Põhikiri
Kinnitatud 27.02.2018
Eesti Linnade ja Valdade Liidu põhikiri
I ÜLDSÄTTED
1. Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi liit) on kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigiline liit, mille eesmärgid on:
1) kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine;
2) liikmete esindamine ja ühishuvide kaitsmine;
3) liikmete koostöö edendamine ja ühistegevuse korraldamine;
4) liikmetele seadusega pandud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.
2. Liit on asutatud 19. septembril 1920. aastal.
3. Liidu kui kasumit mittetaotleva juriidilise isiku tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhindudes Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
4. Liidu ametlik nimi on Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Liidu nime tõlge inglise keelde on Association of Estonian Cities and Municipalities.
5. Liidul on oma nimega pitsat ja pangaarved, liidul võib olla lipp ja muu sümboolika.
6. Liidu asukohaks on Tallinn.
II ÜLESANDED
7. Liidu ülesanded on:
1) liikmete ühishuvide esindamine ja kaitsmine lähtudes põhiseadusest, seadustest ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast;
2) omavalitsusliku haldussüsteemi arengule kaasaaitamine demokraatia ja võimu detsentraliseerimise põhimõtete alusel, lähtudes kodanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades kohalike omavalitsuste erisusi;
3) liikmete esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides;
4) väliskoostöö ja -sõprussidemete arendamine;
5) liikmetevahelise koostöö korraldamine ja ühisprojektide koordineerimine;
6) omavalitsusametnike nõustamine ning nende teadmiste ja ametioskuste täiendamine.
8. Ülesannete täitmiseks liit:
1) esindab liikmeid suhetes põhiseaduslike institutsioonidega, asutuste ja organisatsioonidega;
2) teeb ettepanekuid seaduste ja muude õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks ja täiendamiseks ning esitab märkusi seaduste ja muude õigusaktide eelnõude kohta;
3) korraldab omavalitsuspoliitikute ja -ametnike koolitust;
4) võib asutada juriidilisi isikuid kui ka osaleda juriidilistes isikutes;
5) annab välja omavalitsusalaseid trükiseid;
6) korraldab muud vajalikku tegevust, mis ei ole vastuolus seadustega ega käesoleva põhikirjaga.
III LIIKMED
9. Liidu liikmeks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused. Liidu liige ei või olla samaaegselt teise üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu liige.
10. Omavalitsusüksuse võtab kirjaliku avalduse alusel liidu liikmeks ja liikmete arvestust peab liidu juhatus (edaspidi juhatus). Juhatus ei või keelduda liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava kohaliku omavalitsuse üksuse vastuvõtmisest liidu liikmeks.
11. Liidu liige nimetab oma esindajad liidu üldkoosolekule kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtajaks elanike arvu alusel järgmiselt:
1) omavalitsusüksus kuni 10 000 elanikuga nimetab – 2 esindajat;
2) -"- 10 001- 30 000 -"- -"- – 4 -"-
3) -"- 30 001- 60 000 -"- -"- – 6 -"-
4) -"- 60 001-150 000 -"- -"- – 8 -"-
5) -"- 150 001 ja enam -"- -"- – 12 -"-.
Igale esindajale määratakse asendaja. Esindaja ja tema asendaja nimetatakse kohaliku omavalitususe volikogu või valitsuse liikmete hulgast ja nende nimed teatatakse juhatusele kirjalikult hiljemalt 4 kuu jooksul peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esindaja või tema asendaja põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ja nimetada uue esindaja või asendaja.
12. Liidu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel liidust välja astuda. Liikmelisuse lõppemiseks loetakse kohaliku omavalitsuse volikogu asjakohases otsuses sätestatud liidust väljaastumise tähtpäeva. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, peab väljaastuja liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
13. Liidu liikme võib liidust välja arvata liidu volikogu otsusega käesoleva põhikirja sätete täitmata jätmise või liidu olulisel määral kahjustamise tõttu.
14. Liidu liikmel on õigus:
1) oma esindajate kaudu valida ja olla valitud liidu juht- ja kontrollorganitesse;
2) osa võtta ja olla informeeritud liidu tegevusest;
3) teha ettepanekuid ja esitada arupärimisi liidu tegevuse kohta;
4) astuda liidust välja.
15. Liidu liikmel on kohustus:
1) täita liidu põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
2) võtta aktiivselt osa liidu tegevusest ja aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele;
3) tasuda õigeaegselt liikmemaksu.
IV VARA
16. Liidu ülesannete täitmist rahastatakse:
1) liikmemaksudest;
2) sihteraldistest;
3) toetustest ja annetustest;
4) liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;
5) seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest.
17. Liidu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadustega.
18. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest ja liikmed ei kanna varalist vastutust liidu varaliste kohustuste eest.
19. Liidu rahalisi vahendeid hoitakse liidu büroo poolt valitud pankades.
V JUHTIMINE JA TÖÖKORRALDUS
20. Liidu kõrgeim organ on liikmete esindajate üldkoosolek. Käesoleva põhikirja punktis 30 sätestatud ulatuses täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek – liidu volikogu koosolek.
21. Üldkoosoleku ainupädevuses on:
1) liidu tegevusperioodi aruande ja tegevussuundade kinnitamine;
2) põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;
3) liikmemaksu määramise aluste kinnitamine;
4) liidu reorganiseerimise või lõpetamise otsustamine.
22. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste vahelisel perioodil. Täiendavalt kutsutakse üldkoosolek kokku juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Üldkoosolek kutsutakse kokku hiljemalt 6 kuud peale kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi.
23. Liidu liikmete ettepanekud üldkoosoleku päevakorra kohta peavad olema esitatud juhatusele vähemalt 4 nädalat ja üldkoosoleku kutsed koos päevakorraga peavad olema saadetud liidu liikmetele vähemalt 2 nädalat enne üldkoosolekut.
24. Üldkoosoleku juhataja valitakse üldkoosolekul osalevate liikmete esindajate hulgast.
25. Hääletamine üldkoosolekul on avalik kui ei otsustata teisiti.
26. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu üldkoosolekul osalevate esindajate poolthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punkti 21 alapunktis 3 sätestatu otsustamine, mille poolt peab hääletama rohkem kui pool liikmete esindajate üldarvust, ning käesoleva põhikirja punkti 21 alapunktides 2 ja 4 sätestatu otsustamine, mille poolt peab hääletama vähemalt 2/3 liikmete esindajate üldarvust. Igal esindajal on üks hääl.
27. Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija.
28. Üldkoosolekute toimumiste vahelisel perioodil täidab üldkoosoleku ülesandeid liidu volikogu.
29. Liidu liige nimetab oma esindaja liidu volikogusse (edaspidi liidu volikogu liige) kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtajaks elanike arvu alusel järgmiselt:
1) omavalitsusüksus kuni 10 000 elanikuga nimetab – 1 liidu volikogu liikme;
2) -"- 10 001- 30 000 -"- -"- – 2 liidu volikogu liiget;
3) -"- 30 001- 60 000 -"- -"- – 3 -"- -"- -"-
4) -"- 60 001-150 000 -"- -"- – 4 -"- -"- -"-
5) -"- 150 001 ja enam -"- -"- – 6 -"- -"- -"- .
Igale liidu volikogu liikmele määratakse asendaja. Liidu volikogu liige ja tema asendaja nimetatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volikogu või valitsuse liikmete hulgast ja nende nimed teatatakse juhatusele kirjalikult samaaegselt käesoleva põhikirja punktis 11 sätestatud esindajate ja nende asendajate nimede teatamisega. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib liidu volikogu liikme või tema asendaja põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ja nimetada uue liikme või asendaja.
30. Liidu volikogu pädevuses on:
1) liidu tegevussuundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamise korraldamine;
2) aasta tegevuskava kinnitamine;
3) omavalitsuspoliitiliste küsimuste otsustamine;
4) aastaeelarve kinnitamine tulude ja kulude kogusummade lõikes;
5) majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitamine;
6) liikmemaksu kinnitamine;
7) juhatuse liikmete ning nende hulgast esimehe ja 2 aseesimehe valimine;
8) juhatuse liikmetele juhatuses täidetud ülesannetega seotud kulude hüvitamise korra kehtestamine;
9) revisjonikomisjoni valimine ja audiitori määramine;
10) teiste organisatsioonide liikmeks astumise otsustamine;
11) töörühmadesse, komisjonidesse ja teistesse organisatsioonidesse esindajate määramine;
12) büroo põhimääruse kinnitamine;
13) büroo teenistujate koosseisu, ametinimetuste ja palgamäärade kinnitamine;
14) kinnisvara omandamise ja võõrandamise otsustamine;
15) liidu tegevuse muude küsimuste otsustamine;
16) ettepanekute tegemine üldkoosolekule arutamiseks esitatavate küsimuste osas.
31. Liidu volikogu töövorm on koosolek. Liidu volikogu koosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kord kvartalis. Täiendavalt kutsutakse liidu volikogu koosolek kokku juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Liidu volikogu uue koosseisu esimesel koosolekul valitakse juhatus ja see toimub korralise üldkoosoleku toimumise ajal.
32. Liidu liikmete ettepanekud liidu volikogu koosoleku päevakorra kohta peavad olema esitatud juhatusele vähemalt 2 nädalat ja liidu volikogu koosoleku kutsed koos päevakorraga peavad olema saadetud liidu volikogu liikmetele vähemalt nädal enne koosolekut.
33. Liidu volikogu koosolekut juhatab juhatuse esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest. Liidu volikogu uue koosseisu esimest koosolekut juhatab kuni juhatuse esimehe valimiseni liidu tegevdirektor.
34. Hääletamine liidu volikogu koosolekul on avalik, välja arvatud isikuvalimised, millel hääletamine on salajane.
35. Liidu volikogu otsused võetakse vastu liidu volikogul osalevate liidu volikogu liikmete poolthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punkti 30 alapunktides 6 ja 10 loetletud küsimuste otsustamine, mille poolt peab hääletama rohkem kui pool liidu volikogu liikmete üldarvust. Igal liidu volikogu liikmel on üks hääl.
36. Liidu volikogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla liidu volikogu koosoleku juhataja ja protokollija.
37. Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on 13 liiget. Juhatuse valib liidu volikogu oma liikmete hulgast. Liidu volikogus Tallinna esindavate liikmete hulgast juhatuse ühe liikme nimetab, võib nimetatud liikme põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ja tema asemele uue juhatuse liikme nimetada Tallinna linn. Volikogu poolt valitud juhatuse liikme võib liidu volikogu põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ja tema asemele uue liikme valida.
38. Juhatuse volituste tähtaeg on valimistest kuni üldkoosoleku uue koosseisu esimese koosolekuni.
39. Juhatuse pädevuses on:
1) liidu volikogus ja üldkoosolekul arutatavate küsimuste ettevalmistamine;
2) eelarve ja majandusaasta aruande koostamine ja liidu volikogule esitamine;
3) liidu volikogule esitatava revisjonikomisjoni kontrollakti läbivaatamine ja puuduste esinemisel nende kõrvaldamiseks meetmete kavandamine;
4) eelarve kinnitamine tulu- ja kulukirjete lõikes;
5) õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine;
6) liidu volikogu antud pädevuse piires töörühmadesse ja komisjonidesse esindajate määramine;
7) liidu tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
8) liidu nimel sõlmitavate lepingute tingimuste otsustamine ning liidu tegevdirektori volitamine neile lepingutele alla kirjutada;
9) avalikkuse informeerimine liidu tegevusest;
10) liidu muu tegevuse korraldamine.
40. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 2 korda kvartalis.
41. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimehe või tema äraolekul ühe aseesimehe ettepanekul liidu tegevdirektor. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku ka vähemalt 50% juhatuse liikmete kirjalikul nõudmisel. Kutsed juhatuse koosolekule koos päevakorraga saadetakse juhatuse liikmeile vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Juhatuse koosolekut juhib esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest.
42. Juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest, sealhulgas esimees või üks aseesimees. Juhatuse otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult, sealhulgas elektronposti teel, juhatuse kõik liikmed.
43. Hääletamine juhatuse koosolekul on avalik, kui koosolekul osalevad juhatuse liikmed kahe kolmandiku häälteenamusega ei otsusta teisiti.
44. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
45. Juhatuse esimees ja aseesimehed esindavad liitu kõikides õigustoimingutes, välja arvatud liidu nimel lepingute sõlmimine ning liidu tegevdirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise käskkirjadele allakirjutamine, mis toimub vastavalt juhatuse otsustele. Juhatuse ülejäänud liikmed esindavad liitu vastavalt juhatuselt saadud volitustele.
46. Liidu organisatoorset tööd ja jooksvat asjaajamist korraldab liidu büroo, mida juhib liidu tegevdirektor. Liidu büroo töökorraldus sätestatakse büroo põhimääruses.
47. Liidu tegevdirektor on aruandekohuslane juhatuse ees.
VI FINANTS-MAJANDUSTEGEVUS JA KONTROLL
48. Liidu finants-majandustegevusega seotud kulud plaanitakse eelarvega.
49. Liidu finants-majandustegevuse arvestusperioodiks on eelarveaasta. Liidu eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
50. Liidu raamatupidamine ja aruandlus korraldatakse seadustega sätestatud korras.
51. Liidu finants-majandustegevuse, asjaajamise ja aruandluse üle järelevalveks korraldatakse igal majandusaastal revisjon. Revisjoni viib läbi liidu volikogu liikmete hulgast valitud 5-liikmeline revisjonikomisjon, keda juhib revisjonikomisjoni liikmete hulgast ja poolt valitud esimees. Seadusega sätestatud juhul ja korras teostatakse täiendavalt ka audiitorkontroll. Revisjonikomisjoni liikmeks ega audiitoriks ei või olla juhatuse liige ega raamatupidaja.
52. Revisjonikomisjoni volituste tähtaeg on valimisest kuni liidu volikogu uue koosseisu poolt revisjonikomisjoni uue koosseisu valimiseni. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumisel liidu volikogu liikmest kutsub liidu volikogu ta tagasi ka revisjonikomisjoni liikmest ja valib tema asemele revisjonikomisjoni uue liikme.
53. Revisjonikomisjon on aruandekohuslane liidu volikogu ees.
54. Liidu tegevust kontrollitakse kord eelarveaastas. Vajadusel võib liidu volikogu või juhatus määrata erakorralise kontrolli.
55. Revisjonikomisjon:
1) kontrollib liidu põhikirja järgimist;
2) kontrollib liidu vara kasutamist ja aruandlust;
3) koostab kontrollakti ja esitab selle juhatusele ning kinnitamiseks liidu volikogule.
56. Revisjonikomisjonil on õigus saada juhatuselt ja büroolt andmeid, dokumente ja seletusi kontrollimisel tekkinud küsimuste kohta.
VII REORGANISEERIMINE JA LÕPETAMINE
57. Liidu reorganiseerimine (ühinemine või jagunemine) toimub üldkoosoleku otsusel seadusega sätestatud korras.
58. Liit lõpetatakse (likvideeritakse):
1) üldkoosoleku otsusega;
2) muul seaduses ettenähtud alusel.
59. Liidu lõpetamismenetlus toimub seadusega sätestatud korras.
60. Liidu lõpetamisel jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara liidu liikmete vahel liikmemaksu suhte alusel.
61. Liidu lõpetamisel antakse liidu arhiiv hoiule Riigiarhiivi.
Üldkoosolek kinnitas põhikirja redaktsiooni Tallinnas 27.02.2018