14/01/20 ELVL juhatuse koosolek
Eelinfo:
Lp ELVL juhatuse liikmed
ELVL juhatuse koosolek toimub 14.jaanuaril 2020 Tallinnas, Õiguskantsleri Kantseleis aadressil Kohtu 8.
Juhatuse koosoleku algus on kell 11.30, millele järgneb kohtumine Õiguskantsleriga kell 14.00-15.30.
FB Event: https://www.facebook.com/events/2523566051246630/
Päevakorras (ettepanek):
1. Vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse analüüsist. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikud Raili Kärmas ja Liisi Arm
Slaidikava (.pdf)
2. EL mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamine/ võimalik kiri peaministrile. Kaimo Käärmann-Liive, ELVL nõunik
3. Eesti esindajate mandaadi pikendamine Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogus (CEMR). Toivo Riimaa, ELVL asedirektor
4. Kohtumine Õiguskantsleri Kantselei töötajatega KOVe puudutavatel teemadel. Jan Trei, ELVL asedirektor, Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
Õiguskantsleriga kohtumise teemad
5. ELVL juhatuse ja volikogu koosolekute ajakava 2020. Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
6. Informatsioonid
6.1 ELVL 100. juubeli korraldamisest. Sirje Ludvig, ELVL nõunik
6.2 Linnade ja Valdade Päevade ettevalmistustest. Sirje Ludvig, ELVL nõunik
Veikko Luhalaid
tegevdirektor
EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1
Tallinnas Õiguskantsleri Kantseleis 14.01.2020. a
Algus kell 11.30, lõpp kell 13.45
Koosoleku juhataja: Tiit Terik
Protokollija: Inga Köster
Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järva Linnavalitsus), Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu).
Puudusid: Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus).
Kutsutud: Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikud Raili Kärmas ja Liisi Arm,
Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnavalitsus), Hermann Kalmus (Põhja-Sakala Vallavalitsus, Tauno Võhmar (Alutaguse Vallavalitsus), Jelena Koršunova (Sillamäe Linnavolikogu).
ELVL büroost osalesid: Veikko Luhalaid, Jan Trei, Sirje Ludvig, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Ott Kasuri, Kalle Toomet, Hille Ilves, Marliis Rettau, Krista Kupits, Kaimo Käärmann-Liive, Inga Köster, Tiit Kirss, Jüri Võigemast, Henri Pook, Toomas Johanson.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse analüüsist. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikud Raili Kärmas ja Liisi Arm
2. EL mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamine/ võimalik kiri peaministrile. Kaimo Käärmann-Liive, ELVL nõunik
3. Eesti esindajate mandaadi pikendamine Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogus (CEMR). Toivo Riimaa, ELVL asedirektor
4. Kohtumine Õiguskantsleri Kantselei töötajatega KOVe puudutavatel teemadel. Jan Trei, ELVL asedirektor; Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
5. ELVL juhatuse ja volikogu koosolekute ajakava 2020. Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
6. Informatsioonid
6.1 ELVL 100. juubeli korraldamisest. Sirje Ludvig, ELVL nõunik
6.2 Linnade ja Valdade Päevade ettevalmistustest. Sirje Ludvig, ELVL nõunik
Päevakorrapunkt 1
Vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse analüüsist.
Kuulati Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Raili Kärmase ettekannet.
R. Kärmas andis ülevaate olemasolevast olukorrast. Vee-ettevõtteid enim puudutavad õigusaktid on Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus (ÜVVKS) ning Veeseadus koos alamaktidega.
2013.a koostatud Riigikontrolli aruandes „Riigitoetusel arendatud veetaristu jätkusuutlikkus
ja mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele" leidis Riigikontroll, et veeteenuse nö tegelik
jätkusuutlik hind on kohati kordades suurem kui kehtivad hinnad.
2018. a jaanuariks valmis Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt tellitud uuring „Jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia väljatöötamine", mis analüüsis vee-ettevõtete jätkusuutlikku mudelit.
Olulisemad tulemused:
-veesektor on killustatud, kokku on üle 200 vee-ettevõtte;
-veehindade oluline varieeruvus - 1,5eur/m3 kuni 5,3eur/m3;
-veehind ei kata vajalikke reinvesteeringute kulu. Veehind tagab ettevõtete jätkusuutlikkuse (vajalike investeeringute kulu) vaid neljas suuremas vee-ettevõttes – AS Tallinna Vesi, AS Tartu Veevärk, AS Pärnu Vesi, AS Järve Biopuhastus;
-vee-ettevõtete pädevus on varieeruv, väiksemad VE-d nõrgemad kui suuremad, mis omakorda suurendab investeeringute vajadusi.
Keskkonnaministeerium on koostanud ja esitanud EL struktuursete reformide taotlusvooru taotluse Eesti veesektori hindamiseks, mille eesmärgiks on kindlustada Eesti vee-ettevõtete jätkusuutlikkus ja efektiivsus, et tagada elanike juurdepääs puhtale joogiveele ja nõuetelekohasele reoveepuhastamisele ka pikas perspektiivis.
Kui projekt saab rahastuse, siis analüüsi läbiviijad määratakse EL poolt. Eeldatavasti selgub rahastus märtsi kuus, misjärel moodustab KEM juhtrühma, kaasates Eesti partnereid sh KOVe ja ELVL esindajaid.
70% veesektori taristust on ehitatud abirahadega. Kõige olulisem väljakutse on tagada ehitatud süsteemide jätkusuutlikkus ja teenuse kvaliteet ning järjepidevus ka tulevikus.
Tellitava analüüsi fookuses on järgmised teemad:
-missugused on riigipoolsed hoovad ja võimalused, et arendada ja seirata KOVide võimekust veevarustuse ja kanalisatsiooni küsimustes;
-missuguseid alternatiivseid lahendusi tuleks kaaluda, et tagada veesektori jätkusuutlikkus pikas perspektiivis;
-missuguste õiguslike aspektidega tuleb arvestada;
-kuidas garanteerida kättesaadav veeteenus inimestele, kes ei ole ühendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga.
Oodatav tulemus oleks üheselt mõistetav lahendus Eesti veesektori jätkusuutlikkuse tagamiseks pikas perspektiivis.
Veesektor peab suutma täita joogivee ja asula reovee puhastamise direktiive ka pikas perspektiivis.
Valmiv strateegia annab sisendi valitsuse tegevuskavale, et analüüsida ja esitada ettepanekud veesektori konsolideerimiseks Eestis. Olemasolevat ülevaadet ja esmaseid strateegiatulemusi on kavas tutvustada valitsusele novembris 2020.
Töö lõplik valmimise tähtaeg on september 2021.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 2
EL mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamine/ võimalik kiri peaministrile.
Kuulati Kaimo Käärmann-Liive informatsiooni sellest, et Euroopa Regioonide Komitee (RK) president Karl-Heinz Lambertz on saatnud kõigile RK liikmesriikide KOVide katusorganisatsioonidele kirja, milles väljendab muret, et finantsraamistiku 2021-2027 üle peetavatel läbirääkimistel ning kavandatud kärped ühtekuuluvuspoliitikas ja ühises põllumajanduspoliitikas valmistavad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tõsist muret.
Kirjas juhitakse tähelepanu negatiivsetele tagajärgedele, mis võivad tuleneda mitmeaastase finantsraamistiku 2021-2027 hilinenud vastuvõtmisest Euroopa Liidu piirkondades ja linnades.
Seoses sellega püüab RK kutsuda nõukogus tegutsevaid liikmesriike üles viima lõpule läbirääkimised finantsraamistiku õigusaktide ja nendega kaasnevate valdkondlike määruste üle.
Eeltoodust tulenevalt palub hr Lambert, et ELVL pöörduks kirjalikult peaministri poole.
Toimus arutelu. Koosolekul osalejad nõustusid ELVL pöördumisega peaministri poole.
Eesti omavalitsuste hinnangul ei ole praegused läbirääkimised ELi pikaajalise eelarveraamistiku osas 2021-2027 perioodiks liikunud Eestile positiivses suunas. 2019. aasta lõpus toonase ELi Nõukogu eesistuja poolt esitatud ettepanek pole kooskõlas ELi pikaajaliste eesmärkidega. Käesoleva eelarveperioodiga võrreldes märkimisväärse eelarvemahu vähendamine ei võimaldaks lahendada uusi väljakutseid ning toetada traditsioonilisi poliitikaid, nagu ühtekuuluvuspoliitika (ja ühine põllumajanduspoliitika). ELi eelarvemahu vähendamine 1,07%-ni EL 27 kogurahvatulust, tähendaks praeguse perioodiga võrreldes ühtekuuluvuspoliitikas 12% kärbet (- 44 miljardit eurot). Tuleb säilitada käesoleva eelarveperioodiga võimalikult sarnase tasemega eelarve üldmaht. Ulatuslikud kärped kahjustaksid Eesti (ja teiste ELi) piirkondade ja linnade arengut.
OTSUSTATI: Büroo koostöös juhatuse liikmetega ning võttes arvesse koosolekul esitatud ettepanekuid valmistab ette pöördumise peaminister Jüri Ratase poole.
Päevakorrapunkt 3
Eesti esindajate mandaadi pikendamine Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogus (CEMR).
Kuulati Toivo Riimaa informatsiooni CEMRi toimimisest ning vajadusest pikendada Eesti esindajate mandaati.
ELVL osaleb ELL õigusjärglasena Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tegevuses läbi tööstruktuuride alates 1995.aastast.
CEMR töös on olulised kaks sammast:
1. CEMR on eelkõige lobby organisatsioon Euroopa Liidu poliitika ja õigusaktide osas kõikides valdkondades, mis mõjutavad kohalikke- ja piirkondlike omavalitsusi;
2. CEMR on koostööd ja kollegiaalsust edendav ning kogemusi vahendav Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ühishuve koondav nn „parimat praktikat" jagav organisatsioon oma liikmetele ning vahendab seda teadmist meie partneritele.
Poliitikakomitee on CEMR-i alaline juhtorgan, mis moodustatakse riiklike assotsieerunud liikmete valitud esindajatest kolmeaastaseks perioodiks. Poliitikakomitee liikmena osalevad organisatsiooni töös Pipi-Liis Siemann (Türi vallavanem), Andres Laisk (Saue vallavanem) ja Vladimir Šokman (Tartu Volikogu liige).
Toivo Riimaa tegi juhatusele ettepaneku pikendada ELVL esindajate mandaati Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) Poliitikakomitees aastateks 2020-2022
OTSUSTATI: Pikendada ELVL esindajate: Pipi-Liis Siemann – Türi vallavanem; Andres Laisk – Saue vallavanem; Vladimir Šokman – Tartu Linnavolikogu liige mandaati Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) Poliitika komitees aastateks 2020-2022.
Juhatuse koosoleku järgselt jõudis ELVL büroosse CEMRist pakkumine Eestile, nimetada kandidaat CEMRi asepresidendi kohale. Tingimuseks on, et kandidaat omab eelnevalt liikmelisust CEMRi Poliitikakomitees. Tegemist on esmakordse võimalusega alates ELVL liikme staatuse saamisest pärast aastat 1995 kui Eesti esindaja saab võimaluse kandideerida reaalselt CEMRi asepresidendi ametikohale.
16. jaanuaril 2020 algatas ELVL juhatuse aseesimees Mihkel Juhkami ELVL juhatuse e-koosoleku, milles tegi juhatuse liikmetele ettepaneku muuta 14.01.2020 juhatuse otsust ning nimetada CEMRi Poliitikakomitee liikmeks Tiit Terik ja tema asendusliikmeks Vladimir Šokmani.
Tiit Terik on andnud nõusoleku osaleda CEMRi Poliitikakomitees ning kandideerida CEMRi asepresidendi kohale.
OTSUSTATI: (kõik juhatuse liikmed andsid kirjaliku nõusoleku) Nimetada CEMRi Poliitikakomitee liikmeks Tiit Terik ja tema asendusliikmeks Vladimir Šokman.
Päevakorrapunkt 4
Kohtumine Õiguskantsleri Kantselei töötajatega KOVe puudutavatel teemadel
Kuulati Jan Trei informatsiooni Õiguskantsleri poolsetest ettepanekutest ning ELVL ettepanekutest, millest kohtumisel juttu tuleb.
Pakutud teemad Õiguskantsleri Kantselei poolt:
- KOV volikogu liikmete õiguste kaitse, taotlus Riigikohtule KOKS § 18 lg 1 p 6 põhiseaduspärasuse kontrolliks
- KVS (korruptsioonivastase seaduse) § 7 lg 2 rakendamine
- Lemmiklooma pidamise eeskirjad, KOV enesekorraldusõigus
- KOV lastekaitsetöötaja roll hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustes
- SHS Riigikohtu otsuse tagajärjed
- Ehitusmäärused ja planeerimine
ELVL büroo poolt:
1. Vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse analüüs ja võimalik konsolideerimine (vee-ettevõtete sundvõõramine riigi poolt ning võimalik KOV õiguste riive)
2. KOV-de kohustused seoses pikaajalise viisa vms alusel Eestis töötavate 3-ndate riikide kodanikega seotud teenuste tagamisel (sh eelkõige haridusvaldkonnas)
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 5
ELVL juhatuse ja volikogu koosolekute ajakava 2020
Veikko Luhalaid tutvustas juhatuse ja volikogu 2020 aasta koosolekute ajakava. Võrreldes eelmisel juhatuse koosolekul esitletud ajakavaga, mille kohaselt koosolekud toimuksid iga kuu teisel teisipäeval, on seekordses ettepanekus arvestatud Regioonide Komitee toimumise ajagraafikuga ning seetõttu on mõned tavapäraselt toimunud koosolekud nädala võrra edasi nihkunud.
Järgmise juhatuse koosoleku toimumise aeg on 18. veebruar 2020. Georg Pelisaar tegi ettepaneku, et koosolek võiks toimuda Põlvas.
12.05.2020 toimuva juhatuse koosoleku osas tegi Siim Suursild ettepaneku, et koosolek toimuks Pärnus.
Veikko Luhalaid tuletas meelde, et juhatuse ja volikogu koosolekute kutsega saadetakse palve eelregistreerumiseks ning vastav link. Büroo jaoks on oluline teada palju on osalejaid, et koosolekute planeerimisel saaks arvestada ruumide suuruse ja kohvipausidega. Juhatuse koosolekute puhul on ka oluline, et otsuste vastuvõtmiseks oleks kvoorum olemas.
OTSUSTATI: Kinnitada ELVL juhatuse ja volikogu koosolekute ajakava aastaks 2020, arvestades, et 18.02.2020 koosolek toimub Põlvas ning 12.05.2020 Pärnus.
Päevakorrapunkt 6
Informatsioonid
6.1 ELVL 100. juubeli korraldamisest
Kuulati Sirje Ludvigu informatsiooni ELVL 100. juubeli ettevalmistustest. Estonia kontserdisaal on broneeritud 19.09.2020. Kavandatud on pidulik laudadega üritus, mis algab kell 15.00. Programmi valmistab ette Paide teatri lavastaja Jan Teevet. Programm sisaldab lühikesi tervituskõnesid ja kultuuriprogrammi (erinevad esinejad).
Tellitud on juubelimärgi ning juubelilogo ideekavandid.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
6.2 Linnade ja Valdade Päevade ettevalmistustest
Kuulati Sirje Ludvigu informatsiooni Linnade ja Valdade Päevade (LVP) ettevalmistusest,
Mis toimuvad Viru hotelli konverentsikeskuses 18.-19.03.2020. a 16-ndat korda.
Messi osas on enamus stende väljamüüdud. Automaatne registreerimissüsteem, mis registreerudes edastab arve tasumiseks, on väljatöötamisel. Samuti on soov kasutada kaelakaarte, millele on genereeritud QR-kood, mis asendaks seni kasutusel olnud lõunasöögi ja õhtuse ürituse pääsmeid.
Hinnapaketid ning LVP programm ja korralduslik info avalikustatakse lehel lvp.elvl.ee.
Töötubade teemad ja sisupoole kokku panemine on büroo töötajate vahel ära jagatud.
Tallinna linnaga tuleb läbi rääkida võimaluse üle, et LVP ajal saaksid osalejad tasuta kasutada linna ühistransporti.
Toimus arutelu ja tehti ettepanekuid LVP võimaliku sisu ja korralduse üle.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Büroo saadab jaanuaris juhatusele informatsiooni teemade ja ettekannete kohta.
Tiit Terik Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija