« Tagasi

ARVAMUS: Tiit Terik ja Jan Trei: omavalitsusteta koroonakriisi üle ei ela

Tiit Terik, Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse esimees; 
Jan Trei, Eesti linnade ja valdade liidu asedirektor
 
Uues vaktsineerimiskavas peab olema läbi räägitud ja arutatud kohalike omavalitsuste selge roll ja ootus vaktsineerimiskava elluviimisel. Teeme ettepaneku kaasata üleriiklik omavalitsusliit vaktsineerimiskava ja rakenduskava planeerimisse ning koostamisse, kirjutavad Tiit Terik ja Jan Trei Eesti linnade ja valdade liidust (ELVL).
 
"Kriisi lahendamiseks on vaja omavalitsuste abi." Seda fraasi oleme viimasel ajal kuulnud praktiliselt kõigilt teadlastelt, poliitikutelt, riigivalitsejatelt ja teistelt asjaosalistelt. Paraku on selles küsimuses päris pikalt tõrjutud omavalitsuste ja erasektori abi.
 
Lõpuks on hakatud tõeliselt hindama omavalitsuste olulisust, ent samal tekib küsimus, kus on see arusaam siiani olnud? Langesime koroonapandeemia kütkesse poolteist aastat tagasi. Alles nüüd hakatakse rõhutama linnade ja valdade panuse tähtsust.
 
Kui kriis algas, oli omavalitsustel hea koostöö sotsiaalministeeriumiga. Arutati erinevaid kriisistrateegiaid, olukorda, jagati kogemusi ja häid praktikaid. Aga see oli kriisi algus. Praeguseks on selge, et kõik on teinud kriisi lahendamisel vigu. Selle fakti vastu ei vaidle. Küll aga võib püstitada küsimuse: miks unustati vahepeal ära omavalitsused?
 
Omavalitsus appi vaktsineerimistempo tõstmisele
 
Omavalitsusjuhid pole arstid ega viroloogid, et anda soovitusi, kuid meil on selles vallas väga head spetsialistid, kelle soovitusi saame aidata riigil ellu viia. Suur viga riigi poolt oli omavalitsuste ja erasektori abi põlgamine. Nüüd tõdetakse, et ilma ei saa.
 
6. augustil toimus riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorraline istung, mille päevakorras oli "Tegevusest vaktsineerimisel" arutelu. Tõdeti, et riik ei ole kaasanud omavalitsusi ega nende esindusorganisatsiooni vaktsineerimiskava koostamisse ja planeerimisse.
 
Vaktsineerimisrühma juht Marek Seer tunnistas, et tal pole vastust küsimusele, miks pole vaktsineerimiskava koostamise juurde kutsutud üleriiklikku omavalitsusliitu. Kohalik omavalitsus on elanikkonnale kõige lähemal seisev avaliku võimu tasand ning poliitilistest institutsioonidest usaldavad Eesti inimesed enim kohalikke omavalitsusi. Neid kaasamata ei ole võimalik tõhusalt ja piisava kiirusega vaktsineerimist korraldada.
 
Kohalikud omavalitsused pole istunud, käed rüpes
 
Tõrjumise asemel peaks linna- ja vallajuhte kaasama. Nende meeskondade abi rakendades saame tulemuslikumalt kriise lahendada. Iseseisvalt tegutsedes on võetud initsiatiivi, et aidata kiirendada elanikkonna vaktsineerimist. Kohalikud omavalitsused on:
 
teinud koostööd perearstidega, et täpsustada vaktsineerimise aegu;
helistanud eakatele, puudega inimestele jt, kellel on raskusi liikumisega, et pakkuda transporti vaktsineerimisele;
avaldanud selgitusi ja üleskutseid kohalikes ajalehtedes, teinud nii eesti kui vene keeles postitusi sotsiaalmeedias;
organiseerinud kohapeal sobilikes kohtades vaktsineerimist;
teinud koostööd haigekassa ja eraettevõtetega, kellel on õigus vaktsineerimist läbi viia, et saaks seda omavalitsustega kokkuleppel teha inimestele mugavalt (hea koht ja sobiv aeg);
ELVL on jaganud omavalitsustele operatiivselt infot nii otsepostituste kui ka sotsiaalmeedia kaudu. ELVL-i ettepanekul tegi sotsiaalministeerium ja COVID-19 teemalise listi, kuhu edastatakse vaktsineerimise operatiivinfot;
ELVL on läbi viinud temaatilisi infokoosolekuid, kus on kaasatud kõik omavalitsused. Osalised on saanud küsida otse infot vastavatelt asutustelt: terviseametilt, haigekassalt, sotsiaalkindlustusametilt, sotsiaalministeeriumilt. On jagatud edulugusid vaktsineerimise edukast korraldamisest näiteks Tartu linna ja Harku valla näitel.
 
Eeskujulik Harku vald, ka Lasnamägi rühib ülespoole
 
5. augusti seisuga on Harku valla elanikest vaktsineeritud 47,45 protsenti 12-17-aastastest ning 70,06 protsenti 18-aastastest ja vanematest. Harku valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna eestvedamisel on juba toimunud mitu vaktsineerimispäeva ning neid korraldatakse veel edaspidi. Järgmised vaktsineerimispäevad on suunatud peamiselt õpilastele alates 12. eluaastast.
 
Vald on kohale organiseerinud vaktsineerimisbussi, teavitustööd on tehtud läbi sotsiaalmeedia, koolide, külaseltside, kodanikeühenduste, raamatukogude - kasutatud on tõepoolest kõiki kommunikatsioonikanaleid. Tegu on eeskujuliku näitega, kuidas omavalitsus on haaranud initsiatiivi ning ka numbrid näitavad, et härjal sarvist haaramine on viinud ka väga eduka tulemuseni.
 
Eraldi on siinkohal paslik välja tuua ka Tallinna Lasnamäe linnaosa. Kes vähegi viimasel ajal on linnaosas ringi kõndinud, mis veel mõni aeg tagasi oli irvhammastel hambus kui vähese vaktsineeritusega linnaosa, näeb, et vaktsineerimisbuss on organiseeritud praktiliselt iga suurema poe parklasse ning katsugu vaid keegi öelda, et huvi on väike.
 
Vahel tundub, et vaktsiini järgi on suurem huvi kui poekauba järgi ning vaktsineerimisjärjekord lookleb pikalt mööda parklat. Ka siin tuleb omavalitsusele kiitust jagada: probleemi on teadvustatud, probleemile on otsitud lahendusi ning tulemus on märgata.
 
Liidu ettepanekud riigile
 
Uues vaktsineerimiskavas peab olema läbi räägitud ja arutatud kohalike omavalitsuste selge roll ja ootus vaktsineerimiskava elluviimisel. Teeme ettepaneku kaasata üleriiklik omavalitsusliit vaktsineerimiskava ja rakenduskava planeerimisse ja koostamisse.
 
Oluline on ühese info aus jagamine ja vaktsineerimise vajaduse põhjendamine nii, et info oleks arusaadav, ligipääsetav, üheselt mõistetav. Tuleb tagada, et olemas on nii vaktsineerijad kui ka vaktsiinid. Kõigil soovijail peab olema võimalus vaktsineerida ning endale ka meelepärane vaktsiin valida.
 
Vaktsineeritutele tuleks seada vähem piiranguid, mis näitaks inimestele lihtsalt vaktsineerimise eelist ja oleks kindlasti kasuks. Paljud omavalitsused on praegu enda kulu ja kirjadega panustanud vaktsineerimise korraldamisse. Teeme ettepaneku omavalitsuste kulude (näiteks transport) hüvitamiseks ja tublimate omavalitsuste esile toomiseks.
 
Omavalitsused soovivad samuti kriisi lõppu
 
Uskuge meid, kui ütleme, et Eesti omavalitsused tahavad kaasa aidata ja panustada kriisi lahendamisse. Meie ühine eesmärk on ju ometi üks: et saaksime pöörduda tavapärase elu juurde, et see kriis ükskord lõppeks. Siinkohal kutsume üles ka valitsust meie omavalitsusi usaldama. Kaasake nad protsessidesse, näidake initsiatiivi, et ka kohalik tasand on oluline.
 
Sõnades on kõik seda väitnud, nüüd on aeg tegudeks. Omavalitsused hoolivad oma inimestest. Kahtlemata on linnasid ja valdasid, kes on kriisis paremini hakkama saanud, kui mõni teine omavalitsus. Aga siinkohal tulebki õppida parematelt, aidata järgi nõrgemaid, üksteist motiveerida ja toetada. Seda saame teha üheskoos.
 
31.08.2021
Allikas ERR