Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse koosolek toimub virtuaalselt 14. aprillil 2020 Teams'i keskkonnas algusega kell 13.00.

Päevakorras (ettepanek): 

1. Tallinna Linnavalitsuse ettepanekud „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-CoV-2 levikuga seotud meetmed)" eelnõu (170 SE) ja „Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu (169 SE) kohta.
Mihhail Kõlvart, Tallinna linnapea

Tallinna linnapea pöördumine
Pöördumine failina (.rtf)

2. Riigi, kohalike omavalitsuste ja maakonna spordiliitude koostööst regionaalses spordikorralduses.
Tarvi Pürn, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler

3. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelnõust „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035" kinnitamine".
Mart Laidmets, HTMi kantsler; Kersti Kõiv, HTMi analüüsiosakonna nõunik

MEMO   
Memo failina (.docx)

Slaidikava (.pdf)

4. Ülevaade kriisi leevendamiseks riigieelarvest kohalikule omavalitsusele mõeldud toetusmeetmetest ja ELVL ettepanekutest nende kasutamisel.

Jan Trei, ELVL asedirektor

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse pöördumine seoses riigi lisaeelarves kohalikele omavalitsustele kavandatud meetmetega 

Memo aruteluks ELVL-ga, 2020 lisaeelarve toetused KOV-dele
Memo failina (.docx)

Slaidikava (.pdf)

5. Muud küsimused

Lugupidamisega
Tiit Terik
ELVL juhatuse esimees

 

Veikko Luhalaid
ELVL tegevdirektor

 

EESTI  LINNADE  JA VALDADE LIIDU JUHATUSE

KOOSOLEKU PROTOKOLL nr  3

 

Virtuaalselt TEAMSis 14.04.2020. a

Algus kell 13.00, lõpp kell 14.50

Koosoleku juhataja: Tiit Terik

Protokollija:   Inga Köster

 

Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus).

Puudusid: Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järva Linnavalitsus), Siim Suursild (Pärnu Linnavolikogu).

ELVL büroost osalesid: Veikko Luhalaid, Jan Trei, Hille Ilves, Marliis Rettau, Krista Kupits, Inga Köster, Ott Kasuri, Nevel Paju, Henri Pook, Toomas Johanson, Toivo Riimaa, Kaimo Käärmann-Liive, Kalle Toomet, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Sirje Ludvig.

 

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Tallinna Linnavalitsuse ettepanekud „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-CoV-2 levikuga seotud meetmed)" eelnõu (170 SE) ja „Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu (169 SE) kohta.

Angelika Kallakmaa, Tallinna Linnakantselei konsultant; Mihhail Kõlvart, Tallinna linnapea

2. Riigi, kohalike omavalitsuste ja maakonna spordiliitude koostööst regionaalses spordikorralduses.
Tarvi Pürn, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler

3. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelnõust „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035" kinnitamine".

Mart Laidmets, HTMi kantsler

4. Ülevaade kriisi leevendamiseks riigieelarvest kohalikule omavalitsusele mõeldud toetusmeetmetest ja ELVL ettepanekutest nende kasutamisel.

Jan Trei, ELVL asedirektor

5. Muud küsimused.

5.1 ELVL suvepäevad 2020.

Mihkel Juhkami, Rakvere Linnavolikogu esimees

5.2 Paide Arvamusfestivalist 2020

Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees

 

 

Päevakorrapunkt 1

Tallinna Linnavalitsuse ettepanekud „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-CoV-2 levikuga seotud meetmed)" eelnõu (170 SE) ja „Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu (169 SE) kohta.

 

Kuulati Angelika Kallamaa informatsiooni Tallinna poolt esitatud ettepanekutest seaduseelnõude asjus. Tallinna linn on saatnud riigile kaks kirjalikku pöördumist.

Riigi lisaeelarve eelnõu kohta tegi Tallinn mitmeid ettepanekuid. Mure on investeeringute pärast, kuna väidetavalt tohib investeeringuraha kasutada ainult uute investeeringute tegemiseks. Täna ollakse olukorras, kus mõned KOVid on ilmselt juba teinud negatiivse lisaeelarve, teised on seda ette valmistamas ning see tähendab KOVidele kulude kärpimist. Vahendid, mida riik soovib investeeringuteks juurde anda, tuleks aga teha uute investeeringute katteks. Tallinn on teinud ettepaneku, et 70 mln investeeringute raha võiks pigem minna tulubaasi taastamiseks või kui teha investeeringuid, siis lubada võimalust keskenduda nendele investeeringutele, milleks on juba planeeringud tehtud kuid puudub veel ehitushange. Kui peaks hakkama tegema uusi investeeringuid, siis eelnevalt on selleks vaja planeeringuid, energiaauditeid jm, mis aga ei pruugi olla realistlik, et jõuaks teha uusi investeeringuid.

Mis puudutab teede raha, siis on positiivne, et riigi poolt vahendeid eraldatakse ja jaotus, mis siiani on olnud, peaks olema omavalitsustele sobiv. 

Tallinna ettepanek riigi poolt eraldada plaanitud 30 mln stabiliseerimiseks osas on see, et tagada tulubaas 2019.a tasemel. Tulubaasi tegelikku langust keegi täna hinnata ei oska ja mõjud võivad ilmneda alles sügisel.

Tallinn on välja arvutanud, palju on linnal tekkinud võimalikke kulusid seoses kriisiolukorraga. Sellest tulenevalt tehti kirjas ettepanek, et kui täiendavaid vahendeid hakatakse eraldama, siis tegelikult võiks vaadata omavalitsuste poolt tehtud tegelikke kulutusi ning hüvitada neid kas kulupõhiselt või siis kõigile KOVidele teatud protsendi ulatuses tõendatud lisakuludest.

Üks Tallinna ettepanek sisaldas ka võimalike proportsioonide muutmist. Kui on teada, et eraldatakse 30 mln teedele, 70 mln investeeringuteks, 30 mln tulubaasi taastamiseks, siis muuta võiks investeeringute ja tulubaasi vahelist proportsiooni.

Kobareelnõu „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-CoV-2 levikuga seotud meetmed)" 170 SE kohta esitas Tallinn samuti mitmeid ettepanekuid. (Tallinna kiri https://www.elvl.ee/elvl_juh_14aprill20)

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart täiendas A.Kallakmaa ettekannet.

Investeeringute osas ei ole antud juriidilist definitsiooni mõistele „uus investeering". Loodetavasti siiski ei seata imperatiivseid tingimusi ning vahendeid on võimalik kasutada lähtuvalt linna eelarvest. Soov on, et oleks siiski võimalik rakendada tegevusi, mis on juba eelarvega planeeritud ning toetuse kasutamine uuteks investeeringuteks oleks kõigest soovituslik. Muul viisil oleks pakutavat toetust kasutada suhteliselt keeruline.

Mis puudutab proportsioone (kohalike teede hoid 30 mln €, investeeringuteks 70 mln € ja tulubaasi kriisi mõjude kompensatsiooniks 30 mln €q), siis tõenäoliselt jäävad need selliseks nagu ministeerium on välja pakkunud ning neid muutma ei hakata, kuigi KOVidel oleks lihtsam lisavahenditega opereerida, kui proportsioonide jaotus oleks teisiti välja pakutud.

Jan Trei informeeris koosolekul osalejaid, et ELVL büroo saatis 8.aprillil kirja riigihalduse ministrile ning Riigikogu rahanduskomisjonile, milles muuhulgas rõhutati, et väljapakutud kriisimeetmete paketi kasutamise tingimused vajaksid paindlikkust, universaalsust ja kohapealset otsustamise võimalust, lähtudes tegelikust situatsioonist ja võimalikust kanduvast survest negatiivse eelarve koostamise vajadusele. 

Rahanduskomisjoni esimehelt saadud tagasiside põhjal võib öelda, et komisjoni meelsus on selline, et 70 mln investeeringutoetuse kasutamine teha paindlikumaks ehk lubatakse kasutada investeeringuid  ka KOVide 2020 eelarvetes ja eelarvestrateegias olevatele objektidele.

Rahandusministeerium kutsub kokku eelarveläbirääkimiste valitsuskomisjoni 21. aprillil ning sellel kohtumisel on liidu esindajatel võimalik kriisiabi paketi meetmete kohta täpsustusi küsida.

Mihkel Juhkami avaldas arvamust, et rahade jaotus oli poliitiline kokkulepe, mis sündis peale arutelusid ning ei ole usutav, et seda muudetakse. Kui vaadata investeeringute lisaraha – 70 mln, siis see teeb ühe KOVi kohta vähem kui miljon eurot. Tegemist on suhteliselt väikese summaga ning seetõttu oleks hea, kui neid vahendeid saaks kasutada paindlikumalt ning see peaks olema KOVi enda otsustada, kas uus objekt või mõni juba kavas olev objekt, millel on oht kärpimise käigus välja langeda.

Mart Võrklaev lisas, et on Riigikogu liikmena teinud Riigikogus ettepaneku investeeringuraha (70 mln) arvata tulubaasi hulka, ning et see ei oleks ainult tulevikuinvesteeringuteks vaid paindlikumaks kasutamiseks. Riigikogu rahanduskomisjonilt saadud tagasiside kohaselt ei soovita, et KOVid maksaksid saadava lisarahaga täna veel lõpetamata objektide viimaseid arveid, kuid ollakse valmis kasutustingimusi leevendama. Saadakse aru, et kui tänaste objektide jaoks raha ei ole, siis ei planeerita uusi samuti.

Mart Võrklaev on esitanud ka ettepaneku riigile kaaluda võimalust 0 või ligi-0 intressiga laenu andmiseks KOVile. Riik (RAMi otsusel) saaks anda laenu soodsamalt kui kommertspangad. Laenu summa võiks olla 100 mln, 3 aastat maksepuhkust, 7-10 aastat tagasimaksmiseks. KOVid ei soovi tagastamatut laenu vaid laenata soodsamalt kui pangad pakuvad.

Georg Pelisaar märkis, et loodetavasti täiendavad investeeringurahad, mille arvelt riik laenu võtab, tulevad ka maapiirkondadesse. KOVidele ligi-0 protsendiga laenu andmine oleks positiivne, eriti oludes, kus maapiirkonna KOVid on üritanud laenu võtta ja kus täna on küsitud laenuprotsente alates 3,5-st (varasemalt olid protsendid alla ühe).

Koosolekul osalejad tegid ettepaneku, et büroo koondaks ja koostaks võrdleva tabeli, millised on abipolitseinike, KOV korrakaitseametnike ja turvameeste õigused ning volituste piirid (relva kandmine, menetluste läbiviimine jm).

Veikko Luhalaid kinnitas, et büroo koostab soovitud võrdlustabeli.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 2

Riigi, kohalike omavalitsuste ja maakonna spordiliitude koostööst regionaalses spordikorralduses.

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn andis ülevaate kohalike spordiorganisatsioonide koostööst kohalike omavalitsustega.

Riigi, spordisektori ja kohalike omavalitsuste koostööks on vaja leida erinevaid ja paremaid viise kuidas edasi minna.

Ministeerium lähtub spordipoliitika põhialustest, mille kohaselt üheks eesmärgiks on, et liikumisel ja sportimisel oleks kasvav ja edasiviiv roll eestimaalaste elujõu edendamisel.

Tavaolukorras on mitmeid erinevaid väljakutseid, mida inimeste aktiivne eluviis aitab lahendada, nt vähenev ja vananev rahvastik, tervelt elatud aastate tase, linnastumise kasv, maapiirkondade hääbumine, kehalise aktiivsuse madal tase (eriti lastel ja noortel), ülekaalulisus, vaimse tervise häired, tervise üldine halvenemine elanikkonnal – need kõik on tervisliku eluviisiga seotud teemad.

Ministeeriumi sooviks on luua soodne keskkond spordiklubide tegutsemiseks, mis on olulised üksused rohujuure tasandi ettevõtmistele, mida kohtadel ellu viiakse.

Kui räägime toetustest, siis kõige suurem meede on treenerite tööjõukulude toetus (ca 7 mln €); noortesporditoetus,  mis läbi spordi alaliitude samuti kohalikule tasandile jõuab on 1,7 mln €.

Õigusloome poolt on edasiminek selles osas, mis puudutab stipendiume ja sportlaste toetusi, mida varem maksuamet ja spordiorganisatsioonid tõlgendasid erinevalt. See puudutab rohkem tippsporti, saavutussporti. Reguleeriti ka sporditulemuste saavutuste avalikustamise ja keelatud ainete vastu võitlemise küsimusi.

Investeeringute osas on valitsus otsustanud eraldada raha jalgpalli sisehallide projektile. Hetkel on 6 mln € nelja maakonda „liikumas". Üleriiklikest objektidest toetatakse Kääriku spordikeskuse rekonstrueerimist.

Kultuuriministeerium teeb tihedamat koostööd Sotsiaalministeeriumiga ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kellega on suur ühisosa mitmetes teemades.

Näiteks laste ja noorte kehalise aktiivsuse temaatika, mis on laiema tähelepanu all. Üks probleem on, et laste ja noorte soovituslik liikumise tase on 60 min päevas, kuid seda täidetakse ainult 25% ulatuses.

Kuna lapsed enamikus seda taset ei saavuta, siis liikuma kutsuv kool (st igal õpilasel peaks olema võimalus läbida koolitee vähemalt osaliselt aktiivselt liikudes, kasutades selleks ratast, rula, tõukeratast või tulles kooli jalgsi) on üks näide, mis püüab seda probleemi lahendada.

Sotsiaalministeeriumi valdkonnaks on tervise üldine küsimus. Rahvatervise arengukava peaks suunad andma ning seda peavad toetama erinevad tegevused -  nii nõustamistegevus liikumise alal, esmatasandi arstiabi, uuringud, teadlikkuse tõstmine, teavitamine.

Väga olulised spordi korraldamisel on maakondlikud spordiliidud, millest enamus tegeleb ka koolispordiga. Spordiliidud peaksid sporti kureerima maakonna tasandil ning olema KOVidele abiks ka strateegilises planeerimises eesmärkide seadmisel. Riigile on spordiliidud samuti oluliseks partneriks ning koostöö vahendajaks kohtadel, kuna üksikute spordiklubideni eraldi on riigil keeruline jõuda.

Kahju on, et kuigi algatus liikuma kutsuv kool puudutab kõiki koole ja koolisporti, siis maakondlikud spordiliidud ei ole praktiliselt selle liikumisega seotud.

Koolisport täna on paljuski võistluskeskne, paraku kõiki lapsi võistlusega ei haara, aga ka neile on vaja liikumist ning tervist toetavaid tegevusi.

Kui riigi tasandil otsib Kultuuriministeerium head koostööd erinevate ministeeriumitega, siis eesmärkide saavutamiseks oleks vajalik hea koostöö spordi korralduses ka KOVidega ja maakondlike spordiliitudega. Kogu spordi korraldus peaks olema süsteemselt üles ehitatud.  

Täna maakonna spordiliidud on suures osas riigi poolt rahastatud (keskmiselt 48,9 % ulatuses), KOVide rahastamise protsent kõigub palju - nullist kuni 43 %-ni (keskmine on 17,9 %).

Kaks aastat tagasi käis ministeerium maakondades ringkäigul, millest järeldus, et kuigi maakondlikud spordiliidud tegelevad kohaliku tasandi spordi korraldusega, on nende side kohaliku tasandiga tegelikult üsna väike. Pigem nad on KOVidest kaugenenud ning ka kohalikest klubidest. Peaks leidma uusi lahendusi.

Eelöeldust tulenevalt oli ministeeriumil käesoleval aastal plaanis KOVidega kohtumised maakondade kaupa. Täna on kohtumised seoses eriolukorraga kahjuks edasi lükkunud, aga et süsteemi toimivaks saada, peame KOVidega esimesel võimalusel küsimusi arutama.

Enne eriolukorda käidi Võrus, kus toimus sisukas kohtumine. Leiti, et selleks, et spordipool oleks kaasatud ja maakondlik spordiliit oleks KOVile strateegiline partner, peaks ta maakonnas pakkuma neid  konkreetseid teenuseid mida KOVid kohapeal vajavad ja soovivad.

Riigi ülesanne on võimendada häid algatusi, mis kohapeal tehakse. Mida toimivam on kohapealne süsteem, siis seda enam on ministeerium huvitatud erinevateks tegevusteks raha juurde leidma. Samas ei ole mõtet toetada kohapealseid tegevusi, mis KOVile endale ei ole prioriteediks.

Eeldus ja eesmärk on siiski, et spordikorraldus peaks olema kohapeal koordineeritud ja riik oleks partner kokkulepitud ja prioriteetseid eesmärke ellu viima.

Rait Pihelgas avaldas arvamust, et maakondliku spordiliidu sisuline funktsioon on Järva maakonnas kadunud. Kui täna on vallas kolm omavalitsust, kus kõigis on täiskohaga tööl rahvaspordi spetsialist ja neist kedagi ei kaasata spordiliidu tegemistesse, siis on selge, et koostöömudel spordiliiduga peaks muutuma.

KOVid ise korraldavad palju erinevaid spordiüritusi, maakondlikud spordiliidud panustavad ainult diplomiraha. Spordiliidu funktsoon on küsimärgi all.

Täna head ettepanekut pole, ehk peaks maakondlik spordiliit toimima maakondlike omavalitsusliitude juures.

Jan Trei esitas küsimuse EL struktuurimeetmete järgmise perioodi kujundamise valdkonnast. Mis staadiumis on Kultuuriministeeriumil spordivaldkonna EL 2021-2027 struktuurimeetmete kujundamine? Soovime ka ELVL poolt teha ettepanekuid spordivaldkonnas.  

Tarvi Pürn vastas, et struktuurimeetmetes otse spordile sihtsuunitlusega investeeringuvahendeid väga ei ole.

Pigem saab investeeringuid kasutada liikumist soodustava keskkonna kujundamiseks ja selleks anname toetust hea meelega. Näiteks tõmbekeskuste rattateede põhivõrgustiku loomine, samuti üldine linnaruum. Või kui räägime liikuma kutsuvast koolist, siis tuleks tähelepanu pöörata sellele, millised (kui korrastatud) on koolihoovid  ning kas koolide juurde viivad teed on ligipääsetavad jalgrattaga.

Mihkel Juhkami avaldas arvamust, et maakondlikud klubid kuuluvad maakonna spordiliitu ainult eesmärgil, et selle kaudu saadakse maakondlike meistrivõistluste medalid. Süsteem vajab muutmist ja välja pakutud idee, et minna üle majandamisele ja seeläbi kohaliku spordi edendamisele maakondlike omavalitsusliitude kaudu, väärib kaasamõtlemist.

Tarvi Pürn vastas, et ka ministeeriumi jaoks on see probleem teada ja riigi-üleselt on samuti probleem, et ei ole ühte kindlat partnerit liikumisharrastuse edendamiseks, kus saaksid kokku teadus, tegevused ja teavituse pool. Koostöös Eesti Olümpiakomiteega on olnud kaalumisel sihtasutuse formaat, kuna vaja on keskset partnerit ja sama soov on loodetavasti ka maakondades.  See selgub kui ministeerium on kohtunud kõigi maakondadega.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 3

Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelnõust „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035" kinnitamine".

Kuulati Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kantsleri Mart Laidmetsa ettekannet.

Kooskõlastusringil on  Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035.

Haridusvaldkonna arengukava 2035 aluseks on:

•varasemad uuringud ja analüüsid

•ekspertide poolt koostatud visioonidokumendid

•haridusstrateegia töörühmade töö tulemused

•avalike aruteludeja kaasamisürituste raames kogutud tagasiside ja sisend

•Eesti elukestva õppe strateegia 2020ja selle vahehindamise tulemused

•strateegia „Eesti 2035"

•säästva arengu eesmärgid ja erinevad EL poliitikad

 

Arengukava strateegiline planeerimine on HTMi vastutusalas.

Arengukava üldeesmärk on, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut.

Strateegilised eesmärgid selleks on:

• valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning  haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel;
• õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele;
• õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud.

 

Kvaliteetset ja kättesaadavat haridust on võimalik tagada järgmiste meetmetega:

Koolivõrk ja taristu

• kvaliteetne kodulähedane haridus põhikoolis, sh 3.kooliastme koondumine õppijate arvu arvestades;
• vaadata keskharidusõpet terviklikult (ühtne keskharidusstandard);
• regionaalsed hariduskeskused, sh koostöö, mis toetab piirkonna ja kogukonna arengut;
• taristu ühiskasutus ja ressursitõhusus, sh koostöö kohalike ettevõtetega.

 

Õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv ja koolitus

• karjäärimudel ja professionaalne areng on seotud töötasuga ja

täiendusõppevõimalustega;

• soodustada õpetajate mobiilsust ja ka õpirännet ning õppejõudude ja (kutse)õpetajate lühiajalist stažeerimist ettevõtetes;
• paindlikud töövormid ja sisenemisteed õpetajaametisse.

 

Koolijuhtide järelkasv ja koolitus

• õppeasutuse juhtide värbamisel, professionaalse arengu toetamisel ja töö tagasisidestamisel tugineda õppeasutuse juhi kompetentsimudelile;
• luua karjäärivõimalus haridussektoris töötavatele heade juhiomadustega inimestele ning tutvustada õppeasutuse juhi ametit väljaspool sektorit;
• tõsta koolipidaja võimekust õppeasutuse juhtide värbamisel, professionaalse arengu toetamisel ning töösoorituse seirel ja hindamisel.

 

Muukeelne/rändetaustaga õppija

• terviklähenemine rändetaustaga õppija toetamiseks SoM, HTM, PPA jt osapoolte koostöös;
• 1+1 õpetaja;
• kvaliteetne eesti keele õpe alushariduses;
• piisav eesti keele oskus põhikoolilõpetajal edasi õppimiseks või tööturule suundumiseks;
• vajadusel toetada ka pärast põhikooli eesti keele lisaõpet või tasandusõpet.

 

Erivajadusega õppija

• terviklähenemine HEV õppija toetamiseks SoM, HTM, KOV koostöös (sh nt tugiteenuste keskused);
• Varajane märkamine ja tugiteenused lasteaias;
• tugispetsialisti ja õpetaja koostöö.

 

Arengukava kooskõlastamise tähtaeg on 21.04.2020. a, misjärel mai kuus esitatakse eelnõu valitsusele. Järgneb arutelu Riigikogus ja oktoobriks 2020 võiks arengukava olla valitsuses kinnitatud.

Mikk Pikkmets soovis teada, mida tähendab „kodulähedane kool" ? Mitu minutit bussiga või mitu kilomeetrit? Arengukavas on see määratlus nii suhteline, et iga lapsevanem loeb sellest välja just seda, mida ise tahab.

Mart Laidmets vastas, et eelnõus seda täna defineeritud ei ole, küsimus on - kas seda tingimata soovitakse või jääb see kokkuleppeliseks ja tunnetuslikuks.

Veel tõstatas M. Pikkmets küsimuse väikeste koolide pidamisest. Kuna neid on palju ja tänase rahastussüsteemi kohaselt on seitsmes kuni üheksas klass riigile kulukam pidada, nagu ka omavalitsustele selle teenuse pakkumine, siis kas on tõene info, et selleks, et kohtadel kuute klassi pakkuda, tehakse ministeeriumi poolt viienda ja kuuenda klassi õppekava lihtsamaks? Et seeläbi saada õpetajate koormust alla või erinevate õpetajate vajadust vähendada.

M. Laidmets vastas, et õppekava muutmise osas juhul, kui soovitakse kuue-klassilist kooli pidada, peaks muudatusi tegema näiteks ajaloo, võõrkeele ja tehnoloogiaõpetuse osas. Keeleõpetuse osas näiteks on kaalumisel, kas alustada sellega varem või algaks keeleõpe hiljem. Kõik on seotud õpetajate töökoormusega.

Angelika Kallakmaa soovis teada, mis saab gümnaasiumivõrgust. Tiit Terik täpsustas, et omavalitsustel on erinevaid seisukohti selles osas, kas gümnaasiumi pidamise õigus KOVidele jätta või mitte.

M. Laidmets vastas, et kindlasti minnakse riigigümnaasiumite loomise protsessiga edasi niikaua kui selleks võimalust on. On võimalik ka, et osad gümnaasiumid jäävad KOVide pidada, aga sel juhul teatud lepingulises suhtes riigiga, kes mingite põhimõtete järgi tellib sealt kohti. Ei tahaks sellist olukorda, et tegemist oleks konkureeriva süsteemiga ja et gümnaasiume hoitakse KOVis ainult selleks, et need mingil määral ennast ära tasuksid, aga mitte seetõttu, et need oleksid kohalikule elule olulised ja sealt saab hea hariduse.

Jan Trei soovis täpsustada arengukava tegevussuundades olevat sõnastust – „… selleks tuleb muuta vastutuse jagunemine keskhariduse tasemel selgemaks, andes enam vastutust riigile ja jätkates gümnaasiumivõrgu konsolideerimisega".

Et see oleks üheselt arusaadav täna koosolekul osalejatele, siis kas selle sätte mõte on, et kirjutada see poliitikasoovitus ja suunis hariduse valdkonna arengukavasse sisse?

M. Laidmets vastas, et  see on üks otsustustest mis arutelu all on. Silmas tuleb pidada ka seda, et keskharidus ei ole ainult gümnaasiumi teema vaid ka kutsekoolides omandatakse kutsekeskharidust. Ministeeriumi arvates oleks otstarbekam keskhariduse üle keskselt otsustada ja siis jääks KOVidele selge vastutus põhihariduse väga heal tasemel pakkumise üle.

Aga arengukavas olev sõnastus ei ole ka ultimatiivne, kuna on teada, et omavalitsused on väga erinevad ja kohati võib-olla jääb ikkagi nö gümnaasiumiosa, kui seal on ka kriitiline mass õpilasi või siis on suuremates linnades erikokkulepped (halduslepingud).

Mõte on aga see, et keskne ja koordineeriv roll oleks keskvalitsusel.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 4

Ülevaade kriisi leevendamiseks riigieelarvest kohalikule omavalitsusele mõeldud toetusmeetmetest ja ELVL ettepanekutest nende kasutamisel

Kuulati ELVL asedirektor Jan Trei informatsiooni. KOV kriisiabi paketi teemasid arutleti juba eelnevalt ka päevakorrapunkt nr 1 raames.

07. aprillil toimus ELVL juhatuse virtuaalkoosolek koosolek, et valmistuda 08. aprillil toimuvaks koosolekuks Rahandusministeeriumiga. Teemadeks olid riigi lisaeelarve ja KOVidele eraldatav kriisiabipakett - 130 mln.

Juhatusega kooskõlastatult saatis liidu büroo kirja riigihalduse ministrile ning Riigikogu rahanduskomisjonile KOV kriisipaketi osas.

Kirjas tehti ka ettepanek, et soovime muuhulgas 70 mln euro kasutamise lubamist 2020. aastal kavandatud investeeringute tegemiseks või nende osaliseks katmiseks.

Riigikogu rahanduskomisjon on nõus meiepoolse ettepanekuga, muuta 2020. a 70 mln investeeringutoetus paindlikumaks –tingimusel, et KOV peab ära tegema kõik eelarves ettenähtud investeeringud 2020!

08. aprillil riigieelarve rahanduse läbirääkimiste töörühma koosolekul toimus kriisiabipaketi arutelu. Rahandusministeeriumi esindaja Sulev Liivik selgitas täpsemalt eraldatava 130 mln euro suuruse kriisiabi kasutamise ja jaotuse põhimõtteid.

Omapoolse peegelduse rahandusministeeriumile andsid liidu rahanduse töörühma liikmed.

KOVide 130 mln € kriisiabipaketi jaotus

-30 mln –Tulubaasi stabiliseerimise meede (toetusfond).

Rahandusministeeriumi ettepanek on toetus jaotada kaheks. Esimene osa (10 mln eurot) läheks KOV omatulude (nt lasteaia kohatasud, huvitegevus) vähenemise ja kulude suurenemise (nt sotsiaalkulud) toetuseks. Sh maksuintresside alandamise hüvitiseks.

Teise osaga (20 mln eurot) on ettepanek seada piir, millest allapoole KOV tulubaas  2020. aastal ei kukuks.

-70 milj -Eriolukorra meede, mis on mõeldud investeeringuteks

KOV võib toetust kasutada täiendavateks investeeringuteks, inventari soetamiseks või lammutamiseks (sh võib KOV selle anda toetusena edasi). 2020. aastaks juba kavandatud tegevusi sellest rahastada ei saa, sest muidu puuduks meetmel täiendav mõju majanduskeskkonnale, kuna KOVid asendaks sellega oma raha. KOV saab esitada toetuse saamiseks eelarveaastal objekte jooksvalt.

-30 milj kohalike teede hoiu toetus (toetusfond)

Toetus jaotatakse sama valemiga, mis kohalike teede hoiu toetus st tänavate ja maanteede pikkuse järgi. Sealhulgas tänavate pikkust arvestatakse koefitsiendiga 5. Soovitatav on eelistada tööde puhul mitte-kõvakattega teede parandamist või katte alla viimist.

Probleemid, mis me liidu pöördumises ja rahanduse töörühmas välja tõime:

-Soovime muuhulgas 70,0 mln euro kasutamise lubamist 2020. aastal kavandatud investeeringute tegemiseks või nende osaliseks katmiseks.

(2020. aastaks juba kavandatud tegevusi sellest rahastada ei saa, sest muidu puuduks meetmel täiendav mõju majanduskeskkonnale, kuna KOVid asendaks sellega oma raha).

-Juhul, kui ei ole võimalik paindlikust rakendada, siis on oluline suurendada kompenseeritavat tulubaasi, et omavalitsused saaksid omavahenditest kavandatud investeeringutega edasi minna.

-Tulumaksu alalaekumine ja kohalikud maksud, kohapealsed täiendavad kulud -kaitsevahendid, sotsiaalvaldkond jne ei piisa 30 mln eurost.

17. aprillil peab minister esitama Riigikantseleile KOVide kriisiabipaketi 130 mln euro jagamise määrused.

21.04 toimub ELVLi ja riigieelarve läbirääkimiste Valitsuskomisjoni koosolek, kus riigihalduse minister soovib enne 23.04 toimuvat Valitsuskabineti koosolekut arutada KOVide kriisiabipaketi temaatika üle rääkida (saame veel panustada kriisiabimeetmete kujundamisesse).

23.04  toimub riigi lisaeelarve määruste ja kriisiabimeetmete arutelu Valitsuskabinetis. (Valitsus kehtestab oma määrustega täpsemad rahajaotamise meetmed).

Valitsus on prognoosinud tulumaksu alalaekumist 192 mln €, mis tähendaks, et KOVidel jääb sel aastal raha puudu. Kärped oleksid suurusjärgus 62 mln €.

Kurmet Müürsepp soovis teada, kust on valitsus võtnud  alalaekumise summa192 mln €, mis on väga suur? See näitaks seda, et KOVidele laekub II poolaastal 30% vähem.

Jan Trei vastas, et selline on rahandusministeeriumi prognoos. Rahanduse töörühmas osales ka Madis Abner, kes on üks analüütikutest, kes paneb kokku rahandusprognoosi ja teeb vastavaid analüüse. Paraku ükski analüüs lõpuni ei päde ja iga nädal võib tuua muutusi. Kahe nädala pärast plaanitakse teha uus prognoos. Sellised numbrid on rahandusministeerium välja pakkunud ja täna ei oska neid rohkem kommenteerida.

Mart Võrklaev täiendas, et 192 mln ongi prognoos sellest, millist alalaekumist RAM näeb. Ministeerium ütleb, et tööjõuturu meetmed (70 % palga kompensatsiooni jm) ehk leevendavad seda vähenemist.

M. Võrklaev mainis ka, et on Riigikogus seisnud 100 mln € laenu küsimise eest ja RAMi osade inimeste poolt saadud info põhjal on see täiesti teostatav. See teema vajaks poliitilist otsust ja suunist. Selline otsus oleks märgiline. Kui miinust on 192 mln € ja 130 mln planeerib riik KOVidele toetust, siis vahe jääb sel juhul ca 60 mln, aga kui riik annaks KOVidele soodsatel tingimustel madala intressiga laenu 100 mln (ehk 192+100 on 230 mln ja sel juhul oleks 40 mln € plussis), mille riik saaks kunagi tagasi, siis KOVidel tekikski reaalselt võimalus teha ära kõik plaanitud investeeringud ja võimalik, et midagi lisaks investeerida ning seeläbi majandust ergutada.  

Kurmet Müürsepp oli seda meelt, et kui ka koheselt ei õnnestu Riigikogus laenuettepanekule toetust saada, siis tuleb jätkata arutelusid RAMiga ja teemat edasi fookuses hoida.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 5

Muud küsimused.

5.1 ELVL suvepäevade läbiviimisest 2020

Kuulati Mihkel Juhkami informatsiooni Rakvere linna ettepanekust jätta koroonakriisist tulenevalt suvepäevad 2020. aastal korraldamata. Kokkulepped läbiviimise koha, majutuse ning toitlustuse osas on küll sõlmitud, aga lepped pole veel allkirjastatud.

Tiit Terik küsis, millised on koosolekul osalejate seisukohad. Avaldati arvamust, et  ELVL suvepäevad tuleb edasi lükata aastasse 2021.

Tiit Terik andis teada, et vormistatakse juhatuse otsus suvepäevade edasi lükkamisest ja võetakse otsusele kõigi juhatuse liikmete nõusolek.  

OTSUSTATI:

5.1.1 Lükata 2020. aastal toimuma pidanud ELVL suvepäevad edasi aastasse 2021. Teatada juhatuse otsusest suvepäevade korraldajale, Rakvere linnale.

5.1.2 Bürool korraldada juhatuse liikmetelt kirjaliku nõusoleku saamine suvepäevade edasi lükkamiseks.

 

5.2 2020. aasta Paides toimuvast Arvamusfestivalist

Kuulati Tiit Teriku informatsiooni.

Varasemalt on juhatuses arutatud Arvamusfestivalil osalemise teemat, tehtud otsus ELVL osalemisest ja eelarves on selleks planeeritud 7000 €.

Hiljuti oli televiisoris Arvamusfestivali reklaam, millest selgus, et üritus toimub kas Paides või internetiülekandena.

Tiit Terik soovis teada koosolekul osalejate arvamust selles osas, et juhul kui Arvamusfestival toimub internetis, kas 7000 € kulutus on mõistlik ja õigustatud.

Jan Trei lisas, et büroosse ei ole sellist infot jõudnud, et üritus toimub internetis. Büroo on valmistunud Arvamusfestivalil füüsiliselt osalema (liidule pakutud alal Paide vallimäel) ning on juba edastanud oma ettepanekud teemade osas kirjalikult korraldajatele.

Peame ürituse toimumise formaati korraldajaga täpsustama, aga kui üritus peaks toimuma virtuaalselt, siis ei näe mõtet rahaliselt panustada (lepingut pole allkirjastatud ega osalemise eest tasutud). Pigem lükkaksime liidu osalemise edasi.

Ootame ära korraldajate tagasiside ära ning seejärel teeme juhatuses otsuse.

OTSUSTATI: Büroo küsib Arvamusfestivali korraldajalt kirjalikku seisukohta ürituse toimumise korralduse ja formaadi osas.

 

 

Tiit Terik                                                                               Inga Köster

Koosoleku juhataja                                                               Protokollija