Juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimiskord
27.02.2018
M U U D E T U D
08.12.2020
09.03.2022
1. Liidu liikmel on õigus oma esindajate kaudu valida ja olla valitud liidu juhatusse ja revisjonikomisjoni.
2. Liidu volikogu liikmel on õigus kandideerida liidu juhatusse ja revisjonikomisjoni.
3. Liidu volikogu liikmel on õigus esitada kandidaate liidu juhatusse ja revisjonikomisjoni.
4. Liidu juhatuse 12 liiget ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse liidu volikogu liikmete poolt ja hulgast salajase hääletuse teel. Liidu volikogus Tallinna esindavate liikmete hulgast juhatuse ühe liikme nimetab Tallinna linn.
5. Liidu juhatuse esimees ja aseesimehed valitakse liidu volikogu liikmete poolt liidu juhatuse liikmete hulgast salajase hääletuse teel.
6. Liidu revisjonikomisjoni esimehe valivad revisjonikomisjoni liikmed endi hulgast.
7. Kandidaadi esitamine toimub kirjalikult vastavalt vormile.
8. Kandidaadi esitaja annab kandidaadi esitamise vormi täidetult valimiskomisjonile.
9. Kandidaadi esitamiseks on vajalik kandidaadi kirjalik nõusolek, milleks võib olla tema viisa kandidaadi esitamise vormil.
10. Liidu juhatuse, juhatuse esimehe, aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete valimised viib läbi liidu volikogu poolt moodustatud valimiskomisjon.
11. Valimised viiakse läbi kolmes etapis:
1) liidu juhatuse valimine;
2) juhatuse esimehe valimine ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
3) juhatuse aseesimeeste valimine.
12. Esitatud kandidaadid kantakse valimisnimekirjadesse perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Kandidaadi number vastab tema järjekorranumbrile kandidaatide valimisnimekirjas.
13. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab liidu volikogu.
14. Kandidaadil on õigus oma kandidatuur tagasi võtta enne nimekirja sulgemist.
15. Hääletaja saab salajase hääletuse bülletääni valimiskomisjonilt.
16. Liidu volikogu iga liikme häälte arv juhatuse liikmete valimisel, revisjonikomisjoni liikmete valimisel ja aseesimeeste valimisel on võrdne valitavate kohtade arvuga.
17. Juhatuse esimehe valimisel on liidu volikogu igal liikmel üks hääl.
18. Kordushääletusel on liidu volikogu igal liikmel üks hääl.
19. Valimisbülletääni ruutu kirjutab salajasel hääletusel osaleja kandidaadi või kandidaatide numbri või numbrid, kelle poolt ta hääletab.
20. Täidetud bülletääni laseb hääletaja valimiskomisjoni poolt pitseeritud valimiskasti.
21. Liidu volikogu koosoleku juhataja teatab hääletuse läbiviimise eel valimiskastide sulgemise kellaaja.
22. Juhatuse liikmete valimisel osutuvad valituks valitavate kohtade arvule vastav arv enim hääletusel osalevate liidu volikogu liikmete hääli saanud kandidaate. Häälte võrdsel jagunemisel viiakse vajadusel läbi kordushääletus võrdse häälte arvuga kandidaatide vahel.
23. Juhatuse esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kes saab üle poole hääletusel osalevate liidu volikogu liikmete häältest. Kui ükski kandidaat ei saa vajalikul hulgal hääli, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi kordushääletus. Kordushääletusel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat.
24. Aseesimeesteks osutuvad valituks valitavate kohtade arvule vastav arv enim hääletusel osalevate liidu volikogu liikmete hääli saanud kandidaate. Häälte võrdsel jagunemisel viiakse vajadusel läbi kordushääletus võrdse häälte arvuga kandidaatide vahel.
25. Revisjonikomisjoni liikmeteks osutuvad valituks valitavate kohtade arvule vastav arv enim hääletusel osalevate liidu volikogu liikmete hääli saanud kandidaate. Häälte võrdsel jagunemisel viiakse vajadusel läbi kordushääletus võrdse häälte arvuga kandidaatide vahel.
26. Valimisbülletään, millele on kirjutatud rohkem kandidaatide numbreid, kui oli hääletajal hääli, või millel on mahakriipsutusi, loetakse kehtetuks. Muudel juhtudel otsustab valimisbülletääni kehtivuse valimiskomisjon.
27. Valimiskomisjon fikseerib hääletuse tulemused komisjoni koosoleku protokollis.
28. Juhatuse liikmete, juhatuse esimehe, aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete valimine kinnitatakse valimiskomisjoni protokolli alusel liidu volikogu otsusega.
29. Valimistega seotud protestid tuleb esitada valimiskomisjonile kirjalikult enne valimistulemuste kinnitamist volikogu poolt. Hilisemaid proteste ei arvestata. Protestide suhtes võtab valimiskomisjon vastu otsuse.
30. Kõik valimistega seotud protseduurilised ja töökorralduslikud küsimused volikogu koosolekul lahendatakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega.
VI Erisused elektrooniliste vahendite abil volikogu koosolekul osalemise korral
31. Elektrooniliste vahendite abil volikogu koosolekul osalemisel toimub salajane hääletamine VOLIS keskkonnas.
32. Kandidaadi võib esitada digitaalselt allkirjastatud vormil aadressil info@elvl.ee.
33. Kandidaadi nõusoleku võib esitada digitaalselt allkirjastatult aadressil info@elvl.ee
34. Hääletaja saab hääletada VOLIS keskkonnas volikogu koosoleku juhataja teatatud kellaajani.
35. VOLIS keskkonnas toimunud hääletuse tulemused fikseeritakse VOLIS keskkonnas ja valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
36. Kui hääletaja hääletab nii elektrooniliselt kui ka valimisbülletääniga, arvestatakse valimisbülletääniga antud hääli.
37. Valimistulemuste väljaselgitamisel tehakse kindlaks automaatkontrolliga isikukoodide võrdlemise teel isikud, kes on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka saanud valimisbülletääni ning nende elektrooniliselt antud hääled loetakse kehtetuks.