Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas osales eile valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu eelarve läbirääkimiste töörühma koosolekul, kus tutvustas valitsusliidu kokkuleppeid maakoolide toetusmeetme ja õppimiskohustuse ea pikendamise teemal ning õpetajate palgatõusu võimalusi.

 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et peab hariduspoliitika kujundamisel koostööd ja arutelusid kohalike omavalitsustega väga oluliseks. „Sisuline dialoog riigi ja omavalitsuste vahel on hädavajalik paljudes haridusküsimustes – et meil oleks üle Eesti optimaalne koolivõrk ja väikesed lapsed saaksid käia kodulähedases koolis; et meil oleks rohkem õpetajaid ja nad saaksid head palka; et meie ühiskonna üldine haridustase tõuseks, et Eesti majandus saaks kasvada, sest parim majanduspoliitika on hariduspoliitika."

 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ütles, et kohtumisel tutvustati ministrile omavalitsusliidu poolseid valdkondlikke prioriteete riigieelarve läbirääkimistel. „Meie jaoks on endiselt oluline küsimus õpetajate töötasu kasv, ent seda ei tohiks planeerida teiste haridustoetuste, näiteks riigieelarvest eraldatava koolieelsete lasteasutuste tööjõukulude toetuse arvelt. Samuti on omavalitsuste jaoks oluline kooliõuna riigipoolse toetuse suurendamine. Kasvav inflatsioon, sh toidukaupade hinnatõus ei võimalda kehtiva ühe euro suuruse toetuse juures õpilase kohta ühes õppepäevas enam pakkuda kvaliteetset ja täisväärtuslikku koolilõunat," sõnas Trei. „Liit tervitab riigipoolset initsiatiivi rahaliselt toetada kodulähedaste 1.-6. klassiliste maakoolide pidamist ning et oluline hariduspoliitiline küsimus on ka haridusvõrgu säilimine väiksemates omavalitsustes." Trei lisas, et kohtumisel arutati ka alushariduse seaduse eelnõu lähtekohti ja mõju omavalitsuste alusharidusvõrgule. 

 

Kodulähedaste maakoolide toetusmeetme eesmärk on soodustada kodulähedaste 1.-6. klassiliste maakoolide pidamist ning kolmanda kooliastme koondumist omavalitsuse keskustesse. Omavalitsused saavad taotleda klassipõhist toetust koolidele, kus statsionaarses õppes on õpilaste arv suurem kui 19 ja väiksem kui 90. Kui koolis on õpilasi üle 20, aga alla 30, siis vähendatakse lisarahastust 6% iga 30st puudu oleva õpilase kohta. Toetuse eraldamise lepingud on kavas sõlmida omavalitsustega 2024. aasta alguses, võttes aluseks õpilaste andmed tänavu 10. novembri seisuga. Ministeerium teavitab novembris kõiki seotud omavalitsusi võimalikust toetuse suurusest.

 

Õpetajate palgatõus on üks olulisemaid teemasid 2024. aasta riigieelarve läbirääkimistel. Ministri ettepanek on suurendada õpetajate palga alammäära 8 protsenti ehk 1889 euroni ning sellele on avaldanud toetust ka Eesti Haridustöötajate Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Varasemalt on kokku lepitud, et õpetajate tööjõukulude diferentseerimiskomponent tõuseb 17 protsendilt 20 protsendini, mis toetab ka õpetajate keskmise palga tõusu. 2023. a tõusis õpetaja töötasu alammäär 1412 eurolt 1749 euroni ehk 23,9%. Õpetajate keskmine palk on 2038 eurot, mis on 111% Eesti keskmisest palgast. Eesmärk on jõuda 4 aasta jooksul õpetaja keskmise palgaga 120 protsendini riigi keskmisest, millega koos tuleb välja töötada ka õpetaja karjäärimudel.

 

Oluline muudatus, mida ministeerium praegu ette valmistab, on ka õppimiskohustuse ea tõstmine 18. eluaastani. See tähendab õppega hõivatust 18. eluaastani, sõltumata õppe liigist. Eestis on madala haridustasemega mitteõppivaid 18-24aastaseid noori 11%. Et noored valiksid õpitee, mis vastab nende suutlikkusele ja huvidele, on loodud karjääriinfo ja -nõustamise süsteem. 

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteade
14.09.2023