Toimumise aeg: 06. juuli 2004 kell 11.00 – 13.30
Koht: Tallinn

ELL-i lühianalüüs ja seisukohad (.docx)

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni  ja Eesti  Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni hariduse töögrupi 06.07.2004.a. kohtumise protokoll

Tallinn                      06.07.2004.a.

Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30

Juhatas: Jaan Kallas

Protokollis: Kristel Mägi

Võtsid osa: Jaak Aab (ELL), Ille Allsaar (ELL), Juta Alev (ELL), Margus Ots (HTM), Toivo Tõnson (EMOL), Jüri Võigemast (ELL), Enn Kirsman (EMOL), Urmas Aava (ELL), Peeter Sibul (EMOL).

PÄEVAKORD:

1. programmi "21.sajandi haridus" vahekokkuvõte

2. 2005.a eelarve taotlused.

3. Läbirääkimiste jätkamine vastavalt läbirääkimiste vaheprotokollis fikseeritud seisukohtadele.

1. Programmi "21. sajandi haridus" vahekokkuvõte

Jaan Kallas tutvustab Vabariigi Valitsuse 05.07.2004.a. toimunud kabinetiistungi seisukohti programmi "21.saj. haridus" suhtes.  Kabinetis arutati HTM-i poolt esitatud üldhariduse koolikorralduse ja rahastamissüsteemi muutmise põhimõtted. Arutelu all olid vastavat teemat kajastavad 9 punkti:

1. Õppekorralduses ja õppekavade koostamisel arvestada iga lapse võimeid ja individuaalset arengut;

2. Õppekorralduses viia otsustusõigus ja vastutus eelkõige kooli tasandile;

3. Töötada välja õpetajate kutsestandard ja käivitada õpetajate kutseomistamise süsteem;

4. Luua hariduse kvaliteedi hindamise süsteem, kus sisehindamisel põhinev välishindamine ja riiklik ning teenistuslik järelevalve toetavad õppeasutuste kvaliteetset ja õiguspärast tegevust;

5. Koolide otsustuspädevuse suurendamiseks võimaldada koolide omanikel koolid ümber kujundada iseseisvateks juriidilisteks isikuteks (kooliühinguteks) ning suurendada munitsipaalasutustena tegutsevate koolide õigusi ja vastutust;

6. Suurendada lastevanemate osalust koolide õppetööd ja korraldust puudutavate otsuste langetamisel;

7. Üldharidussüsteemi rahastamisel võtta aluseks mudel, mille kohaselt:
a) koole finantseeritakse õpilaste õppetaseme ja erivajaduste alusel diferentseeritud pearaha ja regionaalseid erisusi tasandava ja kvaliteetse koolivõrgu kättesaadavust kindlustava baasraha alusel;
b) pearaha ja baasraha maksmisel koheldakse eri omandivormis olevaid koole ühetaoliselt;
c) investeeringukulusid finantseeritakse pearaha ja baasraha koosseisus;
d) kohalikele omavalitsustele kehtestatakse hariduskulude kaasfinantseerimise kohustus ühtse summana õpilase kohta;
e) pearaha ja baasraha maksmist koolidele korraldab Haridus- ja Teadusministeerium;

8. Üldhariduskoolide kinnisvara arendamisel võtta aluseks mudel, mille kohaselt koolide omanikel ja koolidel on võimalik investeeringukulud jaotada pika perioodi peale sõlmides lepinguid erinevate ehitus- ja haldusorganisatsioonidega.

9. Teha Riigi Kinnisvara AS-le ülesandeks teha koolide ja kohalike omavalitsustega koostööd koolide renoveerimisel, ehitamisel ja haldamisel suurendades selleks Riigi Kinnisvara AS-i aktsiakapitali 2003. aasta eelarveülejäägi arvel.

Jaan Kallas selgitab, et eelnevatest punktidest osade suhtes oli valitsus üksmeelel, osades mitte ning olid ka punktid, kus jäädi n.ö. tehnilistel põhjustel eriarvamustele. Olulist tähelepanu hõlmasid rahastamist puudutavad küsimused.  Kokkuvõtteks võib öelda, et need valitsuskabinetile esitatud 9 otsusepunkti tuleb aluseks võtta edaspidises töös ja jätkata kokkulepitud ajagraafiku alusel. Peaminister pidas väga oluliseks asjade edasise menetlemise käigus konsulteerida koalitsioonipartneritega. Teiseks tuleb olulisel määral arvestada ja teha koostööd kohalike omavalitsuste ning maavalitsustega. Kolmas otsus oli see, et kuna vastav teema on ühiskonnale väga oluline, siis koalitsioonipartnerite ühine seisukoht on: meedia tähelepanu vastavale projektile tuleb hoida madalal.

Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad õppekorralduse ja õppekava suhtes:

1. Eelõpetuse kohustuse rakendamine tähendab uuesti 0-klassi süsteemi käivitamist. Kui eelõpetus on kohustusliku koolihariduse osa, siis kuidas toimub selle rahastamine? Miis aastal läheb laps kooli?

2. Kas hariduslike erivajadustega õpilased on samad mis erivajadustega õpilased?

3. Kuidas toimub erivajadustega laste õppe rahastamine? (sihtotstarbeliselt eraldi ülejäänud hariduskuludest)

4. Piirkondlikud nõustamiskeskused- kuidas toimub rahastamine ja teenuse osutamine?

5. Puuduvad konkreetsed ettepanekud tugisüsteemide rakendamiseks- kuidas suurendatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi? Meie ettepanek on suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi eesmärgiga tõsta nende suutlikkust kooli tugisüsteemide, sealhulgas tervisliku kooli keskkonna kujundamisel ja rakendamisel.

6. Suurendada otsustusõigust kohaliku omavalitsuse tasandil. Ei nõustu otsustusõiguse viimisega kooli tasandile.

7. Nõustume, et on vaja sisse viia muudatusi õppekorralduses ja õppekavade koostamises. Muudatuste sisu osas peame vajalikuks jätkata läbirääkimisi.

M. Ots: Pearaha sisse on kavandatud viia kõik kulud. Töörühmade töö jätkub. Sisu on välja pakutud ning nüüd peavad rahalised arvestused sellele järgi tulema.

J. Kallas: Täna on koolijuhid eelkõige majandusjuhid ning õppetööd korraldavad õppealajuhatajad.

J. Aab: Ma ei teeks väga üldistusi, sest on palju koolijuhte, kes ei tea majandamisest midagi, kuna omavalitsus teeb selle töö ära.

J. Kallas: Me peame siiski silmas pidama eesmärki, et kõikidele lastele võrdsed võimalused. Eelõpetuse kohustuse rakendamine ei tähenda uuesti 0-klassi süsteemi loomist. Silmas on peetud seda, et alusharidus saab võrdse jõu üldharidusega.

J. Aab: Ideaalis on see väga hea, aga küsimus on jällegi rahalistes vahendites.

J. Kallas: Laste arv väheneb ja iga laps omab üha suuremat tähtsust. Praegu on väga palju ebakompetentsust ja tahtmatust. Samas on ka linnu ja valdu, kus asjaga tegeletakse suurepäraselt.

Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad õpetajahariduse ja -töö suhtes:

1. Riiklikul tasandil on üks kutsestandard, diferentseerimine toimub erialaliidu tasandil.

2. Tänaseks väljatöötatud kutsestandardit rakendatakse ainult järgmisel aastal kooli lõpetanute osas. Õpetajatena töötavatele pedagoogidele rakendatakse olemasolevat kutsestandardit teatud erisustega (nõuded haridusele, keeleoskusele jne.)

3. Õpetajate vastavust kutsenõuetele ei tohi hinnata ainult läbitud täienduskoolituse tundide alusel.

Vastavas valdkonnas on Omavalitsusliitude Koostöökogul ja HTM-l ühised seisukohad. Täiendkoolituse töörühm tegeleb selle valdkonnaga sügisel jätkuvalt edasi.

J. Kallas: Rakenduslik pool õpetajahariduses on alla igasugust taset. See on Pedagoogikaülikooli probleemistik. Süsteemsus on kadunud viimase 4-5 aasta jooksul. Standardi poole pealt tahaksime loota, et Õpetajate Liit aitaks kaasa, kuna HTM-l on vaja professionaalset partnerit.

J. Aab: Loodame, et vastava valdkonna inimesed hakkavad aktiviseeruma.

Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad järelevalve suhtes:

Omavalitsusliitude Koostöökogu on esitanud oma negatiivsed seisukohad seaduseelnõu kohta (ei kooskõlastanud). 

On kokkulepe HTM-i järelevalveosakonnaga, et kui vastav  seaduseelnõu saabub Justiitsministeeriumist tagasi, siis Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad ning HTM-i järelevalveosakond saavad kokku ja vaatavad punkthaaval seaduseelnõu uuesti üle.

Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad kooli juhtimise suhtes:

1. Peame vajalikuks säilitada senise kohalike omavalitsuste asutustena tegutseva munitsipaalkooli vormi. Muudatuste eesmärgid saavutatakse muul viisil kui kooliühingute (eraõiguslike juriidiliste isikute) loomisega.

2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 44 alusel eraldada toetus kohalikele eelarvetele analoogiliselt 2003. ja 2004. aastaga. Ei nõustu hariduskulude muutmisega sihtotstarbeliseks.

3. Juhtimismudeli muutmisel tuleb eelkõige määrata kindlaks millised otsustused on põhjendatud riigi, millised kohaliku omavalitsuse ja millised kooli tasandil. Otsustusõiguste taseme määratlemisel tuleb eelkõige lähtuda lapse huvidest. Rahaline ja sisuline külg peavad olema eraldatud.

4. Suurendada kohalike omavalitsuste iseseisvust. Vajadusel näha ette hariduskomisjoni moodustamist volikogude juurde. Kaasata komisjoni töösse erinevate huvigruppide esindajad.

5. Toetame ettepanekut kehtestada õpilaste miinimumarv koolis, millest alates kooli riigieelarvest rahastatakse tingimusel, et säiluvad koolid, kus vastavalt kättesaadavuskriteeriumidele, peab olema võimalik koolitustegevust jätkata sõltumata õpilaste arvust. Neid toetatakse ka riigieelarvest olenemata õpilaste arvust. Teeme ettepaneku kaasata üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad nende kriteeriumide välja töötamisse.

M. Ots: Eesmärgiks on viia otsustamist ja vastutamist rohkem kooli tasandile. Tuua laste ja lastevanemate huvi kooli juhtimise juurde. Kooliühingu töörühm pakkus välja 3 varianti, mis kõik olid võrdsed.

J. Aab: Me ei nõustu hariduskulude muutmisega sihtotstarbeliseks.

M. Ots: HTM  räägib praegu alternatiivist 2, mille põhjal ühingute loomine on vabatahtlik. Saan aru, et Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad on tehtud lähtuvalt alternatiivist 1, et kooliühingute loomine on kohustuslik.

I. Allsaar: Augustis on tulemas uus läbirääkimiste vahekokkuleppe sõlmimine. Seal võiks kajastada ka kokkulepitud seisukohti, fikseerida põhimõtted. Praeguses etapis on Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad tehtud edastatud materjalide põhjal.

Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad üldhariduskoolide rahastamise suhtes:

1. Ei nõustu koolide ülalpidamiskulude lülitamisega pearaha koosseisu. Kohalikud omavalitsused on edukalt rakendanud omavahelise arvlemise süsteemi kooli majandukulude osas. Ei pea vajalikuks olemasoleva süsteemi lõhkumist. Kooli ülalpidamiskulud on kohalike omavalitsuste eelarvete osa. Eelarve kujunemise põhiliseks näitajaks on elanike arv vastavalt rahvastikuregistri andmetele ja tulumaks. Hariduskulud eraldatakse kohalikele eelarvetele vastavalt koolis õppivate laste arvule. Kuna rahastamise alused on erinevad, ei saa rakendada nende osas ühtset süsteemi. Otsustused kohalike omavalitsuste eelarvete osas võetakse vastu volikogu poolt. Riik ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessi.

2. Toetame ettepanekut diferentseerida pearaha sõltuvalt õppetasemetest ja õpilaste erivajadustest. Kaaluda võimalust arvestada klassikomplektide arvu.

3. Peame vajalikuks näha ette pearaha mudeli koosseisus ka baasraha regionaalselt optimaalse koolivõrgu tagamiseks.

4. Kohalikud omavalitsused ei pea ülal pidama erakoole.

5. Kui muudetakse KOKS paragrahv 6 lg 2, mille kohaselt on munitsipaalkoolid eelkõige kohalike omavalitsuste ülalpidamisel, tuleb kõik hariduskulud lülitada kohalike omavalitsuste tulubaasi.

J. Kallas: HTM sekkub kindlasti tulevikus koolide tegevusse, kui kohalikul tasandil eelistatakse täiskasvanute ametikohti laste kvaliteetsele haridusele (Mõisaküla Kool).

J. Aab: Kunagi rahastati koole ettekirjutatud õpilaste arvu ja õppekavade põhjal.

J. Kallas: HTM oleks väga rahul, kui Omavalitsusliitude Koostöökogu tuleks oma arvamustega appi, et teha Eesti koolivõrgu kaart, mis oleks avalik dokument.

J. Aab: Olen nõus, et tuleks mõelda, kuidas uusi rumalusi vähendada.

J. Kallas: 4 maavalitsuses on olemas reaalselt aksepteeritavad koolivõrgu kavad. Teised ei julge neid avalikult ette näidata.

J. Aab: Tulubaasist oleks väga raske ette kirjutada, et iga lapse kohta peaks teatud raha nö. seljakotti panema.

Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad pearaha mudeli haldamise suhtes:

1. Ei toeta pearaha mudeli haldamise ettepanekuid. Munitsipaalkooli kulud katab omanik. Hariduskulude raha peab liikuma kogu ulatuses läbi kohaliku omavalitsuse eelarvete. Riigieelarvest määrata toetus valla- ja linnaeelarvetele vastavalt kokkulepitud mudelile. Koolide ülalpidamisega seotud kulud on kohalike omavalitsuste tulubaasis.

J. Kallas: Kas keegi võiks selgitada, miks ilmtingimata peavad hariduskulude rahad liikuma läbi kohalike omavalitsuste eelarvete?

J. Aab: Me jõuame laiemate põhimõtete juurde, mis reguleerivad kohaliku omavalitsuse tegevuse põhimõtteid. On oht, et kohalike omavalitsuste rolli vähendatakse.

J. Kallas: Miismoodi kohalik omavalitsus vastutab tehtud vigade eest (näit. Mõisaküla, Juhkental)?

J. Aab: Kõige otsesem demokraatia toimub ikka kohapeal. 3 aastat ei saa midagi teha, aga siis enam vastavaid inimesi tagasi ei valita. Toetan seda, et skeemidel suurendada kohaliku omavalitsuse vastutust. Ma ei ütle, et me olema kardinaalselt erinevatel seisukohtadel ja ei tasu arvata, et me ei taha mõelda lapsest. Kuidas on praegu vastava programmi tähtajad?

J. Kallas: Realism on see, et 1. jaan. 2005 on selgelt ebareaalne. Miinister arvab, et sellele tuleks liita 365 päeva.

Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad üldhariduskoolide kinnisvara arendamise suhtes:

1. Ei nõustu ettepanekuga, et RKAS osutab koolidele kinnisvarahalduse täisteenust, kus üheks teenuse paketti kuuluvast liigist on ka omanikukohustused.

2. Peame vajalikuks, et kohalike omavalitsuste ülesandeks jääb korraldada antud vallas või linnas terviklikult koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide ülalpidamist juhul kui need on kohaliku omavalitsuse omanduses ning näha kohaliku omavalitsuse tulubaasis ette vahendid kohaliku infrastruktuuri põhivara kulumi korvamiseks ja investeeringuvajaduste katmiseks.

3. Kinnisvara haldamiseks on kohalikel omavalitsustel õigus valida erinevate mudelite vahel.

4. Ei pea vajalikuks suurendada RKAS aktsiakapitali 2003.aasta eelarveülejäägi arvel. See moonutab turgu ja annab riiklikule kinnisvarafirmale eelised teiste võimalike kinnisvara haldamise mudelite ees.

M. Ots: Igal pool on rõhutatud, et liitumine RKAS-ga on võrdne võimalus teiste variantidega. Kellelgi pole kohustust RKAS-ga liituda.

J. Kallas: Ka valitsuskabinetis öeldi, et Rahandusministeerium peab selle teema otsast lõpuni põhjalikult lahti kirjutama. Riigieelarve ülelaekumist ei saa kuluartiklitesse üle kanda. Saab suurendada aktsiakapitali või ei saa midagi teha. Ka HTM-le on kõige tähtsam teada saada, kes teeb otsuseid ja kuidas see reaalselt toimuma hakkab.

M. Ots: Koit-programm on lisavahendid, -võimalus.

J. Kallas: A. Vaske peab kirjeldama vastavat protsessi ja ajaperspektiiv on 20 aastat. Need kaks punkti (pearaha ja kinnisvara) on Rahandusministeeriumi pädevuses. Soovitan Teil mõelda sellele, et vastavad vahendid võidakse paigutada ka Saksamaale panka.

J. Aab: Meile tundub, et kui midagi rakendub, siis tekib ahelreaktsioon. Kui saame vastused, siis võib-olla on võimalik midagi rakendada.

J. Kallas: Õppekeskkond on see, mis peab toetama laste tööd ja lastel peavad olema võrdsed võimalused. Aasta lõpuks saab tuua nägemuse nn. hea kooli kirjeldusest.

Omavalitsusliitude Koostöökogu tunneb huvi, kuidas toimub kombineeritud toetamine?

J. Kallas: Ootame Rahandusministeeriumi seisukohti vastava tegevuse suhtes.

J. Aab: Teeme ettepaneku, et vahekokkuleppes fikseeritakse ka eriarvamused. Nendega tehakse edasi tööd ja pole välistatud, et see formeerub edasi kompromissiks. Sellel aastal on läbirääkimistel rohkem sisulisi küsimusi, kuna rahaliste vahenditega on seis selline nagu ta on.

Kokkuvõtteks:

Pooled leidsid, et sisulistes küsimustes ollakse üksmeelel, küsimus on vastavate põhimõtete rakenduslikus küljes.

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

1. Niipea, kui Rahandusministeerium annab HTM-le üle rahastamise paketi, kutsub HTM kokku hariduse töörühma laiendatud koosoleku, kus osaleb ka Aivo Vaske.

2. Kajastada vaheprotokollis ka sisulised otsused.

3. Soovivad osaleda töörühmade töös, et saada operatiivselt infot ja seda ka kommenteerida.

HTM-i ettepanekud:

J. Kallas: Soovime, et Omavalitsusliitude Koostöökogu võtaks üheselt mõistetava seisukoha, mis puudutab piirkondlikke koolivõrgu arengukavasid. Tahame, et Te teeksite koostööd Praxise teadlastega, kes Eesti koolivõrgu arengukava koostavad. M. Ots on HTM-s vahelüli, kelle poole vastavate andmetega ning päringutega pöörduda.

2. 2005. a eelarve taotlused.

HTM selgitab, et 2005. aasta eelarveprojekti on esitatud HTM-i poolt eelarvestrateegias ettenähtud mahtudes kajastatud rahalised vahendid:

 

Koolilõuna eraldised                                103 400,0 tuh krooni

Hariduskulud:

Palgavahendid ja täiendkoolitus               2 067 000,5 tuh krooni

      (sh lasteaednike täiendkoolitus                7 420,0 tuh krooni
      kov-i eelarvest palka saavate pedagoogide täiendkoolitus-  arvestuslikult 6 000,0 tuh krooni,
vahendite lõplik suurus selgub Rahandusministeeriumi aruannete laekumisel)

Munitsipaalkooli õpikute soetamiseks              55 367,7 tuh krooni

Maakondlike õpilasürituste, ainesektsioonide töö korraldamiseks             16 000,0 tuh krooni                     

Munitsipaalkoolide investeeringud                      239 761,0 tuh krooni

2003. ja 2004. aastal eraldatud vahendid kohaliku omavalitsuse eelarvest palka saavate pedagoogide palkade ühtlustamiseks munitsipaalkoolide pedagoogide palkadega (100 milj krooni mõlemal aastal) ei kajastu 2005. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarveprojektis. HTM soovitab pöörduda Rahandusministeeriumi poole, et saada selgust, milliste ministeeriumide eelarveprojektides vastavad vahendid on kajastatud.

3. Läbirääkimiste jätkamine vastavalt läbirääkimiste vaheprotokollis fikseeritud seisukohtadele.

Järgmise kohtumise aja annab HTM teada, kui on saadud seisukohad Rahandusministeeriumist. Järgmisel korral soovib HTM rääkida kutseharidusest ning Jaan Kallas saadab laiali küsimustiku,  millele oodatakse Omavalitsusliitude Koostöökogult vastuseid.

Omavalitsusliitude Koostöökogu soovib järgmisel kohtumisel jätkata arutelu 21. saj haridus programmi teemadel.

 

Jaan Kallas                                          Kristel Mägi

Koosoleku juhataja                              Protokollija