Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud 2012. aasta riigieelarve koostamise protsessis toimuvateks läbirääkimisteks

Pidada  Vabariigi Valitsusega läbirääkimisi riigi eelarvestrateegia aastateks 2012 – 2015 ja 2012. aasta riigieelarve osas.


Läbirääkimiste eesmärk ja lähtealused 

Kohalike omavalitsuste tulubaas on neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks ebapiisav. Omavalitsusliitude  Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni  läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi  kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. 

Läbirääkimiste lähtealused on: 

1.    Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine 
       ühiskonnaelu  juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate 
       avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine;

2.    Riigikohtu lahendi täitmine – omavalitsustele seadusega pandud ülesannete 
       kaardistamine ja nende rahastamise korralduse otsustamine,OECD ja
       CLRAE ettepanekute rakendamine omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, 
       partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste  koostöö suurendamiseks;

3.    Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning 
       teenuste efektiivsemaks osutamiseks valdkondades, milles omavalitsuste koostöö on 
       otstarbekam, analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda, kindlustamaks koostöö 
       võimalikkuse erinevas mahus ja erineva suurusega territooriumil;

4.    Kohalike  omavalitsuste  tegevustingimuste  kujundamisel, reformide kavandamisel ja 
       läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine, mille kohaselt 
       kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt 
       puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik.

I.     KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE STABIILSE TULUBAASI KINDLUSTAMINE.

1.    Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemele:

1.1.    Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele 
          omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %. 

1.2.     Taastada  tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite 
           maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele 
           tasemele  91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni).

2.    Kohalike eelarvete autonoomia suurendamine ning planeerimise stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamine:

2.1.    Kajastada riigi eelarvestrateegias kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv 
          informatsioon ja tuua ministeeriumide haldusalade raames aastate lõikes välja 
          riigieelarvest kohalikele eelarvetele kavandatavate vahendite mahud.

2.2.    Eraldada arvestuslikust mootorikütuse aktsiisi laekumisest  teehoiuks kavandatavatest 
          vahenditest kohalikele omavalitsustele vähemalt 15%. Kavandada teehoiu vahendite 
          järkjärguline suurendamine ning seadustada selleks kuni 30% nimetatud arvestuslikest 
          vahenditest, planeerides vahendite kasvu vähemalt 5% ulatuses aastas. Hilisemalt 
          planeerida teehoiu vahendid võimalusel omavalitsuste tulubaasi läbi maksude ja 
          tasandusfondi eri osa.

2.3.   Mitte pikendada  01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste 
          võõrvahendite kaasamise piiranguid.

2.4.   Kavandada tegevused ja käivitada koostöös üleriigiliste omavalitsusliitudega 
          regulaarne valdkondlik monitooring Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-8-09  täitmise ja 
          CLRAE ja OECD raportites toodud ettepanekute rakendamise osas.

2.5.   Muuta ja täiendada kohalike maksude seadust. Vaadata üle ja korrastada kohalike 
          maksude süsteem, et suurendada omavalitsuste õigust, võimet ja vastutust oma 
          maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse 
          laekuva osa kohalikuks maksuks üleviimist vähemalt aastaks 2013.
2.6.   Kohalike omavalitsuste initsiatiivi suurendamiseks ettevõtluse arendamisel, analüüsida 
          ettevõtlusega seotud maksudest osa eraldamist omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks. 

2.7.   Analüüsida ning rääkida läbi omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku 
          infrastruktuuri olemi tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks 
          vajalike investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude 
          katteks vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimused.

2.8.   Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele määratleda 
          miinimumnõuded ülesande täitmisel ning tagada ülesannete täitmiseks vajalike 
          vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad  vahendid peavad katma kohalikele 
          omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni 
          täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud.

2.9.   Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel, 
          tagada nõuete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest.

2.10.   Kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude maksutulusid, 
            sealhulgas maamaks, või kohalike maksude maksutulusid vähendavate otsuste 
            kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus  muude maksutulude 
            suurendamine või tulubaasi vähenemise kompenseerimine.

2.11.   Analüüsida riiklikult kehtestatud valdkondlike toetuste integreerimise võimalusi 
            kohalike omavalitsuste tulubaasi, maksutulude ja tasandusfondi suurendamise kaudu.

2.12.   Kavandada tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete 
            kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning 
            tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust. Tasandusfondi valemi tulu- ja 
            kulukomponentide väärtuste ning tasandusfondi mahu määramine peab toimuma 
            läbirääkimiste kokkuleppe alusel.

2.13.   Lisada tasandusfondi rida  – "pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste 
            katteks"  (traditsioonilised Vabariigi aastapäeva üritused, erakorralised kulud seoses 
            kõrgete väliskülaliste vastuvõtuga, riiklikult tähtsate objektide korrashoiuga seotud 
            kulud).  Näha ette selleks vähemalt  255 647  eurot (4 000 000 krooni).

2.14.   Muuta riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate 
            rahaliste vahendite suunamise ja jaotamise protsess läbipaistvaks.

3.    Maksukorralduse muudatuste osas:

3.1.   Taastada tulumaksu ja maamaksu intressitulu laekumine kohalikele eelarvetele või 
         suurendada vastavas mahus kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 0,03 
         protsendipunkti ja tasandusfondi kogusummat 1,66 miljonit eurot ( 26 077 650 
         krooni).

3.2.   Muuta tulumaksuseaduse § 5 ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele 
          omavalitsustele. 

3.3.   Viia lõpule üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja kaevandamisega 
         seotud vee-erikasutuse tasu riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise jaotuse muutmise 
         mõju analüüs ja vastavate muudatuste rakendamine tasandusfondi mahu suurendamise 
         ja jaotuse osas. 

3.4.   Kaotada  riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse 
         piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu.

3.5.   Kodualuse maa maamaksust vabastamise korral (ka maksuteate mitteväljastamise 
         korral) näha ette vahendid kohalikele omavalitsustele tulubaasi vähenemise 
         kompenseerimiseks. 

4.    Ettepanekud Euroopa Liidu toetusvahendite osas:

4.1.   Säilitada kohalikele omavalitsustele suunatud struktuurivahendite maht vastavalt 
         2007-2013 kinnitatud rakenduskavadele ja nõuda, et valdkondlike rakenduskavade 
         muutmisel konsulteeritakse üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega.

4.2.   Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate avaliku sektori investeerimisprojektide 
         rahastamisel lähtuda kõigile võrdsest 15% omafinantseeringu määrast.

4.3.   Jätkata läbirääkimisi Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamisega seotud avaliku 
         sektori osaluse katmise küsimustes, sealhulgas kohalike omavalitsuste 
         omafinantseeringu määrade küsimustes, ning taotleda jätkuvalt riigieelarves 
         riigipoolse osaluse kavandamist kohalike omavalitsuste rahastatavates 
         keskkonnakaitselistes ja veeprojektides, mille omafinantseerimise määr ületab 15%.

4.4.   Osaleda partnerina Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiiviga seotud küsimuste 
         läbivaatamisel ning riigipoolsete ettepanekute väljatöötamisel.

4.5.   Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" meetmeplaani koostamisel ning rakendamisel 
         kaastakse täieõiguslike partneritena kohalikke omavalitsusi ja neid esindavaid 
         üleriigilisi organisatsioone. Rääkida läbi riigisisese territoriaalse pakti sõlmimise 
         küsimused.

ETTEPANEKUD 2012. AASTA RIIGIEELARVE OSAS
Ettepanekud omavalitsuste tulubaasi osas:

1.    Taastada kohalike omavalitsuste tulubaas majanduslanguse eelse perioodi tasemel:

   1.1.   Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele 
             omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %.

   1.2.   Taastada  tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite 
             maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele 
             tasemele  91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni).

2.   Mitte pikendada 01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste võõrvahendite 
       kaasamise piiranguid. 

3.   Kaotada  riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse 
      piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu.

4.   Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel 
      kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%.

5.   Muuta tulumaksuseaduse § 5 ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele 
      omavalitsustele. 

6.   Analüüsida kehtiva maksukorralduse seaduse mõju ja kavandada muudatused, mis tagaks 
      kohalikesse eelarvetesse laekuma määratud ja makstud maksude õigeaegse ülekandmise 
      kohalikesse eelarvetesse.

II.    HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND

Tulenevalt  kehtivatest põhikooli-  ja  gümnaasiumiseaduse muudatustest, uutest riiklikest 
õppekavadest ning kindlustamaks seaduse ja selle rakendamiseks antavate õigusaktidega 
kinnitatavate tingimuste täitmine, taotleme:

1.   Jätkuvalt rakendatavate muudatuste mõjude analüüsimist ja vastavalt sellele, kulude 
      arvestust ja katmiseks omavalitsustele täiendavate vahendite kavandamist;

2.   Haridustoetuse maht peab olema välja arvutatud vastavalt kehtivale valemile ja selleks 
      on vajalik:

   2.1.   läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu 
             kavandamist riigieelarves, leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate 
             komponentide suuruses, sealhulgas: 

   2.2.   näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel, mis kindlustaks ka 
            õpikeskkonna arendamise vastavalt uuenenud seaduse ja õppekava nõuetele; 

   2.3.   kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks  vahendid 
            arvestusega vähemalt 1,3 eurot (20,3 krooni) põhikooli õpilase kohta koolipäeva 
            arvestuses;

   2.4.   suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%.

3.    Väljaspool haridustoetust kavandada riigieelarvest vahendid:

   3.1.   riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikule omavalitsusüksustele 
            alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud ülesannete 
            täitmiseks; 
   3.2.   uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sh pedagoogide täiendkoolituseks, õpikute 
            ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja riiklikus õppekavas sätestatud 
            õpikeskkonna kaasajastamiseks, sh loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia-ja 
            teadusõppes kooliastmete kaupa vähemalt 38,35 eurot (600 krooni) õpilase kohta 
            esimese kooliastmes, 71,58 eurot (1120 krooni) õpilase kohta teises kooliastmes, 
            94,59 eurot (1480 krooni) õpilase kohta kolmandas kooliastmes ning 12,78 eurot 
           (200 krooni) õpilase kohta neljandas kooliastmes;

   3.3.   munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks ühe õpilase 
            kohta vähemalt 190 eurot (2972 krooni);

   3.4.   hariduse tugisüsteemide (logopeedide, ka venekeelsete, abiõpetajate, 
            karjäärinõustajate jm spetsialistide) rakendamise toetamiseks;

   3.5.   huvikooli seaduse § 21 lg 4 (Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil asuvates 
            huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja 
            riiklikest prioriteetidest, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal 
            riigieelarvest toetus (edaspidi toetus) valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud 
            kulude osaliseks katmiseks.) täitmiseks;

   3.6.   Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale 
            lapsele lasteaiakoht") taasrakendamiseks, vähemalt mahus  25,5 miljonit eurot 
            (398,9 miljonit krooni);

4.   Toetada jätkuvalt riigieelarvest ning kavandada täiendavaid vahendeid:

   4.1.   huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhiseid ja Avatud Noortekeskuste programme; 

   4.2.   noorteühinguid vähemalt 2010. aasta tasemel. 

5.   Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem 
      riigieelarvest, seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo kulude 
      katmisega. 

6.   Arvestades  kohalike  omavalitsuste jätkuvalt vähest eelarvevahendite mahtu, teeme 
      Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste 
      õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused 
      omavalitsustele:

   6.1.   Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse 
             maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule" mõju;   

   6.2.   Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele" mõju.

III.    SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND

Ettepanekud sotsiaalvaldkonnas:

1.   Kindlustada perearstiteenuse üleriigiline kättesaadavus.

2.   Arvestada toimetulekupiiri tõstmise vajadusega. Toimetulekutoetuse määramisel mitte 
      arvestada sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte rakendada 
      alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8.

3.    Tagada riigieelarvest: 

   3.1.   vahendid ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse ja eriarstiteenuse 
            võimaldamiseks;

   3.2.   toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus tegelikele vajadustele 
            sh näha ette toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite  üldmahust vähemalt 10 
            % toimetulekutoetuse väljamaksmise ja sotsiaalhoolekandeliste ülesannete   
            täitmise administreerimisega seotud kulutuste, uute teenuste loomise ja 
            olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks).

4.   Jätkata läbirääkimisi:

   4.1.   esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani 
            elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas;

   4.2.   kohalikele omavalitsustele tekkiva täiendava rahalise koormuse kompenseerimiseks 
            seoses patsiendi 15% omaosalusega statsionaarsel  hooldusravil  viibimisel 
            vähekindlustatud isikute osas; 

   4.3.   hooldusravi (õendushooldus) ja sotsiaalhoolekande   teenuste integreerimiseks 
            eesmärgiga tagada kõigile inimestele oma terviseprobleemiga toimetulek. 
            Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused  ning välja töötada 
            rahastamisskeemid, sh. hoolekodudes õendusteenuse rahastamiseks vähemalt 12 
            tundi ööpäevas;

   4.4.   koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks kõigis omavalitsuses elavatele 
             lastele (sh ka eelkooliealistele) kavandada koostöös tervishoiuteenuste osutajatega 
             lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes 
              tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest;

   4.5.   puuetega lastele riigi eelarvest rahastatavate teenuste, lisaks hoiuteenusele, 
             laiendamiseks.

5.   Algatada ÜRO Puuetega inimeste konventsiooni rakendamisega seotud rahaliste 
      kohustuste analüüs et katta riigieelarvest omavalitsustele konventsiooni täitmiseks 
      vajalikud vahendid.

6.   Kaasata üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad EL 2013-2020 perioodi vahendite 
      kasutamise tingimuste väljatöötamisse. 

7.   Koostöös Eesti Haigekassa ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega töötada välja 
      meetmed ambulatoorse hooldusravi (koduõendus) teenuse ühtlase kättesaadavuse 
      tagamiseks. Jälgides hooldusravivõrgu arengukavas planeeritud mahtude kasvutempot 
      kõikides vabariigi piirkondades, tagada teenuse katmine rahaliste vahenditega, mis on 
      eriti oluline seoses statsionaarse hooldusravi teenuse kättesaadavuse vähenemisega.

8.   Sotsiaal- töö ja tervishoiu ning rahanduse- ja maksupoliitika töörühmal täpsustada 
      hooldajatoetuse parameetrit tasandusfondi valemis, tagamaks vastavad vahendid 
      tasandusfondis vähemalt 2010. aasta tasemel.

9.   Teeme Sotsiaalministeeriumile ettepaneku:

   9.1. vaadata üle abivahendite eraldamise kord, et leida võimalusi suurendada vahendeid 
          hooldus-, põetus- ja muude abivahendite soetamiseks ning rehabilitatsiooniteenuse 
          eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest);

   9.2. algatada käibemaksu seaduse muudatus, tagamaks viipekeele teenuse 
           käibemaksuvabana sätestamine käibemaksuseaduses analoogselt teiste 
           sotsiaalteenustega.

10.   Arvestades  kohalike  omavalitsuste  jätkuvalt vähest eelarvevahendite  mahtu, teeme 
         Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste 
         õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et  kompenseerida lisakulutused 
         omavalitsustele:

   10.1.   Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse 
               maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule" mõju;   

   10.2.   Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele" mõju.

11.   Taotleme Sotsiaalministeeriumilt STAR programmi tõrgeteta töö tagamist ning 
         arenduste realiseerimist kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetuste aruannete vormide 
         loomisel ja STARi edasist arendamist koostöös kohalike omavalitsustega, et tagada 
         sotsiaaltoetuste süsteemi tõhusam toimimine kohapeal.

IV.    KULTUURI- JA SPORDI VALDKOND

Taotleme jätkuvalt riigieelarvest vahendite kavandamist: 

1.   Investeeringute toetuseks kohalikele omavalitsustele kultuuri ja spordi 
      infrastruktuuri arendamiseks vähemalt 2008. aasta tasemel; 

2.   Rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks ja veebipõhise raamatukogude 
      infosüsteemi arendustegevuse toetamiseks ning tehnoloogiliste võimaluste laiendamist 
      nägemispuudega inimestele; 

3.   Ujumise algõpetuse programmi toetamiseks, suurendades selle vahendeid 479 337 
      euroni (7,5 milj, kroonini); 

4.   Harrastusspordi toetamiseks riigieelarvet vähemalt 2008. eelarveaasta mahus ning selle 
      jaotamiseks konkreetse mudeli väljatöötamiseks;

5.   Maakondlike tervisespordikeskuste programmidele vähemalt 2008. aasta mahus;

6.   Tegevustoetuseks kooridele, rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt 2008. 
      aasta tasemel laulu-ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks ka pidudevahelisel ajal;

7.   Toetuseks noortespordile vähemalt 2008. aasta tasemel;

8.   Tegevustoetuseks 15 maakondliku ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja 
      Kohtla  Järve) spordiliitudele;

9.   Kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt üleriigilise tähtsusega kultuuri- 
      ja spordiobjektidele (Tallinna Loomaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion);

10.   Toetuseks professionaalsetele munitsipaaletendusasutustele (näiteks Tallinna 
        Linnateater, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Narva Linnaorkester, 
        Kuressaare Linnateater jne); 

11.   Väärtustades enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd, 
        kavandada sh selleks riigipoolne toetus poole summa ulatuses noortespordi III, IV ja V 
        kutsekvalifikatsiooniga treenerite töötasust;

12.   Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada liikumisharrastusele 
        eraldatavaid vahendeid 639 116 euroni (10,0 milj. kroonini);

13.   Muinsuskaitseks ja muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks 
        suurendada muinsuskaitseks kavandatavaid vahendeid;

14.   Kavandada riigi poolse toetuse jätkumine turismiinfopunktidele.

V.    MAAKASUTUSE JA KESKKONNAHOIU VALDKONNAD

   MAAKASUTUS

1.   Teeme ettepaneku läbirääkimiste jätkamiseks: 

   1.1.   seadustamaks võimalust vaba- ja reformimata riigimaa tasuta munitsipaliseerimiseks 
             kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks, sh ettevõtluse 
             soodustamiseks, arendustegevuseks jne.

   1.2.   maa munitsipaalomandisse võtmise seadustamiseks, sealjuures võimalike 
            vahetusvariantide kaalumiseks või omanikele muude kompenseerimismehhanismide 
            rakendamiseks maade osas,  mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete 
            täitmiseks ja arenguks; 

   1.3.   lihtsustamaks sotsiaalmaana munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmist;

   1.4.   lihtsustamaks kohaliku omavalitsuse omandis sotsiaalmaal oleva kinnisvara müüki 
            lihtsustatud korras;

   1.5.   seadustamaks võimalust saada munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsuse 
            valitseva mõju all olevate äriühingute kasutuses olev maa ja seada sellele maale 
            hoonestusõigus;

   1.6.    tunnistamaks kehtetuks kohustus kanda munitsipaalomandisse antud maa 
              võõrandamisel 65 % maa turuväärtusest riigieelarvesse.

2.   Taotleme Vabariigi Valitsuselt:

   2.1.   viia maa korraline hindamine läbi hiljemalt 2012. aastal;

   2.2.   katta riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud 
            vähemalt 2009. aasta mahus. 

   KESKKONNAHOID

Omavalitsusliitude Koostöökogu on jätkuvalt seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga 
liitumisel võetud tähtajalised kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine 
on võimalik ainult riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise olemasolul.

1.   Taotleme Vabariigi Valitsuselt:

   1.1.   läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku 
             sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja riigieelarves riigipoolse osaluse 
             kavandamist kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates 
             keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2012.  aastal ning jätkata seda kuni 
             rahastamisperioodi lõpuni; 

   1.2.   toetust kohalike omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste 2007-2013 
            perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr ületab 15%; 

   1.3.   jätkuvalt  vahendeid  omavalitsusüksustele alla 2000  IE  reovee-kogumisaladel 
             investeeringute teostamiseks; 

   1.4.   strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist, muutes seda 
             selgemaks ja täpsemaks, kaasates omavalitsusüksuste juriste; 

   1.5.   tiheasustusala läbivate ohtlike veoste ja ohtlike ettevõtete vastutuskindlustuse   
             kohustuse täpsustamist raudteeseaduses ja kemikaaliseaduses; 

   1.6.   kohaliku omavalitsuse  poolt teostatava keskkonnajärelevalve/ üldisemalt KOV 
            poolt  teostatava  järelevalve/õigusliku  normistiku  korrastamist  nii, et KOV 
            keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates valdkondades 
            või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse 
            tegemiseks ning selle täitmata jätmisel asendustäitmise või sunniraha 
            kohaldamiseks; 

   1.7.   regulatsiooni väljatöötamist ja tootjavastutuse rakendamist trükitoodetest 
            tekkivatele jäätmetele; 

   1.8.   keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmist selliselt, et proportsiooni 
            olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV 
            eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks 
            saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse; 

   1.9.   arutelu algatamist üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning selle 
             eeldatavast  jaotumisest  riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel, 
             eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest hetkest, 
             kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks; 

   1.10.   kõigi keskkonnatasude osas tasu jaotumise muutmist riigieelarve ja kohalike 
              omavalitsuste eelarvete vahel nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade 
              korral, rakendades solidaarsuse ja regionaalsuse ehk kohalikku komponenti; 

   1.11.   jäätmeseaduse § 1 lg 5 taasavamist ja ümbervaatamist;

   1.12.   pakendiseaduse alusel teostatava järelevalve pädevuse jaotumise ülevaatamist ja 
               ülesannete täpsustamist ning järelevalvega seotud ressursside vajaduse hindamist. 
               Järelevalve pakendi taaskasutamise üle ei peaks olema kohaliku omavalitsuse 
               kohustus;

   1.13.   õigusliku regulatsiooni täiendamist, et kohalikul omavalitsusel oleks 
               looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda 
               puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist; 

   1.14.   üleujutusohuga seotud oluliste riskipiirkondade kriteeriumide rakendamise 
               ülevaatamise kaalumist;

   1.15.   Kyoto protokolli järgsete CO2  heitmekvootide (AAU) müümisest saadavate 
              vahendite rakendamiseks kohalike omavalitsuste objektidest koosnevate pakettide 
              moodustamise jätkamist.

VI.    TEEHOIU JA ÜHISTRANSPORDI VALDKOND

Teeme Vabariigi Valitsusele ettepanekud:

1.   Leppida kokku teeseaduse muudatustes, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks 
      laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks 2012 aastal 
      vähemalt 15% ja selle eraldamine omavalitsusüksustele tasandusfondi kaudu vastavalt 
      läbirääkimiste käigus kokkulepitavale mudelile.

2.   Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks, 
      eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi 
      arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri 
      omandis olevate teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele. 

3.   Eraldada maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid 
      vähemalt 2009. aasta tasemel 21 670 eurot (339 miljonit krooni). 

4.   Vaadata koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Teede-ja 
      sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud  „Tee omanikule erakorralise veo 
      või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise 
      kord" muutmise võimalused eemärgiga viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud 
     kahju suurusega.

5.   Liita projekt „ Tallinna tramm", kui keskkonnasõbralik ühistransport, olemasolevate ja 
      perspektiivsete liinide osas, Vabariigi Valitsuse poolt toetatavate transpordi 
      investeeringute kavasse.

6.   Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil  
      kavandada ühistranspordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust kompenseerida 
      ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad 
      tulud kohalikele omavalitsustele.

Teehoiu ja ühistranspordi töörühmas:

1.  Teehoiuvahendite jaotuspõhimõtete väljatöötamisel   lähtuda teeregistris teede 
     pinnaarvestusest, ning arvestada lisaks riigimaanteede paiknemist omavalitsuste 
     territooriumil, sõiduteede osaks ja toimimiseks vajalike muude teerajatiste kuludega 
     ning võimalike erakorraliste (lumeveo) kuludega.

2.  Läbi arutada võimalused kohalike teede seisukorra parandamiseks. Teha ettepanekud 
     Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:

   2.1.  Muuta Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud õigusakti „Tee 
            omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu 
            määrad ning erilubade väljastamise kord",  et kahekordistada olemasolevaid tariife, 
            tagamaks eriveoste tulemusel tekitatud kahjude õiglane hüvitamine.

   2.2.  Täiendada teeseadust, kehtestamaks võrguvaldajatele vastutuse mitte korrasolevate 
           kommunikatsioonirajatiste tõttu tekkinud kahjude hüvitamiseks; reguleerimaks 
           suhteid erateede projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks; kinnistuomanike 
           eest kõnniteede hooldamise kohustuse reguleerimiseks asendustäitmise- ja 
           sunniraha seaduse kaudu.

   2.3.  Lisaks eelnevale:

     2.3.1.  Töötada välja riiklikud kaevetööde eeskirjad.

     2.3.2.  Viia ülegabariidiliste veoste tariifid vastavusse teedele tekitatud kahjudega.

     2.3.3.  Korraldada riiklikku seiret ülekaalulistele veokitele. 

VII.     INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKOND

Vastavalt eelmise aasta läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele, töötatakse jätkuvalt selle 
nimel, et:

1.  Kindlustada riigi ja omavalitsuste poolt  informatsiooni lihtne leitavus ja 
     süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu ning elanike kaasamine kohaliku elu 
     korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud põhimõtteid.

2.  Tagada kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite eraldamine avalike 
     teenuste kättesaadavuse edasiseks  parendamiseks, eesmärgiga suurendada 
     automatiseeritud e-teenuste osakaalu.

3.  Leida  täiendavaid finantseerimise vahendeid ISKE rakendamiseks lähiaastatel  
     kohalikele omavalitsustele, kes ei ole senini liitunud ISKE projektiga..

4.  Leida rahalisi vahendeid munitsipaalharidusasutuste XXI sajandi IT infrastruktuuri 
     kontseptsiooni loomiseks ja vastava infrastruktuuri väljaehitamiseks, eesmärgiga tagada 
     munitsipaalharidusasutuste IT valdkonna jätkusuutlik areng ja luua õpilastele võrdsed 
     tingimused õppeprotsessis nüüdisaegsete IT võimaluste ärakasutamiseks.

5.  Teavitada elanikkonda infoühiskonna arenguga kaasnevatest riskidest ning tagada 
     infosüsteemide turvaline käitlemine.

6.  Kohalike omavalitsuste andmete masinloetavateks muutmisel konsulteeritakse    
     omavalitsustega ning toetatakse omavalitsusi võimalike tekkivate kulude katmisel.

7.  Taotletakse elektroonsete algallikate arhiveerimise poliitika väljakujundamist riigi 
     tasandil.

8.  Tehakse ettepanek luua ja kehtestada ühtne õiguslik ning tehniline raamistik riigi ja 
     kohalike omavalitsuste tegevust kajastavate ning ajaloolist väärtust omavate audio- ja 
     videomaterjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamisel.

VIII.    MUUD KÜSIMUSED

Esitame Vabariigi Valitsusele ettepaneku:

1. Sätestada riigieelarve seaduses Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu 
    vaheliste eelarveläbirääkimiste ulatuse laienemine ning täpsustada eelarveläbirääkimiste 
    protsessi kokkulepete saavutamiseks.

2. Sätestada riigieelarve seaduses:

   2.1.  kohaliku omavalitsuse tulubaasi olemus, sisu ja maht;

   2.2.  tulubaasi mahu jätkuvuse tagatised;

   2.3.  tulude tasandamise süsteem ja kasutatavad valemid, nende muutmise tingimused ja 
           seosed regionaalpoliitiliste eesmärkidega.

3. Esitame regionaalministrile ettepanekud:

   3.1.   Eraldada üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja 
             Eesti omavalitsuste esindamiseks Brüsselis toetust 160 tuh. eurot (2,503 miljonit 
             krooni). 

   3.2.   Vaadata koos üleriigiliste omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded 
             kriisireguleerimise korraldamisel ja selleks valmisoleku tagamisel, hinnata nende 
             maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused.


(allkirjastatud digitaalselt)               (allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas                                      Jüri Landberg
ELL juhatuse esimees                    EMOL esimees