EESTI  LINNADE  JA VALDADE LIIDU JUHATUSE
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 3

Tallinn,  12.06.2018,  Hotell Euroopa konverentsikeskus 

Algus kell 11.00, lõpp kell 12.45

Koosoleku juhataja: Taavi Aas

Protokollija:   Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus),Tarmo Tammiste (Narva Linnavalitsus), Mart Võrklaev (Rae Vallavalitsus).

Puudusid: Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus).

Kutsutud: Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnavalitsus).

ELVL büroost osalesid: Jüri Võigemast, Hille Ilves, Anne Läns, Jan Trei, Irja Alakivi, Toivo Riimaa, Aigi Sander, Kaimo Käärmann-Liive, Marliis Rettau, Tiiu Madal, Inga Köster, Sirje Ludvig, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Ene Millert, Henri Pook, Nevel Paju, Märt Moll ja Ott Kasuri.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. ELVL töörühmade muud ettepanekud eelarveläbirääkimisteks valitsuskomisjoniga:
   1. Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm. Hille Ilves, ELVL nõunik
   2. Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm, Mailiis Kaljula, ELVL nõunik
   3. Keskkonna ja maaküsimuste töörühm, Irja Alakivi, ELVL nõunik
   4. Transpordi ja teede töörühm, Märt Moll, ELVL nõunik
2. Seisukoha kujundamine Rahandusministeeriumi ettepaneku osas jäätmehoolduse arendamise ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuste lülitamiseks kohalike omavalitsuste tulubaasi 2019. aastast. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
3. Seisukoha kujundamine looduskaitsealade maksusoodustuste tõttu kohalikele omavalitsustele  saamata jääva maamaksu kompenseerimise võimaluste ettepaneku osas. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
4. Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ja Riigikogus algatatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 SE seoses koolijuhtide kavandatava hindamisega. Tiina Üksvärav, ELVL nõunik
5. Märgukiri haruapteekide kaotamisest. Kurmet Müürsepp, ELVL juhatuse liige, Antsla abivallavanem
6. Ettepaneku esitamine Pärnu linnale  2019. aasta Eesti-Soome sõpruslinnade/valdade kokkutuleku korraldamiseks. Toivo Riimaa, ELVL asedirektor, Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
7. Ettepanekute esitamine Liidu volikogule:
   1. Euroopa Liidu Regioonide Komitee (CdR) Eesti delegatsiooni kahe asendusliikme kandidaadi esitamine ELVL volikogule kinnitamiseks. Kaimo Käärmann-Liive
   2. Lõimumise töörühma moodustamise ettepanek. Jan Trei, ELVL asedirektor, Hille Ilves, ELVL nõunik
   3. Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmete esindajate teenistuslähetuse korra eelnõu esitamine liidu volikogule kinnitamiseks. Anne Läns, ELVL nõunik
8. Liidu revisjonikomisjoni kontrollakti läbivaatamine. ELVL revisjonikomisjoni esindaja
9. ELVL 2018. aasta eelarve kinnitamine tulu- ja kulukirjete lõikes. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor,  Aigi Sander, ELVL pearaamatupidaja
10. Informatsioon ELVL büroo asukaha valiku võimalikest variantidest ja seisukoha võtmine. Sirje Ludvig, ELVL nõunik
11. ELVL volikogu koosoleku kokkukutsumine 11. septembril 2018. Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees
12. ELVL juhatuse järgmise koosoleku aeg (ettepanek 29. august 2018 koos Kuntaliito juhatusega Tallinnas). Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees
13. Muud küsimused ja informatsioonid:
    1. Seisukoha kujundamine RMIT ettepaneku osas kolmepoolse lepingu sõlmimiseks. Henri Pook, IKT spetsialist-projektijuht

Päevakorrapunkt 1

ELVL töörühmade muud ettepanekud eelarveläbirääkimisteks valitsuskomisjoniga:

Läbirääkimiste töörühmade koordinaatorid või nende asendaja tutvustasid oma valdkonna raames esitatud ettepanekute eelnõusid.

1.1 Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm   

Kuulati Hille Ilvese informatsiooni töörühmas arutatud teematest ja tehtud ettepanekutest.

Töörühm kogunes 30. mail, toimus sisukas arutelu.

Fiskaalse mõjuga ettepanekuid, mida töörühmas välja pakuti ja millele on selgitused lisatud, on kolm.

Koosolekul osalejad tõid välja, et omavalitsustel on puudus rahalistest vahenditest laulu- ja tantsupeo kulude katmiseks (tööjõukulud, esinejate toitlustus, transport jm) nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil.

Kui varasematel aastatel (nt 2008) olid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogusse kaasatud kohalike omavalitsuste esindajad, siis hetkel kehtiv SA põhikiri ei näe ette omavalitsuste esindaja kuulumist nõukogusse va  üks esindaja Tallinnast.

1.2. Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm

Kuulati Mailiis Kaljula informatsiooni töörühmas arutatud teematest ja tehtud ettepanekutest.

Tekkis arutelu esmaabi kättesaadavuse, perearstide teemal, haiglate võrgustumise teemal.

Koosolekul osalejad nõustusid ettepanekuga, et haiglavõrgu arengukava teemaline arutelu võetakse   töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma järgmise koosoleku teemaks.

1.3. Keskkonna ja maaküsimuste töörühm

Kuulati Irja Alakivi informatsiooni töörühmas arutatud teematest ja tehtud ettepanekutest. Alates aprillist on töörühm kogunenud 3 korda. Ühel korral olid kaasatud  keskkonnaminister, Maa-ameti ja Rahandusministeeriumi esindajad.

1.4 Transpordi ja teede töörühm

Kuulati Ott Kasuri informatsiooni töörühmas arutatud teematest ja tehtud ettepanekutest.

Töörühma poolt on muude ettepanekute osas esitatud kaheksa ettepanekut.

Toimus arutelu. Koosolekul osalejad ei nõustunud ettepaneku nr 2 „Algatada seadusemuudatus või reguleerida muu õigusaktiga detailplaneeringus arendaja kohustusena avalikult kasutatavate teede- ja tehnovõrkude kaasfinantseerimise tasu määratlemine kõigi omavalitsuste poolt ühtses määras"  ja ettepaneku nr 3 „Kaaluda naastrehvide kasutamise piiramist, mitte lubades Maanteeametil erandkorras naastrehvide kasutamise pikendamist" , sõnastuse ja lisatud selgitustega.

Tehti ettepanek, et nimetatud punktid ettepanekute hulgast välja arvata ning jätkata täiendavat arutelu töörühmas.

OTSUSTATI: Kinnitada ELVL ettepanekud eelarveläbirääkimisteks, arvestades juhatuse koosolekul tehtud ettepanekuid.  Koosoleku protokollile lisatakse nii juhatusele algselt esitatud ettepanekud kui juhatuse poolt kinnitatud ettepanekud.

Päevakorrapunkt 2

Seisukoha kujundamine Rahandusministeeriumi ettepaneku osas jäätmehoolduse arendamise ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuste lülitamiseks kohalike omavalitsuste tulubaasi 2019. aastast

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni RAM ettepanekust (memo lisatud). Jäätmehoolduse arendamise toetuseks on RES-s planeeritud 2019. aastaks 2,2 mln eurot ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuseks 2,5 mln eurot. Kokku 4,7 mln eurot.

Vahendeid KOV tulubaasi tõstmiseks suurendatakse, kohalikele omavalitsustele tulumaksu arvestamise määra 0,03 protsendipunkti (2019.a 11,90-lt 11,93-le ehk +2,9 mln eurot) ja tasandusfondi 1,8 mln eurot. Tasandusfondi lisanduvate täiendavate vahendite jaotamiseks lisandub ajutiselt määratud hooldajaga puuetega laste arv 2018.a alguse seisuga 2018.a määras ning ca 2,25 euro võrra suurendatakse kõigi ea-gruppide ühiku väärtust. Hooldajaga puuetega laste arv väärtust hakatakse alates 2020. aastast iga-aastaselt vähendama 15% protsendipunkti võrra, kuniks 2026. aastal parameeter kaob. Parameetrist vabanenud vahendid suunatakse muude parameetrite väärtuste tõstmiseks.

Kuna üle tõstetavate vahendite kogumaht on kogutuludega võrreldes väike, siis ei ole muudatusel olulist mõju kohalike omavalitsuste laekumistele.

Muudatuse mõjud jäävad kohalike omavalitsuste lõikes vahemikku -5 eurot kuni +2 eurot elaniku kohta, sh 90% juhul on mõju vahemikus +/- 2 eurot.

Tasandusfondis ülemineku mehhanismi kavandamine hooldatava parameetri näol on vajalik, sest sotsiaaltoetuste- ja teenuste osutamise toetuse jaotamisel ei ole arvestatud hooldusvajaduse tegeliku jaotusega kohalike omavalitsuste lõikes ning seal on tekkinud suured hälbed vahendite jaotuse ja vajaduste vahel. Kui ca 60% kohalikest omavalitsustest sai toetust alla 200 euro raske ja sügava puudega lapse kohta, siis mõnede toetus oli selle grupi kõige kõrgemast näitajast omakorda 10 korda kõrgem. See ei ole selgitatav kõrgemate kuludega – kohalike omavalitsuste kulutused puuetega inimestega seonduvalt on oluliselt ühtlasemad ning ei ole selget seost selle vahet, kellel on määratud rohkem hooldatavaid, et neil oleks teistest tingimata kõrgemad kulud. Samas rahastamistingimuste muutmisel võimaluste tasandamise suunas tuleb liikuda etapiliselt.

RAM ettepanekut on arutatud samuti läbirääkimise keskkonnatöörühmas ja seisukoht oli põhimõtteliselt ettepanekut toetada. Läbirääkimised jätkuvad veel hooldatava parameetri teemal.

OTSUSTATI: Toetada Rahandusministeeriumi ettepanekut.

Päevakorrapunkt 3

Seisukoha kujundamine looduskaitsealade maksusoodustuste tõttu kohalikele omavalitsustele  saamata jääva maamaksu kompenseerimise võimaluste ettepaneku osas

Tulenevalt Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusest on riigil kohustus maaomanikule kompenseerida looduskaitsealade piirangutest tulenev talumiskohustus või maa piiranguteta majandamisest saamata jääv hüve/tulu.

Seadusandja on näinud MaaMS § 4 lõike 1 punktis 1 ette, et maamaksu ei maksta sihtkaitsevööndi maalt ning lõikes 2, et piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. Riik võõrandab vastavalt rahalistele võimalustele LK maid, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab.

Looduskaitsealadest tingitud saamata jääva tulu/hüve kompenseerimiseks on mõeldud Maaelu arengukava vahenditest nn NATURA alade maaomanikele makstavad toetused (PRIA, Keskkonnamet, Erametsakeskus). Alates 2017. a kevadest makstakse metsatoetust siht-kaitsevööndites ka väljaspool Natura alasid.

NATURA toetusi antakse EL rahadest ning toetuste tulevik pärast 2021. a on ebaselge. Maaomanike piirangute talumise hüvitis peab olema ajas püsiv ja ei tohi sõltuda mõne meetme ajalisest kestvusest. Maa kasutamisele piirangute määramisel ei tohiks omanikku panna olukorda, et põhiseadusliku õiguse (saada kompensatsiooni piirangu eest) realiseerimiseks tuleb esitada taotlus. Inimeste bürokraatiaga koormamise asemel tuleks

eelistada automaatseid maksu vabastusi/soodustusi. Seetõttu on maamaksu vabastus või soodustus peamine vahend maaomanikele piirangute kompenseerimiseks. Looduskaitsealaste maade toetus oleks maaomanikule lisavõimalus.

Ei saa pidada heaks praktikaks, et riik vähendab LK-de loomisega KOVide maksulaekumist. KOVide tulubaas peaks olema võimalikult sõltumatu keskvalitsuse ühekordsetest otsustest, et oleks täidetud Põhiseaduse § 157 sätestatud seaduse alusel kujundatud KOVide iseseisva eelarve põhimõte.

Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei kompenseerita. Tasandusfondi jaotamisel võetakse looduskaitsealadelt mitte laekuv maamaks arvesse ca pooles ulatuses ja selle võrra on tasandusfondi toetus suurem. Tasandusfondi mittesaavad KOVid ei saa looduskaitsealade tõttu kaotatud maksuraha tagasi ka osaliselt.

Iga-aastaselt jääb KOVidel looduskaitsealade maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,15 miljonit eurot, millest 1,79 miljonit moodustavad maksuvabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,36 miljonit 50% maksuvabastusega piiranguvööndi alad.

KOVidele laekumata jääva maamaksutulu kompenseerimiseks soovitakse riigieelarves KOVidele ette näha tasandusfondis tulude ja kulude ühtlustamise osast sõltumatult kompensatsioon looduskaitsealadest tingitud maamaksu laekumise vähenemise täielikuks hüvitamiseks kõikidele KOVidele.

Kui kompenseerimise aluseks võtta MaaMS järgsed maksimaalsed lubatud maamaksumäärad, oleks kompensatsiooni suuruseks 3,5 mln eurot. Kui looduskaitseala luuakse, jääb KOVil saamata maamaksu tulu maksimummääras ja seetõttu on õiglane kompensatsiooni maksta selle alusel. Tasandusfond tulude ühtlustamise osa osaliselt kompenseerib looduskaitsealade tõttu saamata jääva maamaksu, mis võimaldab võtta sealt 1,2 mln eurot kompensatsiooni katteks. Riigieelarvest tuleks juurde lisada 2,3 mln eurot.

Maade hindamise järgselt olemasolevate LK-de kompensatsiooni uuesti üle ei arvutata. Uute looduskaitsealade loomisel võetakse aluseks kehtima hakkamise aasta maksustamishind. Kui muutuvad olemasoleva looduskaitseala piirid, suurendatakse või vähendatakse proportsionaalselt pindalaga kompensatsiooni suurust.

Eeltoodut arvestades on Rahandusministeerium pakkunud välja järgmised ettepanekud, mida on arutatud ka rahanduse töörühmas:

1. Osa kompensatsiooniks vajalik raha summas 1,2 mln võetakse tasandusfondi tulude ja kulude ühtlustamise osast. Ülejäänud 2,3 mln eurot taotlevad ministeeriumid RES-ist.
2. Kui looduskaitsealade muudatustega seonduv aastane mõju on alla 50 000 euro, võetakse kate tasandusfondi tulude ja kulude ühtlustamise alt.
3. Kui looduskaitsealade muudatustega seonduv aastane mõju on üle 50 000 euro, taotlevad ministeeriumid RES-ist lisaraha. Selle mittesaamisel lükkub kaitsealade tegemine edasi.
4. Iga 5 a tagant vaadatakse üle uute looduskaitsealade ja olemasolevate looduskaitsealade muudatuste mõju. Kui KOVide maksutulu on perioodil oluliselt vähenenud, kaalutakse RES-ist kompensatsiooni suurendamiseks lisaraha taotlemist.

OTSUSTATI: Nõustuda Rahandusministeeriumi ettepanekutega.

Päevakorrapunkt 4

Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ja Riigikogus algatatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 SE seoses koolijuhtide kavandatava hindamisega

Tiina Üksvärav andis ülevaate Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust.

Eelnõu §-ga 4 kavandatakse muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, täiendades seaduse  § 71 lõigetega 8–10, mille kohaselt vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnatakse direktori töösooritust ning tema vastavust käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Nähakse ette, et direktorite hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja.

Sarnaselt kavandatakse muuta ka eelnõu § 1 p-ga 53 kutseõppeasutuse seadust, täiendades vastavalt seaduse § 39 lõigetega 11–13 ning eelnõu § 2 p-ga 6 erakooliseadust, täiendades seaduse § 20 lõikega 4, mille kohaselt vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnatakse eraüldhariduskooli direktori töö tulemuslikkust ning tema vastavust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

ELVL oma vastuskirjas 4.06.2018 nr 5-1/127-1 (kiri lisatud) ei nõustunud eelnimetatud muudatustega ja tegi ettepaneku arvata ülalnimetatud muudatused (direktori hindamist puudutavad regulatsioonid) antud eelnõust välja.

Koosolekul osalejad toetasid ELVL kirjas väljendatud seisukohti.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 5

Märgukiri haruapteekide kaotamisest

Kurmet Müürsepp tõstatas probleemi omavalitsuste murega, mis on tingitud sellest, et alates 2019. a  9. juunist on apteegituru osalised kohustatud sulgema kõik haruapteegid, mis asuvad üle 4000 elanikuga Eesti linnades. Ravimiameti info järgi on täna selliseid haruapteeke Eesti eri paikades umbes 70. Kehtiva ravimiseaduse järgi pole tänastel apteegipidajatel võimalik aga haruapteeke üldapteekideks ümber kujundada. Uusi üldapteegi tegevuslube saavad üksnes proviisorid või äriühingud, kus proviisoril on enamusosalus.

Eriti märgatav on see probleem Ida-Virumaal, kus kokku ähvardab sulgemine 19 haruapteeki, millest kuus asub Kohtla-Järvel ja üheksa Narvas. Kõige teravamalt puudutab haruapteegi sulgemine Kohtla-Järve Oru linnaosa, kus haruapteegi sulgemisel jääb lähim apteek kümne kilomeetri kaugusele. On vähetõenäoline, et kohalikud proviisorid suudavad aasta pärast suletavate haruapteekide asemele uued üldapteegid avada, et apteegiturul tekkiv tühimik täita.

Kuigi kohalikud omavalitsused ei ole otseselt vastutavad ravimite või laiemalt apteegiteenuste kättesaadavuse eest, on omavalitsuste ülesanne seista oma kodanike heaolu ja teenustevõrgu elanikele võimalikult soodsa toimimise eest. Antud juhul ei ole  piisavalt informatsiooni, kuivõrd on see toimimine reformiprotsessis tagatud - apteegi kadumine harjumuspärasest asukohast võib halvendada ravimite kättesaadavust ning seda ennekõike liikumispuudega ning vanemaealiste isikute jaoks.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Bürool pöörduda selgituste saamiseks kirjaga Sotsiaalministeeriumi poole.

Päevakorrapunkt 6

Ettepaneku esitamine Pärnu linnale  2019. aasta Eesti-Soome sõpruslinnade/valdade kokkutuleku korraldamiseks.

Soome ja Eesti omavalitsusliitude kontaktid muutusid igapäevaseks alates 1990 aastast. 1991.a 22.-24. augustil planeeriti Soome ja Eesti omavalitsuste kokkusaamist Pärnus, millest pidi kujunema oluline suursündmus mõlema naabri jaoks ja milleks olid mõlemad osapooled teinud suurt ettevalmistustööd. Kohtumisega koos oli kavandatud läbi viia ka Pärnu sõpruslinna Vaasa kultuuripäevad. Kahjuks toimus Nõukogude Liidus 19.-21.08.1991 riigipöördekatse ja Pärnus kavandatud ühised üritused jäid siis ära.

Soome ja Eesti sõpruslinnade/valdade kokkutulek sai Pärnus teoks alles 1996. aastal. Omavalitsuste ühine üritus läks igati korda ja järgmine kokkutulek toimus 1998. aastal Soomes, Tamperes. Sellele järgnesid kokkutulekud 2001. aastal Tartus, 2005. aastal Kotkas, 2008. aastal Võrus ja 2011. aastal Turus.

Kahjuks ei ole erinevatel põhjustel vahepealsetel aastatel Soome ja Eesti sõpruslinnade/valdade üleriigilisi kokkusaamisi toimunud, kuid samas on heameel tõdeda, et paljud Eesti linnad ja vallad on jätkuvalt tihedas koostöös Soome partner-omavalitsustega. Seetõttu oleks väga oluline ja õigeaegne jätkata Soome-Eesti sõpruslinnade/valdade kokkutulekute head traditsiooni.

OTSUSTATI: Teha Pärnu linnale ettepanek 2019. aasta Eesti-Soome sõpruslinnade/valdade kokkutuleku korraldamiseks koostöös ELVL-ga.

Päevakorrapunkt 7  

Ettepanekute esitamine Liidu volikogule:

7.1. Euroopa Liidu Regioonide Komitee (CdR) Eesti delegatsiooni kahe asendusliikme kandidaadi esitamine ELVL volikogule kinnitamiseks.

Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit esitasid aastal 2015 Siseministeeriumile EL Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmete kandidaadid. Üleriigiliste omavalitsusliitude ettepanekute alusel kinnitati mandaatperioodiks 2015-2020 EL Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmeteks 6 põhiliiget ja 6 asendusliiget. Käesoleva aasta 27. veebruarist on Eestis üks üleriigiline omavalitsusliit - Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).

Euroopa Liidu lepingu §300 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Kõigil loetletud isikutel on "kohalike organite valimistel saadud mandaat".

Seoses mandaadi kaotusega EL Regioonide Komitees peale kohalike omavalitsuste volikogude valimisi oktoobris 2017, on EL Regioonide Komitee Eesti delegatsioonis täitmata kaks asendusliikme kohta.

Euroopa Liidu Regioonide Komitee Eesti delegatsioonis mandaadiperioodil 2015-2020 on:
Delegatsiooni põhiliikmed:
Kalev Kallo, Tallinna linnavolikogu liige (Keskerakond)
Urmas Sukles, Haapsalu linnapea

Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu liige (IRL)

Mart Võrklaev, Rae vallavanem (RE)
Uno Silberg, Kose vallavolikogu liige

Kurmet Müürsepp, Antsla vallavalitsuse liige (IRL)

Delegatsiooni asendusliikmed:
Andres Jaadla, Rakvere linnavolikogu liige

Randel Länts, Viljandi linnavolikogu liige (SDE)

Jan Trei, Viimsi vallavolikogu liige (IRL)

Rait Pihelgas, Järva vallvanem (RE)

………

………

Tulenevalt eeltoodust edastas büroo liikmetele e-kirja milles oli kirjeldatud kandideerimise tingimusi ning palus esitada kandideerimise dokumendid hiljemalt 08. juunil 2018 a. kell 12:00.

Asendusliikme kohale esitas kandideerimisavaldused 6 inimest, millest üks avaldus saabus pärast tähtaja lõppu.

Toimus arutelu. Koosolekul osalejad jõudsid kokkuleppele, et kuna delegatsiooni asendusliikme mandaadid lõppesid IRL ja SDE esindajal, siis tehakse volikogule ettepanek esitada asendusliikmetena samuti nende parteide esindajad.

OTSUSTATI: Esitada ELVL volikogule kinnitamiseks EL Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni asendusliikmete kandidaatidena Juri Gotmans, Võru Linnavolikogu liige ja

Priit Värk, Paide  linnapea                                                          

7.2. Lõimumise töörühma moodustamise ettepanek

Kuulati Jan Trei informatsiooni lõimumise töörühma moodustamisest.

Eesti lõimumispoliitika eesmärk on järgmine: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi.

Kohalikud omavalitsused on ning jäävad kõige lähedasemaks riigi esindajaks igale inimesele. Samuti on KOVid kõige paremini kursis kohaliku kogukonna eluga ja vajadustega.

Kuna riigil seisavad ees suured väljakutsed ja kavandatakse lõimumise arengukava koostamist aastateks 2021-2030, siis Kultuuriministeeriumi eestvedamisel on moodustamisel lõimumise töörühm, milles oodatakse ka kohalike omavalitsuste esindajate kaasalöömist.

OTSUSTATI:  Teha ELVL volikogule ettepanek kiita heaks lõimumise töörühma moodustamine

7.3. Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmete esindajate töölähetuse korra eelnõu esitamine liidu volikogule kinnitamiseks

Anne Läns tutvustas ELVL liikmete esindajate töölähetuse korda (lisatud). Töölähetuste korda reguleerib Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 ja see määrus oli aluseks liidu liikmete töölähetuse korra väljatöötamisel. Töölähetuse korras kirjeldatakse lähetusse saatmise aluseid, lähetuse vormistamist ja aruandlust.

OTSUSTATI:  Esitada ELVL volikogule kinnitamiseks liikmete esindajate töölähetuse korra eelnõu

Päevakorrapunkt 8

Liidu revisjonikomisjoni kontrollakti läbivaatamine

ELVL revisjonikomisjoni liige Ivar Tedrema tegi kokkuvõtte Eesti Linnade Liidu  juhatuse ja volikogu tegevusest 2017. aastal. Revisjonikomisjoni kontrollakt on protokollile lisatud. Aktis on välja toodud liidu 2017. a eelarve täitmine ja revisjonikomisjoni tähelepanekud nii aruandeperioodi osas kui 2018. a osas.

Revisjonikomisjoni ettepanek volikogule on kinnitada Eesti Linnade Liidu 2017. aasta majandusaasta aruanne.

OTSUSTATI: Esitada liidu 2017.a finants-majandustegevuse kontrollakt kinnitamiseks ELVL volikogule.

Päevakorrapunkt 9

ELVL 2018. aasta eelarve kinnitamine tulu- ja kulukirjete lõikes

Jüri Võigemast esitles liidu 2018. a eelarve eelnõud (lisatud). 3.04.2018 kinnitas liidu volikogu ELVL 2018. aasta eelarve tulude ja kulude kogusumma lõikes. Juhatus kinnitab  eelarve tulu- ja kulukirjete lõikes. Volikogus otsustatu põhjal lisatakse sihtotstarbelised eraldised eelarvesse jooksvalt ja kasutatakse vastavalt sihtotstarbele.

Tööjõukulud on 2018. aasta kulude eelarves kavandatud  6%  palgakasvuga. Eelarves on büroo töötajatele sh tegevdirektorile töötasudeks arvestatud 13 kuupalka. Tööjõukulude vabade vahendite arvelt lisatasu makstakse tegevdirektorile juhatuse nõusolekul. Tänan teid nõusoleku eest. Töötajatele lisatasu maksmise otsustab tegevdirektor.     

Vahepealsel perioodil on selgunud ELVL büroo töötajate uus koosseis ja täpsustunud ka majanduskulud, mis mõnevõrra muutis kulukirje ridade numbreid. Kuna lahendamist ootab veel büroo tulevase asukoha teema ja võimalik kolimine, siis võib kuluridade osas ette tulla veel täpsustusi, millest jooksvalt juhatust informeeritakse.    

Seisuga 30.05.2018 on ELVL liikmeid 74 omavalitsust, viimasena astus liidu liikmeks Kadrina vald. Mitteliikmeid on 5 omavalitsust.

OTSUSTATI:  Kinnitada ELVL 2018. aasta eelarve tulu- ja kulukirjete lõikes, tegevustulud 1 150 158 €, tegevuskulud 1 084 487 €.

Päevakorrapunkt 10

Informatsioon ELVL büroo asukaha valiku võimalikest variantidest ja seisukoha võtmine

Kuulati Sirje Ludvigu informatsiooni võimalikust büroo asukohast. Mitmed vaadatud ruumid on valikust ära langenud kas asukoha ebasobivuse või kõrge hinnataseme tõttu.  Eelmisel juhatuse koosolekul jäid valikusse Järvevana tee 9  ja Roosikrantsi 12 ruumide ülevaatamine.

Järvevana tee 9 ruumid on üle vaadatud ja oleksid büroo suurust arvestades sobilikud. Roosikrantsi 12 ruumide ja kinnistu osas on pöördutud riigihalduse ministri poole, kuivõrd hoone kuulub riigile (Riigi Kinnisvara AS), taotlusega võõrandada hoone tasuta ELVL-ile. Sel juhul oleks võimalik koondada  omavalitsus-asutuste tegevus  ühte majja.

Toimus arutelu teemal, kas liidu eesmärk on oma liikmeid esindada, kas liit peaks olema kinnisvaraomanik või võimalusel üürima vajaminevad ruumid Roosikrantsi 12 hoones. 

OTSUSTATI: Büroo jätkab Ahtri 8 asuval pinnal kuni Roosikrantsi 12 osas on rohkem informatsiooni. Järvevana tee 9 pakkumise osas küsida võimalusel ajapikendust.

Päevakorrapunkt 11

ELVL volikogu koosoleku kokkukutsumine 11. septembril 2018

Korraline volikogu koosolek on planeeritud 11. septembrile. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku korraldada 11. septembril koos nii juhatuse kui volikogu koosolek, algusega kell 13.00.

OTSUSTATI: Kutsuda ELVL volikogu koosolek kokku üheaegselt juhatuse koosolekuga 11.09.2018.a  Tallinnas, algusega kell 13.00.

Päevakorrapunkt 12

ELVL juhatuse järgmise koosoleku aeg (ettepanek 29. august 2018 koos Kuntaliito juhatusega Tallinnas).

Soome suursaatkonna kutsel on kavandatud Soome ja Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude juhatuste ühiskoosolek 29.08.2018.a Tallinnas, Soome suursaatkonna ruumides Kohtu tn 4.

OTSUSTATI: ELVL juhatuse järgmine koosolek toimub 29.08.2018. a koos Soome omavalitsusliidu (Kuntaliitto) juhatusega, algusega kell 11.00.

Päevakorrapunkt 13

Muud küsimused ja informatsioonid:

13.1 Seisukoha kujundamine RMIT ettepaneku osas kolmepoolse lepingu sõlmimiseks.

Henri Pook andis ülevaate RMIT-i (Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus) poolt tehtud ettepanekust sõlmida koostöökokkulepe.

28.04.2018 esitas RMIT ELVL-le koostöölepingu projekti, mille sisuks on RMIT-iga IKT-alase koostöö teostamine kõigi KOV IKT arengustrateegia 2017-2021 tegevuste ulatuses.

Kuna 2017. a juulis, kui RMIT-iga algasid läbirääkimised koostööks KOV IKT taristute uuendamise projekti rahastamise taotlemisel, sai RMIT-ile esitatud koostöölepingu projekt konkreetse projektitegevuse raames, siis maikuu jooksul ELVL IKT kompetentsikeskus täpsustas, mis on RMIT-i põhjused sõlmimaks käimasolevast projektist laiema skoobiga lepingut ELVL-ga.

Praeguseks on selgunud, et Rahandusministeeriumi juristid on üles tõstnud 2 võimalikku tekkivat probleemi olukorras, kus RMIT saab struktuurifondidest finantseeringu KOV-de suunalise taristu projekti läbiviimiseks:

• Kuna RMIT on MKM-i otsusega (mis tehti KOV IKT strateegia 2017-2021 kinnitamisel) määratud toetusega soetatava serverilahenduse majutajaks, siis tähendab see RMIT-ile vajadust osutada KOV-dele lahenduses käivitavate rakenduste majutusteenust ilma hanget läbiviimata (st KOV ei saa läbi viia mitme pakkujaga hanget, kuna majutaja saab määratud tingimuste järgi olla vaid RMIT). Kuna RMIT soovib KOV-dele pakkuda nende vajadusel ka majutatavatele rakendustele täismõõtmelist haldusteenust, siis ka see tekitab KOV poolel vajaduse viia läbi hange teenuse ostmiseks.
• Kuna RMIT saab projekti läbiviimiseks struktuurifondide toetuse, olles samal ajal riigiasutus, siis juhul, kui ta osutab KOV-dele teenust, võib tekkida olukord, kus RMIT on avatud turul teenuse osutajana saanud keelatud riigiabi.

ELVL IKT kompetentsikeskuse esialgsed seisukohad esitatud kostööleppele, mida arutatakse KOV IKT töörühmas, et teha ettepanekud ELVL juhatusele:

• RMIT-i poolt tõstatatud põhjused koostööleppe sõlmimiseks ei ole põhjuseks viia koostöölepingu skoopi laiemaks, kui on juba KOV IKT strateegia põhiselt kokkulepitud ühistegevused KOV IKT taristute uuendamise struktuurifondidest finantseeritava projekti raames.
• Ei ole tõestatud, et koostööleppe sõlmimine annab KOV-le võimaluse sõlmida RMIT-iga majutus- ja täisteenuse lepingut ilma hanketa, kuid kuna lahenduse serverite majutusteenust saab osutada projektitingimuste järgi vaid RMIT, siis selle olukorra ja vajaduse fikseerimine koostöölepingusse saab sellist KOV valikut põhjendada. Kuna täisteenuse osutamise puhul RMIT konkureerib vabal turul teiste teenusepakkujatega ning projekt seda ei kitsenda, siis peab täisteenuse puhul KOV toimima Riigihangete seaduse kohaselt.
• Projektitaotluses on alates selle 2017. a esmaversiooni esitamisest olnud sees vajadus sõlmida RMIT-i ja ELVL vahel koostööleping projektitegevuste läbiviimiseks, kuna see annab selgema aluse projektipõhiseks koostööks olukorras, kus RMIT on taotleja projektijuht ja ELVL esindab KOV-e kui kliente.
• Keelatud riigiabi probleemi osas tehakse täiendavat infot küsiv kiri Rahandusministeeriumile.
• IKT kompetentsikeskus valmistab ette lepingu projekti, mis on seotud vaid töösoleva KOV IKT taristute uuendamise projektiga (kuna selle vajadus seoses soetatavate serverite majutusteenusega RMIT-i poolt on tõenäoliselt põhjendatud), ning selle sõnastus täpsustab peale täiendava info saamist Rahandusministeeriumilt.

OTSUSTATI: Esitada lepingu eelnõu IKT töörühmale arutamiseks ja ettepaneku esitamiseks ELVL juhatuse septembrikuu koosolekule

Taavi Aas                                                                  Inga Köster
Koosoleku juhataja                                                    Protokollija