Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni  ja Eesti  Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni hariduse töögrupi 06.09.2004.a. kohtumise koosoleku protokoll

 

Tallinn                                                            06.09.2004.a.

Algus kell 16.00, lõpp kell 17.30

Juhatas: Jaan Kallas

Protokollis: Kristel Mägi

Võtsid osa: Jaak Aab (ELL), Ille Allsaar (ELL), Margus Ots (HTM), Jüri Võigemast (ELL), Enn Kirsman (EMOL), Urmas Aava (ELL), Peeter Sibul (EMOL), Kuno Erkman (EMOL), Jüri Hansen (ELL), Ants Pärna (ELL), Sulev Liivik (Rah mIn), Aivo Vaske (Rah Miin).

PÄEVAKORD:

1. Hariduse rahastamine 2005. aastal

2. Hariduse rahastamisskeem 2006. aastast

3. Haridusseaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

4. Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokollis kajastatavad põhimõtted.

1. Aivo Vaske tutvustab 21.saj. hariduse programmi raames kavandatavaid rahastamise muudatusi.

2. Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad esitavad vastava programmi osas oma seisukohad.

3. 2005.aasta läbirääkimiste lõpp-protokollis kajastatavad põhimõtted.

1. Aivo Vaske informeerib töörühma liikmeid sellest, et Rahandusministeerium on tulnud Haridus- ja teadusministeeriumile rahastamise mudelite väljatöötamisel appi.

Aivo Vaske tutvustab 21.saj. hariduse programmi raames kavandatavaid rahastamise muudatusi.

Hariduse rahastamisest

Hariduskulud on koalitsiooni üks eelistusi

Rahandusministeerium lähtub riigieelarve strateegia 2005-2008 ja 2005.a eelarve koostamisel koalitsiooni eelistustest

Põhimõtted

Rohkem vabadust lapsevanematele

Võimalus valida eri koolitüüpide ja mudelite vahel

Rohkem vabadust kooli pidajale ja koolijuhile

Stabiilsus, muutused ilma järskude sammudeta

Hariduse rahastamisest 2005

2005.a kasvavad vabad hariduskulud kov-dele 24%

Sh lisandub investeeringukomponent ca 240M

Laste arv väheneb ca 5%,

Vabad kulud lapse kohta kasvavad ca 29%

Klassikomplektide arv väheneb ca 2%

Arvestuslik palgafond töötunnidide kohta kasvab ca 14%

KOV otsustab ja vastutab

Tõenäoliselt jääb alles hariduskulude reserv

Hariduse rahastamisest 2006+

Muutused toetavad sisulist paljusust ja valikuvabadust koolide vahel ja kooli sees

Kooli eelarve = pearaha + baasraha

Pearaha on üleriigiliselt ühtse valemi alusel arvutatav õppetasemete ja õpilaste erivajadustega seotud kulude alusel diferentseeritud

Baasraha toetab regionaalselt optimaalset koolivõrku

Eri juriidilises ja omandivormis tegutsevate koolide võrdne kohtlemine

K. Erkman: Kas on olemas arvestuse alused, millised on komponendid pearahas?

A. Vaske: Komponendid on samad mis seni ning lisaks ca 240 miljonit krooni investeeringute komponent.

J. Aab: Kas 2005.aastal tuleb siis lihtsalt hariduskulu või on mingil komponendil silt küljes?

A.Vaske: Kuidas teil endal parem on, surve tuleb selles suunas, et makstaks kõik palkadeks.

J. Kallas: Oleks väga hea, kui teil oleks vastavas küsimuses ühtne seisukoht. Samuti peaksid omavalitsusliidud proovima omavahel kokku leppida, et oleks piirkonniti ühtne palgatase.

J. Aab: Kas investeeringute puhul on kaalumisel ka siiani saadud investeeringute arvestamine või tõmmatakse nüüd lihtsalt nö. joon alla? Milline on investeeringute pearahasse arvestamise koefitsiendi ettepanek?

A.Vaske: Varasemate investeeringute arvestamisel tuleks aastamakse arvestuslikult 50 milj krooni ja selle arvestamine eelarves ei tee kedagi õnnelikumaks.  240 miljoni krooni juures on investeeringukomponent õpilase kohta keskeltläbi poolteist tuhat krooni. Kaks varianti, kas kõigile õpilastele ühesuguse koefitsiendiga kuid ei näe põhjust, et peaks erinema ülejäänud jaotusest.  Kui teil on selles osas mingi tugev idee, siis palun. 

J. Aab: Täna meil otsest ühest seisukohta pole, peame omavahel arutama.

E. Kirsman: Kui koalitsioon muutub, siis kuidas tagatakse, et investeering jääb pearahasse?

A. Vaske: RIP on siiani veel ebakindlam olnud.

J. Kallas: Miillisel kujul PGS-i muudatusena peaks see kajastuma, et omavalitsustel oleks turvatunne?

J. Aab: Täna me kuuleme sellest ja katsume vastavas osas ettepanekud teha.

J. Kallas: Võimaluse korral palun tehke oma ettepanekud nädala jooksul.

A. Vaske: Rahanduse töörühm koguneb järgmisel esmaspäeval.

I. Allsaar: Miis saab 6 milj kroonist täiendkoolituse rahadest?

A. Vaske: See on hariduskulude vahendite sees, mitte eri reaga.

P. Sibul: Kas lasteaednike palkadele on mõeldud?

A. Vaske: Kavandatud on 100 milj krooni, pikemas perspektiivis on küsimus selles, kas liita tulubaasi.

2. A.Vaske: 2006.aasta põhimõte on sama, mis 21. saj. hariduse paketis on esitatud. Kooli eelarve= pearaha+baasraha. Baasraha juures peaks baasiks olema koolivõrgu kaart. Praxis on selle lubanud 15.dets-ks. 1 miljard on baasraha fond. Sisuliselt maksame tühjad kohad klassis kinni. Valitsus võtab endale koolivõrgu eest rohkem vastutust. Omavalitsused kaasfinantseerivad pearaha. Miinimummäär üle riigi ühtne. Laps peaks erakoolis saama õppida samamoodi kui munitsipaalkoolis.

P. Sibul: Kas haridusosakust on tema esialgsel kujul loobutud? Kuidas võib õpilasega kaasnevat pearaha omavalitsus kulutada?

A. Vaske: Pearaha võib omavalitsus kulutada vastavalt oma äranägemisele. Samas pole ka mingisugust kohustust liituda Kinnisvara AS-ga.

J. Kallas: See on lisavõimalus.

A. Vaske: Termini mõttes on jah osakust loobitud.

P. Sibul: Kuidas tehniliselt asi välja näeb? Miissugune periood on õpilaste arvu määramisel aluseks?

J. Kallas: Töörühmas on juttu olnud 1. november ja 1. aprill.

U. Aava: Kas on kavas minna koolipõhisele finantseerimisele?

A. Vaske: Pearaha on selgelt omavalitsusepõhine; baasraha on maja- ehk koolipõhine.

M. Ots: Praxis teeb ka hea kooli mudeli, siis saab uuesti vastavad põhimõtted üle vaadata. Algkoolid saavad baasraha igal juhul kätte.

J. Kallas: Tulevad hariduse kvaliteedi mõõdikud ja hindamise kriteeriumid, et iga omavalitsus saaks oma koole hinnata. Baasraha eraldise aluseks on kool oma olemasoluga omavalitsuse territooriumil. Sealt edasi on omavalitsuse otsustada, kuidas raha kulutatakse.

J. Aab: Kas erakooli läheb samuti kohustuslik raha nii riigi kui omavalitsuse poolt? Erakoolile minevale pearahale tekib investeeringu komponent juurde.

J. Kallas: See on võrdse kohtlemise printsiip.

J. Aab: Sellise kindlustatud rahavoo korral võib erakoole tekkida hulga.

J. Kallas: 31. augustil 2005.aastal peaks valgust nägema uus koolituslubade süsteem. Seal on oluliseks filtriks regionaalne arengukoolivõrk.

U. Aava: Kui koolivõrgu arengukava saab dets-ks valmis, siis millal saab sellega tutvuda, sest muudatused tuleb teha hiljemalt veebruaris?

J. Kallas: Arengukava tehakse koostöös maakondadega, mitte kuskil salaja.

J. Aab: Teatud alus on ju nüüd ka eelnõus olemas. Me tahaksime näha teatud arve.

U. Aava: see tähendab, et on vaja teada, kas kool saab erandiks või mitte.

J. Kallas: Märtsiks 2005 on see selge. Miinisteerium ei tee ühegi kooli avamise või sulgemise otsust.

J. Aab: Nüüd on eelnõus kriteerium olemas.

I. Allsaar: Koolitransport on nüüd seadusesse sissekirjutatud kohustus. Teiseks küsimuseks on logopeedid-psühholoogid.

A. Vaske: Transport on ka praegu omavalitsuse kohustus. Erivajadused reguleeritakse koefitsientidega. Logopeedid, psühholoogid- on ühtne raha, baasraha, millega peaks hakkama saama. Enam ei jagata kahe poole vahel.

J. Kallas: Tahan märkida, et erivajadustega laste koolide juhid on ökonoomikas oluliselt osavamad.

K. Erkman: Kui suur on eripedagoogide riiklik tellimus?

Kallas: Tartu Ülikooliga saime kokkuleppele, et ülikool oli nõus vastu võtma 30 eripedagoogide tellimuse raha. I I.Allsaar: Miillises ulatuses on tasuta õpe?

A. Vaske: Kohustuslik tundide arv on tasuta. Tuleks legaliseerida lapsevanemate poolt maksmise võimalus, mida praegu niigi tehakse.

J. Aab: Valikaineid tuleks eelnõus täpsustada.

J. Kallas: Valikainete reguleerimisel võib astuda nö. reha otsa.

U. Aava: Kas on analüüsitusd 24-õpilasele üleminekut?

A. Vaske: Tervikuna vahendid katavad ära.

J. Kallas: See on omavalitsuseti erinev.

U. Aava: Suuremates omavalitsustes tuleb komplekte juurde ja väiksemates ei vähene.

A. Vaske: Tehke ettepanek, et see 24 suhtes võiks olla paindlikum.

J. Kallas: Kui tahame rikkaks saada, siis peame 24-õpilase juurde jääma.

I. Allsaar: Varasematel aastatel saime ministeeriumilt arvestused, kuidas haridusrahad jagunevad. Me tahaksime näha exceli tabelit, kuidas uue süsteemi korral pearaha kujuneb.

J. Kallas: Pearaha tabelid on saatmiseks mahukad. Mudeli valmimisel saame teha 6 kool näite, kus võetakse 6 erinevat koolitüüpi (näiteks Prantsuse Lütseum, mõni Tartu kool, maakondadest). Peale saame kirjutada NÄIDE ja see on töörühma siseseks kasutamiseks.

3. Omavalitsusliitude Koostöökogu esindus väljendas oma üllatust, et eelnõu enne läbirääkimiste töörühmas  läbi arutamist e-õiguses kooskõlastusringiks üles pandi. J. Kallas avaldas kahetsust, et ka ministeeriumi töötajad nägid eelnõud alles avaldamise järel.

J. Aab: Miis  eelnõuga edasi saab? Kas saame enne eelnõu Valitsuse istungile esitamist septembrikuu jooksul töörühmas veel läbi rääkida?

Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad esitavad vastava programmi osas seaduseelnõu küsimuses oma seisukohad.

§ 8 Üldhariduskoolides õppimine on kooli õppekava aluseks oleva riikliku õppekava kohustuslikus osas õppemaksuta.

Põhiseaduse § 37 sätestab, et “õppimine on riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta”

Eelnõu sõnastuse kohaselt on õigus osa eest, mis ületab riikliku õppekava kohustusliku osa, võtta õppemaksu (valikained, süvendatud õpe jne.)

§ 12 lg 2. Vajadusel võib Haridus- ja Teadusministeerium moodustada Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutusena tegutsevaid koole (edaspidi riigikool). Riigikooli asutamine kooskõlastatakse kooli asukohajärgse valla või linnaga. ”.

Erakooli asutamise puhul peaks olema samuti nõutav kooli asukohajärgse valla või linna kooskõlastus.

§ 16 ¹ lg 2. Kooli pidaja taotlusel ning kooskõlastatult kooli asukohajärgse maavanemaga määrab haridus- ja teadusminister maakonnas munitsipaalkooli kooli (-koolid), mille juures olevas või moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad, ning riiklikult toetatavate kohtade arvu nendes koolides.

Asendada asukohajärgse maavanema kooskõlastus maakondliku omavalitsusliidu kooskõlastusega

J. Kallas: Küsimus on selles, et kes vastutab. Meie näeme, et maavanem vastutab maakonna arengu eest.

§ 17 lg 2. Vald või linn tagab oma haldusterritooriumil elavale õpilasele võimaluse põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks.

PS § 37. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.

Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole

J. Kallas: Siin tuleb vahet teha, et ühed on koolitüübid ja teised haridustasemed.

Paragrahv 26. Klassi täituvuse ülemised piirnormid eriõppel olevate õpilaste klassis ,Paragrahv  29³.

Miillised on planeeritud arvestuslikud rahalised vahendid eriõppe rahastamiseks 2006.a. riigieelarvesse?

Paragrahv 28. Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

Miillega on põhjendatud selle sätte tühistamine?

Paragrahv 29². (1) Õpilasele arenemiseks ja võimetekohaseks õppimiseks tingimuste loomiseks peab kool õpilasele tagama logopeedilise, psühholoogilise, eripedagoogilise ja sotsiaalpedagoogilise nõustamise ja abi rakendamise võimaluse.
(2) Kool on kohustatud pakkuma õpetajale tuge hariduslike erivajadustega õpilase õpetamisel

Kuidas tagatakse vastava kaadri ja rahaliste vahendite olemasolu selle nõude täitmiseks? Andekus erivajadusena ei ole seaduse eelnõus kirjas.

J. Kallas: Tahan märkida, et hariduslik erivajadus on ka andekas laps.

§ 32 lg 4. Vald või linn hüvitab valla või linnavolikogu kehtestatud korras oma haldusterritooriumil elavate õpilase sõidu ühistranspordiga kooli ja tagasi. Kui koolikohustuslikul õpilasel puudub võimalus ühistranspordi kasutamiseks, korraldab vald või linn õpilase transpordi kooli ja tagasi.

Kuidas on kavandatud selle nõude täitmiseks lisavahendite eraldamine?

Paragrahv 38¹.  Kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide palga alammäära kehtestab kooli pidaja.
Milline pedagoogide töötasu võetakse pearaha kujundamisel aluseks?

Kooli pidajal peaks olema õigus kehtestada töötajate palgasüsteemide alused.

A. Vaske: Valitsuse tasemel võiks aluseks olla keskmine tunnitasu. Saab tuua analoogi Haigekassaga. Ka lapsevanemate kaudu saaks õpetajate palkasid mõjutada (näite. Matem., inglise keele õpetaja tööd tasustades).

§ 39 – 42 ⁴- muudetakse koolielu korraldamise põhimõtteid

Vaadata üle koolielu korraldamise põhimõtted. Kooli pidaja rolli on oluliselt vähendatud. Tuleks täpsustada pädevuste jaotus.

M. Ots: See on maksimumvariant. Eelnõusse on sisse kirjutatud maksimumvariant.

J. Kallas: Meie peamine eesmärk on see, et Eesti lapsevanem üles ärkaks ja hakkaks vastutama. Näeme siis, et Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Eesti Lastevanemate Liit räägiksid nendes küsimustes omavahel läbi. peaksid tegema koostööd.

VIII  peatükk
Kooli vara, finantseerimine ja eelarve

Eelnõu kohaselt laekub koolile  raha läbi 2 komponendi

a) pearaha =  Õpilasi õppetasemel n x n õppetaseme hind

b) baasraha = Õppetaseme n baasraha -  (Lapsi õppetasemel n* Baasrahast ühe õpilase kohta õppetasemel n maha arvatav summa)

Arvestades, et osa üldhariduse kulusid on kohalike omavalitsuste eelarvetes, on vajalik kohalike omavalitsuste kaasfinantseering riigi poolt tehtavatele üldhariduskuludele läbi kohustuse kaasfinantseerida iga lapse kohta pearaha teatud summas. Õpilase elukohajärgse valla või linna kaasfinantseerimise määra õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus. Õpilase kohta tasutav kaasfinantseerimise summa arvutatakse kõigile omavalitsustele ühtne. Selle määramise aluseks on riiklikud hariduskulud, omavalitsuste kaasfinantseerimise määr ja õpilaste arv vastaval eelarveaastal,

ning
(2) Õpilase pearaha kujuneb eraldistest riigieelarvest ning õpilase elukohajärgse valla- või linnaeelarvest.
Küsimus- mis tähendab eraldised riigieelarvest? Kas on tegemist sihtotstarbeliste vahenditega? Millised on kooli(de) pidajate õigused nende vahendite kasutamise osas? Kas kohalik omavalitsus peab tasuma ka erakooli ülalpidamise kulud?

(5) Õpilase elukohajärgse valla või linna kaasfinantseerimise määra õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus.
Säte on vastuolus Põhiseadusega (§ 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.)  ja kohaliku omavalitsus korralduse seadusega, mille kohaselt on omavalitsuse tulubaasi käsutamise ja kasutamise õigus kohaliku omavalitsuse volikogul.

Omavalitsuliitude Koostöökogu esindajad selgitavad, et osaliselt said nad oma küsimustele vastused juba eelnevast arutelust, kuid paljudes küsimustes on vaja edasi läbi rääkida.

Aab: Kas saame eelnõu üle veel diskuteerida ning mis on tähtaeg?

Kallas: Kindlasti, see on töömaterjal. Septembrikuu jooksul ei näe probleemi.

Aab: Kas võiks olla veel üks kohtumine nende inimestega, kes eelnõu välja töötavad?

Kallas: Jah, seda saab korraldada.

Allsaar: Lõpp-protokollis võiks kajastada ka 2006.aasta kokkuleppeid.

 4. 2005.aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis kajastatavad põhimõtted.

Pooled leppisid kokku, et vaheprotokollis on kajastatud alljärgnev punkt:

7. Jätkatakse läbirääkimisi seadusemuudatuste paketi üle, mis on kavandatud 21. saj. hariduse programmi osas.

2. Haridus- ja Teadusministeerium kavandab 2005.aasta eelarves vahendid Avatud Noortekeskuste toetusprogrammi jätkumiseks.

Vastavate punktide täpse sõnastuse lepivad pooled enne lõpp-protokolli allkirjastamist omavahel töö käigus kokku.

HTM selgitab, et rahaliste vahendite mahtudes pole võrreldes eelmise töörühma koosolekuga muudatusi toimunud, seega on aluseks eelmises protokollis kajastatud numbrid.

J. Kallas: Kui Omavalitsusliitude Koostöökogul on ettepanekuid kvaliteetse hariduse indikaatorite osas, siis Haridus- ja Teadusministeerium ootab neid novembrikuu alguseks.

Lisaks informeerib J.Kallas kohalolijaid sellest, et on tellitud õpetaja tööaja uuring.

 

 

Jaan Kallas                                          Kristel Mägi

Koosoleku juhataja                              Protokollija