10/12/19
KUTSE
Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 10.detsembril 2019 algusega kell 13.00 Tallinnas.
Päevakord (ettepanek)
1. Teenuste detsentraliseerimise analüüsi lähteülesande arutelu. Kaie Küngas, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor
2. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja sotsiaalvaldkonna juhtide pöördumistest seoses laste ja lastekaitsetöötajate kajastamisest meedias. Mailiis Kaljula, ELVL nõunik
Sotsiaalvaldkonna juhtide pöördumine
3. Tallinna Ülikooli KOV avalike teenuste arendusprogrammist. Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
4. Pöördumine seoses õpetajate lisatasude vähendamisega 2020. aasta riigieelarves (SDE Omavalitsuskogu 16.11.19). Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
SDE Omavalitsuskogu pöördumine
5. Ettepanek ELVL juhatusele - lasteaiaõpetajate töötasu kasvu tõstmisest. Hille Ilves, ELVL nõunik
6. SA Innove ettepanek ELVL-ile 02.12.19. Hille Ilves, ELVL nõunik
7. 2020. aasta juhatuse ja volikogu koosolekute ajakava. Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
2020. aasta koosolekute ajakava eelnõu
Veikko Luhalaid
Tegevdirektor
EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 8
Tallinnas 10.12.2019.a
Algus kell 13.00, lõpp kell 14.45
Koosoleku juhataja: Tiit Terik
Protokollija: Inga Köster
Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järve Linnavalitsus).
Puudusid: Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus).Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Mart Võrklaev (Rae Vallavalitsus).
Kutsutud: Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnavalitsus).
ELVL büroost osalesid: Jüri Võigemast, Hille Ilves, Jan Trei, Toivo Riimaa, Kaimo Käärmann-Liive, Marliis Rettau, Inga Köster, Sirje Ludvig, Mailiis Kaljula, Kalle Toomet, Krista Kupits, Tiina Üksvärav, Ene Millert, Ott Kasuri.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Teenuste detsentraliseerimise analüüsi lähteülesande arutelu. Kaie Küngas, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor
2. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja sotsiaalvaldkonna juhtide pöördumistest seoses laste ja lastekaitsetöötajate kajastamisest meedias. Mailiis Kaljula, ELVL nõunik
3. Tallinna Ülikooli KOV avalike teenuste arendusprogrammist. Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
4. Pöördumine seoses õpetajate lisatasude vähendamisega 2020. aasta riigieelarves (SDE Omavalitsuskogu 16.11.19). Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
5. Ettepanek ELVL juhatusele - lasteaiaõpetajate töötasu kasvu tõstmisest. Hille Ilves, ELVL nõunik
6. SA Innove ettepanek ELVL-ile 02.12.19. Hille Ilves, ELVL nõunik
7. 2020. aasta juhatuse ja volikogu koosolekute ajakava. Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
8. Informatsioonid
8.1 Tervisekeskuste mehitamisest perearstide meeskonnaga. Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
8.2 Lastekaitse Liidu ettepanekust.
8.3 Jäätme- ja pakendiseaduse muutmise eelnõu menetlemise käigust
Päevakorrapunk 1
Teenuste detsentraliseerimise analüüsi lähteülesande arutelu
Kuulati Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõuniku Kaie Küngase ettekannet.
Erinevad rahvusvahelised uuringud ja mitmete riikide praktika näitab, et riigi vähene detsentraliseeritus ja omavalitsuste madal finantsautonoomia toob kaasa väiksema vastutuse, ebaefektiivsema korralduse ja kehvema kvaliteediga kohalikud teenused. Riik ei peaks tegelema ülesannete ja teenustega, kus tuleb arvestada kohalike olude ja vajadustega. Kohaliku olemusega riigi ülesannete omavalitsustele andmisel saab ülesannet omavalitsuse poolt täites enam arvestada kohalike olude ja elanike vajadustega ning kaasata elanikke korralduse otsustesse.
Soovitakse läbi viia uuring, millega soovitakse hinnangut KOV-ile võimaliku rolli ja ülesande andmisel kahe hetkel riigi täidetava ülesande (erivajadusega inimeste abivajaduse hindamise ja toetavate teenuste pakkumise ning üldarstiabi korralduse ja planeerimise) täitmisel.
KOVidele võimaliku üleandmise hindamises tuleb eelkõige lähtuda eesmärgist muuta teenused elanikule paremaks (nt vajadustele vastavamaks, kättesaadavamaks, paindlikumaks vmt) ning kohalikule tasandile otsustusõigusega kaasnevatest võimalustest (nt kohalikul tasandil on parem teadlikkus vajadustest, enam infot, võimalus arvestada piirkondlike eripäradega, ressursside kasutamise efektiivsuse kasv). Seejuures tuleb hinnata, kas ülesanne on oma olemuselt omavalitsuslik või riiklik.
Kuigi valmiv analüüs ja detsentraliseerimise metoodika on konkreetse ülesande põhine, on samu juhiseid võimalik võtta aluseks detsentraliseerimise läbiviimiseks ka tulevikus ja teiste ülesannete osas, tehes muudatused vastavalt valdkonnale. Ehk analüüsi ja metoodika põhjal peaks saama juhise ministeeriumitele, omavalitsustele ja teistele osapooltele detsentraliseerimise ettevalmistamiseks tulevikus - metoodika kirjeldus peab andma ülevaate, millised tegurid ja millises detailsuses tuleb ülesande üleandmise eelselt läbi mõelda. Samas on uuringu tulemusel valminud konkreetne ettepanek kahe ülesande osas, et oleks olemas praktiline analüüs ning konkreetsem tegevusplaani alus edasisteks otsusteks.
Toimus arutelu. Tehti järgmine ettepanek: „Kui analüüsi tulemusena selgub, et teenus sobib üleandmiseks kohalikule omavalitsusele, siis võiks ülesande püstitusele lisada, et analüüsi teostaja töötaks välja teenuse osutamise protsessi kirjelduse – juhendmaterjali omavalitsustele, kuidas teenuse osutamise protsess peaks toimima".
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 2
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja sotsiaalvaldkonna juhtide pöördumistest seoses laste ja lastekaitsetöötajate kajastamisest meedias
Mailiis Kaljula tutvustas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja sotsiaalvaldkonna juhtide pöördumist.
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon pöördus Õiguskantsleri ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole laste õiguste kaitseks meediakajastuste puhul.
Pöördumises juhiti muuhulgas tähelepanu sellele, et kõigis last puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid (LasteKS § 5 p 3) ning kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel tuleb lähtuda nendest kui esmatähtsatest kaalutlustest.
Konkreetse lapse huvid kaaluvad alati üles vanema ja avalikkuse huvid. Kuigi lapse õiguste ja huvide kaitsmise eest peaks eelkõige seisma tema seaduslik esindaja ehk vanem, siis lastekaitseseadus kohustab selleks kõiki inimesi, kes last puudutavate ettevõtmistega tegelevad. See tähendab seda, et ka ajakirjanikul on kohustus kaaluda, kas kajastamine teatud olukorras on lapse parimates huvides. Meedias kajastatu jääb kättesaadavaks aastateks ja võib avaldada negatiivset mõju lapse tulevikule.
Sotsiaaltöötajad sh lastekaitsetöötajad lähtuvad oma töös konfidentsiaalsusnõuetest avaliku teabe seaduse §34 ja 35 alusel.
Koosolekul osalejad toetasid Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsiatsiooni 23.10.2019 ja sotsiaalvaldkonna juhtide 29.10.2019 pöördumist erinevate riigiasutuste poole sooviga saada vastuseid esitatud küsimustele seoses lastekaitsetöö kajastamisega meedias.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 3
Tallinna Ülikooli KOV avalike teenuste arendusprogrammist
Veikko Luhalaid tegi kokkuvõtte TLÜ poolsest ettepanekust ELVLile osaleda pakkumuses.
Tallinna Ülikool on kutsutud Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt esitama pakkumust hankes „KOV avalike teenuste arendusprogramm". RTK tellib pakkumuse alusel kohalike omavalitsuste (KOV) avalike teenuste korraldamist toetava arendusprogrammi, sh arengupäeva ja nõustamisteenuse (edaspidi arendusprogramm) välja töötamise ja läbi viimise.
Pakkujatel on õigus esitada ühispakkumus. Ühispakkujad nimetavad hinnapäringu ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Lepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
Tellimuse tulemusena on välja töötatud ja läbi viidud kohalike omavalitsuste (KOV) avalike teenuste korraldamist toetav arendusprogramm, arengupäev(ad) ja nõustamisteenus (edaspidi ühiselt nimetatud kui teenus) aastatel 2019-2022 (kaasa arvatud) ja teenus tuleb läbi viia hankija tellimus(t)e alusel. Hankija tellib teenust raamlepingu alusel lähtuvalt vajadusest.
Lisaks õppepäevadele ja juhendatud kodutöödele tuleb pakkujal tagada pärast grupi viimast õppepäeva poole aasta (6 kuu) jooksul nõustamisteenust vastavalt vajadusele ning eelarvelistele võimalustele.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja mitte nõustuda TLÜ ettepanekuga osaleda pakkumuses.
Päevakorrapunkt 4
Pöördumine seoses õpetajate lisatasude vähendamisega 2020. aasta riigieelarves (SDE Omavalitsuskogu 16.11.19)
Ott Kasuri informeeris koosolekul osalejaid SDE Omavalitsuskogu pöördumisest liidu poole.
Pöördumises on avaldatud soovi, et ELVL avaks valitsusega uuesti läbirääkimised haridustöötajate palgaraha puudutavates küsimustes eesmärgiga mitte lubada vähendada õpetajate lisatasusid.
Pöördumises osundati, et õpetajate lisatasud on maksmiseks eelkõige just parimatele ja rohkem tööd tegevatele õpetajatele, mille vähendamine on vastuolus kõigi riiklike ja ELVLi eesmärkidega.
SDE pöördumises räägitakse lisatasudest, kuigi läbirääkimisi peetakse õpetajate alampalga määrast.
Riigieelarve läbirääkimistel fikseeriti 2020. aasta osas ELVL ning Valitsuskomisjoni poolt allkirjastatud lõpp-protokollis (20.11.2019) kokkuleppena üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (edaspidi haridustoetus) kohalikele omavalitsustele 341,57 mln eurot.
Haridustoetus jaguneb järgmiselt: õpetajate tööjõukulude toetus, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetus, koolilõuna toetus, õppekirjanduse toetus, õpetajate ja juhtide täiendkoolitus, tõhustatud ja eritoe õpilastele tegevuskulu toetus, mille osas ei ole lõpp-protokollis vahendite summad eraldi fikseeritud. Riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku, et täpne jaotus haridustoetuse artiklite lõikes täpsustatakse pärast 10.novembrit 2019.
25.09.2019. a kohtusid Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri ja haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning leppisid kokku järgnevas: 2020. aastal kasvab üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalk 65 euro võrra 1250 eurolt 1315 eurole, millega õpetajate prognoositavaks keskmiseks palgaks kujuneb vähemalt 1540 eurot.
ELVLi haridus- ja noorsootöörühma 07.11.19 toimunud koosolekul oli arutusel, et riik eraldab 2020.a õpetaja töö väärtustamiseks koolipidajatele alammäärast 17% enam raha, mis teeb õpetaja prognoositavaks keskmiseks palgaks 1540 eurot. Koosolekul osalejad, Liidu liikmete esindajad konstanteerisid, et Haridus- ja Teadusministeeriumilt oleks oodatud paremat kommunikatsiooni õpetaja tööjõukulude toetuse määra suurendamisest. Riik eraldab 2020.a 3% vähem toetust iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks.
EISi kaudu saadeti 02.12.2019.a kooskõlastamisele Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine" eelnõu.
Eelnõu seletuskirjas oli selgitus: „Toetus õpetajate tööjõukuludeks kasvab 274,6 mln eurolt 284,9 mln eurole (+3,8%). Toetussumma kasv on pearaha määra kasvust kiirem, kuna õpilaste arv on suurenenud. Üldhariduskoolide pidamiseks antav riigieelarveline toetus suureneb 341,57 mln eurolt 353,8 mln eurole (+3,5%).".
Vastav muudatus tehti riigieelarve III lugemise käigus, haridustoetuse summat suurendati 12 mln eurot 353,75 mln eurole, mida võib lugeda positiivseks tulemuseks omavalitsustele.
OTSUSTATI: Bürool koostada vastuskiri SDE Omavalitsuskogule.
Päevakorrapunkt 5
Ettepanek ELVL juhatusele - lasteaiaõpetajate töötasu kasvu tõstmisest
Kuulati Hille Ilvese informatsiooni ELVLi haridus- ja noorsootöörühma 20.11.19 toimunud koosolekul arutatud teemast „Üldhariduskoolide pidamiseks antav riigieelarveline toetus 2020.a".
Seoses õpetaja töötasu alammäära kasvuga 1315 eurole loob see ka lasteaiaõpetajatele õigustatud ootuse töötasu kasvuks.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusest nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord", mis sätestab lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise põhimõtted:
„§ 12. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus lg 3: Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust juhul, kui tema vastaval aastal kehtiv lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on p 3:
2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal.".
Töörühma koosolekul tõdeti, et seoses 2020.a õpetaja töötasu alammäära kasvuga 1315 eurole, loob see lasteaiaõpetajatele õigustatud ootuse töötasu kasvuks, samas seab osade kohalike omavalitsuste eelarved pingelisse olukorda täiendavate vahendite leidmiseks.
OTSUSTATI: Jätkata arutelu haridustöötajate töötasu osas, kuid käsitleda teemat komplekselt, st lasteaia- ja üldhariduskoolide õpetajate kõrval kaasata protsessi ka huvikoolide õpetajate töötasustamise põhimõtted.
Päevakorrapunkt 6
SA Innove ettepanek ELVL-ile 02.12.19
Hille Ilves tutvustas SA Innove ettepanekut. Haridusasutuse juhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja juhtide kompetentside arendamise toetamise raames soovib Innove jätkata arutelu haridustöötajate töötasu osas, kuid käsitleda teemat komplekselt, st lasteaia- ja üldhariduskoolide õpetajate kõrval kaasata protsessi ka huvikoolide õpetajate töötasustamise põhimõtted.
Soovitakse pakkuda arenguprogrammi kogenud KOV spetsialistidele tingimusel, et ELVL osaliselt rahastaks arenguprogrammi.
Hille Ilvese sõnul küsimus laheneb, kuna HTMi sõnul on liidul võimalik kasutada vahendeid, mis on liidule HTMi poolt koolituseks eraldatud.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 7
2020. aasta juhatuse ja volikogu koosolekute ajakava
Büroo poolt pakuti välja juhatuse ja volikogu 2020. a võimalik ajakava, arvestades, et reeglina on kavandatud juhatuse koosoleku toimumise ajaks iga kuu teine teisipäev.
Juhatus palus, et büroo arvestaks ajakava koostamisel Regioonide Komitee koosolekute toimumisega, et kuupäevad ei kattuks.
OTSUSTATI: Jätkata arutelu järgmisel juhatuse koosolekul.
8. Informatsioonid
8.1 Tervisekeskuste mehitamisest perearstide meeskonnaga.
Küsimust ei arutatud, kuna puudus täpsem informatsioon.
8.2 Lastekaitse Liidu ettepanekust – lastekaitsepäev riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks
Kuulati Jan Trei informatsiooni MTÜ Lastekaitse Liit ettepanekust, millele soovitakse ELVLi toetust.
Lastekaitse Liit koos partneritega soovib teha Riigikogule ettepaneku täiendada pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mis sätestab 1. juunil tähistatava lastekaitsepäeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks.
Riik väärtustab emasid, isasid ja vanavanemaid, heisates riigilipud. Nüüd on riigil aeg astuda järgmine samm ja anda ka lastele päris nende oma päev, kuulutades l. juuni lastekaitsepäevana riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks.
Toimus arutelu. Nõustuti toetama 1. juuni lastekaitsepäeva lipupäevana.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
8.3 Jäätme- ja pakendiseaduse muutmise eelnõu menetlemise käigust
Keskkonnaministeerium on algatanud 29.11.2019 jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest tulenevad kohustused. Direktiivide ülevõtmise tähtaeg on 5. juuli 2020.
Vastamise tähtaeg on 12.12.2019.
Eelnõuga seatakse kohalikele omavalitsustele uusi kohustusi jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade koostamisel, ehitusjäätmete käitluse korraldamisel ning riikliku järelevalve tegemisel. Lisaks sellele antakse seaduse tasandil kohalike omavalitsuste ülesandeks olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamine. Omavalitsustele seatavaid kohustusi on seletuskirjas põhjendatud kohati väga napisõnaliselt ning uute kohustustega kaasnevaid mõjusid ei ole piisavalt analüüsitud.
kohalike omavalitsuste võimalused elanikele osutatava jäätmeveo korraldamisel piiratud ja jäävad selliseks ka antud eelnõu kontekstis. Juhul, kui soovitakse, et omavalitsused vastutavad ringlussevõtu sihtarvude eest, tuleks seadust täiendada ning vastukaaluks luua asjakohased toetusmeetmed ning lubada nn in-house tehingud ning omavalitsuskeskne jäätmeveomudel.
Loetud päevad enne ringlussevõtu tähtaja saabumist ei ole asjakohane määrata sihtmäärade saavutamise eest vastutajaks omavalitsus. Omavalitsuse vastutuse võiks siduda eeskätt jäätmete liigiti kogumise korraldamise kohustusega, kuid mitte ringlussevõtuga.
Lisaks eelnevale kooskõlastab eelnõu kohaselt edaspidi jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja Keskkonnaamet ning ilma kooskõlastuseta ei või KOVi volikogu dokumente heaks kiita. Oleme seisukohal, et Keskkonnaameti kooskõlastus ei saa olla siduvaks KOV volikogule, tegu on volikogu pädevusega.
08.12.2019 seisuga on kõik seisukohta avaldanud omavalitsused, sealhulgas Tartu ja Tallinn, teada andunud, et nende arvates ei saa sellisel kujul eelnõu kooskõlastada.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Tiit Terik Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija