KUTSE

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 12. novembril 2019, algusega kell 11.00 Tartu Raekojas (Raekoja plats 1a, III korrus).

Juhatuse koosolekule järgneb samas kohas algusega kell 13:00 ELVL volikogu koosolek.

FB Event: https://www.facebook.com/events/333359047252805/

Juhatuse päevakorras (ettepanek):

1. Detsentraliseerimise analüüsi tutvustamine
Mart Uusjärv, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja

Ettekanne

2. Riigi Kinnisvara AS lepingu muudatused
Sirje Ludvig, ELVL nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kiri 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu kiri Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile 

3. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 100 juubeliürituse korraldamine
Sirje Ludvig, ELVL nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor

4. Analüüs-uuring kohalike teede teehoiu rahastamisvajaduse väljaselgitamiseks ja rahalise kohustuse võtmine
Kalle Toomet, ELVL nõunik

Taustafail

5. Eesti Linnade ja Valdade  Liidu 2019 eelarve 9 kuu täitmine
Ene Millert, ELVL raamatupidaja
ELVL eelarve täitmine 9 kuud, kulud, tabel
ELVL eelarve täitmine 9 kuud, tulud, tabel

6. ELVL koosseis, ametinimetused ja palgamäärad
Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor

ELVL büroo  koosseis, ametinimetused ja palgamäärad eelnõu

7. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020 eelarveprojekti arutelu
Ene Millert, ELVL raamatupidaja; Jan Trei, ELVL asedirektor
2020 ELVL eelarve eelnõu, kulud, tabel
2020 ELVL eelarve eelnõu, tulud, tabel

Eesti Linnade ja Valdade Liidu eelarve seletuskiri

Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020.a liikmemaks

8. Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus (ERKAS) tegevusest
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees

9. Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse ettepanekud RES 2021-2024 ja riigieelarve 2021. a läbirääkimisteks - fail
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees; Jan Trei, ELVL asedirektor
  -Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm. Tiit Kirss, ELVL nõunik - fail
  -Hariduse  ja noorsootöö valdkonna töörühm. Hille Ilves, ELVL nõunik - fail
  -Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm. Mailiis Kaljula, ELVL nõunik - fail
  -Transpordi ja teede töörühm. Kalle Toomet, ELVL nõunik - fail
  -Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia töörühm. Henri Pook, IKT kompetentsikeskus - fail
  -Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm. Hille Ilves, ELVL nõunik - fail
  -Keskkonna ja maaküsimuste töörühm. Krista Kupits, ELVL nõunik - fail
  -Lõimumise valdkonna töörühm. Jan Trei, ELVL asedirektor - fail

Liikmete ettepanekud - koondfail

10. HTM/19-1022 - Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär
Hille Ilves, ELVL nõunik
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/539d4d4a-a5aa-4b6f-a15e-2ad2c5f96dfd

11. Informatsioonid
   11.1 Apteegireformist
Mailiis Kaljula, nõunik

Eesti Apteekide Ühenduse pöördumine

ELVL pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole seoses Apteegireformiga

Kantar Emor uuring Apteekide külastamine ja Eesti elanike hoiakud apteegireformi suhtes

 

EESTI  LINNADE  JA VALDADE LIIDU JUHATUSE

KOOSOLEKU PROTOKOLL nr  7

 

Tartu Raekojas 12.11.2019. a

Algus kell 11.00, lõpp kell 12.50

Koosoleku juhataja: Tiit Terik

Protokollija:   Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus),Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus).

Puudusid: Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu).

Kutsutud: Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnavalitsus).

ELVL büroost osalesid: Veikko Luhalaid, Jan Trei, Sirje Ludvig, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Ott Kasuri, Kalle Toomet,  Hille Ilves, Marliis Rettau, Krista Kupits, Kaimo Käärmann-Liive, Ene Millert, Inga Köster, Tiit Kirss, Jüri Võigemast, Nevel Paju, Henri Pook.

 

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Detsentraliseerimise analüüsi tutvustamine

Mart Uusjärv, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja

2. Riigi Kinnisvara AS lepingu muudatused

Sirje Ludvig, ELVL nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor

3. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 100 juubeliürituse korraldamine

Sirje Ludvig, ELVL nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor

4. Analüüs-uuring kohalike teede teehoiu rahastamisvajaduse väljaselgitamiseks ja rahalise kohustuse võtmine

Kalle Toomet, ELVL nõunik

5. Eesti Linnade ja Valdade  Liidu 2019 eelarve 9 kuu täitmine

Ene Millert, ELVL raamatupidaja

6. ELVL koosseis, ametinimetused ja palgamäärad

Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor

7. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020 eelarveprojekti arutelu.

Ene Millert, ELVL raamatupidaja; Jan Trei, ELVL asedirektor

8. Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus (ERKAS) tegevusest

Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees

9. Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse ettepanekud RES 2021-2024 ja riigieelarve 2021. a läbirääkimisteks

Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees; Jan Trei, ELVL asedirektor

  -Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm. Tiit Kirss, ELVL nõunik

  -Hariduse  ja noorsootöö valdkonna töörühm. Hille Ilves, ELVL nõunik

  -Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm. Mailiis Kaljula, ELVL nõunik

  -Transpordi ja teede töörühm. Kalle Toomet, ELVL nõunik

  -Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia töörühm. Henri Pook, IKT kompetentsikeskus

  -Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm. Hille Ilves, ELVL nõunik

  -Keskkonna ja maaküsimuste töörühm. Krista Kupits, ELVL nõunik

  -Lõimumise valdkonna töörühm. Jan Trei, ELVL asedirektor

10. HTM/19-1022 - Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär

Hille Ilves, ELVL nõunik

           Link eelnõu toimiku vaatele:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/539d4d4a-a5aa-4b6f-a15e-2ad2c5f96dfd

11. Informatsioonid

11.1 Apteegireformist

Mailiis Kaljula, ELVL nõunik

 

 

 

Päevakorrapunkt 1

Detsentraliseerimise analüüsi tutvustamine

Kuulati Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärve ettekannet detsentraliseerimise analüüsi läbiviimisest ja ajakavast. Analüüsi ja ettepanekute esitamine vabariigi valitsusele peaks toimuma 2021. aasta veebruaris.

Analüüsi läbiviimisel peetakse silmas järgmisi eesmärke:

Fookusesse kaks potentsiaalsemalt ülesannet, kus on kasutegur võiks olla suurem.

Detsentraliseerimise plusside ja miinuste tuvastamine.

Detsentraliseerimise detailsema juhendmaterjali koostamine.

Ülesande täitmise tasandi hindamine (kõik KOVid, valitud KOVid(nt maakonnakeskus) või ühine täitmine.

Ministeeriumid on hetkel pakkunud välja järgmisi võimalikke valdkondi:

Sotsiaal ja tervishoid

•Sotsiaalvaldkonna teenused

•Esmatasandi tervishoiu pakkumise korraldus (teenuspunktid)

•Süsteemne tegelemine noortega, kes ei tööta ega õpi (NEET noored)

Siseturvalisus

•Pääste (komandovõrgustik)

•Kainestusmaja teenus

Justiits

•Tugiteenused JuMi valdkondades (nt teenused vanglast vabanenutele)

Haridus

•Koolivälise nõustamisemeeskonna toe pakkumine

Kultuur

•Lõimumine

Detsentraliseerimise eesmärk on see, et suurendada omavalitsuste otsustusõigust. Riik ei peaks tegelema ülesannete ja teenustega, kus tuleb arvestada kohalike olude ja vajadustega. Kohaliku olemusega riigi ülesannete omavalitsustele andmisel saab ülesannet omavalitsuse poolt täites enam arvestada kohalike olude ja elanike vajadustega ning kaasata elanikke korralduse otsustesse.

KOVidele võimaliku üleandmise hindamises tuleb eelkõige lähtuda eesmärgist muuta teenused elanikule paremaks (nt vajadustele vastavamaks, kättesaadavamaks, paindlikumaks vmt) ning kohalikule tasandile otsustusõigusega kaasnevatest võimalustest (nt kohalikul tasandil on parem teadlikkus vajadustest, enam infot, võimalus arvestada piirkondlike eripäradega, ressursside kasutamise efektiivsuse kasv). Seejuures tuleb hinnata, kas ülesanne on oma olemuselt omavalitsuslik või riiklik.

Analüüsi koostamisel ja hinnangute andmisel tuleb lähtuda pika-ajalisest vaatest, arvestades, et ülesannete üleandmine võib vajada pikemat ettevalmistust nii regulatsioonide, omavalitsuse poolse ettevalmistuse, kompetentsi kujundamise kui ka tehnilise üleandmise poolelt.

Juhatuse liikmed väljendasid arvamust, et KOVid ei ole mitte otsustamise vastu ja soovivad elanike  vajadustega arvestada ning erinevaid teenuseid pakkuda, kuid lisanduvad ülesanded (nt erihoolekanne jm) toovad kaasa ka suure rahalise kulu ja vastutuse. Mismoodi kehtestatakse standardid, millest KOVid peavad lähtuma?

Täna näevad KOVid erinevate sotsiaalvaldkonna teenuste puhul seda, et ministeerium ütleb nende poole pöördujatele, et minge omavalitsusse ja nemad peavad kõik mured lahendama, nii omastehoolde, hooldekodu, hooldusravi jm küsimused. 

Kui KOVidele lisaülesandeid pannakse, siis peab riik selleks ka vastavad vahendid ette nägema.

Kui analüüsi lähtekohad on ministeeriumitega läbi arutatud, siis ELVL soovib saada täpsemat infot.

OTSUSTATI:  Võtta informatsioon teadmiseks.

 

 

Päevakorrapunkt 2

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lepingu muudatused

Kuulati Jan Trei ja Sirje Ludvigi ülevaadet arengutest suhtlemisel RKASEga. 

Büroo on pidanud RKASEga kirjavahetust Roosikrantsi esimese korruse ruumide osas. Oleme esitanud oma küsimused heakorra ja tugiteenuste maksumuse osas, sisulisi vastuseid konkreetsetele küsimustele büroo ei saanud ning RKASE poolt uut pakkumist ei ole.

Bürool on aga ruume lisaks vaja, kuna täna on olude sunnil neli töökohta ühes toas, mis ei ole kõige parem töökeskkond.

Samuti on osa mööblist ning arhiiv ELLi ja EMOLi ajalooga ladustatud üüritaval laopinnal.  

Juhatuse palvel tutvus büroo ka kesklinna piirkonnas asuvate pakkumistega äri-kinnisvara osas. Vaadeldud büroopindade üürihinnad on kõrgemad kui hetkel Roosikrantsi büroos.

Büroo seisukohast on asukoht oluline, sest enamus koosolekuid ja kohtumisi toimuvad riigikogus või erinevates ministeeriumites Tallinna kesklinna piirkonnas.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Sõlmida RKASega leping pakutavate lisaruumide osas.

 

Päevakorrapunkt 3

Eesti Linnade ja Valdade Liidu 100 juubeliürituse korraldamine

Kuulati Jan Trei ja Sirje Ludvigi informatsiooni juubeliürituse korraldamisest.

Eesti Linnade Liidu asutamisperioodi kolm tähtsamat daatumit on:

I. 1920. aasta 17.–19. jaanuaril toimunud I Eesti linnade ja alevite esindajate kongress otsustas luua Eesti Linnade Liidu.

II. 1920. aasta 28. juunil registreeris Tallinn-Haapsalu Rahukogu Eesti Linnade Liidu põhikirja.

III. 1920. aasta 19. septembril toimus Tallinnas Eesti Linnade Liidu asutamiskoosolek.

Liidu asutamise kuupäevaks loetakse 19. septembrit ning läbi aastate on sünnipäeva sellel  kuupäeval tähistatud.

Kui eelmisel juhatuse koosolekul oli arutusel Tartu Vanemuise kontserdimaja ja Tallinna Estonia kontserdisaali kasutamine, siis tänaseks on võetud pakkumine ka Tallinna Lauluväljaku ruumidele.

Juhatus oli seisukohal, et juubeliüritus peaks toimuma 19. septembril 2020.

Sümboolne oleks korraldada Liidu asutamise sajas juubel samas hoones, kus toimus asutamiskoosolek ehk Estonias.  

Kahjuks on Sulev Lääne juba saatnud välja kutsed 17.-18.09.2020. a Saaremaal toimuvale                       V Omavalitsuspäevale. Saaremaa inimestele on kindlasti oluline selle ürituse korraldamine, kuid Liidu 100 juubeliüritus on samuti eriline tähtpäev ja soov on see korraldada siiski laupäeval 19.09.2020.

Juhatus arutas ka juubeliürituse formaati. Õhtu võiks olla pidulik laudadega üritus. Kutsutud oleks lisaks liidu liikmetele ka riigi esindajad. Pikki ettekandeid ei planeeriks, mõte on tellida ja paluda mõnel asjatundjal lavastada lühike etendus. 

OTSUSTATI:  Korraldada ELVL juubeliüritus võimalusel 19.09.2020 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Büroo täpsustab detailid Estoniaga.

 

Päevakorrapunkt 4

Analüüs-uuring kohalike teede teehoiu rahastamisvajaduse väljaselgitamiseks ja rahalise kohustuse võtmine

Kuulati Kalle Toometi informatsiooni kohalike teede inventariseerimise protsessist.

Et teada saada nii teede hooldamiseks kui ka investeeringuteks vajalikke vajaminevaid rahalisi kulutusi, on Maanteeamet koostöös kohalike omavalitsustega ning EL struktuurfondi vahendite kaasamisel käivitanud kohalike teede inventeerimise.

Inventeerimise  käigus täpsustatakse kohalike teede asukohad kaardil, täpsustatakse omand, täpsustatakse ja lisatakse mitmed olulised teid iseloomustavad andmed ning antakse hinnang kohalike teede  seisukorra kohta.

Kahjuks senised andmed puuduvad või on puudulikud ning puudub usaldusväärne ülevaade kohalike teede olemist. Varasemalt on liit otsustanud, et vaja on analüüsida ja hinnata kohalike teede teehoiuks vajaminevate vahendite suurust. Vastavat hinnangut on võimalik saada analüüsides kohalike teede inventeerimise käigus saadud andmeid ning kogudes vajadusel muid lisaandmeid.

Hinnata tuleb kohalike teede võrgu olemasolevat seisukorda, määratleda optimaalne seisukord ja mahajäämus. Esmalt esimeses etapis määratakse inventeerimisega optimaalne kohalike teede seisukord olukorras, kus ühiskonna kulud on kõige madalamad. Seejärel kirjeldatakse optimaalse seisukorra saavutamiseks vajalikud meetmed (kulutused), koos erineva seisukorra ja liiklussagedusega teelõikudel tehtavate töödega ning maksumustega. Analüüsitakse erinevaid eelarve tasemeid teehoiu rahastamisel ja nende mõju.

Kasutades neid andmeid, saab  määrata hinnangulise mahajäämuse (remondivõlg). Samuti analüüsitakse erinevate hoolde ja investeeringute eelarvete tasemeid. Esimese  etappi inventeerimise tulemused selguvad 2019. aasta IV kvartalis. Esimese etapi tegevusi rahastati Riigikantselei kasutuses olevatest EL struktuurfondist ja Maanteeameti eelarvest.

Inventeerimise jätkutegevus (teine etapp) on kavandatud aastasse 2020.  Teise etapi analüüsi tarbeks on vajalikud järgmised täiendavad andmed, mida kogutakse ja analüüsitakse töö käigus. Hindamaks rahastamise vajadust on vajalikud teelõikude liiklussagedused, mis võimaldaks teid selle järgi liigitada ning määrata vajalikud teehoiumeetmed koos maksumustega. Sellised andmed hetkel puuduvad  ja andmete saamiseks on vaja teostada liikluse analüüs kõigil kohalikel teedel. Analüüsi aluseks on olemasolevad riigiteede liiklussagedused, rahvastiku paiknemine, liikuvuse analüüsid, mobiilpositsioneerimine ning vajadusel ka mõningane loendus teedel. Tegemist on sisuliselt GIS analüüsiga. Teiseks on vajalik analüüsida, milliseid töid ja millal on otstarbekas eri liiki teedel teostada ja millised on teetöödega kaasnevad kulud.

Inventeerimise jätkutegevuse rahastamiseks on kavas esitada taotlus Riigikantseleile toetuse eraldamiseks Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest, kusjuures Maanteeamet katab oma  eelarvest projekti menetlemisega seotud kulud ja korraldab projekti elluviimise.

 

Projekti eeldatav maksumus	80 000
Projekti abikõlblik maksumus
Millest EL toetus	43 350
Nõutud kaasfinantseerimise määr 15%
Puuduolev summa	36 650

.

OTSUSTATI:  Näha ELVL 2020. aasta eelarves ette kohalike teede inventariseerimise jätkutegevuse projekti tarvis 36 650 €.

 

 

Päevakorrapunkt 5

Eesti Linnade ja Valdade  Liidu 2019 eelarve 9 kuu täitmine

Kuulati Ene Millerti ülevaadet liidu 9 kuu eelarve täitmisest.

Vaadates 9 kuu eelarve täitmist on näha, et alatäitmine on  tööjõukulude osas (mõned töökohad on täimata) ja büroo ruumidega seotud majandamiskulude osas (sõlmimata on leping RKASega Roosikrantsi 12  esimese korruse lisapinnale).

Tulude osas laekuvad liikmemaksud õigeaegselt, ka riigieelarvelised lepingulised vahendid on tänaseks laekunud. Muude tulude real (samuti ka kuludes) kajastub 2019.a  linnade ja valdade päevade korraldamise toetus Taveco OÜlt, mida kasutati töötajatele ühekordse lisatasu maksmiseks. Samuti septembris toimunud Kirgiisi Vabariigi delegatsiooni visiidi omaosalus.

OTSUSTATI:  Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 6

ELVL koosseis, ametinimetused ja palgamäärad

Veikko Luhalaid tutvustas liidu büroo töötajate koosseisu, ametinimetusi ja palgamäärasid.

Tabelis välja toodud valdkonnad ja ametikohad ei erine oluliselt varsemalt kinnitatud struktuurist, töökohtade suurenemist ei ole planeeritud. Kuigi hetkel on täitmata kaks nõuniku ning koristaja ametikohad, sooviksime need siiski koosseisu alles jätta. Finantsnõuniku osas saabub selgus lähiajal kuna kuulutasime välja konkursi ning valikuprotsess käib.  Koristaja osas ei ole samuti hetkel otsustatud, kas ostame jätkuvalt teenust RKASelt või on otstarbekam, et bürool oleks oma koristaja.

Tabelis on ära toodud ka palgamäärad ametikohtade gruppide kaupa. Tegemist on palgaastmetega, mitte konkreetsete palkadega. Töötajate töötasud kinnitab tegevdirektor, tegevdirektori töö- ja lisatasud juhatus. Palgavahemiku ülempiir on määratud arvestusega, et lähimate aastate jooksul ei oleks töötasude tõstmisel vaja iga-aastast kinnitamist volikogu poolt. Palkade kujunemisel arvestatakse iga-aastaselt liidu eelarves olevate võimalustega.

OTSUSTATI:  Esitada ELVL büroo koosseis, ametinimetused ja palgamäärad volikogule kinnitamiseks.

 

Päevakorrapunkt 7

Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020 eelarveprojekti arutelu.

Veikko Luhalaid tutvustas ELVL 2020. aasta eelarveprojekti. Üksikasjalikumad selgitused on ära toodud eelarve seletuskirjas.

Eelarve on koostatud 4% liikmemaksu tõusu arvestusega, mille volikogu kinnitas septembri kuus.

Eelarvesse on planeeritud 2020. a olulisemad tegevused:

*Tööjõukulude kasv 3,8% (võimaldab büroo töötajatele kuni 5% töötasu tõusu).

*Linnade ja Valdade Päevade ürituse korraldamise kulud; Liidu 100. aastapäeva ürituse kulud; *Arvamusfestivalil osalemise kulud; ELVL suvepäevade korraldustoetus; kohalike teede inventariseerimise projekti II etapi kaasfinantseerimise kulud. 

Eelarve on võrreldes tuludega miinuses nii 2019 kui 2020. a

2019 tulud kokku 1 129 501, kulud  kokku 1 186 681

2020 tulud kokku 1 253 968, kulud kokku  1 393 542

Suuremad kuluartiklid:

         HTM projekti tegevuskulud 75 000

          Suvepäevade toetus  kuni   10 000

          Arvamusfestival                    7 000

          ELVL 100. juubel    kuni     40 000

          Teede projekt                        36 650

Eeldatav rahajääk 2019 detsembris  680 000

Eelmiste perioodide vabade vahendite kasutamine:

Tegevuskuludeks tuleb eelmiste perioodide tulusid kasutada järgmiselt:

            HTM projekti tegevuskulud                      75 000

            Arvamusfestivalil osalemiskulud                7 000

            Teede inventariseerimisprojekti osalus   36 650

            ITK keskuse tegevuskulud                        20 924 

                                               Kokku                      139 574

OTSUSTATI:  Esitada ELVL 2020. aasta eelarve kinnitamiseks volikogule.

 

Päevakorrapunkt 8

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus (ERKAS) tegevusest

Kuulati Tiit Teriku informatsiooni ERKASe tegevusest.

Tänases muutunud majanduskeskkonnas ei saa  ERKASt käsitleda teisiti kui täna turul tegutsevaid teisi samalaadseid ettevõtteid. Küsimusi on tekitanud ka RKASe majandusaasta aruanne, mis on miinuses.

Juhatuses on varasemalt arutatud, kas täna liidu liikmete huvides on vajalik SA tegevuses osalemine.

Samuti ei ole juhatus saanud konkreetset ülevaadet käimasolevatest projektidest ja nende rahalistest mahtudest.

Veikko Luhalaid täpsustas, et büroo on nõukogu liikmete kaudu palunud ülevaadet lepingutest, mis on töös ja millal on nende lõpptähtaeg. Paljude lepingute juures on konfidentsiaalsuse nõuded, mis ei luba lepingute sisu avalikustada. Tulevikuprognoosid lepingute osas nõuaksid õiguslikku analüüsi.

Kas kehtivad lepingud on võimalik üles öelda või kellele ja kuidas oleks võimalik kehtivad lepingud üle anda.

Juhatus peaks kujundama seisukoha, kas  ERKASe tegevus jätkub või lõpetame osaluse sihtasutuse tegevuses. Juhatus peaks otsuse tegemiseks saama selguse, mis aastal lepingud lõppevad ja sellest lähtuvalt otsuse vastu võtma.

Selleks peaksid nõukogu liikmed üle vaatama ERKASe kehtivate lepingute lõpptähtajad ning võetud kohustused ja esitama oma nägemuse sellest, millal ning millistel tingimustel on võimalik lepingud lõpetada ilma, et liidu vastu tekiks nõudeid.  

OTSUSTATI: Büroo koostöös ERKASe juhatuse liikme ning nõukoguga valmistavad ette oma nägemuse ning ettepanekud sihtasutuse tegevuse kohta. 

 

Päevakorrapunkt 9

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse ettepanekud RES 2021-2024 ja riigieelarve 2021. a läbirääkimisteks

  -Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm. Tiit Kirss, ELVL nõunik

  -Hariduse  ja noorsootöö valdkonna töörühm. Hille Ilves, ELVL nõunik

  -Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm. Mailiis Kaljula, ELVL nõunik

  -Transpordi ja teede töörühm. Kalle Toomet, ELVL nõunik

  -Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia töörühm. Henri Pook, IKT kompetentsikeskus

  -Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm. Hille Ilves, ELVL nõunik

  -Keskkonna ja maaküsimuste töörühm. Krista Kupits, ELVL nõunik

  -Lõimumise valdkonna töörühm. Jan Trei, ELVL asedirektor

Seoses sellega, et volikogu koosoleku alguseni jäi aega 20. minutit, tegi koosoleku juhataja ettepaneku kuulata päevakorrapunkti 9 ettekandeid volikogu koosolekul.

 

Päevakorrapunkt 10

HTM/19-1022 - Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär

Hille Ilves, ELVL nõunik

Kuulati Hille Ilvese informatsiooni.

Eelnõu kooskõlastamise tähtaeg on möödas, palusime tänaseni pikendust.

Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokollis, 20.09.2019.a lepiti kokku, et üldhariduskooli õpetajate palgakasv on ühine prioriteet ning selleks tuleb riigieelarves ette näha täiendavad vahendid.

Samas eelnõu seletuskirjas on kirjas: „Alammäära tagamiseks vajalik ressurss (274 miljonit eurot) on kavandatud 2020. aasta riigieelarvesse ning täiendavaid rahalisi kohustusi kaasa ei too. Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega antakse linnadele ja valdadele ning eraüldhariduskoolide pidajatele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetus, mis on 17% kõrgem käesoleva määrusega kehtestatavast õpetaja töötasu alammäärast.".

Varasematel aastate oli nimetatud toetus 20% kõrgem määrusega kehtestatavast õpetaja töötasu alammäärast.

Seega õpilaspõhise toetusmäära vahendeid kavandatakse eraldada KOVdele vähem kui õpetaja töötasu alammäära tõstmiseks. See toob kaasa surve kohalike omavalitsuste eelarvetele.

OTSUSTATI: Kooskõlastada Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäära eelnõu märkustega ning teha HTMile ettepanek täiendavate rahaliste vahendite leidmiseks.

 

Päevakorrapunkt 11

Informatsioonid

11.1 Apteegireformist

Kuulati Mailiis Kaljula informatsiooni seoses Eesti Apteekide Ühenduse pöördumisega ELVL poole.

Pöördumises märgitakse, et on realiseerumas risk, et „01.04.2020 sulgevad uksed ligi 300 Eesti apteeki, mis omandipiirangute nõuetele ei vasta, st nende osanikeks on ravimite hulgimüüjad ja enamusosalus neis ei kuulu proviisoritele. Tänaseks on selge, et kõnealuste apteekide viimine kooskõlla omandipiirangutega on ebareaalne, kuna puudub vajalik hulk proviisoreid, kel oleks piisav

finantsvõimekus nende apteekide väljaostmiseks õiglase hinnaga.

Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) on sügavalt mures, sest reformi tulemusena kannatab kõige

otsesemalt apteegiteenust vajav inimene. Samuti pannakse sundseisu need proviisorid, kes ei soovi

hakata ettevõtjateks ja apteeke omandada.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Tiit Terik                                                                    Inga Köster

Koosoleku juhataja                                                    Protokollija