Ülevaade välissuhetest

Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) välissuhete eesmärgiks on liidu väliskoostöö ja sõprussidemete arendamine, omavalitsusametnike nõustamine ning nende teadmiste ja ametioskuste täiendamine.
Nende eesmärkide täitmiseks tegutseb ELVL-i büroo oma liikmete aktiivsel kaasabil ennekõike kahes valdkonnas: lüüakse kaasa rahvusvaheliste omavalitsusorganisatsioonide töös ning arendatakse koostööd teiste maade omavalitsusorganisatsioonidega.

ELVL esitab Vabariigi Valitsusele kandidaadid Euroopa Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni. Samuti esitab liit kandidaadid Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) Eesti delegatsiooni.

ELVL on liige alljärgnevates rahvusvahelistes organisatsioonides:
- Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu;
- Ühinenud Linnad ja Kohalikud Omavalitsused;
-
 Euroopa Mereliste Äärealade Ühendus;
Läänemereriikide Subregionaalne Koostöö Võrgustik.


Lisaks tehakse koostööd Läänemere Linnade Liiduga (vt http://www.ubc.net/) ning teiste riikide omavalitsusliitudega.

Tegevused välissuhete valdkonnas on koostööprojektid, teabeüritused, mis suunatud ELVL liikmetele ja/või kõigile omavalitsustele, rahvusvahelistes omavalitsusorganisatsioonides Eesti linnade ja valdade esindatuse korraldamine, Eesti kohalikku omavalitsust puudutava teabe vahendamine välisriikidesse ja liidu liikmete abistamine.

Euroopa Liidu Regioonide Komitee (CdR) on Euroopa Liidu konsultatiivorgan, mis koosneb kohalike omavalitsuste ja regioonide esindajatest. Komitee loodi 1993. aasta novembris jõustunud Maastrichti lepinguga, esimene täiskogu istung toimus 1994. märtsis. Regioonide Komitee peaülesandeks on kindlustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegelik esindatus Euroopa Liidus. 

Liitu Euroopa Regioonide Komitee uudiskirjaga SIIN

Miks on vaja Regioonide Komiteed?

* Anda kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitikutele võimalus rääkida kaasa ELi õigusaktide väljatöötamisel (70 protsenti ELi õigusaktidest kohaldatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil).

* Tuua Euroopa kodanikele lähemale ja et edendada subsidiaarsuse (lähemus-) põhimõtte järgmist.

* Anda piirkondadele ja linnadele võimalus kohtuda, vahetada parimaid tavasid ja osaleda dialoogis ELi institutsioonidega. 

CdR täiskogu istungijärkudel osalevad kõik Regioonide Komitee liikmed, need toimuvad kuni kuus korda aastas ning täiskogu võtab vastu arvamusi ja peab poliitilisi arutelusid

Komitee liikmed

Komiteel on EL toimimise lepingu kohaselt kuni 350 liiget.

Komitee liikmetel on EL kodanike esindamisel kahesuunaline funktsioon: ühelt poolt kaitsta nende vahetuid huvisid EL poliitika tegemise protsessis, teisest küljest on vaja neid hoida kursis EL seadusandlusega. 26. jaanuaril 1994 määrati CdR juhatuse põhi- ja asendusliikmed esimeseks ametiajaks. 

Eestile kuulub EL Regioonide Komitees 7 kohta (vastavalt 7 põhiliiget ja 7 asendusliiget)

CdR on sõltumatu organisatsioon, mille liikmed on oma ülesannetes täiesti iseseisvad, seistes EL kui terviku huvide eest. CdR kutsutakse kokku CdR presidendi poolt EL Nõukogu või EL Komisjoni palvel anda arvamus eelnõudele. Samuti võib komitee tulla kokku omal initsiatiivil. Komiteel on kuni 6 täiskogu istungit aastas. 

CdR president on Alves Cordeiro Vasco (PES) PT  (vt. http://cor.europa.eu/en/about/president/Pages/president.aspx) ja esimene asepresident Tzitzikostas Apostolos (EPP) EL (vt. http://cor.europa.eu/en/about/vice-president/Pages/index.aspx). 
Komitee president valitakse kahe ja pooleaastaseks perioodiks.

Komitee nõuandev funktsioon 

Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandva staatusega institutsioon, mille liikmeteks on liikmesriikide kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindajad. Euroopa Liidu Leping sätestab, et Euroopa Liidu Nõukogu, Komisjon ja Parlament on kohustatud õigusloome ja muude meetmete vastuvõtmisel konsulteerima Regioonide Komiteega valdkondades, mis mõjutavad või võivad mõjutada kohalikke ja regionaalseid huvisid.

Ühenduse üldistes huvides on need oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Komiteega võidakse konsulteerida ka muudes, eriti piiriülese koostööga seotud juhtudel ning Komitee võib ka omal algatusel arvamusi avaldada. 

Arvamuse koostamine

* Euroopa Komisjon, EL Nõukogu või Euroopa Parlament esitab Regioonide Komiteele konsulteerimistaotluse.

* Juhatus määrab ettepanekule juhtivkomisjoni.

* Juhtivkomisjon määrab arvamusele raportööri, kes alustab tööd.

* Juhtivkomisjon esitab arvamuse esimese eelnõu.

* Raportöör jätkab arvamuse koostamist.

* Regioonide Komitee juhtivkomisjonis toimub arutelu, tehakse muudatusettepanekud ja võetakse arvamus vastu.

* Arvamus võetakse täiskogu istungjärgul vastu ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Komitee Eesti delegatsiooni liikmete poolt koostatud arvamuste nimekiri

Komitee administratsioon 

Nagu teistelgi institutsioonidel nii on ka CdR-l peasekretariaat ning kabinet. 

Regioonide Komiteel on Majandus- ja Sotsiaalkomiteega mitmed ühised kontoriteenused (tõlke- ja trükitööd, infotehnoloogia jne), samuti jagatakse ühte maja.
 

EL Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmed perioodiks 2020-2025 (kinnitatud ELVL volikogu poolt 03. sept. 2019):

Põhiliikmed (full members):
1. Andres Jaadla, Keskerakond (Rakvere linn); Regioonide Komitee profiil
2. Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Tallinna linn); Regioonide Komitee profiil
3. Juri Gotmans, erakondlik kuuluvus puudub (Võru linn), Regioonide Komitee profiil
4. Mihkel Juhkami, Isamaa (Rakvere linn); Regioonide Komitee profiil
5. Siim Suursild, Isamaa (Pärnu linn); Regioonide Komitee profiil
6. Urmas Klaas,  Reformierakond (Tartu linn); Regioonide Komitee profiil
7
. Katrin Krause, Reformierakond (Harku vald); Regioonide Komitee profiil

Asendusliikmed (alternate members):
1. Jan Trei, Isamaa (Viimsi vald), Regioonide Komitee profiil
2. Kurmet Müürsepp, Isamaa (Antsla vald); Regioonide Komitee profiil
3. Marika Saar, Sotsiaaldemokraatlik erakond (Elva vald); Regioonide Komitee profiil
4. Rait Pihelgas, Reformierakond (Järva vald); Regioonide Komitee profiil
5. Urmas Sukles, erakondlik kuuluvus puudub (Haapsalu linn); Regioonide Komitee profiil
6. Tiit Terik, Keskerakond (Tallinna linn); Regioonide Komitee profiil
7. Mikk Järv, Reformierakond (Kanepi vald), Regioonide Komitee profiil

Avades liikme Regioonide Komitee profiili, näeb ka liikme esitatud arvamusi.

Eesti delegatsiooni esimees on alates jaanuarist 2020 a. Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami. Eesti delegatsiooni liige CdR juhatuses ja ühtlasi üks CdR-i 27-st asepresidendist on Tartu linnapea Urmas Klaas ning tema nimeline asendaja CdR juhatuses on Siim Suursild
 

Osalemine EL Regioonide Komitee komisjonide töös

CdR-s on 6 valdkondlikku komisjoni:
NAT - Loodusvarade komisjon
ENVE - Keskkonna, kliimamuutuste ja energiakomisjon
ECON - Majanduspoliitika komisjon
COTER - Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjon 
CIVEX - Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjon
SEDEC - Sotsiaalpoliitika-, hariduse-, tööhõive-, teadusuuringute- ja kultuurikomisjon

Iga CdR Eesti delegatsiooni põhiliige saab end registreerida kahe komisjoni liikmeks. 

Eesti delegatsioon on kokku leppinud, et iga delegatsiooni põhiliige osaleb ühe komisjoni töös, teise komisjoni töösse delegeerib aga ühe delegatsiooni asendusliikmetest. See võimaldab delegatsiooni töösse kaasata ka asendusliikmed, kelle on sel juhul kindel töö ja vastutus. Sellist delegatsiooni töökorraldust kutsutakse CdR argoos "alaliste asendusliikmetega delegatsioon" ning see on komitees tavapärane. On aga ka riike, mille delegatsioonid ei kaasa asendusliikmeid delegatsiooni igapäevasesse töösse ning sellisel juhul asendusliikmed komitee töös aktiivselt ei osale. 

Osalemine komisjonides (sulgudes põhiliikme nimi, keda asendatakse):
ENVE
Jevgeni Ossinovski
Juri Gotmans

COTER
Andres Jaadla
Piret Rammul (Urmas Klaasi asendaja)

NAT
Siim Suursild
Rait Pihelgas ( Andres Jaadla asendaja)

SEDEC
Urmas Klaas
Jan Trei (Mihkel Juhkami asendaja)

CIVEX
Mihkel Juhkami
Kurmet Müürsepp (Siim Suursild'i asendaja)
Urmas Sukles

ECON
Marika Saar (Juri Gotmansi asendaja)


Poliitilised fraktsioonid

PES - Euroopa Sotsialistide Erakond
EPP - Euroopa Rahvapartei
RE - Renew Europe
EA - Euroopa Allianss
ECR - Euroopa konservatiivide ja reformistide grupp
Greens - Rohelised
Vaata lisaks:
http://cor.europa.eu/en/about/Pages/political-groups.aspx

Delegatsiooni sekretariaat

CdR Eesti delegatsiooni sekretariaadina töötab Eesti Linnade ja Valdade Liidu büroo.
Delegatsioonil on 2 koordinaatorit: 
Ott Kasuri (ELVL nõunik) ja 
Tiiu Madal (ELVL Brüsseli esindaja).

CdR kodukord (link EurLex-i)
Töökorraldusest

Regioonide Komitee kalender
https://memportal.cor.europa.eu/Meeting/CommitteeAgenda



-  -  -  -
(Eestikeelsetes dokumentides soovitatakse Regioonide Komitee lühendada mitte CoR ega CR vaid CdR selle prantsuskeelsest nimetusest Comité des régions.

CLRAE - Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe - on Euroopa Nõukogu organ, mis esindab 46 Euroopa riikgi (Euroopa Nõukogu liikmesriigi) kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusorganeid.

Ülevaade

Statutory and regulatory texts of the Congress of Local and Regional Authorities

Liitu Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi infokirjaga SIIN

CLRAE ja Euroopa Nõukogu 

1949. aastal moodustatud Euroopa Nõukogu on Euroopa organisatsioon, mille peamised eesmärgid on
inimõiguste,
- õigusriigi põhimõtete ning
- pluralistliku demokraatia

kaitsmine ja edendamine.

Euroopa Nõukogu, millel on 46 liikmesriiki, saavutas üleeuroopalise ulatuse 1990. aastal, kui liikmeteks hakati vastu võtma Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Euroopa Nõukogu tegevus on konkretiseerunud enam kui 150 konventsioonis (see tähendab 75 000 kahepoolset lepet), millest lähtuvalt kooskõlastatakse ja ühtlustatakse liikmesriikide õigusakte. 

Neist konventsioonidest on kõige tuntumad Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa kultuurikonventsioon ning Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (viimane avati allkirjastamiseks 15. oktoobril 1985 a.). 

Euroopa Nõukogu organid on Ministrite Komitee, Parlamentaarne Assamblee ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress (CLRAE). Euroopa Inimõiguste Kohus (European Court of Human Rights) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 46 liikmesriiki)

Kongressi ülesanne on tegeleda inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ning pluralistliku demokraatia kaitsmise ja edendamisega kohalikul tasandil; peamine eesmärk on kaitsta ja suurendada Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsusorganite poliitilist-, haldus- ja finantsautonoomiat, õhutades keskvõimu arendama kohalikku demokraatiat ja rakendama toetuspõhimõtet. CLRAE-l, mis koguneb plenaaristungile Strasbourg'i tavaliselt kaks korda aastas (tavaliselt märtis ja oktoobris), on 648 liiget (324 põhiliiget + 324 asendusliiget), kes esindavad enam kui 200 000 Euroopa kohalikku ja piirkondlikku omavalitsusorganit. 

Ajalugu

Euroopa Nõukogu asutas Euroopa Kohalike Omavalitsuste Konverentsi 1957 aastal., kaasamaks omavalitsustöötajaid Euroopa probleemide lahendamisele. 1975 aastal, arvestades regionaalse omavalitsustaseme kasvavat tähtsust Euroopas, Konverentsi alusdokumenti – hartat – täiendati ja ta haaras nüüdsest ka regioone, kandes nüüdsest Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Alalise Konverentsi nime. Tema järglane, Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress pidas Euroopa Nõukogu 32 liikmesmaa 234 esindaja osavõtul 31. maist kuni 3 juunini 1994 a Strasbourg'is, Prantsusmaal, oma esimese istungjärgu. Uus nimi ja staatus peegeldab kohalike omavalitsuste tähtsuse tunnustamist ühtse Euroopa idee elluviimisel.

2003 a. 14. oktoobril otsustas Kongressi juhatus Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi nimetada Euroopa Nõukogu Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressiks. 

Ülesanded

Kongress arutleb ja avaldab arvamust küsimuste üle, millel on poliitiline tähtsus kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele. Tema arvamusavaldused ja resolutsioonid adresseeritakse Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele koos Parlamentaarse Assamblee arvamusega samas küsimuses. Nad võivad sisaldada soovitusi, mis on adresseeritud Euroopa riikide valitsustele, piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele ja nad võivad isegi ette panna lepinguprojekte. 

Kõige olulisem Kongressi tegevus on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta täitmise kontrollimine ja vastavate raportite koostamine riikide kohta. Nendes CLRAE hindab, kuidas riigid on hartat täitnud.

Teine oluline küsimus on kohalike ja piirkondlike valimiste vaatlemine EN liikmesriikides (ainus rahvusvaheline organisatsioon, millel on selleks riikide mandaat, kõik muud organisatsioonid võivad samuti kohalikke- ja piirkondlikke valimisi vaadelda, kuid CLRAE-l on see kirjas kongressi statuudis ja selle on kinnitanud kõik EN liikmesriigid).

Kongress on ka palju aega pühendanud Euroopa Piirkondlike Omavalitsuste harta väljatöötamisele, kuid riikide vastuseisu tõttu (kardetakse piirkondade liigset autonoomia kinnistamist, mis võiks viia nende iseseisvumiseni) pole seda hartat heaks kiidetud. 

Kongress hoiab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kursis Euroopa ühinemise probleemidega ja aitab kaasa nende omavahelisele koostööle. Regulaarselt korraldab CLRAE avalikke arutelusid, sümpoosiume, konverentse ja seminare. Kongress hoiab tihedat sidet paljude Euroopa Ministrite erialaste konverentsidega, eriti nendega mis pudutavad kohalikku omavalitsust, regionaalplaneerimist, transporti, tööhõivet, kuultuuri ja meeste ja naiste vahelise võrdsuse probleeme. Kongress toetab ühtse Euroopa ideed, toetades linnade, valdade ja piirkondade vahelisi partnerlus- ja sõprussidemeid. 

Tegevus

Kongress koguneb kaks korda aastas korralisele istungjärgule Strasbourg'is Euroopa Nõukogu Palees (Palais de l'Europe). Istungjärkude vahelisel ajal korraldab CLRAE tööd Kongressi Alaline Komitee. Iga riik on esindatud proportsionaalselt, vastavalt rahvaarvule ja esindajate arvule Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Igale esindajale on valitud ka asendusliige, kellel on põhiliikmega võrdsed volitused. Määratletud on ka delegaatide kuulumine ühte kongressi kahest kojast (Piirkondlike omavalitsuste koda, Kohalike omavalitsuste koda). 

Delegaatide valimine

CLRAE delegaatide mandaadiperiood oli varem 2 aastat, alates oktoobrist 2012 on mandaadiperioodi pikkuseks 4 aastat ning aastast 2021 5 aastat.

CLRAE delegaadiks võib valida kohalike ja piirkondlike volikogude liikmeid või neid, kes on otseselt aruandekohustuslikud volikogule või riiklikule või piirkondlikule omavalitsusliidule. Iga liikmesriigi delegatsioonil peab olema:

  • Ühtlane geograafiline esindatus kogu territooriumil
  • Ühtlane esindatus erinevates kohalikest ja regionaalsetest omavalitsusorganitest, näiteks erinevate omavalitsusliitude kaudu
  • Erinevate poliitiliste jõudude võrdne esindatus
  • Naiste ja meeste võrdne esindatus.

CLRAE delegaate valitakse igas riigis vastavalt kehtivale protseduurile, millest informeeritakse ka Euroopa Nõukogu. Igas delegatsioonis on esimees ja sekretär, kes on vastutavad suhete ees alalise komisjoniga ja sekretariaadiga delegatsiooni volituste kehtimise ajal. 

Eestist kuulub CLRAEsse kolm esindajat ja sama palju asendusliikmeid. Aastast 2018 nimetab esindajad kongressi Eesti delegatsiooni Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Varasematel aastatel toimus liikmete lähetamine nii: Omavalitsusliitude Koostöökogus lepiti aastal 2004 kokku, et Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) nimetab delegatsiooni kahe põhiliikme ja ühe asendusliikme kandidaadid ning Eesti Linnade Liit (ELL) ühe põhiliikme ning kahe asendusliikme kandidaadid. Aastast 2016 on aga delegatsiooni põhiliikmete hulgas 2 ELL esindajat ning 1 EMOL-i esindaja ning asendusliikmeteks 2 esindajat EMOL-st, 1 ELL-st. Muudatus on seotud sellega, et aastast 2015 kaotas Eesti EL Regioonide Komitees ühe kohta (7+7 liiget asemel 6+6 liiget). Kui enne seda oli ELL-l üks esindaja rohkem regioonide komitee põhiliikmete hulgas (4+3) ning EMOL-l üks esindaja rohkem CLRAE põhiliikmete hulgas (2+1), siis nüüd on regioonide komitees mõlemal liidul 3+3 esindajat, CLRAE-s ELL-l 2+1 ja EMOL-l 1+2 esindajat.

Delegatsiooni koosseis al. 23. märtsist 2021 (mandaadiperiood 2021 - 2026): 

Delegatsiooni põhiliikmed 2023. aastal:  
1. Mihkel Juhkami, Rakvere Linnavolikogu esimees, Eesti delegatsiooni esimees   
2. Annika Vaikla, Viimsi Vallavolikogu liige, Eesti delegatsiooni aseesimees  
3. Irina Talviste, Pärnu Linnavalitsuse abilinnapea

Delegatsiooni asendusliikmed 2023. aastal:  
1. Koht täitmata
2. Ott Kasuri, Harku Vallavolikogu liige   
3. Aivar Nigol, Otepää Vallavolikogu liige  

Delegatsiooni juht: Mihkel Juhkami
Delegatsiooni asejuht: Annika Vaikla

Põhiliige Asendusliige Linn / vald
Kohalike Omavalitsuste Koda
Annika Vaikla Viimsi vald, abivallavanem
Mihkel Juhkami Rakvere linn, linnavolikogu esimees
koht täitmata
Ott Kasuri Harku vald, vallavolikogu liige

Piirkondlike Omavalitsuste Koda *
Irina Talviste Pärnu linn, abilinnapea
Aivar Nigol Otepää vallavolikogu liige


* Eestis piirkondlikke omavalitsusi ei ole, kuid Eesti delegatsiooni liikmed võivad olla ka selle koja liikmed. Alates märtsist 2021 saavad Kongressi uue kodukorra kohaselt Eesti esindajad Kongressi Piirkondlike Omavalitsuste Kojas ka hääletada. 

Delegatsiooni sekretärid:
Ott Kasuri, ELVL büroo
Kaimo Käärmann-Liive, ELVL büroo 

Põhiline töö Kongressis toimub komiteedes, mida on kolm. Kohtade jaotus komiteedes:

Põhiliige Asendusliige KOV KOJAST REG KOJAST
Monitooringukomitee (järelvalvekomitee) (Committee on the Honouring of Obligations and Commitments by member states of the European Charter of Local Self-Government (to be known as the Monitoring Committee)
Mihkel Juhkami X
Ott Kasuri X
Valitsemisküsimuste komitee (Governance Committee)
Irina Talviste X
Aivar Nigol X
Päevakajaliste küsimustega tegelev komitee (Current Affairs Committee)
Annika Vaikla X
koht täitmata X

Tänaste delegaatide mandaat kehtib märtsini 2026.

Kongresside vahelisel perioodil korraldab tööd ja esindab Kongressi Alaline Komitee, mille koosseisu kuulub igast riigist kaks esindajat, välja arvatud Küpros, Eesti, Island, Malta, Sloveenia ja "Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia" 1 esindajaga.

2000. aastal võttis kongress vastu aruande kohaliku demokraatia olukorrast Eestis, ning sellel põhinevad soovitused. Monitooringut korrati aastal 2010 ning taas võeti vastu soovitused. Viimane monitooring leidis aset aastal 2017.

2022. aastal Vene Föderatsiooni tegevus Kongressis peatati. 

Kongressi president on Leen Verbeek Madalmaadest. Korralistel plenaaristungitel arutletud teemade kohta on täpsem info (41. ja 42 plenaaristungi kohta) leiav nende kodulehelt. Delegatsioon kohtus suursaadik Rasmus Lumiga, kes on Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis, traditsiooniliselt mõlema plenaaristungi jooksul korduvalt.

Eesti del. liikmete raportid Kongressis:

2008Saima Kalev (Jõgeva vallavanem)
Child in the city
Saima Kalevi kõne raporti vastuvõtmisel

2015: Leo Aadel (Haljala vallavanem) ja Josan Meijers (Madalmaad)
E-media: game changer for local and regional politicians

2022: Annika Vaikla (Viimsi vallavolikogu liige) ja Bernd Vöhringer (Saksamaa)
Reception of women and children refugees in Europe's cities and regions
CLRAE uudisnupuke
Annika Vaikla kõne
 

Noorte esindajad Kongressi plenaarsessioonidel

Noorte laialdasemaks kaasamiseks on Kongress alates aastast 2014 kutsunud plenaarsessioonidele noorte esindajaid. Igast EN liikmesriigist saab ühel aastal mõlemal plenaarsessioonil osaleda üks noor, kelle kulud katab Kongress. Kandideerimistingimused igal aastal veidi muutuvad, täpsem info saadetakse alati ELVL liikmetele palvega seda infot noorte seas oma KOV-s levitada. Eestist on osalenud:
2014: Liis Liinev Laheda vallavalitsusest;
2015: Kristiina Valk Tartu linnavalitsusest;
2016: Triinu-Liis Paabo Tallinna noortevolikogust;
2017: Arina Tsekanina Narva-Jõesuust (MTÜ Vita Tiim);
2018: Eva Lennuk Narvast (tudeng);
2019: Karl-Mattias Sepp Tallinna noortevolikogust;
2020: Susanna Veevo, CEO of Peace Action Community Estonia and university student (2020 a CLRAE plenaarsessioone ei toimunud, osalejatele pakuti võimalust osa võtta 2021 a programmist).
2021: Susanna Veevo, CEO of Peace Action Community Estonia and university student.
2022: Triine Kose, Pärnu linna Noortekogu liige
2023: Henry Kask, student and co-founder of former Student Company

Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (The Council of European Municipalities and Regions - CEMR)
http://ccre.org/

Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR - The Council of European Municipalities and Regions ).
CEMR'i töös on olulised kaks sammast
1. CEMR on eelkõige lobby organisatsioon Euroopa Liidu poliitika ja õigusaktide osas kõikides valdkondades, mis mõjutavad kohalikke - ja piirkondlike omavalitsusi;
2. CEMR on koostööd ja kollegiaalsust edendav ning kogemusi vahendav Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ühishuve koondav nn  „parimat praktikat" jagav organisatsioon oma liikmetele ning vahendab seda teadmist meie partneritele.

Liitu Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu infokirjaga SIIN

28. jaanuaril 1951 asutasid Genfis ligikaudu 60 linnapead Belgiast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Luksemburgist, Šveitsist ja Madalmaadest Euroopa Kohalike Omavalitsuste Nõukogu (CEM). 1984.aastal kaasati piirkonnad ja organisatsioon hakkas kandma nimetust: Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR), mis on vanim Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindav ühendus. CEMR erineb teistest ühendustest selle poolest, et selle liikmed ei ole kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, vaid neid esindavad üleriigilised ühendused ehk liidud. 2021.aasta seisuga on CEMRi liikmeteks 60 omavalitsuste- ja piirkondade ühendust/liitu 41 Euroopa riigist, mis hõlmab ligikaudu 130 000 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust.

ELVL osaleb ELL õigusjärglasena Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tegevuses läbi tööstruktuuride alates 1995.aastast. Koostööd ja kollegiaalsust edendav ning kogemusi vahendav Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ühishuve koondav nn  „parimat praktikat" jagav organisatsioon oma liikmetele sh  õigusloome st liikmesriikide õigusaktide sünkroniseerimine Euroopa Liidu õigusaktidega.

CEMR töös on olulised kaks sammast
1. CEMR on eelkõige lobby organisatsioon Euroopa Liidu poliitika ja õigusaktide osas kõikides valdkondades, mis mõjutavad kohalikke - ja piirkondlike omavalitsusi;
2. CEMR on koostööd ja kollegiaalsust edendav ning kogemusi vahendav Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ühishuve koondav nn  „parimat praktikat" jagav organisatsioon oma liikmetele ning vahendab seda teadmist meie partneritele.

Poliitikakomitee on CEMR-i alaline juhtorgan, mis moodustatakse liikmete valitud esindajatest kolmeaastaseks perioodiks.
CEMRi Poliitikakomitee liikmetena osalesid 2022. aastal organisatsiooni töös Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavolikogu liige), Andres Laisk (Saue vallavanem), Juhani Jaeger (Elva Vallavolikogu liige) ja asendusliikmed Irina Talviste (Pärnu abilinnapea), Annika Vaikla (Viimsi Vallavolikogu liige), Priit Toobal (Põhja–Sakala Vallavolikogu esimees). Poliitikakomitee koosolekud toimusid 2022. aasta juulis Bolognas ja detsembris Pariisis. Poliitikakomitee koosolekutel olid arutusel COVID-19 mõjud kohalikul tasandil, toimusid debatid Ukraina abistamise, soolise võrdõiguslikkuse, koduvägivalla, kliima ja energia teemadel. Uuendati büroo ja töörühmade liikmelisust ja struktuure, uue tegevdirektori ettepanekul. 

Kokku on CEMRil 11 fookusgruppi, mis käsitlevad viit teemadegruppi.
1.    Valitsemine, demokraatia ja kodakondsus
2.    Keskkond, kliima ja energia
3.    Rahvusvaheline kaasatus ja koostöö
4.    Majandus, sotsiaalvaldkond ja territoriaalne ühtekuuluvus
5.    Kohalikud ja piirkondlikud avalikud teenused.

Ekspertgruppide töökoosolekutele on vajadusel kaasatud ELVL Brüsseli esindaja Tiiu Madal.

CEMR-i kaudu kuulutakse organisatsiooni Ühinenud Linnad ja Kohalikud Omavalitsused (UCLG - Unitied Cities and Local Governments).

Ühinenud Linnad ja Kohalikud Omavalitsused (UCLG - Unitied Cities and Local Governments).

https://www.uclg.org/

Liitu Ühinenud Linnade ja Kohalike Omavalitsuste infokirjaga SIIN

UCLG asutati Pariisis 2004. aastal kahe ülemaailmse liidu Ühinenud Linnade Organisatsioon (Unitied Towns Organization, UTO) ja Rahvusvaheline Kohalike Omavalitsuste Liit (IULA – International Union of Local Authorities) liitumise tulemusena. Eesti Linnade Liit (ELL) astus IULA liikmeks 1925.aastal, Pärnu aga UTO liikmeks 1988. CEMR liikmelisust IULA-s tähistab aastaarv 1989 ja pärast liitumist sai CEMR-st IULA Euroopa sektsioon. ELL liitumine CEMR-ga 1995 aastal tõi automaatselt kaasa taasliitumise IULA-ga ja liikmemaksu kohustuse.

ELL juhatuse esimees osales vaatlejana koos Pärnu esindajaga UTO kongressil juba oktoobris 1990. Nimetatud faktidest tulenevalt on UCLG rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti omavalitsused on kaasatud läbi üleriigilise liidu kõige pikemat aega.

UCLG Täitevbüroo 116. liikmest esindab Euroopat 23. Täitevbüroo koguneb kaks korda aastas.

UCLG Maailmanõukogu 342 liiget (Euroopast 73 liiget) kogunevad üks kord aastas.

ELVLi esindajana kuulub UCLG Maailmanõukogusse Tiit Terik. 19.oktoobril 2022 võttis UCLG kongress vastu tulevikupakti: „Linnapead ning kohalikud ja piirkondlikud juhid kogu Euroopast on vastu võtnud tulevikupakti, mis on peamine strateegiline dokument, milles määratakse kindlaks UCLG prioriteedid aastateks 2022–2028"

Euroopa Mereliste Äärealade Ühendus (CPMR – Conference of Peripherial Maritime Regions) on poliitiline võrgustik, mis koondab Euroopa merelisi äärealasid esindavaid institutsioone. Tegevusvaldkonnad: Euroopa tulevik, riigiabi, ÜRO kestliku arengu eesmärgid, merepoliitika, energia- ja kliimapoliitika, ränne, Brexit.

Veebileht https://cpmr.org/

Liitu Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse infokirjaga SIIN

CPMR poliitiline võrgustik, mis koondab Euroopa merelisi äärealasid esindavaid institutsioone.
Initsiatiivid: Euroopa tulevik, riigiabi, ÜRO kestliku arengu eesmärgid, merepoliitika, energia- ja kliimapoliitika, ränne, Brexit.

Ühendus asutati 1973. aastal ning selle liikmeteks on 160 regiooni 28 riigist.

Kuna Eestis puuduvad valitavat poliitilist organit omavad regioonid ja tulenevalt maavalitsuste likvideerimise otsusest, siis Rahandusministeeriumi otsusest tulenevalt esindab Eestit alates 2018.aastast kui ühtset regiooni, ühenduses ELVL.

CPMR liikmelisus on fikseeritud liikmemaksu kaudu. ELVL liikmemaksu (24 041€) tasub kokkuleppeliselt EV Rahandusministeerium ja tegevuskulud katab ELVL igaaastasest riiklikust eraldisest.

CPMR president: hr Gilles Simeoni, Corsica Täitevnõukogu president (Prantsusmaa).

ELVL esindaja CPMR Poliitika büroos alates 2020. aastast: Romek Kosenkranius, Pärnu linnapea. Asendusliige on Liis Lepik, Saaremaa abivallavanem.

CPMR-s töötab 6 geograafilist komisjoni. ELVL osaleb kahes:
1.    Läänemerekomisjon (BSC), mille Täitevkomitee liikmeks kinnitati Romek Kosenkranius, Pärnu linnapea;
(BSC Täitevkomitee valis Romek Kosenkraniuse BSC asepresidendiks)

2.    Saartekomisjon (IC), mille Büroo liikmeks kinnitati Liis Lepik, Saaremaa abivallavanem.

Läänemereriikide Subregionaalne Koostöö Võrgustik (BSSSC - Baltic Sea States Subregional Co-operation) on poliitiline võrgustik, mis koondab Läänemere regiooni alaregioone esindavaid institutsioone. Teemad: merepoliitika, energia- ja kliimapoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, transport ja infrastruktuur, kultuur ja regionaalne identiteet, põhja-dimensioon, noorte poliitika.

Veebileht https://www.bsssc.com/.

Organisatsioon asutati 1993. aastal  Norras ning selle liikmeteks on alaregioonide esindajad 10st Läänemere ääres asuvast riigist (Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Saksamaalt, Poolast). Kuna Eestis puuduvad valitavat poliitilist organit omavad regioonid, siis seetõttu olime esindatud BSSSC-s üleriigiliste omavalitsusliitude (Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit) kaudu. Eestis teostatud haldusreformi tõttu esindab Eestit edaspidi ELVL.
Organisatsioonil (BSSSC) puudub liikmemaks ning kohustus üleval pidada organisatsiooni sekretariaati, mis roteerub vabatahtlikkuse alusel kahe - või nelja aastase perioodiga liikmes-regioonide vahel. Igal aastal korraldatakse aastakonverents, mida kahel korral (2000 - Pärnu; 2010 – Tallinn) on võõrustanud Eesti.

2017–2020 asus BSSSC sekretariaat Norras (Eastern Norway Country Network).
Kuni 2020.aastani oli BSSSC juhatuse esimees hr Roger Ryberg, Eastern Norway County Network (ENCN).

2021. aastast asub BSSSC sekretariaat Poolas, Pomorski vojevoodkonnas.
2021. aastast on BSSSC juhatuse esimees Mieczyslav Struk – Pomorski regiooni marssal.
BSSSC juhatuse esimees on 2022.aastast Olgierd Geblewicz, kes on Westpomerania regiooni president.

ELVL esindaja BSSSC juhatuses on alates 2007.aastast Arne Tilk, Põlva abivallavanem. 

2021.aasta kevadel nimetasime BSSSC noortevõrgustiku liikmeks Eesti poolt Roos Marie Karmel Pšenitšnaja ja Siim Kullamäe. BSSSC aastakonverentsil Palangas keskenduti rohelisele ja sinisele biomajandusele, taaskasutatavale energiale ja ELi rohelisele kokkuleppele.

BSSSC teeb koostööd järgmiste Läänemere regiooni organisatsioonidega:
Coucil of The Baltic Sea States (CBSS), kus osalevad välisministeeriumi tippametnikud
Baltic Sea Commision (BSC), osalevad mereliste äärealade regioonid
Euregio Baltic – piiriülene koostöö Läänemere kaguosas
Baltic Sea Parliamentary Conference (BSPC), osalevad Läänemere riikide parlamendi liikmed.
Union of Baltic Cities (UBC)

Eesti seisukohalt on laiemas plaanis Läänemere koostöö olulisteks teemadeks Läänemere keskkonnaseisundi parandamine, sotsiaal-majanduslik taastumine rohe- ja digipöörde kaasabil, võitlus organiseeritud kuritegevusega, laste- ja elanikkonna kaitse (päästekoostöö), noorte kaasamine. Eesti hindab regionaalse koostöö tervikpildi raames Läänemere Nõukogu (LMN) koostöö praktilist kasutegurit valdkondades, kus LMNil on olnud selge lisaväärtus (lastekaitse, võitlus inimkaubandusega ning kodanikkonna kaitse ja päästetöö). Kahjuks on piirkondlikus koostöös rohkesti dubleerimist. Selle tuleviku käsitlemisel tuleb kõiki formaate vaadata kompleksselt - LMN, EL, LMS, Põhjamõõde jne. Eri riikidel on olnud lahknevaid huvisid. Omalt poolt seisavad spetsiifiliste huvide eest väljas ka erinevad sekretariaadid. Mitmed Eesti ametkonnad näeksid heal meelel paralleelsete tegevuste koondamist, mis on ka loomulik, kuna me oleme piiratud ressurssidega väikeriik. 

Valdkonna koordinaator Eesti Linnade ja Valdade Liidus

Rait Pihelgas

Rait Pihelgas

Asedirektor

Viimati uuendatud 21.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?