Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu eelarveläbirääkimisteks 2012. aasta riigieelarve ettevalmistamise ja muudes küsimustes
Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud 2012. aasta riigieelarve koostamise protsessis toimuvateks läbirääkimisteks
Pidada Vabariigi Valitsusega läbirääkimisi riigi eelarvestrateegia aastateks 2012 – 2015 ja 2012. aasta riigieelarve osas.
Läbirääkimiste eesmärk ja lähtealused
Kohalike omavalitsuste tulubaas on neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks ebapiisav. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.
Läbirääkimiste lähtealused on:
1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine
ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate
avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine;
2. Riigikohtu lahendi täitmine – omavalitsustele seadusega pandud ülesannete
kaardistamine ja nende rahastamise korralduse otsustamine,OECD ja
CLRAE ettepanekute rakendamine omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks,
partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks;
3. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning
teenuste efektiivsemaks osutamiseks valdkondades, milles omavalitsuste koostöö on
otstarbekam, analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda, kindlustamaks koostöö
võimalikkuse erinevas mahus ja erineva suurusega territooriumil;
4. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja
läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine, mille kohaselt
kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt
puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik.
I. KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE STABIILSE TULUBAASI KINDLUSTAMINE.
1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemele:
1.1. Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele
omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %.
1.2. Taastada tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite
maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele
tasemele 91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni).
2. Kohalike eelarvete autonoomia suurendamine ning planeerimise stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamine:
2.1. Kajastada riigi eelarvestrateegias kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv
informatsioon ja tuua ministeeriumide haldusalade raames aastate lõikes välja
riigieelarvest kohalikele eelarvetele kavandatavate vahendite mahud.
2.2. Eraldada arvestuslikust mootorikütuse aktsiisi laekumisest teehoiuks kavandatavatest
vahenditest kohalikele omavalitsustele vähemalt 15%. Kavandada teehoiu vahendite
järkjärguline suurendamine ning seadustada selleks kuni 30% nimetatud arvestuslikest
vahenditest, planeerides vahendite kasvu vähemalt 5% ulatuses aastas. Hilisemalt
planeerida teehoiu vahendid võimalusel omavalitsuste tulubaasi läbi maksude ja
tasandusfondi eri osa.
2.3. Mitte pikendada 01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste
võõrvahendite kaasamise piiranguid.
2.4. Kavandada tegevused ja käivitada koostöös üleriigiliste omavalitsusliitudega
regulaarne valdkondlik monitooring Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-8-09 täitmise ja
CLRAE ja OECD raportites toodud ettepanekute rakendamise osas.
2.5. Muuta ja täiendada kohalike maksude seadust. Vaadata üle ja korrastada kohalike
maksude süsteem, et suurendada omavalitsuste õigust, võimet ja vastutust oma
maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse
laekuva osa kohalikuks maksuks üleviimist vähemalt aastaks 2013.
2.6. Kohalike omavalitsuste initsiatiivi suurendamiseks ettevõtluse arendamisel, analüüsida
ettevõtlusega seotud maksudest osa eraldamist omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks.
2.7. Analüüsida ning rääkida läbi omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku
infrastruktuuri olemi tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks
vajalike investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude
katteks vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimused.
2.8. Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele määratleda
miinimumnõuded ülesande täitmisel ning tagada ülesannete täitmiseks vajalike
vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad vahendid peavad katma kohalikele
omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni
täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud.
2.9. Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel,
tagada nõuete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest.
2.10. Kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude maksutulusid,
sealhulgas maamaks, või kohalike maksude maksutulusid vähendavate otsuste
kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus muude maksutulude
suurendamine või tulubaasi vähenemise kompenseerimine.
2.11. Analüüsida riiklikult kehtestatud valdkondlike toetuste integreerimise võimalusi
kohalike omavalitsuste tulubaasi, maksutulude ja tasandusfondi suurendamise kaudu.
2.12. Kavandada tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete
kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning
tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust. Tasandusfondi valemi tulu- ja
kulukomponentide väärtuste ning tasandusfondi mahu määramine peab toimuma
läbirääkimiste kokkuleppe alusel.
2.13. Lisada tasandusfondi rida – "pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste
katteks" (traditsioonilised Vabariigi aastapäeva üritused, erakorralised kulud seoses
kõrgete väliskülaliste vastuvõtuga, riiklikult tähtsate objektide korrashoiuga seotud
kulud). Näha ette selleks vähemalt 255 647 eurot (4 000 000 krooni).
2.14. Muuta riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate
rahaliste vahendite suunamise ja jaotamise protsess läbipaistvaks.
3. Maksukorralduse muudatuste osas:
3.1. Taastada tulumaksu ja maamaksu intressitulu laekumine kohalikele eelarvetele või
suurendada vastavas mahus kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 0,03
protsendipunkti ja tasandusfondi kogusummat 1,66 miljonit eurot ( 26 077 650
krooni).
3.2. Muuta tulumaksuseaduse § 5 ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele
omavalitsustele.
3.3. Viia lõpule üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja kaevandamisega
seotud vee-erikasutuse tasu riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise jaotuse muutmise
mõju analüüs ja vastavate muudatuste rakendamine tasandusfondi mahu suurendamise
ja jaotuse osas.
3.4. Kaotada riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse
piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu.
3.5. Kodualuse maa maamaksust vabastamise korral (ka maksuteate mitteväljastamise
korral) näha ette vahendid kohalikele omavalitsustele tulubaasi vähenemise
kompenseerimiseks.
4. Ettepanekud Euroopa Liidu toetusvahendite osas:
4.1. Säilitada kohalikele omavalitsustele suunatud struktuurivahendite maht vastavalt
2007-2013 kinnitatud rakenduskavadele ja nõuda, et valdkondlike rakenduskavade
muutmisel konsulteeritakse üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega.
4.2. Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate avaliku sektori investeerimisprojektide
rahastamisel lähtuda kõigile võrdsest 15% omafinantseeringu määrast.
4.3. Jätkata läbirääkimisi Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamisega seotud avaliku
sektori osaluse katmise küsimustes, sealhulgas kohalike omavalitsuste
omafinantseeringu määrade küsimustes, ning taotleda jätkuvalt riigieelarves
riigipoolse osaluse kavandamist kohalike omavalitsuste rahastatavates
keskkonnakaitselistes ja veeprojektides, mille omafinantseerimise määr ületab 15%.
4.4. Osaleda partnerina Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiiviga seotud küsimuste
läbivaatamisel ning riigipoolsete ettepanekute väljatöötamisel.
4.5. Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" meetmeplaani koostamisel ning rakendamisel
kaastakse täieõiguslike partneritena kohalikke omavalitsusi ja neid esindavaid
üleriigilisi organisatsioone. Rääkida läbi riigisisese territoriaalse pakti sõlmimise
küsimused.
ETTEPANEKUD 2012. AASTA RIIGIEELARVE OSAS
Ettepanekud omavalitsuste tulubaasi osas:
1. Taastada kohalike omavalitsuste tulubaas majanduslanguse eelse perioodi tasemel:
1.1. Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele
omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %.
1.2. Taastada tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite
maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele
tasemele 91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni).
2. Mitte pikendada 01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste võõrvahendite
kaasamise piiranguid.
3. Kaotada riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse
piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu.
4. Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel
kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%.
5. Muuta tulumaksuseaduse § 5 ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele
omavalitsustele.
6. Analüüsida kehtiva maksukorralduse seaduse mõju ja kavandada muudatused, mis tagaks
kohalikesse eelarvetesse laekuma määratud ja makstud maksude õigeaegse ülekandmise
kohalikesse eelarvetesse.
II. HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND
Tulenevalt kehtivatest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, uutest riiklikest
õppekavadest ning kindlustamaks seaduse ja selle rakendamiseks antavate õigusaktidega
kinnitatavate tingimuste täitmine, taotleme:
1. Jätkuvalt rakendatavate muudatuste mõjude analüüsimist ja vastavalt sellele, kulude
arvestust ja katmiseks omavalitsustele täiendavate vahendite kavandamist;
2. Haridustoetuse maht peab olema välja arvutatud vastavalt kehtivale valemile ja selleks
on vajalik:
2.1. läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu
kavandamist riigieelarves, leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate
komponentide suuruses, sealhulgas:
2.2. näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel, mis kindlustaks ka
õpikeskkonna arendamise vastavalt uuenenud seaduse ja õppekava nõuetele;
2.3. kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks vahendid
arvestusega vähemalt 1,3 eurot (20,3 krooni) põhikooli õpilase kohta koolipäeva
arvestuses;
2.4. suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%.
3. Väljaspool haridustoetust kavandada riigieelarvest vahendid:
3.1. riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikule omavalitsusüksustele
alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud ülesannete
täitmiseks;
3.2. uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sh pedagoogide täiendkoolituseks, õpikute
ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja riiklikus õppekavas sätestatud
õpikeskkonna kaasajastamiseks, sh loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia-ja
teadusõppes kooliastmete kaupa vähemalt 38,35 eurot (600 krooni) õpilase kohta
esimese kooliastmes, 71,58 eurot (1120 krooni) õpilase kohta teises kooliastmes,
94,59 eurot (1480 krooni) õpilase kohta kolmandas kooliastmes ning 12,78 eurot
(200 krooni) õpilase kohta neljandas kooliastmes;
3.3. munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks ühe õpilase
kohta vähemalt 190 eurot (2972 krooni);
3.4. hariduse tugisüsteemide (logopeedide, ka venekeelsete, abiõpetajate,
karjäärinõustajate jm spetsialistide) rakendamise toetamiseks;
3.5. huvikooli seaduse § 21 lg 4 (Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil asuvates
huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja
riiklikest prioriteetidest, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal
riigieelarvest toetus (edaspidi toetus) valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud
kulude osaliseks katmiseks.) täitmiseks;
3.6. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale
lapsele lasteaiakoht") taasrakendamiseks, vähemalt mahus 25,5 miljonit eurot
(398,9 miljonit krooni);
4. Toetada jätkuvalt riigieelarvest ning kavandada täiendavaid vahendeid:
4.1. huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhiseid ja Avatud Noortekeskuste programme;
4.2. noorteühinguid vähemalt 2010. aasta tasemel.
5. Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem
riigieelarvest, seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo kulude
katmisega.
6. Arvestades kohalike omavalitsuste jätkuvalt vähest eelarvevahendite mahtu, teeme
Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste
õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused
omavalitsustele:
6.1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse
maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule" mõju;
6.2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele" mõju.
III. SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND
Ettepanekud sotsiaalvaldkonnas:
1. Kindlustada perearstiteenuse üleriigiline kättesaadavus.
2. Arvestada toimetulekupiiri tõstmise vajadusega. Toimetulekutoetuse määramisel mitte
arvestada sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte rakendada
alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8.
3. Tagada riigieelarvest:
3.1. vahendid ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse ja eriarstiteenuse
võimaldamiseks;
3.2. toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus tegelikele vajadustele
sh näha ette toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite üldmahust vähemalt 10
% toimetulekutoetuse väljamaksmise ja sotsiaalhoolekandeliste ülesannete
täitmise administreerimisega seotud kulutuste, uute teenuste loomise ja
olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks).
4. Jätkata läbirääkimisi:
4.1. esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani
elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas;
4.2. kohalikele omavalitsustele tekkiva täiendava rahalise koormuse kompenseerimiseks
seoses patsiendi 15% omaosalusega statsionaarsel hooldusravil viibimisel
vähekindlustatud isikute osas;
4.3. hooldusravi (õendushooldus) ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks
eesmärgiga tagada kõigile inimestele oma terviseprobleemiga toimetulek.
Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning välja töötada
rahastamisskeemid, sh. hoolekodudes õendusteenuse rahastamiseks vähemalt 12
tundi ööpäevas;
4.4. koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks kõigis omavalitsuses elavatele
lastele (sh ka eelkooliealistele) kavandada koostöös tervishoiuteenuste osutajatega
lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes
tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest;
4.5. puuetega lastele riigi eelarvest rahastatavate teenuste, lisaks hoiuteenusele,
laiendamiseks.
5. Algatada ÜRO Puuetega inimeste konventsiooni rakendamisega seotud rahaliste
kohustuste analüüs et katta riigieelarvest omavalitsustele konventsiooni täitmiseks
vajalikud vahendid.
6. Kaasata üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad EL 2013-2020 perioodi vahendite
kasutamise tingimuste väljatöötamisse.
7. Koostöös Eesti Haigekassa ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega töötada välja
meetmed ambulatoorse hooldusravi (koduõendus) teenuse ühtlase kättesaadavuse
tagamiseks. Jälgides hooldusravivõrgu arengukavas planeeritud mahtude kasvutempot
kõikides vabariigi piirkondades, tagada teenuse katmine rahaliste vahenditega, mis on
eriti oluline seoses statsionaarse hooldusravi teenuse kättesaadavuse vähenemisega.
8. Sotsiaal- töö ja tervishoiu ning rahanduse- ja maksupoliitika töörühmal täpsustada
hooldajatoetuse parameetrit tasandusfondi valemis, tagamaks vastavad vahendid
tasandusfondis vähemalt 2010. aasta tasemel.
9. Teeme Sotsiaalministeeriumile ettepaneku:
9.1. vaadata üle abivahendite eraldamise kord, et leida võimalusi suurendada vahendeid
hooldus-, põetus- ja muude abivahendite soetamiseks ning rehabilitatsiooniteenuse
eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest);
9.2. algatada käibemaksu seaduse muudatus, tagamaks viipekeele teenuse
käibemaksuvabana sätestamine käibemaksuseaduses analoogselt teiste
sotsiaalteenustega.
10. Arvestades kohalike omavalitsuste jätkuvalt vähest eelarvevahendite mahtu, teeme
Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste
õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused
omavalitsustele:
10.1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse
maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule" mõju;
10.2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele" mõju.
11. Taotleme Sotsiaalministeeriumilt STAR programmi tõrgeteta töö tagamist ning
arenduste realiseerimist kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetuste aruannete vormide
loomisel ja STARi edasist arendamist koostöös kohalike omavalitsustega, et tagada
sotsiaaltoetuste süsteemi tõhusam toimimine kohapeal.
IV. KULTUURI- JA SPORDI VALDKOND
Taotleme jätkuvalt riigieelarvest vahendite kavandamist:
1. Investeeringute toetuseks kohalikele omavalitsustele kultuuri ja spordi
infrastruktuuri arendamiseks vähemalt 2008. aasta tasemel;
2. Rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks ja veebipõhise raamatukogude
infosüsteemi arendustegevuse toetamiseks ning tehnoloogiliste võimaluste laiendamist
nägemispuudega inimestele;
3. Ujumise algõpetuse programmi toetamiseks, suurendades selle vahendeid 479 337
euroni (7,5 milj, kroonini);
4. Harrastusspordi toetamiseks riigieelarvet vähemalt 2008. eelarveaasta mahus ning selle
jaotamiseks konkreetse mudeli väljatöötamiseks;
5. Maakondlike tervisespordikeskuste programmidele vähemalt 2008. aasta mahus;
6. Tegevustoetuseks kooridele, rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt 2008.
aasta tasemel laulu-ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks ka pidudevahelisel ajal;
7. Toetuseks noortespordile vähemalt 2008. aasta tasemel;
8. Tegevustoetuseks 15 maakondliku ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja
Kohtla Järve) spordiliitudele;
9. Kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt üleriigilise tähtsusega kultuuri-
ja spordiobjektidele (Tallinna Loomaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion);
10. Toetuseks professionaalsetele munitsipaaletendusasutustele (näiteks Tallinna
Linnateater, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Narva Linnaorkester,
Kuressaare Linnateater jne);
11. Väärtustades enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd,
kavandada sh selleks riigipoolne toetus poole summa ulatuses noortespordi III, IV ja V
kutsekvalifikatsiooniga treenerite töötasust;
12. Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada liikumisharrastusele
eraldatavaid vahendeid 639 116 euroni (10,0 milj. kroonini);
13. Muinsuskaitseks ja muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks
suurendada muinsuskaitseks kavandatavaid vahendeid;
14. Kavandada riigi poolse toetuse jätkumine turismiinfopunktidele.
V. MAAKASUTUSE JA KESKKONNAHOIU VALDKONNAD
MAAKASUTUS
1. Teeme ettepaneku läbirääkimiste jätkamiseks:
1.1. seadustamaks võimalust vaba- ja reformimata riigimaa tasuta munitsipaliseerimiseks
kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks, sh ettevõtluse
soodustamiseks, arendustegevuseks jne.
1.2. maa munitsipaalomandisse võtmise seadustamiseks, sealjuures võimalike
vahetusvariantide kaalumiseks või omanikele muude kompenseerimismehhanismide
rakendamiseks maade osas, mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete
täitmiseks ja arenguks;
1.3. lihtsustamaks sotsiaalmaana munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmist;
1.4. lihtsustamaks kohaliku omavalitsuse omandis sotsiaalmaal oleva kinnisvara müüki
lihtsustatud korras;
1.5. seadustamaks võimalust saada munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsuse
valitseva mõju all olevate äriühingute kasutuses olev maa ja seada sellele maale
hoonestusõigus;
1.6. tunnistamaks kehtetuks kohustus kanda munitsipaalomandisse antud maa
võõrandamisel 65 % maa turuväärtusest riigieelarvesse.
2. Taotleme Vabariigi Valitsuselt:
2.1. viia maa korraline hindamine läbi hiljemalt 2012. aastal;
2.2. katta riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud
vähemalt 2009. aasta mahus.
KESKKONNAHOID
Omavalitsusliitude Koostöökogu on jätkuvalt seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga
liitumisel võetud tähtajalised kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine
on võimalik ainult riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise olemasolul.
1. Taotleme Vabariigi Valitsuselt:
1.1. läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku
sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja riigieelarves riigipoolse osaluse
kavandamist kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates
keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2012. aastal ning jätkata seda kuni
rahastamisperioodi lõpuni;
1.2. toetust kohalike omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste 2007-2013
perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr ületab 15%;
1.3. jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reovee-kogumisaladel
investeeringute teostamiseks;
1.4. strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist, muutes seda
selgemaks ja täpsemaks, kaasates omavalitsusüksuste juriste;
1.5. tiheasustusala läbivate ohtlike veoste ja ohtlike ettevõtete vastutuskindlustuse
kohustuse täpsustamist raudteeseaduses ja kemikaaliseaduses;
1.6. kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve/ üldisemalt KOV
poolt teostatava järelevalve/õigusliku normistiku korrastamist nii, et KOV
keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates valdkondades
või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse
tegemiseks ning selle täitmata jätmisel asendustäitmise või sunniraha
kohaldamiseks;
1.7. regulatsiooni väljatöötamist ja tootjavastutuse rakendamist trükitoodetest
tekkivatele jäätmetele;
1.8. keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmist selliselt, et proportsiooni
olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV
eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks
saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse;
1.9. arutelu algatamist üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning selle
eeldatavast jaotumisest riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel,
eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest hetkest,
kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks;
1.10. kõigi keskkonnatasude osas tasu jaotumise muutmist riigieelarve ja kohalike
omavalitsuste eelarvete vahel nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade
korral, rakendades solidaarsuse ja regionaalsuse ehk kohalikku komponenti;
1.11. jäätmeseaduse § 1 lg 5 taasavamist ja ümbervaatamist;
1.12. pakendiseaduse alusel teostatava järelevalve pädevuse jaotumise ülevaatamist ja
ülesannete täpsustamist ning järelevalvega seotud ressursside vajaduse hindamist.
Järelevalve pakendi taaskasutamise üle ei peaks olema kohaliku omavalitsuse
kohustus;
1.13. õigusliku regulatsiooni täiendamist, et kohalikul omavalitsusel oleks
looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda
puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist;
1.14. üleujutusohuga seotud oluliste riskipiirkondade kriteeriumide rakendamise
ülevaatamise kaalumist;
1.15. Kyoto protokolli järgsete CO2 heitmekvootide (AAU) müümisest saadavate
vahendite rakendamiseks kohalike omavalitsuste objektidest koosnevate pakettide
moodustamise jätkamist.
VI. TEEHOIU JA ÜHISTRANSPORDI VALDKOND
Teeme Vabariigi Valitsusele ettepanekud:
1. Leppida kokku teeseaduse muudatustes, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks
laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks 2012 aastal
vähemalt 15% ja selle eraldamine omavalitsusüksustele tasandusfondi kaudu vastavalt
läbirääkimiste käigus kokkulepitavale mudelile.
2. Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks,
eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi
arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri
omandis olevate teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele.
3. Eraldada maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid
vähemalt 2009. aasta tasemel 21 670 eurot (339 miljonit krooni).
4. Vaadata koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Teede-ja
sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud „Tee omanikule erakorralise veo
või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise
kord" muutmise võimalused eemärgiga viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud
kahju suurusega.
5. Liita projekt „ Tallinna tramm", kui keskkonnasõbralik ühistransport, olemasolevate ja
perspektiivsete liinide osas, Vabariigi Valitsuse poolt toetatavate transpordi
investeeringute kavasse.
6. Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil
kavandada ühistranspordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust kompenseerida
ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad
tulud kohalikele omavalitsustele.
Teehoiu ja ühistranspordi töörühmas:
1. Teehoiuvahendite jaotuspõhimõtete väljatöötamisel lähtuda teeregistris teede
pinnaarvestusest, ning arvestada lisaks riigimaanteede paiknemist omavalitsuste
territooriumil, sõiduteede osaks ja toimimiseks vajalike muude teerajatiste kuludega
ning võimalike erakorraliste (lumeveo) kuludega.
2. Läbi arutada võimalused kohalike teede seisukorra parandamiseks. Teha ettepanekud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:
2.1. Muuta Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud õigusakti „Tee
omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu
määrad ning erilubade väljastamise kord", et kahekordistada olemasolevaid tariife,
tagamaks eriveoste tulemusel tekitatud kahjude õiglane hüvitamine.
2.2. Täiendada teeseadust, kehtestamaks võrguvaldajatele vastutuse mitte korrasolevate
kommunikatsioonirajatiste tõttu tekkinud kahjude hüvitamiseks; reguleerimaks
suhteid erateede projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks; kinnistuomanike
eest kõnniteede hooldamise kohustuse reguleerimiseks asendustäitmise- ja
sunniraha seaduse kaudu.
2.3. Lisaks eelnevale:
2.3.1. Töötada välja riiklikud kaevetööde eeskirjad.
2.3.2. Viia ülegabariidiliste veoste tariifid vastavusse teedele tekitatud kahjudega.
2.3.3. Korraldada riiklikku seiret ülekaalulistele veokitele.
VII. INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKOND
Vastavalt eelmise aasta läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele, töötatakse jätkuvalt selle
nimel, et:
1. Kindlustada riigi ja omavalitsuste poolt informatsiooni lihtne leitavus ja
süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu ning elanike kaasamine kohaliku elu
korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud põhimõtteid.
2. Tagada kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite eraldamine avalike
teenuste kättesaadavuse edasiseks parendamiseks, eesmärgiga suurendada
automatiseeritud e-teenuste osakaalu.
3. Leida täiendavaid finantseerimise vahendeid ISKE rakendamiseks lähiaastatel
kohalikele omavalitsustele, kes ei ole senini liitunud ISKE projektiga..
4. Leida rahalisi vahendeid munitsipaalharidusasutuste XXI sajandi IT infrastruktuuri
kontseptsiooni loomiseks ja vastava infrastruktuuri väljaehitamiseks, eesmärgiga tagada
munitsipaalharidusasutuste IT valdkonna jätkusuutlik areng ja luua õpilastele võrdsed
tingimused õppeprotsessis nüüdisaegsete IT võimaluste ärakasutamiseks.
5. Teavitada elanikkonda infoühiskonna arenguga kaasnevatest riskidest ning tagada
infosüsteemide turvaline käitlemine.
6. Kohalike omavalitsuste andmete masinloetavateks muutmisel konsulteeritakse
omavalitsustega ning toetatakse omavalitsusi võimalike tekkivate kulude katmisel.
7. Taotletakse elektroonsete algallikate arhiveerimise poliitika väljakujundamist riigi
tasandil.
8. Tehakse ettepanek luua ja kehtestada ühtne õiguslik ning tehniline raamistik riigi ja
kohalike omavalitsuste tegevust kajastavate ning ajaloolist väärtust omavate audio- ja
videomaterjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamisel.
VIII. MUUD KÜSIMUSED
Esitame Vabariigi Valitsusele ettepaneku:
1. Sätestada riigieelarve seaduses Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu
vaheliste eelarveläbirääkimiste ulatuse laienemine ning täpsustada eelarveläbirääkimiste
protsessi kokkulepete saavutamiseks.
2. Sätestada riigieelarve seaduses:
2.1. kohaliku omavalitsuse tulubaasi olemus, sisu ja maht;
2.2. tulubaasi mahu jätkuvuse tagatised;
2.3. tulude tasandamise süsteem ja kasutatavad valemid, nende muutmise tingimused ja
seosed regionaalpoliitiliste eesmärkidega.
3. Esitame regionaalministrile ettepanekud:
3.1. Eraldada üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja
Eesti omavalitsuste esindamiseks Brüsselis toetust 160 tuh. eurot (2,503 miljonit
krooni).
3.2. Vaadata koos üleriigiliste omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded
kriisireguleerimise korraldamisel ja selleks valmisoleku tagamisel, hinnata nende
maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas Jüri Landberg
ELL juhatuse esimees EMOL esimees
Pidada Vabariigi Valitsusega läbirääkimisi riigi eelarvestrateegia aastateks 2012 – 2015 ja 2012. aasta riigieelarve osas.
Läbirääkimiste eesmärk ja lähtealused
Kohalike omavalitsuste tulubaas on neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks ebapiisav. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.
Läbirääkimiste lähtealused on:
1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine
ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate
avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine;
2. Riigikohtu lahendi täitmine – omavalitsustele seadusega pandud ülesannete
kaardistamine ja nende rahastamise korralduse otsustamine,OECD ja
CLRAE ettepanekute rakendamine omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks,
partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks;
3. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning
teenuste efektiivsemaks osutamiseks valdkondades, milles omavalitsuste koostöö on
otstarbekam, analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda, kindlustamaks koostöö
võimalikkuse erinevas mahus ja erineva suurusega territooriumil;
4. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja
läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine, mille kohaselt
kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt
puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik.
I. KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE STABIILSE TULUBAASI KINDLUSTAMINE.
1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemele:
1.1. Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele
omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %.
1.2. Taastada tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite
maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele
tasemele 91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni).
2. Kohalike eelarvete autonoomia suurendamine ning planeerimise stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamine:
2.1. Kajastada riigi eelarvestrateegias kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv
informatsioon ja tuua ministeeriumide haldusalade raames aastate lõikes välja
riigieelarvest kohalikele eelarvetele kavandatavate vahendite mahud.
2.2. Eraldada arvestuslikust mootorikütuse aktsiisi laekumisest teehoiuks kavandatavatest
vahenditest kohalikele omavalitsustele vähemalt 15%. Kavandada teehoiu vahendite
järkjärguline suurendamine ning seadustada selleks kuni 30% nimetatud arvestuslikest
vahenditest, planeerides vahendite kasvu vähemalt 5% ulatuses aastas. Hilisemalt
planeerida teehoiu vahendid võimalusel omavalitsuste tulubaasi läbi maksude ja
tasandusfondi eri osa.
2.3. Mitte pikendada 01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste
võõrvahendite kaasamise piiranguid.
2.4. Kavandada tegevused ja käivitada koostöös üleriigiliste omavalitsusliitudega
regulaarne valdkondlik monitooring Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-8-09 täitmise ja
CLRAE ja OECD raportites toodud ettepanekute rakendamise osas.
2.5. Muuta ja täiendada kohalike maksude seadust. Vaadata üle ja korrastada kohalike
maksude süsteem, et suurendada omavalitsuste õigust, võimet ja vastutust oma
maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse
laekuva osa kohalikuks maksuks üleviimist vähemalt aastaks 2013.
2.6. Kohalike omavalitsuste initsiatiivi suurendamiseks ettevõtluse arendamisel, analüüsida
ettevõtlusega seotud maksudest osa eraldamist omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks.
2.7. Analüüsida ning rääkida läbi omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku
infrastruktuuri olemi tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks
vajalike investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude
katteks vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimused.
2.8. Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele määratleda
miinimumnõuded ülesande täitmisel ning tagada ülesannete täitmiseks vajalike
vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad vahendid peavad katma kohalikele
omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni
täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud.
2.9. Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel,
tagada nõuete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest.
2.10. Kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude maksutulusid,
sealhulgas maamaks, või kohalike maksude maksutulusid vähendavate otsuste
kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus muude maksutulude
suurendamine või tulubaasi vähenemise kompenseerimine.
2.11. Analüüsida riiklikult kehtestatud valdkondlike toetuste integreerimise võimalusi
kohalike omavalitsuste tulubaasi, maksutulude ja tasandusfondi suurendamise kaudu.
2.12. Kavandada tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete
kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning
tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust. Tasandusfondi valemi tulu- ja
kulukomponentide väärtuste ning tasandusfondi mahu määramine peab toimuma
läbirääkimiste kokkuleppe alusel.
2.13. Lisada tasandusfondi rida – "pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste
katteks" (traditsioonilised Vabariigi aastapäeva üritused, erakorralised kulud seoses
kõrgete väliskülaliste vastuvõtuga, riiklikult tähtsate objektide korrashoiuga seotud
kulud). Näha ette selleks vähemalt 255 647 eurot (4 000 000 krooni).
2.14. Muuta riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate
rahaliste vahendite suunamise ja jaotamise protsess läbipaistvaks.
3. Maksukorralduse muudatuste osas:
3.1. Taastada tulumaksu ja maamaksu intressitulu laekumine kohalikele eelarvetele või
suurendada vastavas mahus kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 0,03
protsendipunkti ja tasandusfondi kogusummat 1,66 miljonit eurot ( 26 077 650
krooni).
3.2. Muuta tulumaksuseaduse § 5 ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele
omavalitsustele.
3.3. Viia lõpule üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja kaevandamisega
seotud vee-erikasutuse tasu riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise jaotuse muutmise
mõju analüüs ja vastavate muudatuste rakendamine tasandusfondi mahu suurendamise
ja jaotuse osas.
3.4. Kaotada riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse
piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu.
3.5. Kodualuse maa maamaksust vabastamise korral (ka maksuteate mitteväljastamise
korral) näha ette vahendid kohalikele omavalitsustele tulubaasi vähenemise
kompenseerimiseks.
4. Ettepanekud Euroopa Liidu toetusvahendite osas:
4.1. Säilitada kohalikele omavalitsustele suunatud struktuurivahendite maht vastavalt
2007-2013 kinnitatud rakenduskavadele ja nõuda, et valdkondlike rakenduskavade
muutmisel konsulteeritakse üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega.
4.2. Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate avaliku sektori investeerimisprojektide
rahastamisel lähtuda kõigile võrdsest 15% omafinantseeringu määrast.
4.3. Jätkata läbirääkimisi Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamisega seotud avaliku
sektori osaluse katmise küsimustes, sealhulgas kohalike omavalitsuste
omafinantseeringu määrade küsimustes, ning taotleda jätkuvalt riigieelarves
riigipoolse osaluse kavandamist kohalike omavalitsuste rahastatavates
keskkonnakaitselistes ja veeprojektides, mille omafinantseerimise määr ületab 15%.
4.4. Osaleda partnerina Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiiviga seotud küsimuste
läbivaatamisel ning riigipoolsete ettepanekute väljatöötamisel.
4.5. Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" meetmeplaani koostamisel ning rakendamisel
kaastakse täieõiguslike partneritena kohalikke omavalitsusi ja neid esindavaid
üleriigilisi organisatsioone. Rääkida läbi riigisisese territoriaalse pakti sõlmimise
küsimused.
ETTEPANEKUD 2012. AASTA RIIGIEELARVE OSAS
Ettepanekud omavalitsuste tulubaasi osas:
1. Taastada kohalike omavalitsuste tulubaas majanduslanguse eelse perioodi tasemel:
1.1. Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele
omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %.
1.2. Taastada tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite
maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele
tasemele 91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni).
2. Mitte pikendada 01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste võõrvahendite
kaasamise piiranguid.
3. Kaotada riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse
piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu.
4. Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel
kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%.
5. Muuta tulumaksuseaduse § 5 ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele
omavalitsustele.
6. Analüüsida kehtiva maksukorralduse seaduse mõju ja kavandada muudatused, mis tagaks
kohalikesse eelarvetesse laekuma määratud ja makstud maksude õigeaegse ülekandmise
kohalikesse eelarvetesse.
II. HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND
Tulenevalt kehtivatest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, uutest riiklikest
õppekavadest ning kindlustamaks seaduse ja selle rakendamiseks antavate õigusaktidega
kinnitatavate tingimuste täitmine, taotleme:
1. Jätkuvalt rakendatavate muudatuste mõjude analüüsimist ja vastavalt sellele, kulude
arvestust ja katmiseks omavalitsustele täiendavate vahendite kavandamist;
2. Haridustoetuse maht peab olema välja arvutatud vastavalt kehtivale valemile ja selleks
on vajalik:
2.1. läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu
kavandamist riigieelarves, leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate
komponentide suuruses, sealhulgas:
2.2. näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel, mis kindlustaks ka
õpikeskkonna arendamise vastavalt uuenenud seaduse ja õppekava nõuetele;
2.3. kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks vahendid
arvestusega vähemalt 1,3 eurot (20,3 krooni) põhikooli õpilase kohta koolipäeva
arvestuses;
2.4. suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%.
3. Väljaspool haridustoetust kavandada riigieelarvest vahendid:
3.1. riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikule omavalitsusüksustele
alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud ülesannete
täitmiseks;
3.2. uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sh pedagoogide täiendkoolituseks, õpikute
ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja riiklikus õppekavas sätestatud
õpikeskkonna kaasajastamiseks, sh loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia-ja
teadusõppes kooliastmete kaupa vähemalt 38,35 eurot (600 krooni) õpilase kohta
esimese kooliastmes, 71,58 eurot (1120 krooni) õpilase kohta teises kooliastmes,
94,59 eurot (1480 krooni) õpilase kohta kolmandas kooliastmes ning 12,78 eurot
(200 krooni) õpilase kohta neljandas kooliastmes;
3.3. munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks ühe õpilase
kohta vähemalt 190 eurot (2972 krooni);
3.4. hariduse tugisüsteemide (logopeedide, ka venekeelsete, abiõpetajate,
karjäärinõustajate jm spetsialistide) rakendamise toetamiseks;
3.5. huvikooli seaduse § 21 lg 4 (Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil asuvates
huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja
riiklikest prioriteetidest, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal
riigieelarvest toetus (edaspidi toetus) valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud
kulude osaliseks katmiseks.) täitmiseks;
3.6. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale
lapsele lasteaiakoht") taasrakendamiseks, vähemalt mahus 25,5 miljonit eurot
(398,9 miljonit krooni);
4. Toetada jätkuvalt riigieelarvest ning kavandada täiendavaid vahendeid:
4.1. huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhiseid ja Avatud Noortekeskuste programme;
4.2. noorteühinguid vähemalt 2010. aasta tasemel.
5. Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem
riigieelarvest, seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo kulude
katmisega.
6. Arvestades kohalike omavalitsuste jätkuvalt vähest eelarvevahendite mahtu, teeme
Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste
õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused
omavalitsustele:
6.1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse
maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule" mõju;
6.2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele" mõju.
III. SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND
Ettepanekud sotsiaalvaldkonnas:
1. Kindlustada perearstiteenuse üleriigiline kättesaadavus.
2. Arvestada toimetulekupiiri tõstmise vajadusega. Toimetulekutoetuse määramisel mitte
arvestada sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte rakendada
alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8.
3. Tagada riigieelarvest:
3.1. vahendid ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse ja eriarstiteenuse
võimaldamiseks;
3.2. toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus tegelikele vajadustele
sh näha ette toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite üldmahust vähemalt 10
% toimetulekutoetuse väljamaksmise ja sotsiaalhoolekandeliste ülesannete
täitmise administreerimisega seotud kulutuste, uute teenuste loomise ja
olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks).
4. Jätkata läbirääkimisi:
4.1. esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani
elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas;
4.2. kohalikele omavalitsustele tekkiva täiendava rahalise koormuse kompenseerimiseks
seoses patsiendi 15% omaosalusega statsionaarsel hooldusravil viibimisel
vähekindlustatud isikute osas;
4.3. hooldusravi (õendushooldus) ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks
eesmärgiga tagada kõigile inimestele oma terviseprobleemiga toimetulek.
Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning välja töötada
rahastamisskeemid, sh. hoolekodudes õendusteenuse rahastamiseks vähemalt 12
tundi ööpäevas;
4.4. koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks kõigis omavalitsuses elavatele
lastele (sh ka eelkooliealistele) kavandada koostöös tervishoiuteenuste osutajatega
lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes
tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest;
4.5. puuetega lastele riigi eelarvest rahastatavate teenuste, lisaks hoiuteenusele,
laiendamiseks.
5. Algatada ÜRO Puuetega inimeste konventsiooni rakendamisega seotud rahaliste
kohustuste analüüs et katta riigieelarvest omavalitsustele konventsiooni täitmiseks
vajalikud vahendid.
6. Kaasata üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad EL 2013-2020 perioodi vahendite
kasutamise tingimuste väljatöötamisse.
7. Koostöös Eesti Haigekassa ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega töötada välja
meetmed ambulatoorse hooldusravi (koduõendus) teenuse ühtlase kättesaadavuse
tagamiseks. Jälgides hooldusravivõrgu arengukavas planeeritud mahtude kasvutempot
kõikides vabariigi piirkondades, tagada teenuse katmine rahaliste vahenditega, mis on
eriti oluline seoses statsionaarse hooldusravi teenuse kättesaadavuse vähenemisega.
8. Sotsiaal- töö ja tervishoiu ning rahanduse- ja maksupoliitika töörühmal täpsustada
hooldajatoetuse parameetrit tasandusfondi valemis, tagamaks vastavad vahendid
tasandusfondis vähemalt 2010. aasta tasemel.
9. Teeme Sotsiaalministeeriumile ettepaneku:
9.1. vaadata üle abivahendite eraldamise kord, et leida võimalusi suurendada vahendeid
hooldus-, põetus- ja muude abivahendite soetamiseks ning rehabilitatsiooniteenuse
eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest);
9.2. algatada käibemaksu seaduse muudatus, tagamaks viipekeele teenuse
käibemaksuvabana sätestamine käibemaksuseaduses analoogselt teiste
sotsiaalteenustega.
10. Arvestades kohalike omavalitsuste jätkuvalt vähest eelarvevahendite mahtu, teeme
Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste
õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused
omavalitsustele:
10.1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse
maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule" mõju;
10.2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele" mõju.
11. Taotleme Sotsiaalministeeriumilt STAR programmi tõrgeteta töö tagamist ning
arenduste realiseerimist kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetuste aruannete vormide
loomisel ja STARi edasist arendamist koostöös kohalike omavalitsustega, et tagada
sotsiaaltoetuste süsteemi tõhusam toimimine kohapeal.
IV. KULTUURI- JA SPORDI VALDKOND
Taotleme jätkuvalt riigieelarvest vahendite kavandamist:
1. Investeeringute toetuseks kohalikele omavalitsustele kultuuri ja spordi
infrastruktuuri arendamiseks vähemalt 2008. aasta tasemel;
2. Rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks ja veebipõhise raamatukogude
infosüsteemi arendustegevuse toetamiseks ning tehnoloogiliste võimaluste laiendamist
nägemispuudega inimestele;
3. Ujumise algõpetuse programmi toetamiseks, suurendades selle vahendeid 479 337
euroni (7,5 milj, kroonini);
4. Harrastusspordi toetamiseks riigieelarvet vähemalt 2008. eelarveaasta mahus ning selle
jaotamiseks konkreetse mudeli väljatöötamiseks;
5. Maakondlike tervisespordikeskuste programmidele vähemalt 2008. aasta mahus;
6. Tegevustoetuseks kooridele, rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt 2008.
aasta tasemel laulu-ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks ka pidudevahelisel ajal;
7. Toetuseks noortespordile vähemalt 2008. aasta tasemel;
8. Tegevustoetuseks 15 maakondliku ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja
Kohtla Järve) spordiliitudele;
9. Kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt üleriigilise tähtsusega kultuuri-
ja spordiobjektidele (Tallinna Loomaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion);
10. Toetuseks professionaalsetele munitsipaaletendusasutustele (näiteks Tallinna
Linnateater, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Narva Linnaorkester,
Kuressaare Linnateater jne);
11. Väärtustades enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd,
kavandada sh selleks riigipoolne toetus poole summa ulatuses noortespordi III, IV ja V
kutsekvalifikatsiooniga treenerite töötasust;
12. Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada liikumisharrastusele
eraldatavaid vahendeid 639 116 euroni (10,0 milj. kroonini);
13. Muinsuskaitseks ja muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks
suurendada muinsuskaitseks kavandatavaid vahendeid;
14. Kavandada riigi poolse toetuse jätkumine turismiinfopunktidele.
V. MAAKASUTUSE JA KESKKONNAHOIU VALDKONNAD
MAAKASUTUS
1. Teeme ettepaneku läbirääkimiste jätkamiseks:
1.1. seadustamaks võimalust vaba- ja reformimata riigimaa tasuta munitsipaliseerimiseks
kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks, sh ettevõtluse
soodustamiseks, arendustegevuseks jne.
1.2. maa munitsipaalomandisse võtmise seadustamiseks, sealjuures võimalike
vahetusvariantide kaalumiseks või omanikele muude kompenseerimismehhanismide
rakendamiseks maade osas, mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete
täitmiseks ja arenguks;
1.3. lihtsustamaks sotsiaalmaana munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmist;
1.4. lihtsustamaks kohaliku omavalitsuse omandis sotsiaalmaal oleva kinnisvara müüki
lihtsustatud korras;
1.5. seadustamaks võimalust saada munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsuse
valitseva mõju all olevate äriühingute kasutuses olev maa ja seada sellele maale
hoonestusõigus;
1.6. tunnistamaks kehtetuks kohustus kanda munitsipaalomandisse antud maa
võõrandamisel 65 % maa turuväärtusest riigieelarvesse.
2. Taotleme Vabariigi Valitsuselt:
2.1. viia maa korraline hindamine läbi hiljemalt 2012. aastal;
2.2. katta riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud
vähemalt 2009. aasta mahus.
KESKKONNAHOID
Omavalitsusliitude Koostöökogu on jätkuvalt seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga
liitumisel võetud tähtajalised kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine
on võimalik ainult riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise olemasolul.
1. Taotleme Vabariigi Valitsuselt:
1.1. läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku
sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja riigieelarves riigipoolse osaluse
kavandamist kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates
keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2012. aastal ning jätkata seda kuni
rahastamisperioodi lõpuni;
1.2. toetust kohalike omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste 2007-2013
perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr ületab 15%;
1.3. jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reovee-kogumisaladel
investeeringute teostamiseks;
1.4. strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist, muutes seda
selgemaks ja täpsemaks, kaasates omavalitsusüksuste juriste;
1.5. tiheasustusala läbivate ohtlike veoste ja ohtlike ettevõtete vastutuskindlustuse
kohustuse täpsustamist raudteeseaduses ja kemikaaliseaduses;
1.6. kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve/ üldisemalt KOV
poolt teostatava järelevalve/õigusliku normistiku korrastamist nii, et KOV
keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates valdkondades
või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse
tegemiseks ning selle täitmata jätmisel asendustäitmise või sunniraha
kohaldamiseks;
1.7. regulatsiooni väljatöötamist ja tootjavastutuse rakendamist trükitoodetest
tekkivatele jäätmetele;
1.8. keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmist selliselt, et proportsiooni
olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV
eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks
saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse;
1.9. arutelu algatamist üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning selle
eeldatavast jaotumisest riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel,
eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest hetkest,
kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks;
1.10. kõigi keskkonnatasude osas tasu jaotumise muutmist riigieelarve ja kohalike
omavalitsuste eelarvete vahel nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade
korral, rakendades solidaarsuse ja regionaalsuse ehk kohalikku komponenti;
1.11. jäätmeseaduse § 1 lg 5 taasavamist ja ümbervaatamist;
1.12. pakendiseaduse alusel teostatava järelevalve pädevuse jaotumise ülevaatamist ja
ülesannete täpsustamist ning järelevalvega seotud ressursside vajaduse hindamist.
Järelevalve pakendi taaskasutamise üle ei peaks olema kohaliku omavalitsuse
kohustus;
1.13. õigusliku regulatsiooni täiendamist, et kohalikul omavalitsusel oleks
looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda
puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist;
1.14. üleujutusohuga seotud oluliste riskipiirkondade kriteeriumide rakendamise
ülevaatamise kaalumist;
1.15. Kyoto protokolli järgsete CO2 heitmekvootide (AAU) müümisest saadavate
vahendite rakendamiseks kohalike omavalitsuste objektidest koosnevate pakettide
moodustamise jätkamist.
VI. TEEHOIU JA ÜHISTRANSPORDI VALDKOND
Teeme Vabariigi Valitsusele ettepanekud:
1. Leppida kokku teeseaduse muudatustes, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks
laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks 2012 aastal
vähemalt 15% ja selle eraldamine omavalitsusüksustele tasandusfondi kaudu vastavalt
läbirääkimiste käigus kokkulepitavale mudelile.
2. Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks,
eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi
arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri
omandis olevate teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele.
3. Eraldada maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid
vähemalt 2009. aasta tasemel 21 670 eurot (339 miljonit krooni).
4. Vaadata koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Teede-ja
sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud „Tee omanikule erakorralise veo
või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise
kord" muutmise võimalused eemärgiga viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud
kahju suurusega.
5. Liita projekt „ Tallinna tramm", kui keskkonnasõbralik ühistransport, olemasolevate ja
perspektiivsete liinide osas, Vabariigi Valitsuse poolt toetatavate transpordi
investeeringute kavasse.
6. Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil
kavandada ühistranspordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust kompenseerida
ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad
tulud kohalikele omavalitsustele.
Teehoiu ja ühistranspordi töörühmas:
1. Teehoiuvahendite jaotuspõhimõtete väljatöötamisel lähtuda teeregistris teede
pinnaarvestusest, ning arvestada lisaks riigimaanteede paiknemist omavalitsuste
territooriumil, sõiduteede osaks ja toimimiseks vajalike muude teerajatiste kuludega
ning võimalike erakorraliste (lumeveo) kuludega.
2. Läbi arutada võimalused kohalike teede seisukorra parandamiseks. Teha ettepanekud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:
2.1. Muuta Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud õigusakti „Tee
omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu
määrad ning erilubade väljastamise kord", et kahekordistada olemasolevaid tariife,
tagamaks eriveoste tulemusel tekitatud kahjude õiglane hüvitamine.
2.2. Täiendada teeseadust, kehtestamaks võrguvaldajatele vastutuse mitte korrasolevate
kommunikatsioonirajatiste tõttu tekkinud kahjude hüvitamiseks; reguleerimaks
suhteid erateede projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks; kinnistuomanike
eest kõnniteede hooldamise kohustuse reguleerimiseks asendustäitmise- ja
sunniraha seaduse kaudu.
2.3. Lisaks eelnevale:
2.3.1. Töötada välja riiklikud kaevetööde eeskirjad.
2.3.2. Viia ülegabariidiliste veoste tariifid vastavusse teedele tekitatud kahjudega.
2.3.3. Korraldada riiklikku seiret ülekaalulistele veokitele.
VII. INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKOND
Vastavalt eelmise aasta läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele, töötatakse jätkuvalt selle
nimel, et:
1. Kindlustada riigi ja omavalitsuste poolt informatsiooni lihtne leitavus ja
süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu ning elanike kaasamine kohaliku elu
korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud põhimõtteid.
2. Tagada kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite eraldamine avalike
teenuste kättesaadavuse edasiseks parendamiseks, eesmärgiga suurendada
automatiseeritud e-teenuste osakaalu.
3. Leida täiendavaid finantseerimise vahendeid ISKE rakendamiseks lähiaastatel
kohalikele omavalitsustele, kes ei ole senini liitunud ISKE projektiga..
4. Leida rahalisi vahendeid munitsipaalharidusasutuste XXI sajandi IT infrastruktuuri
kontseptsiooni loomiseks ja vastava infrastruktuuri väljaehitamiseks, eesmärgiga tagada
munitsipaalharidusasutuste IT valdkonna jätkusuutlik areng ja luua õpilastele võrdsed
tingimused õppeprotsessis nüüdisaegsete IT võimaluste ärakasutamiseks.
5. Teavitada elanikkonda infoühiskonna arenguga kaasnevatest riskidest ning tagada
infosüsteemide turvaline käitlemine.
6. Kohalike omavalitsuste andmete masinloetavateks muutmisel konsulteeritakse
omavalitsustega ning toetatakse omavalitsusi võimalike tekkivate kulude katmisel.
7. Taotletakse elektroonsete algallikate arhiveerimise poliitika väljakujundamist riigi
tasandil.
8. Tehakse ettepanek luua ja kehtestada ühtne õiguslik ning tehniline raamistik riigi ja
kohalike omavalitsuste tegevust kajastavate ning ajaloolist väärtust omavate audio- ja
videomaterjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamisel.
VIII. MUUD KÜSIMUSED
Esitame Vabariigi Valitsusele ettepaneku:
1. Sätestada riigieelarve seaduses Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu
vaheliste eelarveläbirääkimiste ulatuse laienemine ning täpsustada eelarveläbirääkimiste
protsessi kokkulepete saavutamiseks.
2. Sätestada riigieelarve seaduses:
2.1. kohaliku omavalitsuse tulubaasi olemus, sisu ja maht;
2.2. tulubaasi mahu jätkuvuse tagatised;
2.3. tulude tasandamise süsteem ja kasutatavad valemid, nende muutmise tingimused ja
seosed regionaalpoliitiliste eesmärkidega.
3. Esitame regionaalministrile ettepanekud:
3.1. Eraldada üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja
Eesti omavalitsuste esindamiseks Brüsselis toetust 160 tuh. eurot (2,503 miljonit
krooni).
3.2. Vaadata koos üleriigiliste omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded
kriisireguleerimise korraldamisel ja selleks valmisoleku tagamisel, hinnata nende
maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas Jüri Landberg
ELL juhatuse esimees EMOL esimees