« Tagasi

Suureneb omavalitsuste õigus ise oma elu korraldada

Omavalitsustel peab edaspidi olema kohaliku elu küsimustes rohkem otsustusõigust, leiti eelmisel nädalal toimunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) eksperdikomisjoni viimasel koosolekul. Omavalitsuste õiguste laiendamine ja elanike kaasamisvõimaluste suurendamine on olnud kesksed põhimõtted, mida seaduse uuendamisprotsessis kahe aasta vältel silmas on peetud. Seaduse muudatusettepanekud on nüüd koos ja nendega saab tutvuda oktoobri teises pooles, mil eelnõu liigub kooskõlastusringile.

„Seaduse ülevaatamise eesmärk ei ole iga hinna eest midagi muuta seal, kus asjad toimivad," ütles komisjoni esimees, riigihalduse minister Jaak Aab. „Kavandatavate muudatustega ei kujundata ümber omavalitsuste olemust ega ülesandeid, vaid vähendatakse õigusloome mahtu muuhulgas sel teel, et edaspidi on üks seadus vähem – senine eraldi omavalitsusliitude seadus tuuakse siia seadusesse üle," selgitas minister.

Eksperdikomisjoni liikme, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul on muudatuste keskne eesmärk omavalitsuste enesekorraldusõiguse suurendamine – eelnõuga soovitakse igakülgselt anda omavalitsustele kohaliku elu korraldamisel senisest rohkem otsustus- ja kaalutlusõigust. „Uues seaduses on omavalitsuse ja riigi ülesanded täpsemalt piiritletud ning edaspidi peetakse nende osas valitsuse ja omavalitsusliidu vahel regulaarselt ka läbirääkimisi," märkis Trei.

Seaduseelnõus on rõhutatud ka põhimõtet, et omavalitsuse vara tuleb kasutada heaperemehelikult. „Tervitatav on, et edaspidi saavad omavalitsusjuhid olla kindlad, et valla või linna asutuste kontrollisüsteemid on asjakohased ning siseaudit professionaalne ja tõhus," ütles Riigikontrolli nõunik Airi Mikli, tõstes esile muudatust, et edaspidi tuleb kõigil omavalitsustel regulaarselt, vähemalt iga nelja aasta järel, lasta omavalitsuse sisemised kontrollisüsteemid üle vaadata.  

Seadusest jäetakse välja omavalitsuste valdkondlikke ülesandeid puudutavad regulatsioonid, mille õige koht on vastavates valdkondlikes seadustes. KOKS-i reguleerida jäävad vaid omavalitsuste aluskorralduse küsimused.

 

Valik muudatusettepanekuid:

  • siseauditeerimine muutub omavalitsustele võimalusest kohustuseks: vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb läbi viia siseaudit, mida võib korraldada nii vastava kvalifikatsiooniga inimeste tööle võtmise kui siseauditi tellimise teel;
  • valla- või linnavalitsuses ei saa edaspidi enam olla sama valla või linna ametnikud, kuna nende rollide ühitamine toob praktikas kaasa rollikonflikte;
  • hallatavate asutuste juhid ei saa samal ajal enam olla volikogu liikmed, vältimaks rollikonflikte peatatakse juhikohustuste ajaks volikogu liikme volitused;
  • kohalike elanike algatus (vähemalt 1% elanike poolt) ei pea enam olema esitatud kindla õigusakti eelnõu vormis ning algatada saab ka valla või linna elanike küsitluse korraldamist (vähemalt 10% omavalitsuse elanike allkirjadega);
  • rõhutatakse omavalitsuste rolli kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel;
  • sätestatakse, et omavalitsus võib teisele omavalitsusele või omavalitsusliidule anda ülesandeid täitmiseks ka ilma vastava täpse volitusnormita seaduses, nagu seni on nõutud olnud;
  • lihtsustuvad reeglid kohaliku volikogu sisekorralduse asjus (nt volikogu komisjonide juhtide valimisel, mis praegu on kohati seaduses ülereguleeritud);
  • reguleeritud on volikogu ja valitsuse koosolekute läbiviimine elektrooniliste vahendite abil;
  • kõigi volikogu ja valitsuse määruste juures peab tuleviks olema seletuskiri, kus on toodud muudatuste põhjendused, kaalutlused ja hinnatud õigusaktiga kaasnevaid mõjusid;
  • valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid eelkõige keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele;jm.

Laiapõhjaline eksperdikomisjon on regulaarselt koos käinud enam kui kaks aastat, et seadus üle vaadata ja vajalikke muutmisettepanekuid teha. Vastav eelnõu esitatakse kooskõlastusringile oktoobri teises pooles ning see peaks valitsusse jõudma järgmise aasta veebruaris. KOKS-i muudatused saavad loodetavasti seaduseks enne 2023. aasta Riigikogu valimisi.

Eksperdikomisjoni koosseisu, arutelude protokollide ja tellitud analüüside info on kättesaadav rahandusministeeriumi omavalitsusveebis.