« Tagasi

Sotsiaalkaitseminister arutas vaimse tervise teenuste korraldamist kohalike omavalitsustega

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kohtus täna Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohalike omavalitsustega, et arutada, kuidas kohalikud omavalitsused saaksid paremini panustada inimeste vaimse tervise toetamisse, nii erinevate teenuste pakkumise kui muude kogukondlike algatuste kaudu.

„Vaimse tervise teenused, eriti Covid-19 tingimustes, on kohalike omavalitsuste ettepanekuna ka 2022. aasta eelarve läbirääkimiste teema, kus oleme leppinud kokku dialoogi jätkumise," sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. "Ennetuse läbi soovime aidata kaasa inimeste stressitaseme vähendamisele ja depressiooni ennetamisele ning tuvastamisel abistamisele. Aga kui mõtleme sellele, mida tähendab ennetus kohalike omavalitsuste jaoks, siis tähendab see toetava keskkonna loomist ja sotsiaalhoolekande poolset toetust ning inimeste informeerimist abivõimalustest. Kriisis peitub võimalus efektiivsemaks abimeetmete ümberkorraldamiseks ja ühtlustamiseks."

Ülevaate kriisi mõjudest vaimsele tervisele tegi sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Marre Karu, kes tõi välja, et enim on kriisis kannatada saanud noorte vaimne tervis ning kõrgeim stressitase on pigem suurtes linnades elavatel inimestel. 

Kohtumisel tutvustati ka sotsiaalministeeriumi poolt kohalike omavalitsuste seas läbiviidud vaimse tervise teemalise infokorje tulemusi, mille eesmärk oli saada teada millised probleemid on inimestel kerkinud seoses Covid-19 kriisiga, millist vaimse tervise tuge omavalitsused seni on inimestele pakkunud ja kuhu kavatsetakse suunata täiendavad lisaeelarve vahendid. Küsitluses selgus, et 72% omavalitsustes on vaimse tervise abivajadus kasvanud. Suurimateks probleemideks tunnistati perevägivalla kasvu, distantsõppe ja alkoholismiga seotud probleeme.

"Vaimse tervise teemade aruteludeks on andnud tõuke COVID-19 pandeemiaolukord, ühiskondlik suletus ja piirangud, mis mõjutavad inimeste käitumist ning vaimset tervist. Kohalike omavalitsuste seisukohast on üheks probleemiks pidevalt suurenevad ootused linnadele-valdadele ja surve osutada üha uusi erinevaid vaimse tervise alaseid teenuseid kõigile elanike rühmadele. Tänasel koosolekul koorus välja, et omavalitsused peaksid keskenduma sellele, kuidas märgata paremini vaimse tervise probleemidega abivajajaid, sest kahjuks inimesed ise tihti ei oska omavalitsustest abi otsida. Kindlasti on oluline koostöös riigiga lahendada küsimus,  kuidas tagada püsivam rahastus vaimse tervise teemadele ka omavalitsustes," ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Häid praktikaid vaimse tervise teenuste pakkumisel tutvustas ka Tartu abilinnapea Mihkel Lees kes märkis, et praeguses ebakindlas olukorras on oluline, et ka omavalitsuse tasandil oleks vaimse tervisega seotud tegevused toetatud nii, et need jõuaksid just nende inimesteni, kes neid vajavad. "Olgu nendeks siis nii vanemaealised, kellele Tartu korraldab kõnniringe või pakub seltsi Jututaja abil või siis noored, kellele vaimse tervise hüvanguks on plaanis toetada täiendavalt Kiusamisvaba kooli programmi ja klassi ühtsuse suurendamiseks juhendatud metsalaagreid. Tartu plaanib vaimse tervist toetavateks tegevusteks eraldada lisaeelarvest täiendavalt 150 000- 200 000 eurot." 

Harku valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tiia Spitsõn lisas, et oluline on pakkuda teenuseid võrgustiku abiga, et vajadusel saaksid abi nii lapsed kui pered. Murekohana tõi ta välja vaimse tervise õdede, kliiniliste logopeedide ja kliiliniste psühholoogide puuduse, kuid lisas, et Tabasalu nõustamiskeskus ja 20 lepingupartnerit aitavad tagada teenuste valiku, mis aitab katta abivajadusi, kuigi teenuse vajadus on ka siin suurem. 

Juba eraldatud riigi lisaeelarve vahenditest saavad ka omavalitsused 15 miljoni euro ulatuses toetada oma elanike heaolu, näiteks parandades vaimse tervise teenuste kättesaadavust või suurendades lapsi ja nende peresid toetavate abimeetmete mahtu ja kättesaadavust. 

 

TAUST:

Näiteid tegevustest, mida kohalikud omavalitsused võiksid rahastada:

-  Meetmete loomine, mis vähendavad inimeste üksinduse riski ja suurendavad kuuluvustunnet, mis on suitsiidide, enesevigastamise ja emotsionaalsete raskuste tekkimise kaitsetegurid. Näiteks noortele suunatud meetmed sotsiaalse suhtluse tugevdamiseks (noorte vestlusringid, tugigrupid, turvalised vaba aja veetmise võimalused).

-   Noorte vaimse tervise toetamiseks luua võimalused kooli tugispetsialistide ressursile ligipääsuks ning pakkuda lisavõimalusi psühholoogilise abi parema kättesaadavuse tagamiseks.  

- Vähendamaks vaimse tervise probleemidega seotud häbimärgistamist ja diskrimineerimist, pakkuda elanikele elukaareüleselt teaduspõhist infot vaimse tervise, enesehoiu oskuste ja abisaamise võimaluste kohta.

- Eesliinitöötajatele (hooldustöötajad, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, tugiisikud, vabatahtlikud, päevakeskuste ja kultuurimajade juhid, jmt) põhiliste psühholoogilise toe põhimõtete ja vaimse tervise esmaabi õpetamine ning suuniste andmine, kuidas suunata inimesi abi juurde, kui nad seda vajavad. Kohalikel omavalitsustel on võimalus teha siin koostööd Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnaga, kelle ülesandeks on psühhosotsiaalse kriisiabi korraldus riiklikult. 

03.05.2021