele. Tegemist on riigimaanteedel olevate puudustega, mis on olnud juba rohkem kui 30 aastat sellises seisundis.
Alutaguse vald on teinud esialgse auditi valla territooriumil riigi maanteedel asuvate bussipeatuste olukorra hindamiseks.
Rahaliselt tähendab see vallale kohustusi riigi maanteedel suurusjärgus 1 (üks) miljon eurot. Selliseid vahendeid riigieelarvest KOVile ei ole eraldatud. Praegune omavalitsuste raamatupidamise kord ei võimalda ühtegi riigimaanteedel tehtavat investeeringut võtta inventarina või objektina arvele, vaid kirjutatakse otse kuludesse. Samuti ei tee maanteeamet vahet tavalisel bussipeatusel ja nõudepeatusel, mõlemal juhul tuleb alustada projekteerimistingimuste saamisest kogu taristu väljaehitamiseni.
Ühistranspordiseaduse § 11 lõike 2, § 13 lõike 1 punkti 4 ja § 16 lõike 1 punkti 4 antud ülesannete osas, mis puudutab ühistranspordi taristu rajamise ja korrashoiu osa, puudub ühtne arusaam. Seaduses ei ole üheselt ja selgelt välja toodud kohaliku omavalitsuse ja maanteeameti ülesanded ühistranspordi taristu planeerimise, rajamise ja korrashoiu osas. Ülesannete jaotuses toimub dubleerimine. KOKS sätestab vallasisese ühistranspordi korralduse ning vallateede ehitamise ja korrashoiu, kuid puudub viide riigiteede kohta.
Erinevates seadustes on erinevad lähenemised. Küsimust tuleb arutada põhjalikumalt, seadusi peab üle vaatama, analüüsima ja lahendusi leidma.
See pole ainult seaduse regulatsiooni teema vaid kaasab ka rahalise mõõtme, mis võib olla riigieelarve läbirääkimiste teema.
OTSUSTATI: ELVL bürool ning teede- ja transpordi töörühmal korraldada koostööpartneritega kohtumised ettepanekute läbiarutamiseks ja lahenduste leidmiseks.
Päevakorrapunkt 5
Omavalitsuste tagasiside MKM poolsele ettepanekule riigile kuuluvate kõrvalmaanteede üleandmiseks kohalikele omavalitsustele.
Riigi kõrvalmaanteede kohalikele omavalitsustele üleandmise kavatsuse osas küsis büroo omavalitsuste arvamust.
Kokku avaldas arvamust kuni 07.detsembrini 41 omavalitsust. Kõige üldisemalt võib öelda, et arvamuse saamiseks esitatud info põhjal tõdeti:
- Arusaamatu on üleandmise eesmärk kui tegelikkuses vahendite kokkuhoidu avalikus sektoris tervikuna ei toimu ja teehoiuvahendite ümbertõstmine ei paranda teede seisundit. Pigem soovib riik probleemsete teede suured kulud panna omavalitsuste õlule.
- Enamus arvamuse avaldanutest nõustub riigi kõrvalmaanteede ülevõtmisega vaid läbirääkimiste teel kui planeeritavad vahendid katavad vajalikud kulud ja kui samaaegselt võetakse üle ka osad kohalikud teed riigi omandisse.
- Ei toetata riigi kõrvalmaanteede tunnuste muutmist.
- Osa omavalitusi ei nõustu riigi kõrvalmaanteede ülevõtmisega.
OTSUSTATI:
5.1 Mitte nõustuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuga.
5.2 Võtta omavalitsuste tagasiside teadmiseks ning jätkata arutelu teede- ja transpordi töörühmas 2019. aastal.
Päevakorrapunkt 6
Seisukoha kujundamine seoses Justiitsministeeriumi ettepanekuga ELVL-ile kogukondliku kuriteoennetuse tugevdamise projekti koordineerimiseks Eestis (Norra ja EMP finantsmehhanismide toetuse vahendid Eestile). Jan Trei, ELVL asedirektor
Jan Trei tutvustas Justiitsministeeriumi ettepanekut (memo lisatud).
2017. a mais allkirjastati rahastamismemorandumid doonorite ja RAMi vahel. Doonorriigid otsustasid Eestis toetada 4 programmi: teadus, vaesuse ennetamine, kliimamuutused ja kodanikuühiskond. Vaesuse vähendamise programmi koondati erinevad SOM (programmijuht), HTM, KUM ja JUM tegevused.
Ees ootab programmilepingu allkirjastamine RaM ja doonorite vahel loodetavasti hiljemalt 2019. esimesel poolaastal. Programmi saab rakendada alates programmilepingu allkirjastamisest kuni 2023. aastani.
Justiitsministeerium tegi ettepaneku ELVLile võimalikust rollist kogukondliku kuriteoennetuse tugevdamisel Eestis.
- Ühe tegevusena on plaanis piloteerida vähemalt ühes KOV-is (Tallinn) Islandis kasutusel olevat alaealiste ja noorte alko- ja narkoprobleemide ennetusmudelit. Selle mudeli järgi viiakse esmalt KOV-is kogukondade kaupa (koolide alusel) läbi uuring peamistest noorte riskikäitumise kitsaskohtadest ning sellele tuginevalt töötatakse välja esmase ennetuse tegevuskava, mida kogukonnas erinevate asutuste ning riigi ja KOV koostöös ellu viiakse.
- Mudeli eduka rakendumise võtmekohaks konkreetses KOVis on selge tööjaotus riigi ja KOV vahel ning KOV-is vastutavate ametnike nimetamine, kelle ülesandeks saab ennetustegevuste koordineerimine ning teiste osapoolte toetamine nende tegevustes.
Pikemas perspektiivis ning riiklikul tasandil eduka kogukondliku ennetuse eelduseks on KOVi põhiste tegevuste koordineerimine ja sisuline toetamine KOV-üleselt. Kuna kogukondlik kuriteoennetus on justnimelt kogukondlik ja kuulub KOV vastutusalasse, siis näeme, et KOVide ülene koordineerimine võiks olla korraldatud ELVL kaudu. See eeldaks vastava ametikoha olemasolu ELVL-s, mille põhiülesanne oleks KOVide sisuline toetamine kogukondliku ennetustöö käivitamisel ja käimashoidmisel ning riigile partneriks olemine õiguskuulekusele suunatud ennetustöö strateegilisel planeerimisel ja tulemuslikkuse seirel.
Toimus arutelu. Tegemist suhteliselt väikese projektiga ja see on üks paljudest tegevustest, mida liidule pakutakse. Sellist tüüpi ettepanekuid tuleb büroole iga päev.
Pole vaja koormata ja siduda ennast mitmeteks aastateks üksiktegevustega, fookus peaks liidus jääma KOVe puututavatele olulistele tegevustele ning mitte killustama oma ressursse. Koostööd saame Justiitsministeeriumiga nendes küsimustes teha ilma projektides osalemiseta.
Ministeeriumile võiks teha ettepaneku suunata teema maakondlikele omavalitsusliitudele.
OTSUSTATI: Lükata Justiitsministeeriumi ettepanek tagasi.
Päevakorrapunkt 7
PLATFORMA ehk kohalike ja piirkondlike omavalitsuste Euroopa arengukoostöö (arenguabi) platvormi tegevuse uuendamine. Toivo Riimaa, ELVL asedirektor
Arengukoostöö projekt PLATFORMA kutsuti ellu Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) poolt 2008 aastal. PLATFORMA annab omavalitsusliitudele võimaluse koopereeruda detsentraliseeritud arengukoostöös, mis on suunatud kolmandatele riikidele.
Eesti Linnade Liit ühines projektiga eritingimusel strateegilise koostöölepingu alusel 2015. aastal kestvusega 1.august 2015 kuni 31. juuli 2018. Liidu omavastutuse suuruseks osalemisel kujunes 3-aastase perioodi jooksul 6000 €, so maksekohustusega 2000 € aastas.
ELL esindate osalemine PLATFORMA Poliitilises Nõukogus, juhtkomitees, seminaridel ja erinevatel tippkohtumistel kaeti PLATFORMA vahenditest.
PLATFORMA võimaldab tegeleda ka Ida-partnerluse ja migratsiooni valdkonnaga.
PLATFORMA uus 3-aastane periood on algusjärgus. Sellest tulenevalt pakuti ELVL osalust täieõigusliku partnerina, millest me eelmisel perioodil loobusime. Täieõigusliku partneri staatus tooks endaga kaasa 12 000 € suuruse osalusmakse aastas, millega kaasneb rahvusvaheliste ürituste korraldamise nõue, samuti väga suur tööaja kulu. Korraldamise, osalemise ja tööajakulu kaetakse PLATFORMA eelarvest.
PLATFORMA töös osaleb 34 partnerit. Partneritena osalevad järgmiste riikide üleriigilised omavalitsusliidud, sh: Austria, Belgia (Flaami), Gruusia, Hispaania, Holland, Itaalia, Leedu, Läti, Moldova, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ukraina ning katusorganisatsioonid CEMR ja UCLG. PLATFORMA sekretariaadis töötab 11 inimest.
OTSUSTATI: Jätkata osalemist arengukoostöö projektis PLATFORMA eritingimusel strateegilise koostöölepingu alusel. Rääkida läbi kulude minimaliseerimiseks, arvestades senist omaosalaust.
Päevakorrapunkt 8
Liidu esindajate määramine CPMR (Conference of Peripheral Maritime Regions) Läänemere komisjoni täitevkomitees ja poliitika büroos. Toivo Riimaa, ELVL asedirektor
Alates 1998. aastast osalesid Euroopa Mereliste Aarealade Ühenduses Pärnu, Saare, Hiiu ja Ida-Viru maavalitsused. Pärnu maavalitsus osales CPMR Läänemere komisjonis ja Hiiu maavalitsus Saarte komisjonis. CPMR Poliitika büroos osales endine Pärnu maavanem Toomas Kivimägi.
Eestis läbiviidud haldusreformi tulemusena on maavalitsused likvideeritud ja alates 1.01.2018 osaleb Eesti nimetatud organisatsioonis ühtse piirkonnana.
Rahandusministeerium on delegeerinud CPMR töö koordineerimise Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL) ning eraldanud CPMR liikmemaksu tasumiseks 24 041 €, mis liigub läbi ELVL eelarve.
ELVL juhatus teeb ettepaneku nimetada CPMRi Poliitika büroo liikmeks Margus Lepiku ning
CPMR Läänemere komisjoni Täitevkomitee liikmeks Romek Kosenkraniuse.
OTSUSTATI: Kinnitada Margus Lepik, Valga vallavanem, CPMR Poliitika büroo liikmeks ja Romek Kosenkranius, Pärnu linnapea, CPMR Läänemere komisjoni Täitevkomitee liikmeks.
Päevakorrapunkt 9
Omavalitsuste teavitustegevus valdade ja linnade infolehtedes. (Riigikontrolli aruanne Riigikogule 23.11.2018)
Riigikontrolli aruande kuulamisel Riigikogus osalesid Jüri Võigemast ja Tallinna esindajana Taavi Aas.
Audit oli oluline, kuid seda kuulates tekkis küsimus, kas peaksime kõik, mis selles kirja pandud, heaks kiitma. Aruande sisu kujunes pigem KOVide nahutamiseks. Tavaliselt riigikontroll pakub oma auditites välja ka vajalikud seadusemuudatused olukorra parandamiseks, seekord mitte.
Auditis kirjutati, et vaadeldud perioodil 2017. aasta jaanuarist oktoobrini ilmus omavalitsuste rahastamisel kokku 202 infolehte. Vaatluse all oli neist 191 (kättesaadavad elektrooniliselt töödeldaval kujul). Probleemseid sõnumeid täheldas Riigikontroll kokku 53 omavalitsuses (haldusreformieelsetes piirides). Väidetavalt oli osa neist sõnumitest selgelt vastuolus seadusest tuleneva põhimõttega, et omavalitsuse raha saab kulutada üksnes omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja avalikes huvides.
Riigikontrolli sõnul näitas audit, et kuigi enamiku valdade ja linnade infolehti ei kasutatud 2017. aasta kohalike valimiste eel parteilistes erahuvides, oli omavalitsuse raha toel tehtud valimiskampaaniale või muule poliitilisele mainekujundusele osutavaid märke siiski kokkuvõttes üsna palju, erinevas avaldumisvormis ja mitmetes omavalitsustes.
Veel väideti, et auditi käigus tuvastati piiripealseid või n-ö halli tsooni kuuluvaid juhtumeid, milles oli poliitilise motiveerituse märke, ent välistada ei saavat seost omavalitsuse vajadustega.
Riigikontroll soovitas kõigil infolehti rahastavatel KOVidel luua sisemine reeglistik riskide maandamiseks. Muu hulgas soovitas Riigikontroll korraldada järelevalve, näiteks luua lehe juures tegutsev sõltumatu kolleegium, kes lehe sisu jälgiks.
OTSUSTATI : Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 10
ELVL juhatuse ja volikogu koosolekute ajakava ettepanek 2019 aastaks.
Jüri Võigemast tutvustas ELVL juhatuse ja volikogu koosolekute võimalikku ajakava.
Ajakava üks võimalikest variantidest on koostatud 2014-2017 perioodi ja 2018 juhatuse koosolekute ajakava kujundamise põhimõtte pinnal, kus reeglina kavandati juhatuse koosoleku toimumise ajaks iga kuu teine teisipäev. On mõistetav, et välja pakutud päev ei pruugi kõigile sobida, kuid kogemus on näidanud, et teisipäev on enamusele siiski sobilikum kui mõni muu nädalapäev.
Arvestades nii Liidu juhatuse kui ka volikogu liikmete ajaplaneerimise vajadusi, võiks järgmiseks, so 2019. aastaks kokku leppida koosolekute toimumise ajagraafiku kogu aastaks.
OTSUSTATI:
10.1 Kinnitada koosolekute ajakava selliselt, et veebruari kuu juhatuse koosolek toimub 19.veebruaril ning järgnevad juhatuse koosolekud iga kuu (va juuli ning august) teisel teisipäeval, algusega kell 13.00.
10.2 Kui juhatusega samal päeval toimub volikogu koosolek (märts, juuni september, detsember), siis juhatuse koosoleku algus on kell 11.00 ja volikogu koosoleku algus kell 13.00
10.3 Kui juhatus otsustab, et mõlemad koosolekud toimuvad üheaegselt, siis koosoleku algus on üldjuhul kell 11.00.
Päevakorrapunkt 11
ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 15. jaanuar 2019).
Võttes arvesse eelneva päevakorrapunkti arutelu
OTSUSTATI: ELVL järgmine juhatuse koosolek toimub 15. jaanuaril 2019, algusega kell 13.00 Tallinnas, ELVL uues büroos, aadressil Roosikrantsi 12/1.
Päevakorrapunkt 12
Muud küsimused ja informatsioonid:
12.1 Ministeeriumite ja ELVL vahelise lõimumise valdkondliku läbirääkimiste töörühma moodustamisest.
Kuulati Jan Trei informatsiooni sellest, et ELVL ettepanekule tuginedes on Kultuuriministeerium ministri käskkirjaga moodustanud ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste esindajate vahelise lõimumise valdkondliku läbirääkimiste töörühma.
Töörühma ülesanne on ettepanekute tegemine kultuuriministrile lõimumispoliitika valdkonnas.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
12.2 Kultuuriministeeriumi „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022" määruse eelnõust.
Kultuuriministri määruse eelnõu reguleerib toetuse andmise korda regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise projektidele.
Vabariigi Valitsus on liikumisharrastusega tegelemise võimaluste avardamiseks kokku leppinud regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise toetusprogrammi loomises, mille raames eraldatakse aastatel 2019-2022 iga aasta 600 000 eurot, et igas maakonnas arendada välja vähemalt üks tervisespordikeskus. Toetusprogrammi rakendamine aitab kaasajastada ja arendada regionaalseid tervisespordikeskusi ja seal pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Programmi käivitamine panustab otseselt Vabariigi Valitsuse "Rahva arvu suurendamise" prioriteeti. Programmi rakendamisel paraneb tervisespordi teenuste kättesaadavus regionaalselt, suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal ja tervisekäitumine ning pikeneb tervena elatud aastate hulk ja eluiga ning läbi selle mõjub positiivselt rahvaarvu suurenemisele.
Programm omab olulist regionaalpoliitilist mõõdet. Keskused on ka võimalikuks kohaks, kus läbi viia laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid, võistlusi. Korras terviserajad aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades. Kvaliteetsete ja korrastatud liikumispaikade olemasolu on tänapäevase elustandardi juurde kuuluv loomulik osa.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
12.3 Ettepanekute kavandamine ELVL 2020 eelarveläbirääkimisteks.
2018. aastal räägiti läbi ja valmistati ette eelarveläbirääkimiste lõpp-protokoll.
Lõpp-protokoll on ka 2019. aasta riigieelarve eelnõu lisa, mis on esitatud Riigikogule koos 2019 aasta riigieelarve eelnõuga.
Jüri Võigemast tutvustas eeldatavat 2019. aasta eelarveläbirääkimiste ajakava ning ELVL poolsete ettepanekute esitamise tähtaegu.
Büroo saadab liikmetele välja 7 teemalehte, millele ootame tagasisidet 15. jaanuariks, järgmiste valdkondade osas: rahandus; transport ja teehoid; haridus ja noorsootöö; töö, sotsiaal ja tervis; keskkonna- ja maaküsimused, kultuur ja sport; info ja kommunikatsioon.
ELVL ettepanekud esitatakse RAMi kahes osas – fiskaalse mõjuga ettepanekud ning muud ettepanekud.
Kuna 2019. aasta on Riigikogu valimiste aasta, siis RES arutelud nihkuvad hilisemale ajale.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
12.4 XV Linnade ja Valdade Päevad 12.-13. veebruaril 2019 Hotell Viru konverentsikeskuses. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
Büroo on ette valmistamas Linnade ja Valdade Päevade programmi. Töötubade teemad on jaotatud, läbirääkimised lektoritega veel jätkuvad.
Jaanuari lõpus saadame liikmetele täpse programmi ning korraldusliku informatsiooni.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
ELVL büroo on kolinud uutesse ruumidesse ja asub Tallinnas aadressil Roosikrantsi 12/1.
Taavi Aas Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija