Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2022. aasta 1. septembri seisuga 15 Eesti linna ja 64 valda. Liidu eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Liidu tegevusvaldkond hõlmab kogu kohaliku omavalitsuste korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega.

 

Oma tegevuses lähtub liit kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusest (KOLS). Liidu ülesannete täitmist rahastatakse liikmemaksudest ja seaduses ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest.

 

Liidu asutamise ja tegevuse erisused seadustab KOLS, mille alusel sätestatakse liidu põhikirjas liidu organid ja nende organite volitused. ELVL volikogus on esindatud kõik Linnade ja Valdade Liidu liikmed, mis tagab volikogule üldkoosoleku pädevuse MTÜS § 18 ja KOLS § 7 lg 1 mõistes.

 

Liidu juhatuse esimees on Mihhail Kõlvart (Tallinna linnapea), aseesimehed Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu esimees) ja Urmas Klaas (Tartu linnapea). Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on 13 liiget (juhatuse liikmed). Juhatuse valib liidu volikogu oma liikmete hulgast. Juhatuse pädevuses on liidu volikogus ja üldkoosolekul arutatavate küsimuste ettevalmistamine, õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine, avalikkuse informeerimine liidu tegevusest ja teised põhikirjalised ülesanded. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 2 korda kvartalis.

 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu kõrgeim organ on liidu liikmete esindajate üldkoosolek, mille kutsub kokku liidu juhatus vähemalt kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste vahelisel perioodil. Üldkoosoleku toimumiste vahelisel perioodil täidab üldkoosoleku ülesandeid liidu kõiki liikmeid esindav volikogu.

 

Liidu volikogu pädevuses on liidu tegevussuundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamise korraldamine, aasta tegevuskava kinnitamine, omavalitsuspoliitiliste küsimuste otsustamine ja liidu tegevuse muude küsimuste otsustamine. Liidu volikogu töövorm on koosolek. Liidu volikogu koosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kord kvartalis. Liidu volikogu koosolekut juhatab juhatuse esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest.

 

Liidu organisatoorset tööd ja jooksvat asjaajamist korraldab liidu büroo, mida juhib liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

 

Linnade Liidu juurde on 1997. aastal asutatud Eesti Omavalitsuseliitude Vanematekogu. Vanemakogu eesmärgiks on aidata kaasa liitude ja kohaliku omavalitsuse traditsioonide ning järjepidevuse kujundamisele, samuti loomaks paremaid sidemeid erinevatel aegadel liitudes ja kohalikus omavalitsuses osalenute vahel.

 

1925. aastal võeti Linnade Liit Rahvusvahelise Linnade Liidu (praegune Rahvusvaheline Kohalike Omavalitsuste Liit – IULA) liikmeks.  Liikmelisus taastati 1995. aastal ja 2001. aastast tegutseb ta nime all Ühinenud Linnad ja Kohalikud omavalitsused (United Cities and Local Governments – UCLG). Aastast 2018 jätkab UCLG-s Eesti Linnade ja Valdade Liit.

 

ELVL teostab Euroopa Liidu suunalist poliitikat eelkõige läbi EL Regioonide Komitee (CdR), mis kindlustab kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindatuse Euroopa Liidus. ELVL-i esindavad Regioonide Komitees kuus põhiliiget ja kuus asendusliiget (varem esitasid kandidaate CdR Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit). 2005. aastal avas Linnade Liit koostöös Eesti Maaomavalitsuste Liiduga Eesti kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigiliste liitude Brüsseli esinduse, mis märtsist 2018 kannab nime Eesti Linnade ja Valdade Liidu Brüsseli esindus.

 

Väga oluliseks rahvusvaheliseks institutsiooniks on liidu liikmete jaoks ka Strasbourgis töötav Euroopa Nõukogu nõuandev organ – Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (CLRAE), mille liikmete arvu määrab riigi rahvaarv ja esindajate arv Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. ELVL-i esindavad Kongressis 3 põhiliiget ja 3 asendusliiget.

 

Liidu kindlaks prioriteediks on osalemine Euroopa kõige esinduslikuma omavalitsusorganisatsiooni Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) töös. CEMR on ülemaailmse organisatsiooni Ühinenud Linnad ja Omavalitsused Euroopa alastruktuur. Eesti Linnade Liit kuulub CEMR-i liikmeskonda alates 1995. aastast, peale nimemuutust jätkab CEMR-s Eesti Linnade ja Valdade Liit. 

1920. aasta 17.-19. jaanuaril toimunud I Eesti linnade ja alevite esindajate kongress otsustas luua Eesti Linnade Liidu (ELL).

 

1920. aasta 28. juunil registreeriti Tallinn-Haapsalu Rahukogus Eesti Linnade Liidu põhikiri.

 

1920. aasta 19. septembril toimus Tallinnas Eesti Linnade Liidu asutamiskoosolek.

 

Sellest ajast on liit tegutsenud vahepealse katkestusega 1920. aastast alates. 1940. aasta 17. augustil anti ENSV võimude poolt välja dekreet Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu likvideerimiseks. Liit taastas oma tegevuse 1990. aastal. 

 

1989. aasta septembris kogunesid Tartu Raekojas linnade ja valdade juhid, kes tegid ettepaneku liidu taasloomiseks. 1990. aasta 1. märtsil tühistas Vabariigi Valitsus likvideerimismääruse kui mitteõiguspärase. 1990. aasta 30. mail Linnade Päeval kinnitati ELLi taastamise deklaratsioon ning valiti liidu juhtorganid.

 

2015. aastal tähistas Linnade Liit oma 95. juubelit.

 

27. veebruaril 2018 a. muudeti liidu põhikirja ning liidu uueks nimeks on Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).

 

2020. aastal tähistas Eesti Linnade ja Valdade Liit oma 100. juubelit.