Volikogu koosoleku kord

KINNITATUD
ELVL volikogu poolt
03.04.2018

Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu koosoleku töökord


I Üldsätted

1. Töökord sätestab Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu (edaspidi volikogu) koosoleku kokku­kutsumise, ettevalmistamise, läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise, protokolli koostamise ja nende avaldamise korra.

2. Volikogu töö vorm on volikogu koosolek (edaspidi koosolek).

3. Volikogu esindab ja selle tööd juhib Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi liidu)  juhatuse esimees (edaspidi esimees).

4. Volikogu liige teavitab koosolekul mitteosalemisest enda asendajat.

5. Liidu  büroole (edaspidi büroo) on töökord juhindumiseks asjaajamise ja organisatoorse töö korraldamisel.  


II Kokkukutsumine

6. Volikogu koosoleku kutsub kokku liidu juhatus (edaspidi juhatus).

7. Koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis selleks kokkulepitud kindlal nädalapäeval. Kui see päev langeb rahvus- või riigipühale, otsustab koosoleku toimumise päeva juhatus. Juulikuus volikogu korralist istungit ei toimu.

8. Koosoleku kutsed koos päevakorra projektiga saadetakse büroo poolt liidu liikmete üldmeilidele vähemalt nädal enne koosolekut. Teiste isikute osalemise koosolekul näeb ette ja korraldab päevakorrapunkti esitaja või juhatuse ülesandel büroo.

9. Koosoleku päevakorra projekt ja materjalid avaldatakse liidu kodulehel.


III Ettevalmistamine

10. Liidu liikmed esitavad ettepanekud koosoleku päevakorra kohta vähemalt 2 nädalat enne koosolekut.

11. Koosoleku päevakorra projekti valmistab juhatuse ülesandel ette liidu büroo esitatud ettepanekute ja liidu liikmete kollegiaalset otsustamist vajavate muude omavalitsuspoliitiliste küsimuste alusel.

12. Koosoleku materjalid (infomaterjalid, kirja- ja otsuste projektid) valmistab ette liidu büroo. Asjakohase päevakorrapunkti materjali võivad ette valmistada selleks moodustatud töögrupp või selle päevakorrapunkti esitanud liidu liige.


IV Läbiviimine

13. Koosolek on avatud liidu liikmetele, kui volikogu ei otsusta teisiti.

14. Volikogu liikme asendaja on koosolekul hääleõiguslik, kui volikogu liige, kelle asendaja ta on, koosolekul ei osale.

15. Koosolekul osalevad sõnaõigusega büroo töötajad ning volikogu ja juhatuse poolt koos­­olekule kutsutud isikud. Koosolekul võivad osaleda sõnaõigusega liidu liikmete voli­kokku mittekuuluvad esindajad. Sõna andmise otsustab koosoleku juhataja.

16. Koosolekut juhatab esimees või tema äraolekul aseesimees.

17. Koosoleku juhataja ettepanekul koosoleku päevakorra projekt arutatakse läbi ja päeva­kord kinnitatakse. 

18. Arutatavas päevakorrapunktis antakse ettekandeks aega kuni viisteist minutit, kaasette­kandeks, sõnavõtuks ja küsimustele vastamiseks kuni viis minutit, kui volikogu ei otsusta teisiti.

19. Küsimusi esitatakse ettekandjatele ja sõnavõtjatele peale nende esinemist.


V Otsus

20. Hääletamine koosolekul on avalik, välja arvatud isikuvalimised, mis on salajased.

21. Isiku nimetamine ja määramine toimuvad avaliku hääletamise korras, kui volikogu ei otsusta teisiti.

22. Volikogu otsus võetakse vastu poolthäälteenamusega.

23. Volikogu otsusega mittenõustumisel on volikogu liikmel või tema asendajal õigus nõuda eriarvamuse kandmist koosoleku protokolli.

24. Volikogu otsus jõustub vastuvõtmisest. 

25. Liidu liikmel on õigus algatada volikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või tühistamist.


VI Protokoll

26. Koosolek protokollitakse. Protokollimise korraldab büroo.

27. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

28. Protokoll avalda­takse liidu kodu­lehel ja säilitatakse paberkandjal büroos.


VII Otsuse vastuvõtmine koosolekute vahelisel perioodil

29. Koosolekute vahelisel perioodil kiireloomulistes omavalitsuspoliitilistes küsimustes võtab otsuse vastu juhatus. 

30. Juhatus informeerib volikogu kiireloomulistes omavalitsuspoliitilistes küsimustes vastu­võetud otsustest.