KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK

KOOSOLEKU PROTOKOLL (eelnõu)

Tallinn
Eesti Linnade ja Valdade Liit                                     4. september 2018

Algus kell 13.00, lõpp kell 15.00

Juhatas: Harry Liiv

Protokollis: Kaie Siniallik

Osalejad:
Eha Võrk – Tallinna abilinnapea, töörühma kaasesimees maaküsimustes

Relo Ligi – Tallinna Keskkonnaameti juhataja, töörühma kaasesimees keskkonnaküsimustes

Harry Liiv – Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige

Marku Lamp - Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige

Eike Pärnamägi – Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna jurist, töörühma liige

Sulev Liivik – Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja, töörühma liige

Alo Brandt – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja, töörühma liige

Ülle Mauer – Tartu linna linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja, töörühma liige

Hegri Narusk – Elva Vallavalitsuse vallamajandusosakonna juhataja, töörühma liige

Marit Laast – Viru-Nigula Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorraldusspetsialist, töörühma liige

Sven Tarto – Nõo Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja, töörühma liige

Mart Mäeker – Saaremaa Vallavalitsuse abivallavanem ehituse, planeerimise ja keskkonna valdkonnas, töörühma liige

Irja Alakivi – ELVL, töörühma koordinaator

Puudusid:

Siim Kiisler – keskkonnaminister, töörühma esimees

Meelis Münt – Keskkonnaministeeriumi kantsler, töörühma esimehe asetäitja

Ado Lõhmus – Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige

Rain Vipper – Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna finantsjuht, töörühma liige

Triinu Rennu – Maa-ameti peadirektori asetäitja, töörühma liige

Kersten Kattai – Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik, töörühma liige

Taniel Vain – Harku Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja, töörühma liige

Ahti Karon – Järva Vallavolikogu aseesimees, töörühma liige

Anni Teetsmann – Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist, töörühma liige

Külli Tammur – Lääne-Harju Vallavolikogu esimees, töörühma liige

Kutsutud:

Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor

Kristjan Mark – Tallinna Jäätmekeskuse juhataja

Tiina Üksvärav – ELVL õigusnõunik

Krista Kupits - ELVL

Rene Rajasalu – Keskkonnaministeerium, nõunik

Koosoleku päevakava:

1. Koosoleku rakendamine

2. Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti ja Rahandusministeeriumi poolt ELVL ettepanekute kohta esitatud seisukohtade läbiarutamine KOV esindajatega töörühmas ning kokkulepete ja eriarvamuste määratlemine

3. Informatsioonid ja kohapeal algatatud küsimused

4. Koosoleku lõpetamine

Irja Alakivi juhatas koosoleku sisse, tutvustas päevakava ning andis koosoleku juhatamise ministeeriumi poolele üle. Koosolekut hakkas juhatama Harry Liiv. 

Fiskaalsemõjuga ettepanekud

Ettepanek:
Suurendada jäätmehoolduse arendamiseks eraldatavate vahendite mahtu eesmärgiga edendada liigiti kogumist ning liigiti kogutud materjalide ringlusse võtmist. Ühtlasi integreerida eraldatavad vahendid kohalike omavalitsuste tulubaasi, valmistades selleks ette õigusaktide muudatused.

Sulev Liivik: Esitatud Riigikogule. Keskkonnaministeeriumi ja  Rahandusministeeriumi vahel eriarvamusi ei ole. 

Ettepanek:
Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest.

Sulev Liivik: Rahandusministeerium soovib käsitleda antud ettepanekut ja veeseaduse veekaitsevööndi ettepanekut ühe tervikuna, millega valitsuskabinetti minna. 

ELVL peab vajalikuks olla aruteludesse kaasatud. 22.08.2018 Keskkonnaministeeriumile saadetud MEMO lisatakse protokollile ja ühtlasi edastatakse ka Riigikogu keskkonnakomisjonile.

Harry Liiv: Keskkonnaministeerium on nõus Rahandusministeeriumi ettepanekuga 50%-lise maksuvabastusega  veekaitsevööndis.

Otsus:
Ettepaneku rakendamine sõltub seaduse eelnõu edasisest menetlemisest, mis toimub septembris. Eelnõu tasandil kokkulepe 50% maksuvabastust anda, 50% jääb tulupooleks, mis kataks ettepanekus nimetatud kulutusi. KOV poolelt arutelu aluseks – alternatiivide MEMO. 

Otsus:
Kodualuste maade küsimust arutatakse järgmisel töörühma kohtumisel ja juurde kutsutakse Rahandusministeeriumi riigivara osakonna inimene detailide täpsustamiseks.

Ettepanek:
Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks. Jätkuvalt on vajadus katta riigieelarvest Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamise kulud, selleks et ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja tagada kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimine.

Marku Lamp: Bioloogilise mitmekesisuse mõiste tekitab segadust. Kas selles kontekstis on mõeldud rannaniitude hooldamist?

Irja Alakivi: Peipsi äärsetelt valdadelt laekus info, et rannaniidud on hooldamata - võssa kasvanud, niitmata, koristamata. Rannataimestik vohab.

Eha Võrk: Kui rannaniidud kasvavad täis, siis mitmekesisus väheneb.

Marku Lamp: Sellisel juhul pesitsus tiheneb.

Sven Tarto: Probleemiks on ka elamumaa, mida Maa-amet pole müüki pannud, aga ei hoolda. Seisab mitu aastat räämas. Kui neile kirjutada ja tähelepanu juhtida, siis saame vastuse, et raha on otsas.

Relo Ligi: Kas Maa-amet on esitanud rahade taotluse?

Marku Lamp: Lisaeelarve taotlus on 200 tuhandele.

Eha Võrk: Eraisikutele esitame nõuded korrastamiseks, omavalitsusele samuti. Nii peaks ka riik samu nõudeid täitma.

Marku Lamp: Rannaalade ja looduslike koosluste hooldamiseks on meetmed ette nähtud. Kui on looduslikult väärtuslikud alad, kus vaja, seal ka hooldatakse. Pigem on vahendeid rohkem kui on huvilisi. Võtame teadmiseks, et nähtavasti on veel vaja. Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks avatud meede on suurusjärgus poollooduslike koosluste taastamiseks miljon eurot ja hooldamiseks ligi 5 korda rohkem.

Sven Tarto: Pigem on tegemist heakorra küsimusega.

Eha Võrk: Probleem laieneb riigiomandis olevatele maadele, mitte ainult kaldaaladele. Omavalitsus pool täiendab ettepanekut. Palume kalda kinnisasja õiguslikku analüüsi protokollile lisada, mille olemasolu on Keskkonnaministeerium varasemalt maininud.

Otsus:
Keskkonnaministeerium ja Tallinna Linnavalitus peavad vajalikuks antud teemal kohtuda ELVL-s. 

Otsus:
KEM poolt tellitud õiguslik analüüs lisatakse protokollile. 

Protokolli täiendus:
Protokollile lisatud riigi poolt tehtavad kulutused bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks ja säilitamiseks 2017 aasta näitel. 

Ettepanek:
Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine KOV-i, KIK-i ja riigieelarve vahel ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja komponentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOV-le välismõjud ning võimaldama KOV-del seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist 

Harry Liiv: Kuna täiendavat informatsiooni antud ettepaneku osas ei ole, siis rohkemat kommenteerida ei saa. 

Sulev Liivik: Olen rääkinud Aire Rihega, kes väitis, et järgmise aasta tööplaanis on keskkonnatasude uue kontseptsiooni koostamine. 

Harry Liiv: Kui Keskkonnaministeeriumi ametnik on nii öelnud, siis ta peab ka oma sõnade eest vastutama.

Muud ettepanekud

Ettepanek 1

Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada kohaliku omavalitsuse kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest. Ettepanek

Tunnistada MaaRS § 25 lõige 4 kehtetuks või muuta MaaRS § 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt: „(4) Munitsipaalomandisse antud maa, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1, 9 ja 11 nimetatud maa, võõrandamise korral tekib 10 aasta jooksul pärast maa munitsipaalomandisse andmist kohalikul omavalitsusel kohustus maksta riigile hüvitist, välja arvatud juhul, kui maa võõrandatakse tasuta riigile. Hüvitise suurus on 65 protsenti laekuvast rahast, maa tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel maa harilikust väärtusest võõrandamise ajal. Maa võõrandamise korral võib laekuvast rahast või maa harilikust väärtusest maha arvata maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud põhjendatud kulud. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda kinnisasja võõrandamise korral viie aasta jooksul tehingu päevast arvates."

Harry Liiv: Lisatud on Maa-ameti kommentaar.

Eike Pärnamägi: Maikuus oleme vastanud, et arutelu seaduse loomise juures on toimunud, sätestatud tähtaega ja määra on võimalik edaspidisel koosolekul pikemalt selgitada.

Eha Võrk: Ettepanek - võtame selle piirangu 10 aastat ära. Praktikas me tegelikult ei müügi, ootame 11ndat aastat. Eesmärk on piirkonda arendada, mitte 10 aastat oodata. Tavapäraselt püüame mitte müüa. Palume siiski kaaluda ettepanekut ajapiirangu vähendamiseks. Mõistlik ei ole ajapiirang, vaid kohe võõrandada. Võimalusel me ootame 10 aastat, aga peaks olema võimalus võõrandada ka kohe.

Alo Brandt: Ministri loal võiks olla erandid põhjendatud. Näiteks üldkasutatava maa sihtotstarbe muutmiseks vajaliku loa taotlemise süsteem iseenesest töötab.

Sulev Liivik: Keegi ei uuri selle 65% laekumist. Uurin selle raha laekumist.

Otsus:
Riigivara teemat arutatakse järgmisel töörühma kohtumisel ja juurde kutsutakse Rahandusministeeriumi riigivara osakonna inimene eesmärgiga selgitada nii MaaRS-st kui RVS-st tulenevat 10 aasta piirangut ja 65% hüvitise määra.

Ettepanek 2

Näha ette Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra" muutmine selliselt, et sotsiaalmaa alaliigi - üldkasutatav maa asemel oleks sotsiaalmaa alaliigiks üldmaa ning et katastriüksusele saaks lisaks üldkasutatava maa sihtotstarbele määrata ka teisi sihtotstarbeid.

Eike Pärnamägi: Siinkohal toon välja Maa-ameti selgituse: „Ettepanek on osaliselt leidnud lahenduse. Maakatastriseaduse muudatused jõustusid 01.07.2018, mille tulemusel muutus kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord". Katastriüksuse sihtotstarvete regulatsioon on alates 01.07.2018 maakatastriseaduses ja on loobutud piirangust, et sotsiaalmaad ei või teiste sihtotstarvetega samaaegselt määrata."

ELVL on tulemusega rahul.

Ettepanek 3

Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid. Kaaluda Riigivaraseaduse täiendamist sättega järgmises sõnastuses: „MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele planeerimisseaduse §-s 131 (varasemalt ehitusseaduse §-s 13) märgitud kohustuse täitmiseks.

Eike Pärnamägi tsiteerib Maa-ameti kommentaari.

Eha Võrk: Eraomandi taastamine oli küll üks põhiküsimus, aga täna me teame, et riik on 33% omanik ja samuti omavalitsused. Jah, seadust muudeti, aga see pole raha juurdetoov. Omandamine on jätkuvalt väga kulukas. Näide Nõelasilma tänava taastamisest. Omandamised tänu väljakujunenud tavadele on ülikallid. Maareformi tulemusena on maad erastatud või maad tagastatud. Täna on vajalik avalikes huvides maid omandada, kuid hindamine ei toeta omavalitsusi. 

Alo Brandt: Kohalike omavalitsuste taotlus on, et oleks loodud mehhanism kinnisaja avalikes huvides võõrandamise kulude kompenseerimiseks.

Sulev Liivik: Tulubaas on loodud.

Eha Võrk: Sellest ei jätku, aastast aastasse toome sundvõõrandamise omandamise vajadust välja, palume ettepanekuga arvestada.

Sulev Liivik: KOV peab ise oma kulud katma.

Otsus:
Teema vajab täiendavat arutamist. Rahandusministeerium ja Tallinna Linnavalitsus kohtuvad antud küsimuses omavahel. Maa-amet kutsub kohtumise kokku. 

Ettepanek 4

Võõrandada kohalikele omavalitsustele riigi maareservist tasuta maad, mis kohalike omavalitsuste taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna   arendamiseks

Eike Pärnamägi: Siin on välja toodud erinevatel alustel võõrandamise juhtumid. Näiteks liikluskeskkonna arendamiseks on sagedasemaid otsustuskorras KOV-le võõrandamise juhtumeid. Neiks otstarveteks Keskkonnaministeerium võõrandab ja nagu Maa-amet on oma kommentaaris märkinud, et riigivaraseadus võimaldab anda kohalikule omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks tasuta maad. Ka erilisteks juhtumiteks on KOKS § 6 lõikes 3 märgitud ülesanded, mis pole kellegi teise institutsiooni ülesandeks antud. Ettevõtlusmaa jaoks on eraldi sätted, mille alusel võõrandamist korraldame.

ELVL jääb eriarvamusele. Probleem on piisava lahenduseta.

Ettepanek 5

Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel.

Harry Liiv: Varasemalt arutatud. EIS-is kooskõlastamisel toetuse andmise tingimused meetmes veemajandustaristu arendamine. Nendel juhtudel, kui tegemist on sademevee süsteemidega asulas, kus on asustus tihedam kui 2000 inimekvivalenti, on võimalik saada toetust.

Keskkonnaministeerium on ettevalmistanud keskkonnaministri määruse, et edaspidi mh toetada  ühisveevärgi ja kanalisatsiooniarendamise projektide raames ka sademeveesüsteemide ehitamist.

Omaette teema on maaparandussüsteemi otsene mõju. Sel teemal saatsime kirja ka MeM-ile, hetkel vastust ei ole.

Relo Ligi: Rae vald laseb oma sademeveed läbi Tartu mnt ja Kadrioru pargi lõpuks Russalka juurde.

Harry Liiv: Olukord on teada. Seetõttu ongi vajalik Maaeluministeeriumi seisukoht läbi maaparandusseaduse rakendamise.

Täiendus protokollile:
Protokollile lisatud Maaeluministeeriumist 04.09 saabunud vastus 

Otsus:
Jätkuvalt teema üleval, seoses maaparandussüsteemidega. ELVL tutvub Maaeluministeeriumi kirjaga. 

Ettepanek 6

ÜVK seaduse muutmine õiguste ja kohustuste täpsustamiseks sademeveesüsteemide korrastamiseks ja sademevee teenuse tasu aluste kehtestamiseks.

Irja Alakivi: ÜVVK seaduses oli palju lahtiseid otsi, millest ei olnud võimalik välja lugeda kõike vajalikku.

Harry Liiv: Oleme tutvunud ELVL-i kommentaaridega ÜVVK seaduse eelnõu kohta ja ei hakkaks neid praeguse töörühma raames arutama. Töökorras on võimalik seda teemat arutada.

Irja Alakivi: ELVL on oma märkused esitanud ja meil on eelnõu kohta eriarvamusi.

Harry Liiv: Keskkonnaministeerium jääb oma seisukoha juurde. Praegu on võimalik sademevee maksustamine, ka ÜVVKS eelnõu kohaselt on sademevee süsteemide korrashoiuks ettenähtud veeteenuse hinnaseraldi kululiik, mille saab lülitada sademevee teenuse hinda. Seega õiguslikud alused sademevee maksustamiseks on olemas.

Irja Alakivi: Kohalik omavalitsus peab koostama sademevee kava. KOV koostab kava, milline on õiguslik regulatsioon riigi maal, eraisiku maal? Kohalike omavalituste maad on vähe.

Otsus:
Teemat käsitletakse ja küsimustele vastatakse ÜVVKS eelnõu menetlemise käigus. 

Ettepanek 7

Asendada metsaseaduse § 4 lõige 2 punktis 4 mõiste detailplaneering mõistega planeering. Alternatiivne lahendus on lisada metsaseaduse § 4 lõikele 2 punkt 6 järgmises sõnastuses: tiheasutusalal maatüki või kinnisasja suhtes, kus üldplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus.

Marku Lamp: Ettepaneku sõnastus on teine, kui ettepaneku selgitus.

Relo Ligi: Kui üldplaneeringu järgi on perspektiivne elamumaa, siis meie soov on see, et seal ei tehtaks lageraieid. Oleme käinud kohtus riigi vastu ja Halduskohus on öelnud, et detailplaneering on halb mõiste, oleks mõni muu planeering, oleks teine asi.

Marku Lamp: Riigikogu on selle punkti kehtetuks tunnistatud, kuna andis liiga suure vabaduse toimetada väljaspool metsaseadust. Meie murekoht on suurte trasside tegemine. Kui teine maakasutusotstarve on määratud maale, siis ei peaks metsaseaduse kitsendusi enam järgima. Teatud trassiehituste puhul läheks see ala väga suureks ja varutav metsamaterjal ei oma enam mingit dokumentatsiooni ja metsaseadus nendel aladel enam ei kehti. Lasime tühistada selle punkti, et nendel aladel kus projekteerimistingimused on väljastatud või  detailplaneering kehtestatud ja see on metsa ala, tuleks omanikul esitada metsateatis raadamise peale ja siis tekiks kohustus teavitada ja luba küsida Keskkonnaametilt. Võib-olla kohtulahendi alusel saame analüüsida.

Otsus:
Eraldi kohtumine Tallinna Linnavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi looduskaitse inimeste vahel antud küsimuses. Kohtulahend edastatakse töögrupile protokolli väliselt. 

Ettepanek 8

Muuta keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad" § 2 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: „Kui raie on kavandatud tiheasustusalal, saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil raie on kavandatud. Kooskõlastamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui viis tööpäeva."

Marku Lamp: Kui metsateatist hakatakse esitama, mis on kavandatud tiheasustusalale, peab omanik kooskõlastama tegevuse KOV-iga. Metsaseaduse osas on muudatus vastu võetud ja jõustub 1. september 2020.  Planeeringuga linna, kui asustusüksuse rohealas määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda omavalitsuse nõusolekuta. Nendel aladel on omanikul kohustus omavalitsuselt kooskõlastus saada enne kui ta metsateatise esitab. Rohealad toodi sisse  tiheasustusalade asemel. Tiheasustus ala määratlus on meelevaldne. Aluseks on tänane praktika, mille kohaselt on tehtud seda väga erinevalt KOV-ide kaupa. Planeeringus on tiheasustus, praktikas aga mitte. Seega oli vajadus minna täpsemaks ja rohealad said valitud seetõttu, et see on otstarbepärane.

Eha Võrk: Praktikast Järvakandi näide. Järvakandi ümbrus on kõik paljaks raiutud. Nii tiheasustus, kui ka selle ümber peaks saama kogukond arvamust avaldada selliste lageraiete puhul. Oluline on saada teavitus, kooskõlastus, saada mingi tagasiside.

Marku Lamp: Ettepaneku sisu ja selgitus on 2 eri asja. Praegu on metsanduse arengukava protsess ja arutelud käimas ja seal on ka omavalitsuste liidu esindaja Mailis Kaljula kaasatud sotsiaaltöögruppi, kus kõiki metsandusprobleeme käsitletakse. Sügisel on eesmärk jõuda valitsusele metsanduse arengukava ettepanek kinnitada ja järgmise 2 aastaga probleemidele lahendust leida. Võimalus suurtes protsessides osaleda on loodud.

Relo Ligi: Arengukava ei too kiireid lahendusi.

Marku Lamp: On seadused ja planeeringud, pole kiireid lahendusi. Kui hakkame kitsendusi seadma, siis on vaja ka hüvitisi. Kõrgendatud huviga riigimaade osas on  täiendavad kitsendused riigi metsamajandajale seatud määratleda need kõrgendatud huviga alad, mis on linnade ja teiste tiheasustus alad, nendega piirnevad alad, hajaasustusalad, elamugruppidega vahetult piirnevad alad jne. Põhimõtted kehtestatud, kuidas raieid teostada, kuidas kaasamiskoosolekuid teha kohalikele huvigruppidele. RMK kodulehel info kus on juba läbiviidud kaasamiskoosolekud.

Harry Liiv: Rida probleeme jääb üles, seotud eelmise punktiga.

Otsus:
Täiendav info kõrgendatud huviga alade osas protokollile lisada. Selle alusel otsustada mis formaadis edasi kohtuda. 

Protokolli täiendus:
Protokollile lisatud RMK kõrgendatud huviga alade info. 

Ettepanek 9

Muuta Loomatauditõrje seaduse § 11 sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile.

Marku Lamp: Siin ei ole meil millegagi nõustuda, kuna tegemist on Maaeluministeeriumi valdkonnaga. Meidki huvitaks paljud koduloomad, eelkõige rahvusvahelise kaubanduse lubadega riiki toodud koduloomade osas.

Otsus:
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond pöördub  Maaeluministeeriumi poole kirjaliku ettepanekuga. 

Ettepanek 10

Esitatud 8.12.2017 eelnõu 495 SE esimese lugemise järel Riigikogus /ASENDAB 2018 ettepaneku teksti/:  „Muuta jäätmeseaduse §-i 66 ja luua võimaus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks. Sõnastada tuleb selge alus, et kohalikud omavalitsused võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu ning kehtestatud hinnakiri allub Konkurentsiameti kontrollile." Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 65 lõikega 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt: „(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul."

Harry Liiv: Seis on sisuliselt endine. Jäätmeseaduse eelnõu on Riigikogu menetluses ja sisulised muudatused tekivad komisjonides.

Irja Alakivi: Jäätmevaldkonnaga on nii segased lood. Korraga on jäätmeseadus ja jäätmeseaduse eelnõu ja veel kavatsused uue jäätmeseaduse loomiseks.

Rene Rajasalu: 495 SE on Riigikogus. Selle eelnõu näol on peamiselt tegemist pakendiseaduse ja jäätmeseaduse liitmise eelnõuga. Väga suuri sisulisi muutusi ei plaanitud tehta. Selle mõte oli teha keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseadus. Jäätmeseaduse muutmine, mis on Vabariigi Valitsuse päevakorras, on  uue jäätme direktiivi vastu ülevõtmine jäätmeseadusesse, mis peab olema ülevõetud  2020 jaanipäevaks. Kui toimub direktiivi ülevõtmine, siis hea tava kohaselt võetakse üle vaid direktiivi nõudeid, mitte ei panda sinna juurde ka muid sätteid.  Seetõttu on 2 erinevat jäätmeseaduse eelnõud laual. NN direktiivi eelnõu ei ole veel hakatud välja töötama.

Irja Alakivi: Oleme korduvalt esitanud oma ettepanekuid ja palume, et Keskkonnaministeerium arvestaks ja toetakse kohalike omavalitsuste seisukohti.

Kristjan Mark: Oleme soovinud omavalitsuskeskse jäätmeveo mudeli rakendamise võimalust, mis kahjuks ära kadus 2015. aasta algusest. 

Eha Võrk: Eraettevõtluse huvi on teha raha, eraettevõttel pole huvi kontrolliks, kui seda pole just pandud talle kohustuseks, sest see on kulu.

Kristjan Mark: Parem järelevalve on läbi selle omavalitsuskeskse süsteemi, saame arendada jäätmehooldust oluliselt paremini edasi. Ei saa nõustuda, et tegemist on pakendiseaduse ja jäätmeseaduse kokkupanemisega,  sest pakendite kogumise osas olid juba põhjalikud muudatusettepanekud sisse viidud.

Relo Ligi: Keskkonnaministeerium on esitanud Jäätmekäitlejate Liidu ettepanekud kui Keskkonnaministeeriumi ettepanekud Riigikogule.

Rene Rajasalu: Jah, iga huvigrupp esitas oma arvamuse ning Keskkonnaministeerium on nendele vastanud, kas toetame ettepanekuid või mitte. Huvigruppide ettepanekud, mida Keskkonnaministeerium toetas on edastatud Keskkonnakomisjonile.

Kristjan Mark: Mind on nimetatud Pakendikomisjoni liikmeks umbes aasta tagasi, kuid komisjon pole kokku tulnud. Komisjoni eesmärk on anda pakendite kogumise kujundamiseks sisendit ministrile. Meil on põhimõttelised muudatused esitatud Keskkonnakomisjonile, kuid vajadust Pakendikomisjoni kokkukutsumiseks pole olnud.

Rene Rajasalu: Komisjon käib koos vastavalt vajadusele. Komisjoni liige saab teha ettepaneku ministrile komisjoni kokku kutsumiseks.

Jüri Võigemast: Ükski meie põhiettepanek Keskkonnaministeeriumi toetusega Riigikogusse ei jõudnud. Ettepanekuid, mida Keskkonnaministeerium on 28.05 seisuga 2. lugemiseks esitanud, käsitleme neid Linnade ja Valdade Liidu juhatuse volikogu koosolekul 11. septembril ja esitame omapoolsed ettepanekud. Parandusettepanekutes mida ministeerium esitas, ei loe välja et tegemist on vaid 2 seaduse ühendamisega. Kohalikul omavalitsusel oma autonoomia piires on õigus valida oma ülesannete täitmiseks meetodid, kahjuks Keskkonnaministeeriumile see ei loe midagi. Loogiline on see, et kohalikul omavalitsusel on õigus jäätmevaldkonnas oma territooriumil oma otsuseid vastu võtta.

Harry Liiv: Tegemist on kahe põhimõttelise erimeelsuse ja seisukohaga.  Erinevad arvamused, kes mis argumentidest kinni võtab. Pooltel on siin erinevad seisukohad. Lõpuks otsustab Riigikogu millised seaduse muudatused tehakse.

Relo Ligi: Ka riigikontrolli ettepanekutega pole arvestatud.

Kristjan Mark: OECD on oma analüüsis välja toonud, et tegemist on riigi tasandil nõrga planeerimisega.

Harry Liiv: Palju lisada ei ole, kommentaarid baseeruvad samadel seisukohtadel kui laua taga oli minister. Ettepanekud 11 ja 12 räägivad ettepanekutest jäätmeseadusele. Keskkonnaministeeriumi seisukohad on välja toodud.

Irja Alakivi: Lähtuge keskkonnakaalutlustest, elanikkonna parema teenindamise võimalustest. Lähtuge sellest, et jäätmevood oleksid kontrolli all nii nagu omavalituskeskse mudel puhul ja et järelevalve ja kontroll on tõhusam.

Relo Ligi: Konkurentsiametit kuulatakse rohkem kui omavalitsust.

Irja Alakivi: Konkurentsiamet esitab jätkuvalt väära seisukohta, et omavalitsuskeskse jäätmehooldemudeli korral konkurents väheneb. See ei ole nii. Konkurents ei vähene vaid kasvab.

Kristjan Mark: Ka väiksematel ettevõtetel on selle süsteemi korral võimalik turule siseneda.

Eha Võrk: Nagu Jüri Võigemast välja tõi on omavalitused autonoomsed, võiks olla valikuvabadus nii või naa.

Harry Liiv: Seda ettepanekut on varemgi lauale toodud. Teema väärib kaalumist. Oleks kompromissi koht.

Otsus:
Jäätmebloki kohta on esitatud kirjalikud kommentaarid, võtame teadmiseks soove ja ettepanekuid, mida välja öeldi. 

(allkirjastatud digitaalselt)
Harry Liiv                                                                             (allkirjastatud digitaalselt)
Juhataja                                                                                 Kaie Siniallik
                                                                                              Protokollija