Keskkonna ja maaküsimuste töörühma koosoleku protokoll (17.06.2016)
Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste keskkonna ja maaküsimuste töörühma kohtumine
Protokoll .pdf failina
KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tallinn
Eesti Linnade Liit 17. juuni 2016
Algus kell 11.30, lõpp kell 13.45
Juhatas: Mart Järvik
Protokollis: Kaie Siniallik
Osalejad:
Harry Liiv – Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige
Rain Vipper – Keskkonnaministeeriumi rahandusosakonna juhataja, töörühma liige
Anne Toom – Maa-ameti peadirektori asetäitja, töörühma liige
Eha Võrk – Tallinna abilinnapea, töörühma liige
Tiit Kirss – ELL nõunik, töörühma liige
Irja Alakivi – Eesti Linnade Liidu konsultant, töörühma liige
Mart Järvik – Järvakandi vallavanem, töörühma kaasesimees OVL-de poolt, töörühma liige
Jüri Võigemast - ELL tegevdirektor, kutsutud
Märt Moll – EMOL nõunik, kutsutud
Kaie Küngas – rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik, kutsutud
Kaupo Heinma – KEM keskkonnakorralduse osakonna juhataja, kutsutud
Taimo Aasma – KEM looduskaitse osakonna juhataja, kutsutud
Kristjan Mark – Tallinna Keskkonnaameti osakonnajuhataja, kutsutud
Kaie Siniallik – Keskkonnaministeeriumi referent, kutsutud
Koosoleku päevakava:
1. Lähtealused – punktid 3, 4, 5, 6, 13
2. Rahanduse valdkonna ettepanek – ettepanek 4
3. Maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud – ettepanek 2, 3
4. Maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud – ettepanekud 4, 6
5. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 3
6. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 4
7. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 5
8. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanekud 7, 8, 9
9. Kohapeal algatatud küsimused ja informatsioonid
Irja Alakivi sissejuhatus ning päevakorra tutvustus
Eelmise koosoleku protokoll kinnitati märkusteta
1. Lähtealused – punktid 3, 4, 5, 6, 13
Jüri Võigemast: Lähtealustel pikemalt ei peatu, kuid oleme alati eelarve läbirääkimiste ettepanekutes välja pakkunud läbirääkimiste eesmärgid ja lähtealused. Oleme pidanud oluliseks ära märkida, et KOV-ide üheks oluseks dokumendiks on Euroopa kohalike omavalitsuste harta ja need põhimõtted, mis seal sätestatud ning loomulikult meie põhiseadus, mis moodustab hea raamistiku, millele tegevuses toetuda. Vahepeal on mõningad põhimõtted vaidluse alla sattunud ja vaieldud on kuni Riigikohtuni välja. Riigikohus on omavalitsuste poole pealt vaadatuna vastu võtnud ühe väga olulise otsuse 2010. aasta märtsis. Selle otsuse täitmise osas on meil siiani küsimusi ja probleeme. Ühena näiteks oleme eeldanud, et kui KOV-de ülesandeid seaduse, määruse tasandil käsitletakse, siis markeeritakse kas tegemist on riikliku või omavalitsusliku ülesandega. Sellest omakorda tuleneb finantseerimisskeem ja eelarvekatte kujundamise skeemid. Valitsuse pool on seisukohal, et täiendavaid õigusakte selles osas pole vaja vastu võtta. Meie seisukoht on, et kui mingi õigusakt luuakse või muudetakse, on oluline märkida mis on KOV-ide ülesanne ja mis mitte. Üldistes küsimustes lähtealustes KOV-ide ja keskvõimu vahel lahkheli ei ole. Pigem tekivad lahkhelid tõlgendamise poole pealt.
Rain Vipper: See küsimus oli valitsuskomisjonis arutelul ja praegu midagi pole täiendada.
2. Rahanduse valdkonna ettepanek – ettepanek 4
Ettepanek 4. Tasandusfondi valemi tulu- ja kulukomponentide väärtuste ning tasandus-fondi mahu määramine peab toimuma läbirääkimistel kokkulepitud ülesannete maksumuse alusel.
Irja Alakivi: Puudutab ka teisi valdkondi, mitte ainult keskkonna valdkonda. Oleme saanud informatsiooni, et tulenevalt valitsuskabineti 25.02.2016 otsusest ja RES protsessis arutatust on plaanis tasandusfondi valem koos tulumaksu jaotuspõhimõtetega üle vaadata. Meie küsimus Keskkonnaministeeriumile oleks: Kas on analüüse, uuringuid või midagi muud seoses ülesannete maksumusega keskkonnavaldkonnas. KOV-ide eelarvete tasandusfond. Jaotuse arvestuse analüüs ja selgitused on koostanud EMOL Märt Moll ja KOV-ide toetuste süsteem riigieelarve seaduses ja KOV-de finantseerimise perspektiivid on pikemalt käsitlenud Sulev Liivik.
Harry Liiv: Mulle teadaolevalt ei ole spetsiifilisi analüüse või uuringuid tasandusfondiga seoses tehtud, sest meie osa KOV-ide rahastamise kontekstis ja tasandusvaldkond on olnud vähe seotud. Nüüd on jäätmete puhul selgus, et planeeritakse tasandusfondi formaadi kasutamist.
Taimo Aasma: Keskkonnaministeeriumil selles osas mingit analüüsi ei ole. Viimane analüüs, mis sai tehtud tuli Rahandusministeeriumi poolt, kui Sulev Liivik seda koostas Maa-ameti andmete alusel ja on selle meile teadmiseks ka edastanud.
Irja Alakivi: Palun edastata ka ELL-ile mainitud Sulev Liiviku analüüs.
Märt Moll: Tulles Sulev Liiviku analüüsi juurde, siis selle teises pooles, kus kirjeldatakse palju tänane tasandusfondisüsteem võimaldab looduskaitse aladelt tehtud maksuvabastusi kompenseerida, siis selles analüüsist tuleb välja, et üle 2,4 milj neid vahendeid tasandusfond ei saa kompenseerida tulenevalt oma olemusest.
Jüri Võigemast: Nii Keskkonnaministeerium kui KOV-ide pool teavad seda, et meie omavaheliste tegevuste korralduses ja KOV tulubaasi korralduses keskkonnavaldkond maade ja ressursimaksu kaudu on seotud ja huvid põimuvad. Huvi seisneb selles, et ka tasandusfondi kujundamises oleks arvestatud asjaoluga, et kui on vaja tasandada, siis selleks on ressurss olemas. See on mõlemapoolne teema, mitte ainult KOVide teema.
3. Maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud – ettepanek 2,3
Ettepanek 2. Tunnistada kehtetuks või vähendada kohustust kanda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65 % maa turuväärtusest.
Irja Alakivi: See ettepanek on meil mitmendat aastat juba ja edasi liikumist ei ole.
Eha Võrk: Antud maa võõrandamisest oleme rääkinud mitte ainult võõrandamise, vaid ka hoonestusõiguse seadmisel. Kui võõrandamise puhul võib sellest riigi põhjendusest aru saada, et linn või omavalitsus on taotlenud munitsipaalomandisse, et ei peaks võõrandama, kuigi meil on ka kohustusi ja eks me sealt ka eelarvelisi tulusid loodame, aga hoonestusõiguse seadmisel on see 65% maksmine lausa kuritegelik, sest see piirab ettevõtlust. Linn või omavalitsus sooviks maad võtta käibesse asjakohaselt, panna sinna mingid tegevused peale. Meil on kaks huvi: esmalt, et seal ettevõtlust arendada. Läbi ettevõtluse saada elu paremaks, inimestele töökohti, läbi omavalitsuste tulumaksu, riik saaks muud maksud jne, siis võiks olla omavalitusel motiiv ka see, et omavalitsus ei peaks maksma sedavõrd suurt maksu. See on ebaproportsionaalne maksmine. Ma ei diskuteeri selle üle kas maksta, vaid tõstatan proportsioonide küsimuse. Siitkaudu tulen ka võõrandamise juurde, et ka siin on proportsioon paigast ära. Maksma nn. kümnist peaks, aga kas just 65% .
Mart Järvik: Tööstusaladel on tihtipeale juba detailplaneering tehtud ja see on omavalitsuse kulu. Jääb arusaamatuks miks hoonestusõiguse puhul tuleb tagasi maksta 65%.
Eha Võrk: Seaduses on öeldud, et saab kulusid maha arvutada, aga me ei saa kaudseid kulusid maha arvutada nagu tööjõukulu. Ja neid kaudseid kulusid on küllalt palju.
Anne Toom: Riigivaraseaduse muudatused alles jõustusid, vaevalt et Rahandusministeerium on valmis kohe uute ettepanekutega valitsusse minema, küllap KOV-ide ettepanekuid arutati selles osas. Ja maareformi seaduse loogika peab olema kooskõlas riigivaraseaduse loogikaga. Maareformi seaduses jäi kõik samaks.
Eha Võrk: Ei ole võimalik kõike tööjõukulu punktuaalselt välja tuua. Aruannetesse ei ole võimalik kõike sinna kuludesse panna.
Irja Alakivi: Kahjuks on Sulev Liivik puhkusel ja ei saa oma vaatepunti anda. Oleme Rahandusministeeriumilt saanud vastuse, et nad ei toeta meie ettepanekut kuna seaduse eelnõus on ette nähtud, et KOV-id saavad olulisteks investeeringuteks maad taotleda tasuta, kuid võõrandamisel peavad ikkagi maksma 65%.
Eha Võrk: Kirjeldan selguse mõttes tausta. Nagu me teame on KOV-ide kohustus varustada inimesi eluruumidega. Tallinna linn on saanud endiseid linna maid, osad ka eramumaad, aga need on ühe koha peal. Me ei saa inimesi panna ühte kohta ja seega peaksime saama maid üle linna. Oma ettepanekutele erinevate aadresside osas pole me saanud ühtegi positiivset elamumaa otsust Maa-ametilt.
Otsus: Tallinna Linnavalitsusel teha seaduse muutmise ettepanek, milles välja tuua protsendi muutmise osas sobivad proportsioonid nii hoonestusõiguse kui müügi osas eraldi.
Ettepanek 3. Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid. Kaaluda riigivaraseaduse täiendamist sättega järgmises sõnastuses: „ MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusseaduse §-s 13 märgitud kohustuse täitmiseks.
Irja Alakivi: Rahandusministeeriumi vastus, et riigieelarvelistel eesmärkidel ei toeta ettepanekut, kuid KOV-ide tegevus on samuti riigi tugevdamisele ja ülesehitamisele suunatud. KOV eelarved on samuti avaliku sektori eelarved.
Anne Toom: See on ka riigieelarve küsimus. Keskkonnaministeeriumil on ette nähtud riigieelarve seadusega teenida tulu varade võõrandamisest, kuidas seda tulu jagatakse on juba Rahandusministeeriumi otsus.
Irja Alakivi: Oma ettepaneku juures peame välja võtma ehitusseaduse viite, sest uus ehitusseadustik on teise ülesehitusega. Vajalik on luua kompenseerimismehhanismid omanikele kuuluvate maade osas, mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks.
Eha Võrk: Peame alalõpmata sundvõõrandama ja ei ole kompensatsiooni mehhanisme. Transpordimaa sundvõõrandatakse ning ei tohiks olla suur kulu. Näiteks Järvevana läbimurde sundvõõrandamisel ei käsitletud maatükke, mis jäid tee alla, mitte transpordimaana, vaid läbi kohtumenetluse pandi aluseks maa parim kasutus. Sundvõõrandamine ei ole lihtne lahendus ning kui võimalik, siis tuleks kompensatsiooni mehhanism leida.
Anne Toom: Enne 2013. aasta maareformi seaduse muutmise seadust, kui eelnõu menetluses oli, siis meie ettepanek oli maareformi käigus mittetagastamise aluseid Eha Võrk poolt kirjeldatud punktiga täiendada. Mitte tagastada maad sellisel juhul, kui see on vajalik KOV-ile tema ülesannete täitmiseks. Aga kooskõlastuste etapis leiti, et maareformi seadusesse pole põhjendatud selliseid sätteid tuua, sest see seaks isikud ebavõrdsesse olukorda. Isikud, kes on 20 aasta jooksul saanud maa tagasi ja need, kellel on maa tagastamine mingitel põhjustel veninud ning nüüd leitakse, et polegi tagastamiseks alust ning määratakse kompensatsioon, siis see ei ole võrdse kohtlemisprintsiipidega kooskõlas ja seda sätet maareformi seadusesse ei tulnud.
Eha Võrk: Antud teema kontekstis ongi vajalik mehhanismi kompenseerimiseks. Mõistame, et maareformi seadust enam ei muudeta selles osas, aga oleks vajalik selliste juhtumite lahendamiseks mehhanismi, sest omavalitsused läbi oma arengut puudutavate dokumentide on juba maareformi käigus teadnud, et maad, mida tagastatakse, on vajalikud ehituse tarbeks.
Anne Toom: Siin on tegemist hindamise standarditega. MKM-il on praegu töös sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seoses Rail Balticuga. See ei ole veel kooskõlastusringile jõudnud, aga selle eelnõu raames saaks sundvõõrandamise hindamise aluste muutmiseks teha ettepanekuid.
4. Maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud – ettepanekud 4, 6
Ettepanek 4. Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest. Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.
Irja Alakivi: Siinkohal räägime KOV-ide saamata jäänud tulude hüvitamisest.
Märt Moll: Maakonnaliitudel on kõigil kogu Eesti kohta käiv arvestus olemas. Keskkonnaministeeriumi ettepanek, mis puudutab, et see võiks toimuda läbi tasandusfondi. Seda ei saa mitte kuidagi teha, ainult niipalju kui see kõik tasandusfondi kaudu käib. Kuna tulude vähenemine ei toimu mitte kõigil omavalitsustel. Kuid tasandusfondi kaudu tasandamine puudutab kõiki omavalitsusi. See hüvitamine saaks käia ainult läbi toetusfondi.
Taimo Aasma: Keskkonnaministeerium leiab, et peab saama kompenseeritud, oleme kohtunud Rahandusministeeriumiga selles küsimuses. Uus info minu jaoks, et tasandusfond ei võimalda sellises ulatuses kompenseerida.
Märt Moll: Põhi küsimus, et üks ministeerium teeb kulu ja teine peab hüvitama. Rahandusministeerium on meile väljendanud, et nad pole nõus teise ministeeriumi tekitatud kulu hüvitama. Maamaksu vähenemise hüvitamist läbi tasandusfondi seda teha ei saa, sest tasandusfond tasandab tulude ja kulude vahed ja kuna tulud-kulud muutuvad kõigil, siis tasandamine haarab sellest looduskaitse alade maamaksu vähendamisest vaid õige väikese osa. Kogu mahust alla viiendiku on võimalik läbi tasandusfondi tulude ja kulude hüvitamise tasandada. Kui süsteem välja töötada, siis on see võimalik uue süsteemina vaid läbi toetusfondi ja konkreetselt nendele omavalitsustele, kus tulu väheneb.
Otsus: Ettepanek viia maamaksu vähenemise kompenseerimine toetusfondi ja hüvitada seal kus on tekkinud vajadus. Keskkonnaministeerium ja Rahandusministeerium suhtlevad omavahel ning kaasavad ELL rahandusnõuniku.
Ettepanek 6. Muuta maamaksuseadust ja kaotada maamaksuseaduse alusel kehtestatud 100% maamaksusoodustus kaitstavate loodusobjektide loodusreservaatidesse ja sihtkaitsevöönditesse jäävale maale ning 50% maamaksusoodustus kaitstavate loodusobjektide piiranguvöönditesse ja hoiualadele jäävale maale. Maamaks tuleb tasuda kõigilt maadelt 100%.
Taimo Aasma: See on eelneva teema jätk. Ettepanekuga Keskkonnaministeerium nõus ei ole.
Märt Moll: Tegemist on alternatiivse ettepanekuga. Kui see maamaksuvabastus on kaotatud, sel juhul toimuks kompenseerimine maa omanikele, esimesel juhul toimub kompenseerimine KOV-idele.
Mart Järvik: Kui saaks ettepanek 5ga edasi minna, siis saab seda lahendiks pidada ja ettepanek 6 tulevikus üldse välja jätta.
5. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 3
Ettepanek 3. Tagada kohalikele omavalitsustele õigus valikuteks, millise mudeli alusel korraldada jäätmehooldeteenust.
Irja Alakivi: Riigieelarve seaduses on ühe direktiivi ülevõtmisel loobutud või eksitus juhtunud ja ei soovita direktiivi üle võtta täielikult, vaid jäätmemajandust puudutavas osas ja teha erand in-house keelustamise osas. Sooviks Keskkonnaministeeriumi seisukohta, sest peaksime mõlemad toetama direktiivi täielikku ülevõtmist, et KOV-idel oleks õigused jäätmehoolde mudeli valikuks in-house reegli suhtes.
Harry Liiv: Riigihangete regulatsioon sh riigihankeid puudutavate Euroopa õigusaktide ülevõtmine kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse. Keskkonnaministeerium jääb oma varasemalt kirjeldatud seisukoha juurde. Arengud toimuvad, aga hetkel ei kommenteeri rohkem.
Irja Alakivi: Kõik eelnõud tulevad ka ministeeriumite vahel kooskõlastusele, kas jätsite tähelepanu juhtimata kuidas see jäätmehoolde korraldamist mõjutab? KOV-idelt võetakse üks võimalus vähemaks.
Kristjan Mark: Jagan Keskkonnaministeeriumi seisukohta, kuigi sellele oleks saanud tähelepanu juhtida. Direktiivi üle võtmist korraldab Rahandusministeerium ja direktiiv tuleb üle võtta tervikuna. Vaadata tuleb kõiki seadusi, mitte ainult riigihangete seadust. Tuleb asuda seisukohale, et direktiiv ei ole tervikuna üle võetud, vaid osaliselt.
Irja Alakivi: Oleme sellele tähelepanu juhtinud. Käinud Riigikogu majanduskomisjonis ja keskkonnakomisjonile informatsiooni andnud. Ootame Keskkonnaministeeriumilt kinnitust direktiivi õigesti ülevõtmise osas ja ka jäätmeseadusest see keelustav säte välja võtta. See on praegu riigihangete seaduse § 224, mis probleeme tekitab.
Kristjan Mark: Praeguse seisuga on Riigikogus esimene lugemine lõpetatud muudatusettepanekute tähtaeg oli 6. juuni. Minu teada sinna ka selline muudatusettepanek sai esitatud.
Jüri Võigemast: Komisjonis oma seiskohti kaitsesime ja need ettepanekud on esitatud. Hetkel palume Keskkonnaministeeriumi tuge.
Harry Liiv: Võtame ELL-i soovi toetuse saamise osas teadmiseks.
6. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 4
Ettepanek 4. Anda kohalikele omavalitsustele õiguslik alus kaitsta oma territooriumil planeeringutega kehtestatud ruumiline areng, täpsemalt väärtusliku kõrghaljastuse säilimine üldplaneeringukohastel arengualadel. Metsad on tiheasustusaladel väga oluline väärtus ning seetõttu tuleb raideid vaadata ka linnakeskkonna seisukohast mitte ainult metsamajandamise seisukohast. Kui üldplaneering näeb ette hoonestataval alal väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ei ole aktsepteeritav olukord, kus metsaseadusele tuginedes metsamajandamise sildi all raiutakse ala esmalt lagedaks ning seejärel alustatakse hoonestuse kavandamisega.
Irja Alakivi: Metsateatis antakse välja, kohaliku omavalitsust ei teavitata. See puudutab linnu ning tiheasustusalasid laiemalt.
Mart Järvik: Järvakandi näite puhul on tegemist maatükiga, mis enne oli reformimata maa, see läks riigile ja kohe saag sisse.
Eha Võrk: Parktika on kujunenud, et üksiku puu osas annab loa linnavalitsus, aga rohkema osas, mine lihtsalt ja võta luba.
Taimo Aasma: Viimastel kuudel on selles osas aktiivne suhtlus toimunud. Metsaseaduse muutmise eelnõu draft on laual, 14.06.16 oli teema keskkonnakomisjonis arutlusel. Eelnõud ei algatatud komisjoni poolt veel, toimus aktiivne arutelu, mille lõpptulemusena komisjon leidis, et arutelu on sisult toores ning sügisel tuleb jätkata.
Eha Võrk: Ma pole kindel, et seal on kirjas, et naaber omavalitsust või mõjusfääri kuuluvat omavalitsust teavitada. See Järvakandi näide on oluline siinkohal.
Taimo Aasma: Eeldan, et Keskkonnaministeeriumi metsaosakond mõtiskleb nende asjade osas ja sügisel on teema uuesti keskkonnakomisonis üleval.
Mart Järvik: ELL-i asjade käiguga kursusis hoida.
Irja Alakivi: Keskkonnaministeerium on nentinud, et ka täna on võimalik kohalikel omavalitsustel säilitada kohaliku kogukonna jaoks olulisi piirkondi, kasutades looduskaitse seaduse § 4 ja § 9 või metsaseaduse § 23' regulatsioone. Näited kinnitavad, et see ei ole piisav. Kas ministeeriumi väide on õigustatud?
Taimo Aasma: Juriidilises mõttes see võib toimida, et KOV võib teha kohaliku kaitseala ja kehtestada ka kaitse-eeskirja, mis reguleerib ka raieid. See läheb ka omanikele teadmiseks. Laiem, mis tuli ka keskkonnakomisjonis välja, on info kättesaamise küsimus.
Mart Järvik: Antud teemaga jätkame sügisel.
7. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 5
Ettepanek 5. Kohaliku omavalitsuse üksuse või KOV asutuse poolt tehtavate/tehtud tegelike reostuse likvideerimise kulude kompenseerimine juhul kui linn või vald osaleb riikliku ülesande täitmisel, milleks on naftareostuse likvideerimine merel, rannikul või piiriveekogul.
Irja Alakivi: Lähtusime seda ettepanekut tehes seisukohast, et äkkreostuse tagajärgede likvideerimine on riiklik ülesanne ja peame vajalikuks vastava määruse välja töötamist. Äkkreostuse tekkimisel eeldatakse, et KOV likvideerib äkkreostuse oma kuludega. See on riiklik ülesanne ja peaks olema selge, mille alusel seda kompenseeritakse. Saime Rahandusministeeriumilt vastuse, et tehtud kulutusi on ka praegu võimalik katta SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmidest või erandkorras Vabariigi Valitsuse reservfondist. Aga see on väga üldiselt ja umbmääraselt kirjeldatud, siis meiepoolne palve on Keskkonnaministeeriumil või Rahandusministeeriumil lisada konkreetsed viited.
Harry Liiv: Need on just otsesed viited. Vabariigi Valitsuse reservfondist on võimalik erandkorras selliseid kulusid katta. Näiteks nagu tehti ka Narva-Jõesuu plaaži reostuse likvideerimisel. KIK-l on olemas merekaitse programm. Sõltub ju reostuse ulatusest, sealt programmist on võimalik taotleda vahendeid. Suuremate õnnetuse puhul sõltub reostuse liigist, siis tulevad kasutusele reostustõrje vahendid ja laevad, mis on Siseministeeriumi haldusalas. Riigi võimekuse kontekstis Keskkonnaministeeriumi poolt vaadatuna ei ole eraldi sellist mehhanismi loodud, küll on ettevalmistatud ja seoses sadamaseaduse muudatustega on tulemas määrused, mis räägivad punkerdamisega seotud probleemide kontrolli alla võtmisest. Me ei näe praegusel juhul erakorraliste hädaolukordadega seoses eraldi rahastamise fondi tekitamise vajadust. Hetkel soovitakse riikliku võimekust tõsta läbi asjakohaste laevade muretsemise Siseministeeriumi haldusalas ja erakorralistel juhtudel saame kasutada nii KIK-i vahendeid kui Vabariigi Valitsuse reservfondi.
Irja Alakivi: Aga sellist juhtumit ei ole, et KOV oleks saanud toetust.
Harry Liiv: Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi taotluse ja esitas selle Vabariigi Valitsuse reservfondile, Keskkonnaministeerium toetas seda. Saame fakte üle kontrollida.
Märt Moll: Kuna tegemist on riikliku ülesandega, aga riigil ei ole kohustust KOV-idele seda kulu hüvitada. Võimalus on küll taotleda kompenseerimist, kuid taotlemine ja saamine on kaks eri asja.
Kaupo Heinma: Hädaolukorra puhul koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan, kus määratakse ka iga asutuse ülesanded. Rahastamise osas on KIK keskkonnakorralduse programmis eraldi hädaolukorraks valmistumiseks või hädaolukorra lahendamise hädaolukorra põhjuste leevendamiseks võimalik raha taotleda. Mehhanism on olemas. Taotlemine käib taotluste põhiselt.
Irja Alakivi: Praegu ei ole mehhanism üheselt arusaadav ning KOV-idel puudub teave kuidas reageerida. Mehhanism oleks tarvis lahti kirjutada.
Mart Järvik: Ajafaktor tuleks samuti sisse tuua. Millise aja jooksul kompenseeritakse kui KOV tuleb appi hädaolukorda lahendama.
Kaupo Heinma: Praegu käib mehhanism KIK-i üldise raamistiku järgi. Kriitilise olukorra puhul on erakorraline menetlemine.
Harry Liiv: KIK-i erakorraline otsuse mehhanism on paigas. Tõsise reostuse kontekstis on protsess paigas, väiksema puhul sõltub selle kiireloomulisusest.
Otsus: Keskkonnaministeeriumi vastav nõunik saab selle info edastada KOV-idele.
Kaupo Heinma: Suhtleme selles küsimuses ka Siseministeeriumiga.
8. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanekud 7, 8, 9
Ettepanek 7. Muuta nõue, „Kui jäätmekäitluse programmi tavajäätmete ja ohtlike jäätmete alamprogrammides taotletakse toetust üle 65 000 euro ilma käibemaksuta, saab taotlejaks olla vähemalt 5 omavalitsuse poolt moodustatud juriidiline isik, välja arvatud väikesaartel, ning omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri."
Irja Alakivi: Oleme saanud omavalitsustelt hulgaliselt tagasisidet, et see on problemaatiline, sest määruse säte on jäänud ajale jalgu. Kirjeldused erinevate valdade näitel.
Harry Liiv: Jääme oma esitatud seisukohtade juurde. Kui on tarvidus lisa selgituste järgi siis see peaks toimuma eraldi.
Irja Alakivi: Viitate oma vastuses KOV jäätmete osalisele toetusele KIK-ilt investeeringutoetuse saamiseks on vaja täita aga Viljandi näite puhul 5 valla kriteeriumit. Aga neid valdu ei ole enam.
Harry Liiv: Peab lähenema juhtumipõhiselt, aga jääme avaldatud seisukoha juurde. Kui mõned omavalitsused soovivad täiendavaid selgitusi, siis saame seda eraldi käsitleda, et tegelik põhjus välja selgitada. Mitte KIK-i taotluse lahendamise kontekstis, vaid probleemi lahendamiseks. Üldküsimusele on meie vastus olemas. Tegelesime, et saada KOV jäätmehooldaja rahastamise tekst seadusesse, selleks olid piisavalt laiaulatuslikud läbirääkimised, millesse oli ka ELL kaasatud nende võimaluste piirides, mis Rahandusministeeriumi poolt oli võimalik aktsepteerida, me selle ettepaneku tegime ja see on täna seaduse eelnõu raamides olemas. Menetleme seda seaduse eelnõud nii, et sellest ka seadus saaks.
Mart Järvik: Praegu on see selgelt ebavõrdse konkurentsi olukorra tekke koht. Lähtudes olukorrast, mis on tekkinud peale liitumisi, on osade KOV-ide olukord läinud liitumiste tõttu kehvemaks.
Harry Liiv: Sellisel juhul tuleb konkreetselt vaadata, mida on uuenenud omavalitsuse kontekstis teha. Milline roll on seejuures riigil ja milline KOV-il. Keskkonnaministeerium jääb oma esitatud seisukohtade juurde. Ühest küljest oleme kontsentreerunud sellele, et KOV-ide hästi vajalikele kulutustele leiaksime katte, see on siis täna jäätmeseaduse muudatusena ja tasandusfondi formaadis pakutud. Saadud on vajalikud kooskõlastused eelnõu edasise menetlemise tarbeks, selle käigus saame vaadata, mida selle rahaga on võimalik katta.
Märt Moll: Tahaks juhtida tähelepanu asjaolule, et kaasaegsed KOV-idele pandud jäätmekäitluse valdkonna ülesanded pärinevad 1993. aastast. Nende ülesannete täitmiseks pole kordagi KOV-idele raha eraldatud. Jäätmehoolduseks eraldatud 2,2 milj ei kata mingilgi määral KOV-dele riigi poolt pandud ülesandeid.
Harry Liiv: Oleme eelnõud Rahandusministeeriumiga koos ettevalmistanud. Rahandusministeerium on analüüsi tulemusena leidnud antud 2,2 milj võimalikuks. Ka meil võib olla soove, et sellesse valdkonda oleks rohkem raha suunatud. Aga need on võimalused, mida Rahandusministeerium on kinnitanud. Kahju, et meiega pole täna laua taga Sulev Liivik, kes sellega eelnõuga on tegelenud. Ei saa öelda, et see mitte mingisugust mõju ei avalda. See on üks rahastamise viis, mida soovime edasi viia seaduseni. Siis saame vastuseid ka kuidas need on kavandatud KOV tasandil. Sellised on tänased võimalused. Eelnõu on Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatud.
Irja Alakivi: Oleme tänulikud, et see eelnõu tuli. See on KOV-idele abiks, aga ei asenda investeeringute vajadust ning teatud ülesannete lahendamiseks on vajadus KIK-i poole pöörduda, mis on praegu keerukas. Eelnõus on 4 tingimust lühikese aja peale täitmiseks ja Rahandusministeeriumi esindaja nentis, et vaadake veelkord tingimused üle, et kui esimesel aastal raha eraldatakse, sügisel see eelnõu tõenäoliselt menetletakse. siis tingimused on järgmised:
• territooriumil töötab jäätmejaam või on elanikele tagatud jäätmejaama teenuse kasutamine – see on täiesti võimalik
• on korraldatud jäätmevedu – siin on kohe küsimus, kui KOV-st mitte sõltuval põhjusel korraldatud jäätmevedu nt Tallinnas ühes piirkonnas ei toimi, siis kas Tallinn jääb nendest vahenditest ilma?
• tal on kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri – siin on liituvate valdade kontekstis küsimus, kui on vaja menetleda kiiresti palju asju, kas see jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri on valmis 31. oktoobriks.
Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Keskkonnaametile iga aasta 31. oktoobriks dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist – Sulev Liivik viitas, et antud tähtaeg ei ole realistlik.
Harry Liiv: Olen nõus. Meie soov oli sisse tuua teatud tingimused näidates seda, et kohalik jäätmekorraldus peab olema paigas. Haldusreformi tuleb arvesse võtta nüüd, teatavasti on see töös olnud pikalt. Praegu on menetlusprotsess, kui leiate, et kuupäevade osas on vajalik teha korrektsioone, siis selle ettepaneku tegemine on veel võimalik. Põhimõtteliselt peab KOV-l jäätmehoolduseeskiri olemas olema. Osa KOV-e ei ole nõuet praeguse seaduse kontekstis täitnud, uue osas peab see olema paremini.
Irja Alakivi: Tähtajad on ebarealistlikud ja ootame Keskkonnaministeeriumi toetust, kui see keskkonnakomisjonis arutlusele tuleb.
Harry Liiv: Peame leidma mõistliku lahenduse, kus üheselt saame aru, et raha peab rakenduma jäätmehoolduse tarbeks kohalikul tasandil, kuid samas KOV-id järgiks juba varem sätestatud jäätmehoolduse eeskirju ja nõudeid.
Kristjan Mark: Suuremad omavalitsused on jagatud piirkondadeks nagu Tallinn ja Tartu. Toetuse eraldamist tuleks diferentseerida piirkondade kaupa. Kasutada teist mudelit, et kas linn korraldab ise ja tagab jäätmekorralduse, et ei sõltuks teenuse osutamisel eraettevõtetest.
Harry Liiv: Peame vaatama kuidas antud eelnõu probleemi arvestaks. Praegu saame seda menetlemisel võimalusel arvesse võtta koostöös Rahandusministeeriumiga.
Irja Alakivi: Seda saaks seletuskirjas lahti seletada.
Kristjan Mark: Kui algselt oli 4 eurot aadressiobjekti kohta ning summa 3 milj, siis nüüd on summa vähenenud 2,2 miljonile. Eraldatud raha summa vähenes, kas on selle põhjuseid täpsemalt teada
Harry Liiv: Ei tahaks kommenteerida. See teema arutati läbi Rahandusministeeriumiga ning sellega tegelev inimene pole hetkel siin. Julgen väita, et summaarselt on raha summad vastavalt võimalustele.
Ettepanek 8. Elutähtsat teenust pakkuvate vee-ettevõtete finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks vaadata üle saastetasude määrad ja rakendamine keskkonnatasude seaduses nende ainete osas, mille kõrvaldamiseks reoveepuhasti ei ole projekteeritud ning mille puhastisse jõudmise ja ainete kontsentratsioonide ning koguste üle ei otsusta vee-ettevõte. Vt veeseadus, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus ja nende põhjal kehtestatud või kehtestamisel olevad määrused ning keskkonnatasude seadus § 20, maksukorralduse seadus.
Irja Alakivi: Kui avastatakse reoveepuhasti heitveest ohtlikud ained, on maksed väga suured, et vee-ettevõtted võivad minna pankroti. Vee-ettevõte peab puhasti korda saama, puhastusprotsessi toimima saama, maksab kõrgendatud saastetasusid ja erisoodustusmaksu. Tartu näide maksude osas. Küsimuse all ohtlikud ained ja prioriteetsed ohtlikud ained, et nende saastetasud on vee-ettevõtete jaoks liiga kõrged. Vee-ettevõtja reovee puhasti pole projekteeritud nende ohtlike ainetega toime tulekuks projekteeritud.
Harry Liiv: Kui puhasti pole vastavalt projekteeritud, siis ei tohiks üleliigseid aineid sinna juhtida. Vee-ettevõtja on see, kes sõlmib lepingud vastavate ettevõtetega, kes talle reovett juhivad. Selle küsimusega oleme tegelenud ÜVKS seaduse uuendamisel. Tänaseks on see seaduse eelnõu saadetud ka kõigile töörühma liikmetele sh ELL-ile ja erialaliitudele. Kooskõlastamise faasis eelnõu esimene variant, kus täpsustame seda aspekti, millised õigused jäävad vee-ettevõttele vee vastu võtmise suhtes. Vee-ettevõttel peaksid olema lepingulised õigused esitada nõudeid ka tööstusele ja tööstuse eelpuhastusele toime panemiseks. Me ei saa kõikidelt tööstustel nõuda eelpuhastamist, eriti mis puudutab Ida-Eestit. Kohtla-Järvel on puhasti võimeline vastu võtma väga palju tööstuste reovett, mis sisaldab ka ohtlikke aineid ja raskmetalle. Teine pool asjast on see millisel moel reguleerida lubades reovete puhastuse üle kontrolli teostada. Oleme sel teemal Vee-ettevõtjate Liiduga korduvalt kohtunud ja täna on uuendatud määruse eelnõu kooskõlastamise faasis, et spetsiifiliselt piiritleda teatavate reovetega seonduvat probleemi. Tulles tagasi saastetasu tõstmise või mittetõstmise juurde. See on osa keskkonnatasudest, osa selle menetlemisest. Teatud ettepanekuid on seal tehtud ja keskkonnatasude seadus on omaette menetlusprotsessis. Oleme ÜVK seaduse nendes küsimustes täiendanud, oleme täiendanud vastavat Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu reovete puhastamise nõuete osas ja oleme andnud oma sisendi ka keskkonnatasude seaduse uuendatud versiooni. Teie räägite kõrgendatud keskkonnatasude rakendamist sellisel juhtumil kui loa tingimusi ei suudeta täita, mina räägin seda, et uuendame määrust, mis võimaldab ettevõtetel võtta kontroll puhastatava reovee ulatuse üle, et segunemispiirkonnas saada selge pilt. Seiramine selles osas tuleb paraku teha. Vee raamdirektiivi kohaselt on tähelepanu all veekogumid, siis veekogumis on vajalik saada selge pilt kuhu maani levib heitvesi, mis sisaldab mõningaid näitajaid. Seda osa seirest tuleb vee-ettevõtjatel teha ja kanda. See märkimisväärselt ei tõsta vee hinda. Vee hind sõltub suurel määral veeinfrastruktuuri investeeringutest, mis on ühes või teises linnas tehtud.
Irja Alakivi: Keskkonnatasusid arvestatakse veeteenuse hinnast ja ohtlike ainete osas on kõrvalekalded lubatud, kui selleks on määratud segunemispiirkond, siis sinna segunemispiirkonda tulevad tihtipeale ka ained sisse kusagilt mujalt.
Ettepanek 9. Kiirendada maa hindamise seaduse väljatöötamist ja korralise maa hindamise läbiviimist. Peame vajalikuks olla kaasatud maa hindamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise töörühmas ning soovime esitada esindajad Eesti Linnade Liidust, Eesti Maaomavalitsuste Liidust ning asjatundjad suurematest omavalitsustest, sh ka Tallinna linnast.
Irja Alakivi: KOV-id kaotavad igal aastal palju maa turu- ja maksustamishinna vahe tõttu.
Anne Toom: Maa-amet on esimese väljatöötamiskavatsuse parandused ja märkused läbi töötanud ja esitasime VTK uuesti Keskkonnaministeeriumile. Põhilised asjad: sisulisi muudatusi hindamise läbiviimisel ei toimu maa hindamise seaduse kohaselt korralist hindamise metoodikat ei muudeta. Viimane hindamine viidi läbi 2001. aastal. Sama metoodika alusel tuleb viia läbi uus hindamine ja eelkõige on hindamise seaduse muutmise eesmärgiks eristada hindamine ja maksustamine. Üheks eesmärgiks on, et seaduses oleks sätestatud maa korralise hindamise läbiviimise periood. Ka praegune hindamise seadus ei keela perioodiliselt maa hindamist läbi viia, aga selleks pole olnud poliitilist tahet. Seetõttu tahame seadusesse 4aastase perioodi sisse kirjutatud. Maksustamise hindade automaatne arvutamine – korralise hindamise käigus ei tehta automaatset hindamist. Automaatne hindamine on ikkagi mõeldud juhul, kui maa väärtus on kindlaks määratud ja on vaja määrata igale konkreetsele maaüksusele maksustamishinda. Korralise hindamise puhul automaatset hindamist ei ole võimalik kasutada. Analüüsida on vaja kinnisvaraturu andmebaasi, kaasata eksperte nii nagu see oli eelmise hindamise puhul. VTK-s planeeritud maa hindamise seaduse muudatuste tagajärjel on tegelikult planeeritud eristada väga selgelt maa korralise hindamise käigus leitud maa väärtused ja nende põhjal arvutatud maa maksustamishinnad ja maa maksu määramine. Maa hindamise seaduse alusel saadud korralise hindamise tulemusi ei seostata ainult maa maksustamisega, vaid korralise hindamise tulemusi on võimalik kasutada ka mitmel muul moel.
Eha Võrk: Mainisid, et maa maksustamine läheb välja. Me oleme huvitatud maa hindamisest selle maa maksustamisest lähtuvalt. Tallinn on saanud kahju kuna meie lepingud on seotud maa maksustamise hinnaga.
Anne Toom: Korralise hindamisega määratakse maa maksustamise hind. Maa maksumäär on poliitiline otsus, aga maa hindamine on majanduslik tegevus. Praegune väljatöötamiskavatsus lähtub sellest, et teha ära majanduslik maa hindamine, määrata maale väärtus, määrata maksustamishind. Iseasi küsimus on kas seda maksustamishinda kasutatakse maksustamiseks või mitte, millised on maamaksu määrad, see on maksupoliitiline osa. Seda reguleerib maamaksuseadus. Maa hindamise seadus reguleerib ainult maale õiglase turuhinnale vastava väärtuse leidmist. Maamaksuseadus ei lähe praeguse VTK-ga muutmisele.
Märt Moll: Maapiirkondades on tehinguid nii vähe, et see tegelikult ei anna õiglast maa hinda.
Anne Toom: Jah, selleks on metoodikas tasanduskoefitsiendid. Kui tehinguid on vähe, siis arvestatakse muid väärusi, mis on võimalikud maa hindamisel aluseks võtta. Üks osa on tehinguteinfo, teine on see, mis puudutab maa majanduslikku väärtust või muid koefitsiente. Minister on päri eelnõu kavatsusega. Kui väljatöötamiseks läheb, siis informeerime ELL-i.
Mart Järvik
Juhataja Kaie Siniallik
Protokollija
Protokoll .pdf failina
KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tallinn
Eesti Linnade Liit 17. juuni 2016
Algus kell 11.30, lõpp kell 13.45
Juhatas: Mart Järvik
Protokollis: Kaie Siniallik
Osalejad:
Harry Liiv – Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige
Rain Vipper – Keskkonnaministeeriumi rahandusosakonna juhataja, töörühma liige
Anne Toom – Maa-ameti peadirektori asetäitja, töörühma liige
Eha Võrk – Tallinna abilinnapea, töörühma liige
Tiit Kirss – ELL nõunik, töörühma liige
Irja Alakivi – Eesti Linnade Liidu konsultant, töörühma liige
Mart Järvik – Järvakandi vallavanem, töörühma kaasesimees OVL-de poolt, töörühma liige
Jüri Võigemast - ELL tegevdirektor, kutsutud
Märt Moll – EMOL nõunik, kutsutud
Kaie Küngas – rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik, kutsutud
Kaupo Heinma – KEM keskkonnakorralduse osakonna juhataja, kutsutud
Taimo Aasma – KEM looduskaitse osakonna juhataja, kutsutud
Kristjan Mark – Tallinna Keskkonnaameti osakonnajuhataja, kutsutud
Kaie Siniallik – Keskkonnaministeeriumi referent, kutsutud
Koosoleku päevakava:
1. Lähtealused – punktid 3, 4, 5, 6, 13
2. Rahanduse valdkonna ettepanek – ettepanek 4
3. Maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud – ettepanek 2, 3
4. Maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud – ettepanekud 4, 6
5. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 3
6. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 4
7. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 5
8. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanekud 7, 8, 9
9. Kohapeal algatatud küsimused ja informatsioonid
Irja Alakivi sissejuhatus ning päevakorra tutvustus
Eelmise koosoleku protokoll kinnitati märkusteta
1. Lähtealused – punktid 3, 4, 5, 6, 13
Jüri Võigemast: Lähtealustel pikemalt ei peatu, kuid oleme alati eelarve läbirääkimiste ettepanekutes välja pakkunud läbirääkimiste eesmärgid ja lähtealused. Oleme pidanud oluliseks ära märkida, et KOV-ide üheks oluseks dokumendiks on Euroopa kohalike omavalitsuste harta ja need põhimõtted, mis seal sätestatud ning loomulikult meie põhiseadus, mis moodustab hea raamistiku, millele tegevuses toetuda. Vahepeal on mõningad põhimõtted vaidluse alla sattunud ja vaieldud on kuni Riigikohtuni välja. Riigikohus on omavalitsuste poole pealt vaadatuna vastu võtnud ühe väga olulise otsuse 2010. aasta märtsis. Selle otsuse täitmise osas on meil siiani küsimusi ja probleeme. Ühena näiteks oleme eeldanud, et kui KOV-de ülesandeid seaduse, määruse tasandil käsitletakse, siis markeeritakse kas tegemist on riikliku või omavalitsusliku ülesandega. Sellest omakorda tuleneb finantseerimisskeem ja eelarvekatte kujundamise skeemid. Valitsuse pool on seisukohal, et täiendavaid õigusakte selles osas pole vaja vastu võtta. Meie seisukoht on, et kui mingi õigusakt luuakse või muudetakse, on oluline märkida mis on KOV-ide ülesanne ja mis mitte. Üldistes küsimustes lähtealustes KOV-ide ja keskvõimu vahel lahkheli ei ole. Pigem tekivad lahkhelid tõlgendamise poole pealt.
Rain Vipper: See küsimus oli valitsuskomisjonis arutelul ja praegu midagi pole täiendada.
2. Rahanduse valdkonna ettepanek – ettepanek 4
Ettepanek 4. Tasandusfondi valemi tulu- ja kulukomponentide väärtuste ning tasandus-fondi mahu määramine peab toimuma läbirääkimistel kokkulepitud ülesannete maksumuse alusel.
Irja Alakivi: Puudutab ka teisi valdkondi, mitte ainult keskkonna valdkonda. Oleme saanud informatsiooni, et tulenevalt valitsuskabineti 25.02.2016 otsusest ja RES protsessis arutatust on plaanis tasandusfondi valem koos tulumaksu jaotuspõhimõtetega üle vaadata. Meie küsimus Keskkonnaministeeriumile oleks: Kas on analüüse, uuringuid või midagi muud seoses ülesannete maksumusega keskkonnavaldkonnas. KOV-ide eelarvete tasandusfond. Jaotuse arvestuse analüüs ja selgitused on koostanud EMOL Märt Moll ja KOV-ide toetuste süsteem riigieelarve seaduses ja KOV-de finantseerimise perspektiivid on pikemalt käsitlenud Sulev Liivik.
Harry Liiv: Mulle teadaolevalt ei ole spetsiifilisi analüüse või uuringuid tasandusfondiga seoses tehtud, sest meie osa KOV-ide rahastamise kontekstis ja tasandusvaldkond on olnud vähe seotud. Nüüd on jäätmete puhul selgus, et planeeritakse tasandusfondi formaadi kasutamist.
Taimo Aasma: Keskkonnaministeeriumil selles osas mingit analüüsi ei ole. Viimane analüüs, mis sai tehtud tuli Rahandusministeeriumi poolt, kui Sulev Liivik seda koostas Maa-ameti andmete alusel ja on selle meile teadmiseks ka edastanud.
Irja Alakivi: Palun edastata ka ELL-ile mainitud Sulev Liiviku analüüs.
Märt Moll: Tulles Sulev Liiviku analüüsi juurde, siis selle teises pooles, kus kirjeldatakse palju tänane tasandusfondisüsteem võimaldab looduskaitse aladelt tehtud maksuvabastusi kompenseerida, siis selles analüüsist tuleb välja, et üle 2,4 milj neid vahendeid tasandusfond ei saa kompenseerida tulenevalt oma olemusest.
Jüri Võigemast: Nii Keskkonnaministeerium kui KOV-ide pool teavad seda, et meie omavaheliste tegevuste korralduses ja KOV tulubaasi korralduses keskkonnavaldkond maade ja ressursimaksu kaudu on seotud ja huvid põimuvad. Huvi seisneb selles, et ka tasandusfondi kujundamises oleks arvestatud asjaoluga, et kui on vaja tasandada, siis selleks on ressurss olemas. See on mõlemapoolne teema, mitte ainult KOVide teema.
3. Maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud – ettepanek 2,3
Ettepanek 2. Tunnistada kehtetuks või vähendada kohustust kanda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65 % maa turuväärtusest.
Irja Alakivi: See ettepanek on meil mitmendat aastat juba ja edasi liikumist ei ole.
Eha Võrk: Antud maa võõrandamisest oleme rääkinud mitte ainult võõrandamise, vaid ka hoonestusõiguse seadmisel. Kui võõrandamise puhul võib sellest riigi põhjendusest aru saada, et linn või omavalitsus on taotlenud munitsipaalomandisse, et ei peaks võõrandama, kuigi meil on ka kohustusi ja eks me sealt ka eelarvelisi tulusid loodame, aga hoonestusõiguse seadmisel on see 65% maksmine lausa kuritegelik, sest see piirab ettevõtlust. Linn või omavalitsus sooviks maad võtta käibesse asjakohaselt, panna sinna mingid tegevused peale. Meil on kaks huvi: esmalt, et seal ettevõtlust arendada. Läbi ettevõtluse saada elu paremaks, inimestele töökohti, läbi omavalitsuste tulumaksu, riik saaks muud maksud jne, siis võiks olla omavalitusel motiiv ka see, et omavalitsus ei peaks maksma sedavõrd suurt maksu. See on ebaproportsionaalne maksmine. Ma ei diskuteeri selle üle kas maksta, vaid tõstatan proportsioonide küsimuse. Siitkaudu tulen ka võõrandamise juurde, et ka siin on proportsioon paigast ära. Maksma nn. kümnist peaks, aga kas just 65% .
Mart Järvik: Tööstusaladel on tihtipeale juba detailplaneering tehtud ja see on omavalitsuse kulu. Jääb arusaamatuks miks hoonestusõiguse puhul tuleb tagasi maksta 65%.
Eha Võrk: Seaduses on öeldud, et saab kulusid maha arvutada, aga me ei saa kaudseid kulusid maha arvutada nagu tööjõukulu. Ja neid kaudseid kulusid on küllalt palju.
Anne Toom: Riigivaraseaduse muudatused alles jõustusid, vaevalt et Rahandusministeerium on valmis kohe uute ettepanekutega valitsusse minema, küllap KOV-ide ettepanekuid arutati selles osas. Ja maareformi seaduse loogika peab olema kooskõlas riigivaraseaduse loogikaga. Maareformi seaduses jäi kõik samaks.
Eha Võrk: Ei ole võimalik kõike tööjõukulu punktuaalselt välja tuua. Aruannetesse ei ole võimalik kõike sinna kuludesse panna.
Irja Alakivi: Kahjuks on Sulev Liivik puhkusel ja ei saa oma vaatepunti anda. Oleme Rahandusministeeriumilt saanud vastuse, et nad ei toeta meie ettepanekut kuna seaduse eelnõus on ette nähtud, et KOV-id saavad olulisteks investeeringuteks maad taotleda tasuta, kuid võõrandamisel peavad ikkagi maksma 65%.
Eha Võrk: Kirjeldan selguse mõttes tausta. Nagu me teame on KOV-ide kohustus varustada inimesi eluruumidega. Tallinna linn on saanud endiseid linna maid, osad ka eramumaad, aga need on ühe koha peal. Me ei saa inimesi panna ühte kohta ja seega peaksime saama maid üle linna. Oma ettepanekutele erinevate aadresside osas pole me saanud ühtegi positiivset elamumaa otsust Maa-ametilt.
Otsus: Tallinna Linnavalitsusel teha seaduse muutmise ettepanek, milles välja tuua protsendi muutmise osas sobivad proportsioonid nii hoonestusõiguse kui müügi osas eraldi.
Ettepanek 3. Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid. Kaaluda riigivaraseaduse täiendamist sättega järgmises sõnastuses: „ MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusseaduse §-s 13 märgitud kohustuse täitmiseks.
Irja Alakivi: Rahandusministeeriumi vastus, et riigieelarvelistel eesmärkidel ei toeta ettepanekut, kuid KOV-ide tegevus on samuti riigi tugevdamisele ja ülesehitamisele suunatud. KOV eelarved on samuti avaliku sektori eelarved.
Anne Toom: See on ka riigieelarve küsimus. Keskkonnaministeeriumil on ette nähtud riigieelarve seadusega teenida tulu varade võõrandamisest, kuidas seda tulu jagatakse on juba Rahandusministeeriumi otsus.
Irja Alakivi: Oma ettepaneku juures peame välja võtma ehitusseaduse viite, sest uus ehitusseadustik on teise ülesehitusega. Vajalik on luua kompenseerimismehhanismid omanikele kuuluvate maade osas, mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks.
Eha Võrk: Peame alalõpmata sundvõõrandama ja ei ole kompensatsiooni mehhanisme. Transpordimaa sundvõõrandatakse ning ei tohiks olla suur kulu. Näiteks Järvevana läbimurde sundvõõrandamisel ei käsitletud maatükke, mis jäid tee alla, mitte transpordimaana, vaid läbi kohtumenetluse pandi aluseks maa parim kasutus. Sundvõõrandamine ei ole lihtne lahendus ning kui võimalik, siis tuleks kompensatsiooni mehhanism leida.
Anne Toom: Enne 2013. aasta maareformi seaduse muutmise seadust, kui eelnõu menetluses oli, siis meie ettepanek oli maareformi käigus mittetagastamise aluseid Eha Võrk poolt kirjeldatud punktiga täiendada. Mitte tagastada maad sellisel juhul, kui see on vajalik KOV-ile tema ülesannete täitmiseks. Aga kooskõlastuste etapis leiti, et maareformi seadusesse pole põhjendatud selliseid sätteid tuua, sest see seaks isikud ebavõrdsesse olukorda. Isikud, kes on 20 aasta jooksul saanud maa tagasi ja need, kellel on maa tagastamine mingitel põhjustel veninud ning nüüd leitakse, et polegi tagastamiseks alust ning määratakse kompensatsioon, siis see ei ole võrdse kohtlemisprintsiipidega kooskõlas ja seda sätet maareformi seadusesse ei tulnud.
Eha Võrk: Antud teema kontekstis ongi vajalik mehhanismi kompenseerimiseks. Mõistame, et maareformi seadust enam ei muudeta selles osas, aga oleks vajalik selliste juhtumite lahendamiseks mehhanismi, sest omavalitsused läbi oma arengut puudutavate dokumentide on juba maareformi käigus teadnud, et maad, mida tagastatakse, on vajalikud ehituse tarbeks.
Anne Toom: Siin on tegemist hindamise standarditega. MKM-il on praegu töös sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seoses Rail Balticuga. See ei ole veel kooskõlastusringile jõudnud, aga selle eelnõu raames saaks sundvõõrandamise hindamise aluste muutmiseks teha ettepanekuid.
4. Maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud – ettepanekud 4, 6
Ettepanek 4. Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest. Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.
Irja Alakivi: Siinkohal räägime KOV-ide saamata jäänud tulude hüvitamisest.
Märt Moll: Maakonnaliitudel on kõigil kogu Eesti kohta käiv arvestus olemas. Keskkonnaministeeriumi ettepanek, mis puudutab, et see võiks toimuda läbi tasandusfondi. Seda ei saa mitte kuidagi teha, ainult niipalju kui see kõik tasandusfondi kaudu käib. Kuna tulude vähenemine ei toimu mitte kõigil omavalitsustel. Kuid tasandusfondi kaudu tasandamine puudutab kõiki omavalitsusi. See hüvitamine saaks käia ainult läbi toetusfondi.
Taimo Aasma: Keskkonnaministeerium leiab, et peab saama kompenseeritud, oleme kohtunud Rahandusministeeriumiga selles küsimuses. Uus info minu jaoks, et tasandusfond ei võimalda sellises ulatuses kompenseerida.
Märt Moll: Põhi küsimus, et üks ministeerium teeb kulu ja teine peab hüvitama. Rahandusministeerium on meile väljendanud, et nad pole nõus teise ministeeriumi tekitatud kulu hüvitama. Maamaksu vähenemise hüvitamist läbi tasandusfondi seda teha ei saa, sest tasandusfond tasandab tulude ja kulude vahed ja kuna tulud-kulud muutuvad kõigil, siis tasandamine haarab sellest looduskaitse alade maamaksu vähendamisest vaid õige väikese osa. Kogu mahust alla viiendiku on võimalik läbi tasandusfondi tulude ja kulude hüvitamise tasandada. Kui süsteem välja töötada, siis on see võimalik uue süsteemina vaid läbi toetusfondi ja konkreetselt nendele omavalitsustele, kus tulu väheneb.
Otsus: Ettepanek viia maamaksu vähenemise kompenseerimine toetusfondi ja hüvitada seal kus on tekkinud vajadus. Keskkonnaministeerium ja Rahandusministeerium suhtlevad omavahel ning kaasavad ELL rahandusnõuniku.
Ettepanek 6. Muuta maamaksuseadust ja kaotada maamaksuseaduse alusel kehtestatud 100% maamaksusoodustus kaitstavate loodusobjektide loodusreservaatidesse ja sihtkaitsevöönditesse jäävale maale ning 50% maamaksusoodustus kaitstavate loodusobjektide piiranguvöönditesse ja hoiualadele jäävale maale. Maamaks tuleb tasuda kõigilt maadelt 100%.
Taimo Aasma: See on eelneva teema jätk. Ettepanekuga Keskkonnaministeerium nõus ei ole.
Märt Moll: Tegemist on alternatiivse ettepanekuga. Kui see maamaksuvabastus on kaotatud, sel juhul toimuks kompenseerimine maa omanikele, esimesel juhul toimub kompenseerimine KOV-idele.
Mart Järvik: Kui saaks ettepanek 5ga edasi minna, siis saab seda lahendiks pidada ja ettepanek 6 tulevikus üldse välja jätta.
5. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 3
Ettepanek 3. Tagada kohalikele omavalitsustele õigus valikuteks, millise mudeli alusel korraldada jäätmehooldeteenust.
Irja Alakivi: Riigieelarve seaduses on ühe direktiivi ülevõtmisel loobutud või eksitus juhtunud ja ei soovita direktiivi üle võtta täielikult, vaid jäätmemajandust puudutavas osas ja teha erand in-house keelustamise osas. Sooviks Keskkonnaministeeriumi seisukohta, sest peaksime mõlemad toetama direktiivi täielikku ülevõtmist, et KOV-idel oleks õigused jäätmehoolde mudeli valikuks in-house reegli suhtes.
Harry Liiv: Riigihangete regulatsioon sh riigihankeid puudutavate Euroopa õigusaktide ülevõtmine kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse. Keskkonnaministeerium jääb oma varasemalt kirjeldatud seisukoha juurde. Arengud toimuvad, aga hetkel ei kommenteeri rohkem.
Irja Alakivi: Kõik eelnõud tulevad ka ministeeriumite vahel kooskõlastusele, kas jätsite tähelepanu juhtimata kuidas see jäätmehoolde korraldamist mõjutab? KOV-idelt võetakse üks võimalus vähemaks.
Kristjan Mark: Jagan Keskkonnaministeeriumi seisukohta, kuigi sellele oleks saanud tähelepanu juhtida. Direktiivi üle võtmist korraldab Rahandusministeerium ja direktiiv tuleb üle võtta tervikuna. Vaadata tuleb kõiki seadusi, mitte ainult riigihangete seadust. Tuleb asuda seisukohale, et direktiiv ei ole tervikuna üle võetud, vaid osaliselt.
Irja Alakivi: Oleme sellele tähelepanu juhtinud. Käinud Riigikogu majanduskomisjonis ja keskkonnakomisjonile informatsiooni andnud. Ootame Keskkonnaministeeriumilt kinnitust direktiivi õigesti ülevõtmise osas ja ka jäätmeseadusest see keelustav säte välja võtta. See on praegu riigihangete seaduse § 224, mis probleeme tekitab.
Kristjan Mark: Praeguse seisuga on Riigikogus esimene lugemine lõpetatud muudatusettepanekute tähtaeg oli 6. juuni. Minu teada sinna ka selline muudatusettepanek sai esitatud.
Jüri Võigemast: Komisjonis oma seiskohti kaitsesime ja need ettepanekud on esitatud. Hetkel palume Keskkonnaministeeriumi tuge.
Harry Liiv: Võtame ELL-i soovi toetuse saamise osas teadmiseks.
6. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 4
Ettepanek 4. Anda kohalikele omavalitsustele õiguslik alus kaitsta oma territooriumil planeeringutega kehtestatud ruumiline areng, täpsemalt väärtusliku kõrghaljastuse säilimine üldplaneeringukohastel arengualadel. Metsad on tiheasustusaladel väga oluline väärtus ning seetõttu tuleb raideid vaadata ka linnakeskkonna seisukohast mitte ainult metsamajandamise seisukohast. Kui üldplaneering näeb ette hoonestataval alal väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ei ole aktsepteeritav olukord, kus metsaseadusele tuginedes metsamajandamise sildi all raiutakse ala esmalt lagedaks ning seejärel alustatakse hoonestuse kavandamisega.
Irja Alakivi: Metsateatis antakse välja, kohaliku omavalitsust ei teavitata. See puudutab linnu ning tiheasustusalasid laiemalt.
Mart Järvik: Järvakandi näite puhul on tegemist maatükiga, mis enne oli reformimata maa, see läks riigile ja kohe saag sisse.
Eha Võrk: Parktika on kujunenud, et üksiku puu osas annab loa linnavalitsus, aga rohkema osas, mine lihtsalt ja võta luba.
Taimo Aasma: Viimastel kuudel on selles osas aktiivne suhtlus toimunud. Metsaseaduse muutmise eelnõu draft on laual, 14.06.16 oli teema keskkonnakomisjonis arutlusel. Eelnõud ei algatatud komisjoni poolt veel, toimus aktiivne arutelu, mille lõpptulemusena komisjon leidis, et arutelu on sisult toores ning sügisel tuleb jätkata.
Eha Võrk: Ma pole kindel, et seal on kirjas, et naaber omavalitsust või mõjusfääri kuuluvat omavalitsust teavitada. See Järvakandi näide on oluline siinkohal.
Taimo Aasma: Eeldan, et Keskkonnaministeeriumi metsaosakond mõtiskleb nende asjade osas ja sügisel on teema uuesti keskkonnakomisonis üleval.
Mart Järvik: ELL-i asjade käiguga kursusis hoida.
Irja Alakivi: Keskkonnaministeerium on nentinud, et ka täna on võimalik kohalikel omavalitsustel säilitada kohaliku kogukonna jaoks olulisi piirkondi, kasutades looduskaitse seaduse § 4 ja § 9 või metsaseaduse § 23' regulatsioone. Näited kinnitavad, et see ei ole piisav. Kas ministeeriumi väide on õigustatud?
Taimo Aasma: Juriidilises mõttes see võib toimida, et KOV võib teha kohaliku kaitseala ja kehtestada ka kaitse-eeskirja, mis reguleerib ka raieid. See läheb ka omanikele teadmiseks. Laiem, mis tuli ka keskkonnakomisjonis välja, on info kättesaamise küsimus.
Mart Järvik: Antud teemaga jätkame sügisel.
7. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanek 5
Ettepanek 5. Kohaliku omavalitsuse üksuse või KOV asutuse poolt tehtavate/tehtud tegelike reostuse likvideerimise kulude kompenseerimine juhul kui linn või vald osaleb riikliku ülesande täitmisel, milleks on naftareostuse likvideerimine merel, rannikul või piiriveekogul.
Irja Alakivi: Lähtusime seda ettepanekut tehes seisukohast, et äkkreostuse tagajärgede likvideerimine on riiklik ülesanne ja peame vajalikuks vastava määruse välja töötamist. Äkkreostuse tekkimisel eeldatakse, et KOV likvideerib äkkreostuse oma kuludega. See on riiklik ülesanne ja peaks olema selge, mille alusel seda kompenseeritakse. Saime Rahandusministeeriumilt vastuse, et tehtud kulutusi on ka praegu võimalik katta SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmidest või erandkorras Vabariigi Valitsuse reservfondist. Aga see on väga üldiselt ja umbmääraselt kirjeldatud, siis meiepoolne palve on Keskkonnaministeeriumil või Rahandusministeeriumil lisada konkreetsed viited.
Harry Liiv: Need on just otsesed viited. Vabariigi Valitsuse reservfondist on võimalik erandkorras selliseid kulusid katta. Näiteks nagu tehti ka Narva-Jõesuu plaaži reostuse likvideerimisel. KIK-l on olemas merekaitse programm. Sõltub ju reostuse ulatusest, sealt programmist on võimalik taotleda vahendeid. Suuremate õnnetuse puhul sõltub reostuse liigist, siis tulevad kasutusele reostustõrje vahendid ja laevad, mis on Siseministeeriumi haldusalas. Riigi võimekuse kontekstis Keskkonnaministeeriumi poolt vaadatuna ei ole eraldi sellist mehhanismi loodud, küll on ettevalmistatud ja seoses sadamaseaduse muudatustega on tulemas määrused, mis räägivad punkerdamisega seotud probleemide kontrolli alla võtmisest. Me ei näe praegusel juhul erakorraliste hädaolukordadega seoses eraldi rahastamise fondi tekitamise vajadust. Hetkel soovitakse riikliku võimekust tõsta läbi asjakohaste laevade muretsemise Siseministeeriumi haldusalas ja erakorralistel juhtudel saame kasutada nii KIK-i vahendeid kui Vabariigi Valitsuse reservfondi.
Irja Alakivi: Aga sellist juhtumit ei ole, et KOV oleks saanud toetust.
Harry Liiv: Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi taotluse ja esitas selle Vabariigi Valitsuse reservfondile, Keskkonnaministeerium toetas seda. Saame fakte üle kontrollida.
Märt Moll: Kuna tegemist on riikliku ülesandega, aga riigil ei ole kohustust KOV-idele seda kulu hüvitada. Võimalus on küll taotleda kompenseerimist, kuid taotlemine ja saamine on kaks eri asja.
Kaupo Heinma: Hädaolukorra puhul koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan, kus määratakse ka iga asutuse ülesanded. Rahastamise osas on KIK keskkonnakorralduse programmis eraldi hädaolukorraks valmistumiseks või hädaolukorra lahendamise hädaolukorra põhjuste leevendamiseks võimalik raha taotleda. Mehhanism on olemas. Taotlemine käib taotluste põhiselt.
Irja Alakivi: Praegu ei ole mehhanism üheselt arusaadav ning KOV-idel puudub teave kuidas reageerida. Mehhanism oleks tarvis lahti kirjutada.
Mart Järvik: Ajafaktor tuleks samuti sisse tuua. Millise aja jooksul kompenseeritakse kui KOV tuleb appi hädaolukorda lahendama.
Kaupo Heinma: Praegu käib mehhanism KIK-i üldise raamistiku järgi. Kriitilise olukorra puhul on erakorraline menetlemine.
Harry Liiv: KIK-i erakorraline otsuse mehhanism on paigas. Tõsise reostuse kontekstis on protsess paigas, väiksema puhul sõltub selle kiireloomulisusest.
Otsus: Keskkonnaministeeriumi vastav nõunik saab selle info edastada KOV-idele.
Kaupo Heinma: Suhtleme selles küsimuses ka Siseministeeriumiga.
8. Maa ja keskkonnavaldkonna muud ettepanekud – ettepanekud 7, 8, 9
Ettepanek 7. Muuta nõue, „Kui jäätmekäitluse programmi tavajäätmete ja ohtlike jäätmete alamprogrammides taotletakse toetust üle 65 000 euro ilma käibemaksuta, saab taotlejaks olla vähemalt 5 omavalitsuse poolt moodustatud juriidiline isik, välja arvatud väikesaartel, ning omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri."
Irja Alakivi: Oleme saanud omavalitsustelt hulgaliselt tagasisidet, et see on problemaatiline, sest määruse säte on jäänud ajale jalgu. Kirjeldused erinevate valdade näitel.
Harry Liiv: Jääme oma esitatud seisukohtade juurde. Kui on tarvidus lisa selgituste järgi siis see peaks toimuma eraldi.
Irja Alakivi: Viitate oma vastuses KOV jäätmete osalisele toetusele KIK-ilt investeeringutoetuse saamiseks on vaja täita aga Viljandi näite puhul 5 valla kriteeriumit. Aga neid valdu ei ole enam.
Harry Liiv: Peab lähenema juhtumipõhiselt, aga jääme avaldatud seisukoha juurde. Kui mõned omavalitsused soovivad täiendavaid selgitusi, siis saame seda eraldi käsitleda, et tegelik põhjus välja selgitada. Mitte KIK-i taotluse lahendamise kontekstis, vaid probleemi lahendamiseks. Üldküsimusele on meie vastus olemas. Tegelesime, et saada KOV jäätmehooldaja rahastamise tekst seadusesse, selleks olid piisavalt laiaulatuslikud läbirääkimised, millesse oli ka ELL kaasatud nende võimaluste piirides, mis Rahandusministeeriumi poolt oli võimalik aktsepteerida, me selle ettepaneku tegime ja see on täna seaduse eelnõu raamides olemas. Menetleme seda seaduse eelnõud nii, et sellest ka seadus saaks.
Mart Järvik: Praegu on see selgelt ebavõrdse konkurentsi olukorra tekke koht. Lähtudes olukorrast, mis on tekkinud peale liitumisi, on osade KOV-ide olukord läinud liitumiste tõttu kehvemaks.
Harry Liiv: Sellisel juhul tuleb konkreetselt vaadata, mida on uuenenud omavalitsuse kontekstis teha. Milline roll on seejuures riigil ja milline KOV-il. Keskkonnaministeerium jääb oma esitatud seisukohtade juurde. Ühest küljest oleme kontsentreerunud sellele, et KOV-ide hästi vajalikele kulutustele leiaksime katte, see on siis täna jäätmeseaduse muudatusena ja tasandusfondi formaadis pakutud. Saadud on vajalikud kooskõlastused eelnõu edasise menetlemise tarbeks, selle käigus saame vaadata, mida selle rahaga on võimalik katta.
Märt Moll: Tahaks juhtida tähelepanu asjaolule, et kaasaegsed KOV-idele pandud jäätmekäitluse valdkonna ülesanded pärinevad 1993. aastast. Nende ülesannete täitmiseks pole kordagi KOV-idele raha eraldatud. Jäätmehoolduseks eraldatud 2,2 milj ei kata mingilgi määral KOV-dele riigi poolt pandud ülesandeid.
Harry Liiv: Oleme eelnõud Rahandusministeeriumiga koos ettevalmistanud. Rahandusministeerium on analüüsi tulemusena leidnud antud 2,2 milj võimalikuks. Ka meil võib olla soove, et sellesse valdkonda oleks rohkem raha suunatud. Aga need on võimalused, mida Rahandusministeerium on kinnitanud. Kahju, et meiega pole täna laua taga Sulev Liivik, kes sellega eelnõuga on tegelenud. Ei saa öelda, et see mitte mingisugust mõju ei avalda. See on üks rahastamise viis, mida soovime edasi viia seaduseni. Siis saame vastuseid ka kuidas need on kavandatud KOV tasandil. Sellised on tänased võimalused. Eelnõu on Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatud.
Irja Alakivi: Oleme tänulikud, et see eelnõu tuli. See on KOV-idele abiks, aga ei asenda investeeringute vajadust ning teatud ülesannete lahendamiseks on vajadus KIK-i poole pöörduda, mis on praegu keerukas. Eelnõus on 4 tingimust lühikese aja peale täitmiseks ja Rahandusministeeriumi esindaja nentis, et vaadake veelkord tingimused üle, et kui esimesel aastal raha eraldatakse, sügisel see eelnõu tõenäoliselt menetletakse. siis tingimused on järgmised:
• territooriumil töötab jäätmejaam või on elanikele tagatud jäätmejaama teenuse kasutamine – see on täiesti võimalik
• on korraldatud jäätmevedu – siin on kohe küsimus, kui KOV-st mitte sõltuval põhjusel korraldatud jäätmevedu nt Tallinnas ühes piirkonnas ei toimi, siis kas Tallinn jääb nendest vahenditest ilma?
• tal on kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri – siin on liituvate valdade kontekstis küsimus, kui on vaja menetleda kiiresti palju asju, kas see jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri on valmis 31. oktoobriks.
Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Keskkonnaametile iga aasta 31. oktoobriks dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist – Sulev Liivik viitas, et antud tähtaeg ei ole realistlik.
Harry Liiv: Olen nõus. Meie soov oli sisse tuua teatud tingimused näidates seda, et kohalik jäätmekorraldus peab olema paigas. Haldusreformi tuleb arvesse võtta nüüd, teatavasti on see töös olnud pikalt. Praegu on menetlusprotsess, kui leiate, et kuupäevade osas on vajalik teha korrektsioone, siis selle ettepaneku tegemine on veel võimalik. Põhimõtteliselt peab KOV-l jäätmehoolduseeskiri olemas olema. Osa KOV-e ei ole nõuet praeguse seaduse kontekstis täitnud, uue osas peab see olema paremini.
Irja Alakivi: Tähtajad on ebarealistlikud ja ootame Keskkonnaministeeriumi toetust, kui see keskkonnakomisjonis arutlusele tuleb.
Harry Liiv: Peame leidma mõistliku lahenduse, kus üheselt saame aru, et raha peab rakenduma jäätmehoolduse tarbeks kohalikul tasandil, kuid samas KOV-id järgiks juba varem sätestatud jäätmehoolduse eeskirju ja nõudeid.
Kristjan Mark: Suuremad omavalitsused on jagatud piirkondadeks nagu Tallinn ja Tartu. Toetuse eraldamist tuleks diferentseerida piirkondade kaupa. Kasutada teist mudelit, et kas linn korraldab ise ja tagab jäätmekorralduse, et ei sõltuks teenuse osutamisel eraettevõtetest.
Harry Liiv: Peame vaatama kuidas antud eelnõu probleemi arvestaks. Praegu saame seda menetlemisel võimalusel arvesse võtta koostöös Rahandusministeeriumiga.
Irja Alakivi: Seda saaks seletuskirjas lahti seletada.
Kristjan Mark: Kui algselt oli 4 eurot aadressiobjekti kohta ning summa 3 milj, siis nüüd on summa vähenenud 2,2 miljonile. Eraldatud raha summa vähenes, kas on selle põhjuseid täpsemalt teada
Harry Liiv: Ei tahaks kommenteerida. See teema arutati läbi Rahandusministeeriumiga ning sellega tegelev inimene pole hetkel siin. Julgen väita, et summaarselt on raha summad vastavalt võimalustele.
Ettepanek 8. Elutähtsat teenust pakkuvate vee-ettevõtete finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks vaadata üle saastetasude määrad ja rakendamine keskkonnatasude seaduses nende ainete osas, mille kõrvaldamiseks reoveepuhasti ei ole projekteeritud ning mille puhastisse jõudmise ja ainete kontsentratsioonide ning koguste üle ei otsusta vee-ettevõte. Vt veeseadus, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus ja nende põhjal kehtestatud või kehtestamisel olevad määrused ning keskkonnatasude seadus § 20, maksukorralduse seadus.
Irja Alakivi: Kui avastatakse reoveepuhasti heitveest ohtlikud ained, on maksed väga suured, et vee-ettevõtted võivad minna pankroti. Vee-ettevõte peab puhasti korda saama, puhastusprotsessi toimima saama, maksab kõrgendatud saastetasusid ja erisoodustusmaksu. Tartu näide maksude osas. Küsimuse all ohtlikud ained ja prioriteetsed ohtlikud ained, et nende saastetasud on vee-ettevõtete jaoks liiga kõrged. Vee-ettevõtja reovee puhasti pole projekteeritud nende ohtlike ainetega toime tulekuks projekteeritud.
Harry Liiv: Kui puhasti pole vastavalt projekteeritud, siis ei tohiks üleliigseid aineid sinna juhtida. Vee-ettevõtja on see, kes sõlmib lepingud vastavate ettevõtetega, kes talle reovett juhivad. Selle küsimusega oleme tegelenud ÜVKS seaduse uuendamisel. Tänaseks on see seaduse eelnõu saadetud ka kõigile töörühma liikmetele sh ELL-ile ja erialaliitudele. Kooskõlastamise faasis eelnõu esimene variant, kus täpsustame seda aspekti, millised õigused jäävad vee-ettevõttele vee vastu võtmise suhtes. Vee-ettevõttel peaksid olema lepingulised õigused esitada nõudeid ka tööstusele ja tööstuse eelpuhastusele toime panemiseks. Me ei saa kõikidelt tööstustel nõuda eelpuhastamist, eriti mis puudutab Ida-Eestit. Kohtla-Järvel on puhasti võimeline vastu võtma väga palju tööstuste reovett, mis sisaldab ka ohtlikke aineid ja raskmetalle. Teine pool asjast on see millisel moel reguleerida lubades reovete puhastuse üle kontrolli teostada. Oleme sel teemal Vee-ettevõtjate Liiduga korduvalt kohtunud ja täna on uuendatud määruse eelnõu kooskõlastamise faasis, et spetsiifiliselt piiritleda teatavate reovetega seonduvat probleemi. Tulles tagasi saastetasu tõstmise või mittetõstmise juurde. See on osa keskkonnatasudest, osa selle menetlemisest. Teatud ettepanekuid on seal tehtud ja keskkonnatasude seadus on omaette menetlusprotsessis. Oleme ÜVK seaduse nendes küsimustes täiendanud, oleme täiendanud vastavat Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu reovete puhastamise nõuete osas ja oleme andnud oma sisendi ka keskkonnatasude seaduse uuendatud versiooni. Teie räägite kõrgendatud keskkonnatasude rakendamist sellisel juhtumil kui loa tingimusi ei suudeta täita, mina räägin seda, et uuendame määrust, mis võimaldab ettevõtetel võtta kontroll puhastatava reovee ulatuse üle, et segunemispiirkonnas saada selge pilt. Seiramine selles osas tuleb paraku teha. Vee raamdirektiivi kohaselt on tähelepanu all veekogumid, siis veekogumis on vajalik saada selge pilt kuhu maani levib heitvesi, mis sisaldab mõningaid näitajaid. Seda osa seirest tuleb vee-ettevõtjatel teha ja kanda. See märkimisväärselt ei tõsta vee hinda. Vee hind sõltub suurel määral veeinfrastruktuuri investeeringutest, mis on ühes või teises linnas tehtud.
Irja Alakivi: Keskkonnatasusid arvestatakse veeteenuse hinnast ja ohtlike ainete osas on kõrvalekalded lubatud, kui selleks on määratud segunemispiirkond, siis sinna segunemispiirkonda tulevad tihtipeale ka ained sisse kusagilt mujalt.
Ettepanek 9. Kiirendada maa hindamise seaduse väljatöötamist ja korralise maa hindamise läbiviimist. Peame vajalikuks olla kaasatud maa hindamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise töörühmas ning soovime esitada esindajad Eesti Linnade Liidust, Eesti Maaomavalitsuste Liidust ning asjatundjad suurematest omavalitsustest, sh ka Tallinna linnast.
Irja Alakivi: KOV-id kaotavad igal aastal palju maa turu- ja maksustamishinna vahe tõttu.
Anne Toom: Maa-amet on esimese väljatöötamiskavatsuse parandused ja märkused läbi töötanud ja esitasime VTK uuesti Keskkonnaministeeriumile. Põhilised asjad: sisulisi muudatusi hindamise läbiviimisel ei toimu maa hindamise seaduse kohaselt korralist hindamise metoodikat ei muudeta. Viimane hindamine viidi läbi 2001. aastal. Sama metoodika alusel tuleb viia läbi uus hindamine ja eelkõige on hindamise seaduse muutmise eesmärgiks eristada hindamine ja maksustamine. Üheks eesmärgiks on, et seaduses oleks sätestatud maa korralise hindamise läbiviimise periood. Ka praegune hindamise seadus ei keela perioodiliselt maa hindamist läbi viia, aga selleks pole olnud poliitilist tahet. Seetõttu tahame seadusesse 4aastase perioodi sisse kirjutatud. Maksustamise hindade automaatne arvutamine – korralise hindamise käigus ei tehta automaatset hindamist. Automaatne hindamine on ikkagi mõeldud juhul, kui maa väärtus on kindlaks määratud ja on vaja määrata igale konkreetsele maaüksusele maksustamishinda. Korralise hindamise puhul automaatset hindamist ei ole võimalik kasutada. Analüüsida on vaja kinnisvaraturu andmebaasi, kaasata eksperte nii nagu see oli eelmise hindamise puhul. VTK-s planeeritud maa hindamise seaduse muudatuste tagajärjel on tegelikult planeeritud eristada väga selgelt maa korralise hindamise käigus leitud maa väärtused ja nende põhjal arvutatud maa maksustamishinnad ja maa maksu määramine. Maa hindamise seaduse alusel saadud korralise hindamise tulemusi ei seostata ainult maa maksustamisega, vaid korralise hindamise tulemusi on võimalik kasutada ka mitmel muul moel.
Eha Võrk: Mainisid, et maa maksustamine läheb välja. Me oleme huvitatud maa hindamisest selle maa maksustamisest lähtuvalt. Tallinn on saanud kahju kuna meie lepingud on seotud maa maksustamise hinnaga.
Anne Toom: Korralise hindamisega määratakse maa maksustamise hind. Maa maksumäär on poliitiline otsus, aga maa hindamine on majanduslik tegevus. Praegune väljatöötamiskavatsus lähtub sellest, et teha ära majanduslik maa hindamine, määrata maale väärtus, määrata maksustamishind. Iseasi küsimus on kas seda maksustamishinda kasutatakse maksustamiseks või mitte, millised on maamaksu määrad, see on maksupoliitiline osa. Seda reguleerib maamaksuseadus. Maa hindamise seadus reguleerib ainult maale õiglase turuhinnale vastava väärtuse leidmist. Maamaksuseadus ei lähe praeguse VTK-ga muutmisele.
Märt Moll: Maapiirkondades on tehinguid nii vähe, et see tegelikult ei anna õiglast maa hinda.
Anne Toom: Jah, selleks on metoodikas tasanduskoefitsiendid. Kui tehinguid on vähe, siis arvestatakse muid väärusi, mis on võimalikud maa hindamisel aluseks võtta. Üks osa on tehinguteinfo, teine on see, mis puudutab maa majanduslikku väärtust või muid koefitsiente. Minister on päri eelnõu kavatsusega. Kui väljatöötamiseks läheb, siis informeerime ELL-i.
Mart Järvik
Juhataja Kaie Siniallik
Protokollija