Toimuse aeg: 07. aprill 2004 kell 11.00 – 15.00
Koht: Haridus- ja Teadusministeerium

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni  ja Eesti  Vabariigi valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni hariduse töögrupi 07.04.2004.a. kohtumise protokoll

Protokollilised otsused

Tartu    

07.04.2004.a nr 1

Algus kell 11.00, lõpp kell 15.00 

Juhatas: Jaan Kallas

Protokollis: Airi Undrits

Võtsid osa: Jaak Aab (ELL), Ille Allsaar (ELL), Juta Alev (ELL), Jüri Hansen (ELL), Maie Kitsing (HTM), Igor Ligemaa (Siseministeerium), Kristel Mägi (HTM), Margus Ots (HTM), Ants Pärna (ELL), Peeter Sibul (EMOL), Piret Talur (HTM ),Toivo Tõnison (EMOL). 

PÄEVAKORD:

1. 21. sajandi hariduse programmi tutvustamine (Jaan Kallas, Margus Ots);

2. Omavalitsusliitude Koostöökogu hariduse töörühma seisukohad 2005.a eelarve läbirääkimisteks(Toivo Tõnison):
   2.1. Meetmed;
   2.2. Taotlused aastaks 2005;
   2.3. Taotlused aastaks 2006-2008;
   2.4. Omavalitsusliitude Ühendused  seisukohad "XXI sajandi hariduse" programmi kohta;

3. Täiendavad läbirääkimisi vajavad küsimused (arutelu).

Jaan Kallas: Ministeeriumidevaheline komisjon ei ole tänaseni veel ministri Jaan Õunapuu poolt kokku kutsutud. Põhjus, miks  komisjon siiani kokku pole kogunenud, on mulle teadmata.

1. XXI. sajandi hariduse programmi tutvustamine (Jaan Kallas, Margus Ots)

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas ja programmi 21.sajandi kool nõunik Margus Ots tutvustasid 21.sajandi hariduse programmi ministeeriumi koduleheküljel üleval olevate materjalide põhjal. Kokku on kõikvõimalike erinevate probleemide läbi arutamiseks ja erinevate lahenduste pakkumiseks moodustatud 13 töögruppi rohkem kui 30 alatöögrupiga, kuhu on kaasatud erinevate huvigruppide inimesi, k.a. omavalitsuste juhid (vastavad töögrupid on ära  toodud ministeeriumi koduleheküljel).

Peaministri seisukoht 05.04.04 oli: 1,2 miljardit krooni eelmise aasta eelarve ülelaekumistest on kasutamiseks ainult kahel võimalusel:

1. 1,2 miljardit paigutataks oktoobri esimesel poolel  nn. koolimajade ehitusühingusse,  et hakata Eesti  koole korda tegema:

2. raha paigutatakse hoiule Saksa Panka.

Jaan Kallas: Selleks, et teostuks esimene punkt, palus peaminister Teie poolset kaasamõtlemist ja koostööd.

Igor Ligemaa: Konsulteerides Soome Siseministeeriumi omavalitsusosakonnaga, siis seal vastutab vald absoluutselt kõikide asjade eest hariduse valdkonnas, riigi poolt on kehtestatud ainult õppekava, mida kontrollitakse järelevalve kaudu. Kas meie omavalitsused ei suuda siis ise seda korraldada?

Jaan Kallas: Käies Soomes ja vesteldes  haridusministeeriumi kantsleriga  saime teada, et seal on riigil  rohkem funktsioone kui ainult õppekavade koostamine ja järelvalve. Olulisemaiks on hariduse sisu loomine, alates  õpetaja koolitusest. Seal ei tehta vahet mõistel riiklik ja omavalitsus ühelgi tasandil, alates parlamendist kuni vallavanemani.

Igor Ligemaa: Kuidas me suudame tagada täpsed piirid riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete vahel? Kuidas on see Soomes võimalik ja meil mitte?

Jaan Kallas: Siin tuleb küsimuseks, et kui suur on omavalitsus ning kui palju võimalusi on kohalikul omavalitsusel. Miks meil Eestis on pilt omavalitsuste suhtes nii ebaühtlane? See tuleneb omavalitsuste väga erinevatest võimalustest?

 

Jaak Aab: Probleemiks see, et rahastamisskeem tuleb ümber teha, tuleb vaadata üle kogu süsteem. Meie, s.t Omavalitsusliitude Koostöökogu teeb tõsist tööd ühise seisukoha väljatöötamise nimel. Kohalikud omavalitsused ootavad, et nad oleksid kaasatud sellesse protsessi. Meie saame esindada omavalitsuste ühishuvisid ja ühisseisukohti. Oleme hea meelega nõus kaasa rääkima ja oleks hea meel kui meid kaasatakse.

Margus Ots: Omavalitsuste juhid on kaasatud töörühmadesse. Pearaha töörühma kuuluvad Jaak Aab Eesti Linnade Liidust ning Märt Moll Eesti Omavalitsusliitude Ühendusest.

2. Omavalitsusliitude Koostöökogu hariduse töörühma seisukohad 2005.a eelarve läbirääkimisteks(Toivo Tõnison)

Eesmärk

Kohaliku omavalitsuse osakaalu suurenemine ühiskonnaelu korraldamisel, kohaliku omavalitsuse infrastruktuuri taseme ja osutatavate avalike teenuste kvaliteedi tõus.

 

2.1 Meetmed

1. Kindlustada omavalitsustele stabiilne, seaduste alusel kujunev tulubaas, mis katab neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud ja võimaldab teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid;

2. Juhul kui funktsioonide jaotus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel ei muutu, järgida põhimõtet, et kohalike omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi (riigieelarve seaduse §5 lg 1) vahendite osakaal SKP suhtes kasvaks stabiilselt;

3. Kasutada tasandusfondi valemi (riigieelarve seaduse §5 lg 1) parameetrite tegelikele kuludele vastavaid hindeid ning tasandada arvestuslike keskmiste tegevuskulude ja arvestuslike tulude vahe vähemalt 90% tasemeni;

4. Jätkata läbirääkimisi olemuselt omavalitsuslike funktsioonide kohalikele omavalitsustele üleandmise ja rahastamise küsimustes. Funktsioonide üle andmisel peavad üle antavad vahendid olema vastavuses kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide maksumusega;

5. Iga uue funktsiooni või ülesande lisandumisel täiendada kohalike omavalitsuste tulusid lisanduva funktsiooni täitmiseks vajalike vahenditega;

6. Kindlustada maakondlikud ja üleriigilised omavalitsusliidud piisavate vahenditega neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

Margus Ots: Kas probleemide lahendamiseks on tõesti ainult raha vaja? Kas peamine probleem ei ole ikkagi selles, et KOV-d on liiga väikesed, neis pole piisavalt inimesi ja jõudu.

Jaak Aab: Kui omavalitsustel oleks piisavalt raha neile pandud ülesannete täitmiseks, siis probleemid lahenevad.

2.2 Taotlused aastaks 2005

Eesmärkide saavutamiseks ja meetmete rakendamiseks aastal 2005:

1. Kavandada seaduse alusel kohalikule omavalitsustele pandud ja lisandunud kohustuste (Avaliku teabe seaduse alusel kodulehekülgede loomine, dokumentatsiooni avalikustamine; kohalike teede registri loomine, kohalike teede munitsipaliseerimine, mõõdistamine, kandmine kinnistusraamatusse; ehitisregistri toimingute teostamine; ehitusseaduse, loomakaitseseaduse, planeerimisseaduse, noorsootööseaduse, spordiseaduse, rahvastikuregistri seaduse jt. seaduste) täitmiseks 2005. aastal omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osaks 11,8% füüsilise isiku brutotulust senise 11,4 % asemel;

2. Näha kohalike omavalitsuste investeeringutoetusteks (haridus, kultuur, sport, sotsiaalne infrastruktuur) 2005. aastal ilma välisabi vahenditeta ette 500 miljonit krooni. Investeeringutoetuse jaotus omavalitsuste vahel võiks edaspidi toimuda omavalitsuste tulubaasi suurenemise kaudu;

Jaan Kallas: Selliseid üldisi asju peaks rahandusministrilt küsima.

3. Näha 2005. aasta riigieelarves ette vahendid omavalitsuste eelarvetest töötasu saava pedagoogilise personali (välja arvatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §44 alusel riigieelarvest eraldatavatest toetustest töötasu saavate munitsipaalkoolide pedagoogid) ning kultuuri‑ ja sporditöötajate palkade ühtlustamiseks üldsummas 324 miljonit krooni.

Jaan Kallas: Haridus- ja Teadusministeerium soovib teada, kuidas vastavad summad on saadud.

Otsustati:  Järgmiseks kohtumiseks  esitab Omavalitsusliitude Koostöökogu haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks munitsipaalkoolide pedagoogide palkadega  taotletava 324 miljoni krooni aluseks olevad arvestused.

4. Töötada välja süsteem põhikooli, gümnaasiumi ning põhikooli lõpetanud ja kutseõppeasutustes kutsekeskharidust omandavate õpilaste tasuta kooliveo tagamiseks; toetada 2005.a riigieelarvest põhikooli, gümnaasiumi ning põhikooli lõpetanud ja kutseõppeasutustes kutsekeskharidust omandavate õpilaste kooliveo korraldamist 40 miljoni krooniga;

5. Kujundada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele eraldatav haridustoetuse vahendite maht vastavalt Vabariigi Valitsuse ja Haridustöötajate liidu läbirääkimistele. Läbirääkimiste aluseks on Valitsuse ja haridustöötajate esindusorganisatsioonide varasemad pikaajalised ühiste kavatsuste kokkulepped, mille alusel võib eeldada, et Haridus- ja Teadusministeerium arvestab oma taotluses üldsumma kuni 12-15% kasvuga;

Jaan Kallas: Haridus- ja Teadusministeerium soovib teada, kas Omavalitsusliitude Ühendus saab panna läbirääkimiste lauale koolivõrgu arengukava lähiaastateks? Kui Omavalitsusliitude Ühendus on selleks võimeline, siis ei peaks HTM tellima uuringut Praxiselt, vaid kasutaks suurima heameelega Omavalitsusliitude Ühenduse kaarti.

Jaak Aab: Maakondlikke arengukavasid aluseks võttes oleks sellise kaardi koostamine võimalik küll. Probleem on selles, et paljudel maakondadel pole veel korralikku arengukava.

6. Planeerida 1– 4. klassi õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks vahendid arvestusega 15.- krooni õpilase kohta koolipäeva arvestuses. Tulenevalt inflatsioonist, elektri hinnatõusust ja muudest näitajatest ei ole senini eraldatud vahendid 2005. aastaks piisavad.

2.3 Taotlused aastateks 2006-2008

Näha omavalitsuste tulubaasis ette vahendid kohaliku infrastruktuuri põhivara kulumi korvamiseks ja investeeringuvajaduste katmiseks. Selleks töötada välja vastav mudel ja rakendada seda alates 2006. aastast;

2.4 Omavalitsusliitude Ühenduse seisukohad "XXI sajandi haridus" programmi kohta:

1. Suurendada omavalitsuste osakaalu avaliku võimu teostamisel ja teenuste osutamisel, k.a. haridusteenuse osutamisel- alus: koalitsioonileping;

Jaan Kallas: Küsin jätkuvalt, kas Omavalitsusliitude Ühendusel on võimalik läbirääkimistel lauale asetada koolivõrgu arengukava?

Otsustati: Järgmiseks kohtumiseks esitab  Omavalitsusliitude Koostöökogu võimaluse korral oma nägemuse Eesti koolivõrgust, selle muutumisest lähiaastatel.

2. Tugevdada omavalitsusi ja suurendada oluliselt nende otsustusõigust- alus: koalitsioonileping;

3. Kaaluda investeeringukulude ja õppevahendite lülitamist pearaha koosseisu, et kohalikud omavalitsused oleksid suutelised tagama kaasaja nõutele vastava koolikeskkonna;

4. Pearaha suuruse kujundamisel arvestada lisaks õpilaste arvule ka teisi parameetreid nagu klassikomplektide arv, õppekava maksumus, koolide baasraha jne;

5. Suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi eesmärgiga tõsta nende suutlikkust kooli tugisüsteemide kujundamisel ja rakendamisel;

Margus Ots: Pearaha mudeli koostamisel tuleb kõik toodud aspektid arvesse võtta. 

6. Defineerida programmi eesmärgis toodud mõiste kvaliteetne haridus;

Jaan Kallas: Küsimusele saadi vastus 21. sajandi hariduse programmi tutvustamisest, s.t hea kooli mudeli ja standardite koostamine on käimas.

7. Kas väljapakutud lahendused õpetajate osas (õpetajakoolitus, kutsenõustamissüsteem, kavandatav palgatõus noore õpetaja palk suhteni 1SKT elaniku kohta x aastal) lahendavad välja toodud probleemid seostes õpetajatega (noored ei tule kooli, õpetajaskonna vananemine jne)?

Otsustati: Omavalitusliitude  Koostöökogu esitab kirjalikult oma ettepanekud ja arvamused vastava programmi suhtes.

3. Täiendavad läbirääkimisi vajavad küsimused (arutelu)

1.Koolitervishoiu korraldamine ja rahastamine.

Kristel Mägi: Nimetatud teema  eelarves konkreetselt ei kajastu, vaid vajab lahendust Sotsiaalministeeriumi poolt. 28. aprillil kohtub Jaan Kallas Sotsiaalministeeriumi kantsleriga ja käsitleb seda teemat.

Ille Allsaar: Kuna probleemi algataja on Linnade Liit, siis leiame, et meie võiksime olla kaasatud.

Otsustati: Linnade Liit edastab oma seisukohad koolitervishoiu korraldamise ja rahastamise kohta otse Sotsiaalministeeriumile.

Jaan Kallas: Palun seisukohti kooli huvihariduse (koolisport) kohta. Meil oleks meeldiv toetuda teie arvamusele spordikoolide  võrgustiku taastamisel ja mudeli välja töötamisel.

Ille Allsaar: See võiks olla  veel üks teemade ring, mida tuleks  käsitleda ja otsustele jõuda.

2. Pedagoogide täiendkoolituse vahendid vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.

Kristel Mägi: Vastav küsimus puudutab kohaliku omavalitsuse eelarvest palka saavaid pedagooge. On palve Omavalitsusliitude Ühendusele esitada järgmisel korral vajalike vahendite maksumus. Eelnevalt koguda ülevaade KOV-i palgal olevatest pedagoogidest KOV-ti. Pole nõus, et tulevad üldsummad, millest ei ole näha, kuidas summa on tekkinud.

Otsustati: Omavalitsusliitude Koostöökogu  esitab järgmisel korral vastavate vahendite arvestusliku maksumuse maakondade lõikes.

3 .Maakondlikud haridusüritused.

Kristel Mägi: Rahandusministeeriumi ettepanek on 2005. aastal muuta üritusteks raha eraldamise süsteemi, näiteks sõlmida otselepingud maavalitsustega või omavalitsusliitudega.

Ille Allsaar: Kas see tähendab siis seda, et saame teada Teie poolsed muudatuse kavatsused. Sellest lähtudes saaksime kujundada oma arvamust, kas me pooldame seda ning lõpliku seisukoha kujunemisel oleks võimalik meil oma arvamusega kaasa rääkida.

Jaan Kallas: Jah

Otsustati: Maakondlike haridusürituste korraldamiseks eraldatavate vahendite jaotuspõhimõtete kohta 2005. aastal esitab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga ettepanekud  ning lõplik seisukoht arutatakse läbi ka Omavalitsusliitude Koostöökoguga.

4. Noorsootöö seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike vahendite kavandamine 2005.a eelarves.

Pirte Talur: Sellel aastal peaks  põhjalikult arutama seda, et millise skeemi järgi oleks võimalik toetada noorsootöö seaduse täitmist kohalikus omavalitsuses. Oleme selgelt valmis läbirääkimisteks. Kuid hea oleks läbirääkimistega jätkata sellest hetkest, kui on pisut suurem ettekujutus haridusosakutest. Noorteosakonna idee on, et kooli noorsootöö oleks arvestatud ühe komponendina haridusosakus, samas haridusosak kataks kooliõpilaste tehtava noorsootöö, samas on noored aga kuni 26-aastased.

Ettepanek: Ootame kõigepealt ära  pakkumised haridusosakute asjus ja siis võtame üles noorsootöö  rahastamise teema laiemalt.

Otsustati: Ettepanekuga oldi üheselt nõus.

5. Huvihariduse rahastamine.

Pirte Talur: Punkt 5  huvihariduse rahastamine, võtta tegelikult osaks punktist 4, mis on noorsootöö korraldamise rahastamine kohaliku omavalitsuses ja selle teema juurde pöörduda tagasi siis, kui oleme saanud täpsema teadmise haridusosaku kontseptsiooni kohta.

Otsustati: Oldi üheselt nõus.

6. Koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahv 10 rakendamise tähtaja pikendamine. § 35 lg 1 kohaselt jõustus kohustus tagada igale lapsele lasteaiakoht 01.07.2002.a.

Maie Kitsing: See on koht, kus me järgi anda ei saa. Igale lapsele peab vald tagama lasteaia koha. See on seotud lapse edasijõudmisega koolis ja see on lapse arenguks vajalik vundament.

Ille  Allsaar: Kui tähtaega ei pikendata, tähendab see rahaliste vahendite eraldamist.

Jaan Kallas: See on meie selge ettepanek Rahandusministeeriumile.

Jaak Aab:  Kui tähtaega ei pikendata, siis seda nõuet  ei jõua me lihtsalt täita, sest vahepealsetel perioodidel suleti lasteaedu, kuna lasteaia ülalpidamiseks ei olnud raha. Nüüd, kui see uuesti  seadusesse lülitati, on probleem selles, et  lasteaedu ei ole nii palju.  See tähendab suurt rahalist toetust.

Otsustati: Küsimus jäetakse päevakorda.

7. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusest vähendada klassi täituvuse ülemise piirnormi põhikooliastmes 24 õpilaseni tulenev täiendav rahaliste vahendite vajadus.

Kristel  Mägi: Ühe võimalusena on pearaha mudeli loomisel kaalumisel ka võimalus siduda klassikomplekti suurus eraldatavate rahaliste vahenditega soodustamaks väiksemate klassikomplektide teket.

Jaak Aab: Kas 24-õpilasega klassikomplekt tuleb kindlasti?

Maie Kitsing:  Kindlasti tuleb. 24 puudutab  praktiliselt ainult suuremaid linnasid, mitte isegi väikseid linnu. 24 puudutab sel õppeaastal ainult esimesi klasse.

Jaak Aab: Tuleks kokku leppida teatud kriteeriumid ja kui need kriteeriumid on täidetud,  on kool jätkusuuteline ja sinna võib eraldada rahalisi vahendeid. Kuid kui kriteeriumid ei ole täidetud, siis on omavalitsuse otsustada, kas kool jäetakse lahti. Kriteeriumites tuleb kokku leppida, millised need on. Me ei saa lihtsalt öelda, et kool ei ole jätkusuutlik.

Peeter Sibul ettepanek: Kuigi paljud mõtted ühtivad,  on Omavalitsusliitude Koostöökogu oma ideed konkreetselt välja käinud ehk ka HTM  võiks lahti kirjutada 21.sajandi standardid (mida konkreetselt sisaldab)?

Jaan Kallas: Nõus, kuid  eesmärk on haridust depolitiseerida. Praegu  tegelevad haridusteadlased  hea kooli kriteeriumite välja töötamisega ning sinna sisse need indikaatorid tulevad, kaasa arvatud õpilaste arv. Kuid see ei ole ainuke. Meie vaatame kooli tervikuna, kõigi tema komponentidega ja sellest tulenevalt võib tulla valusaid otsuseid.

8. Tiigrihüpe

Jaan Kallas: Järgmisel nädalal  toimub aastakoosolek ja pärast seda saab täpsemalt rääkida.

Jaan Kallas: Oleks vaja võimalikult ruttu teada saada teie arvamus väljapakutud rahastamisskeemi, kooli ehitusühingu ja kooliühingu kohta. Mida öelda peaministrile, kas kohalikud omavalitsused toetavad programmi või mitte?

Järgmise kohtumise kuupäev ja kellaaeg lepitakse kokku lähtudes kantsleri graafikust  ja saadetakse  asjaosalistele e-maili  teel.

 

Jaan Kallas                                         Airi Undrits

Koosoleku juhataja                             Protokollija

 

--- --- ---

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ja Vabariigi Valitsuse Ministeeriumidevahelise Komisjoni hariduse töögrupi 07.04.2004.a. koosoleku protokollilised otsused:

1. Seoses Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekutega 2005.aasta eelarve osas otsustati:

* Järgmiseks kohtumiseks  esitab Omavalitsusliitude Koostöökogu haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks munitsipaalkoolide pedagoogide palkadega  taotletava 324 miljoni krooni aluseks olevad arvestused.

* Järgmiseks kohtumiseks esitab esitab Omavalitsuliitude Koostöökogu võimaluse korral oma    ülevaate Eesti koolivõrgust, selle muutumisest lähiaastatel.

2. Seoses 21. saj. hariduse projektiga otsustati, et Omavalitusliitude Koostöökogu esitab kirjalikult oma ettepanekud ja arvamused vastava programmi suhtes.

3. Koolitervishoiu korraldamise ja rahastamisega seotud küsimustes otsustati, et Linnade Liit esitab oma seisukohad koolitervishoiu korraldamise ja rahastamise kohta Sotsiaalministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatakse seisukohad kooli huvihariduse- koolispordi kohta.

4. Pedagoogide täiendkoolituse vahendite arvestusliku maksumuse kohta esitab Omavalitsusliitude Koostöökogu järgmiseks kohtumiseks maakondade lõikes vajaliku rahaliste vahendite mahu.

5. Maakondlike haridusürituste korraldamiseks eraldatavate vahendite jaotuspõhimõtete kohta 2005. aastal esitab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga ettepanekud ning lõplik seisukoht arutatakse läbi ka Omavalitsusliitude Koostöökoguga.

6. Noorsootöö seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike vahendite kavandamisel 2005. aasta eelarves otsustati, et kõigepealt oodatakse ära pakkumised haridusosakute asjus ning siis arutatakse noorsootöö rahastamise üle.

7. Huvihariduse rahastamise küsimustes otsustati, et selle teema käsitlus sõltub otseselt eelnevast punktist ning seega käsitletakse ka neid küsimusi pärast haridusosaku kontseptsiooni valmimist.

8. Koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahv 10 rakendamise tähtaja pikendamine. Otsustati, et vastav küsimus jäetakse päevakorda.

9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusest vähendada klassi täituvuse ülemise piirnormi põhikooliastmes 24 õpilaseni tulenev täiendav rahaliste vahendite vajadus.

Otsustati, et Haridus- ja Teadusministeerium kirjutab 21. saj. hariduse projekti raames lahti nn. hea kooli indikaatorid.

10. Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanek on kaasata nende esindajad munitsipaalkoolide uue rahastamissüsteemi väljatöötamise töögruppidesse. Haridus- ja Teadusmministeerium vastab, et Omavalitsuste juhid on kaasatud töörühmadesse. Pearaha töörühma kuuluvad Jaak Aab Eesti Linnade Liidust ning Märt Moll Eesti Omavalitsusliitude Ühendusest.

Haridus- ja Teadusministeerium palub Omavalitsusliitude Koostöökogul esitada võimalikult kiiresti oma seisukohad väljapakutud rahastamissüsteemi, ehitusühingu ja kooliühingu suhtes.

Jaan Kallas
Kantsler