Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjoni ja  Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni läbirääkimiste keskkonna ja maaküsimuste töörühma kohtumine

 

KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK

KOOSOLEKU PROTOKOLL

Tallinn

Eesti Linnade ja Valdade Liit
6. juuni 2018

Algus kell 13.00, lõpp kell 14.45

Juhatas: Eha Võrk
Protokollis: Kaie Siniallik 

Osalejad:

Relo Ligi – Tallinna Keskkonnaameti juhataja, töörühma kaasesimees keskkonnaküsimustes

Eha Võrk – Tallinna abilinnapea, töörühma kaasesimees maaküsimustes

Harry Liiv – Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige

Sulev Liivik – Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja, töörühma liige

Kersten Kattai – Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik, töörühma liige

Sven Tarto – Nõo Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja, töörühma liige

Ahti Karon – Järva Vallavolikogu aseesimees, töörühma liige

Irja Alakivi – ELVL, töörühma koordinaator

 

Puudusid:

Siim Kiisler – keskkonnaminister, töörühma esimees

Andres Talijärv – Keskkonnaministeeriumi kantsler, töörühma esimehe asetäitja

Ado Lõhmus – Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige

Marku Lamp - Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige

Rain Vipper – Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna finantsjuht, töörühma liige

Eike Pärnamägi – Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna jurist, töörühma liige

Triinu Rennu – Maa-ameti peadirektori asetäitja, töörühma liige, teatas, et ei saa osaleda

Alo Brandt – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja, töörühma liige

Ülle Mauer – Tartu linna linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja, töörühma liige, vabandas puudumist, lähetuses

Hegri Narusk – Elva Vallavalitsuse vallamajandusosakonna juhataja, töörühma liige

Sven Tarto – Nõo Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja, töörühma liige

Mart Mäeker – Saaremaa Vallavalitsuse abivallavanem ehituse, planeerimise ja keskkonna valdkonnas, töörühma liige

Taniel Vain – Harku Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja, töörühma liige

Marit Laast – Viru-Nigula Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorraldusspetsialist, töörühma liige

Anni Teetsmann – Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist, töörühma liige

Külli Tammur – Lääne-Harju Vallavolikogu esimees, töörühma liige

Kutsutud:

Rauno Reinberg – Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

Tiina Üksvärav – ELVL õigusnõunik

Jan Trei – ELVL asedirektor

Marliis Rettau, ELVL avalikkussuhted

 

Koosoleku päevakava:

1. Sissejuhatus ja koosoleku rakendamine. ELVL

2. KOV muud ettepanekud riigieelarve läbirääkimisteks – arutelu jätkamine ja vahepealsete arengute tutvustamine. ELVL esindajad, Maa-ameti esindaja, Keskkonnaministeeriumi esindajad, Rahandusministeeriumi esindajad

3. Muud küsimused ja informatsioonid

3.1. Keskkonnaministeeriumi täpsustatud vaatepunkt ja selgitused Maamaksu seaduse muutmise ettepanekule Veeseaduse 643 SE eelnõu §-ga 309.
KeM edastab koosolekule kirjaliku info

4. Arutelu 

Irja Alakivi sissejuhatus ning päevakorra tutvustus.

29. mai 2018 töörühma kohtumise protokoll on allkirjastatud ja KOV portaalis üleval http://portaal.ell.ee/18838.

Keskkonnaministeerium tegi ettepaneku töörühma juhtimiseks KOV poolele.

Päevakorrapunkt 2. KOV muud ettepanekud riigieelarve läbirääkimisteks

Ettepanek 1: Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada kohaliku omavalitsuse kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest. Ettepanek tunnistada MaaRS § 25 lõige 4 kehtetuks või muuta MaaRS § 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt: „(4) Munitsipaalomandisse antud maa, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1, 9 ja 11 nimetatud maa, võõrandamise korral tekib 10 aasta jooksul pärast maa munitsipaalomandisse andmist kohalikul omavalitsusel kohustus maksta riigile hüvitist, välja arvatud juhul, kui maa võõrandatakse tasuta riigile. Hüvitise suurus on 65% laekuvast rahast, maa tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel maa harilikust väärtusest võõrandamise ajal. Maa võõrandamise korral võib laekuvast rahast või maa harilikust väärtusest maha arvata maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud põhjendatud kulud. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda kinnisasja võõrandamise korral viie aasta jooksul tehingu päevast arvates."

Otsus: Eelmisel koosolekul oli ettepanek arutlusel, mille alusel Keskkonnaministeerium, Maa‑amet ja Rahandusministeerium leppisid kokku kohtuda antud ettepaneku osas eraldi. ELVL palub olla kaasatud.

Ettepanek 2: Näha ette Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra" muutmine selliselt, et sotsiaalmaa alaliigi - üldkasutatav maa asemel oleks sotsiaalmaa alaliigiks üldmaa ning et katastriüksusele saaks lisaks üldkasutatava maa sihtotstarbele määrata ka teisi sihtotstarbeid.

Otsus: Maa-ameti sõnutsi on see erisus ära kaotatud ja ettepanekuga on arvestatud. Tallinna Linnavalisus kontrollib. Kui ei ole arvestatud, jäävad KOVid oma nõudmise juurde.

Täiendus protokollile Tallinna Linnavalitsusest Anne Kass 7.06.2018 e-kirjaga: 6. juunil 2018 võeti Riigikogus vastu Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus. Seadusega täiendatakse Maakatastriseadust §-ga 18¹ - Katastriüksuse sihtotstarbed, milles loetletakse katastriüksuse sihtotstarvete liigid. Seaduse tekstis on sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa. Maakatastriseadust on täiendatud §-ga 18² – Sihtotstarbe määramise erisused. Seletuses on märgitud, et loobutakse piirangust, et sotsiaalmaad ei või teiste sihtotstarvetega samaaegselt määrata.

Ettepanek 3: Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade era-omanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid. Kaaluda Riigivaraseaduse täiendamist sättega järgmises sõnastuses: „MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusseaduse §-s 13 märgitud kohustuse täitmiseks.

Eha Võrk: Selgituseks, reformimata maa jäetakse riigi reservi ja kui see võõrandatakse, siis reservist laekuvast summast antakse raha omavalitsusele, et me saaksime detailplaneeringute järgi avalikke teid ehitada. KOVile ei jäeta maid riigireservi, maareformi seaduses on riik prioriteet, mitte KOV. Omavalitsusel ei ole võimalust taotleda oma reservi seda maad,  kuid KOV-il on kohustus avaliku taristu väljaehitamiseks.

Otsus: Arutada ettepanekut eraldi koosolekul Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja  Maa-ameti vahel, kaasata ELVL

Ettepanek 4: Võõrandada Tallinna linnale riigi maareservist tasuta tööstuspargi rajamiseks vajalikud kinnistud. Tallinna arengukavas 2014-2020 (LVK määrus 13.06.2013 nr 29) on ettevõtluse, turismi ja tööhõive vallas linna arendamise prioriteediks alustavatele ja loomeettevõtetele soodsa kasvukeskkonna loomine, samuti ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine. Olulisemate projektide seas on Suur-Sõjamäe tööstuspargi valmisehitamine ja Lasnamäe tööstuspargi laiendamine. Arengukava näeb ette  tööstusparkide ja inkubaatorite rajamist, ettevõtluse tugistruktuuride arendamise toetamist ning uute töökohtade loomise toetamist. Uute tööstusparkide kavandamine on võimalik riigi reservmaal, sest maareformiga ei nähtud ette kohalikele omavalitsustele selleks maarereservi loomist.

Irja Alakivi: Ettepanek oli lahti kirjutatud Tallinna kesksena, kuid tegelikult on tööstusparke ja tootmismaad vaja ka mujal kui Tallinnas. Puudutab ka teisi KOV-e, mitte ainult Tallinna. Tartu näide: Maa munitsipaalomandisse andmisest keeldumine Tartu linnas (Tähe 114f, Tähe 114g)", Keskkonnaministeeriumi käskkiri 23.04.2018 nr 1-2/18/320 ja Kuressaare näide „Maa-ameti peadirektori käskkiri 18. jaanuar 2016 nr 39. Maa riigi omandisse jätmine". ELVL sõnastab ettepaneku ümber.

Eha Võrk: Detailplaneeringu läbiviimine on väga kulukas. Tegelikult peaks riigi poolt tulema KOV-ile kindlus. Kui arengukava näeb ette detailplaneeringut, siis peale detailplaneeringu ära tegemist peab KOV selle maatüki ka saama. Näide: tegime detailplaneeringu ära ja peale seda muudeti ära riigivaraseadus ning öeldi, et raha eest saate maa.

Otsus: KOV pool täpsustab ettepanekut ja sõnastab tabelis ümber.

Ettepanek 5: Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel

Irja Alakivi: Keskkonnaministeerium avalikustas 4. juunil ÜVVKS eelnõu, KOV pool pole jõudnud seda läbi töötada. Juuni jooksul saame ettepanekuid esitada.

Harry Liiv: Kui räägime vooluveekogude korrastamise finantseerimisest, siis seal on meie eesmärk läbi veeseaduse veekogude seisundi parandamine. Kui räägime tiheasutusalast ja seal on liiga palju vett ning see vesi on vaja juhtida mingitel põhjustel kõrvale, ka sademevee mõistes, siis võib see olla ka üks osa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemist ja sellest tulenevalt peab kaaluma mis võimalusi rakendada. Tänases seaduses on need võimalused ka olemas. Sademevee komponendi olemasolust vee hinna kaudu ja teine võimalus abonenttasu. Need sätted ja põhimõtted on olemas. Kommentaarid on oodatud, aga ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniseaduse eesmärk on veeteenuse osutamine elanikele tiheasustusalal teatud kulutuste solidaarne ja spetsiifiline kate, kui leiame et sellega seoses on veevärk ja see kannatab ja meil pole mõistlik teha kulutusi puhastusseadmetele ja hajavee ära juhtimisele. Need sätted on ka praeguses ÜVVKS olemas.

Irja Alakivi: Meie ettepanek puudutab ka maaparandusseadust ja Maaeluministeeriumi.

Harry Liiv: Maaparandusseadus  on see, mis peaks seda reguleerima (koosoleku järgselt täpsustud, maaparandusseadus on jõustunud, 21.05.2018). Kui räägime vooluveekogudest, mida käsitleb veeseadus, siis selle seaduse mõte on vee seisundi parandamine, veekasutamine, aga maaparanduslikud suunised ja planeerimine aspektid ja ka rahastamine on maaparandusseaduses. Linna piirialadel, kus ümbritsevatel aladel vesi võib liikuda linnaaladele peab seoseid leidma maaparandusseaduse kaudu.

Otsus: Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku Maaeluministeeriumile ja Maaeluministeerium organiseerib arutelu või asjakohase informatsiooni edastamise kaasates ELVL-i.

Ettepanek 6: ÜVVK seaduse muutmine õiguste ja kohustuste täpsustamiseks sademeveesüsteemide korrastamiseks ja sademevee teenuse tasu aluste kehtestamiseks

Otsus: ELVL töötab eelnõu läbi ja esitab vajadusel märkused. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul on võimalik ettepanekuid ministeeriumile esitada kahe nädala jooksul.

Ettepanek 7: Asendada metsaseaduse § 4 lõige 2 punktis 4 mõiste detailplaneering mõistega planeering. Alternatiivne lahendus on lisada metsaseaduse § 4 lõikele 2 punkt 6 järgmises sõnastuses: tiheasutusalal maatüki või kinnisasja suhtes, kus üldplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus.

Rauno Reinberg: Praegu on  menetluses kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu,  millega antud metsaseaduse § 4 lõige 2 punkti 4 tunnistame kehtetuks. Tegemist on ühtlustamisega. Keskkonnaamet kontrollib laekunud metsateatist ja tuvastab üldplaneeringust tulenevad kitsendused. On olnud juhtumeid kus üldplaneeringust tulenevad piirangud on üsna ebamäärased. Keskkonnaamet pakub abi üldplaneeringute sõnastuse ülevaatamisel ja parendamisel nii, et metsateatist menetlev ametnik saaks aru ja tal oleks võimalik põhjendatult keelduda raie lubamisest.  Üldplaneeringud oleks mõistlik sõnastada arusaadavalt ja teha kättesaadavaks.

Relo Ligi: Keskkonnaamet annab metsateatisi välja oma raie liikide järgi. Ta ei anna neid lube üksikpuude järgi. 

Eha Võrk: Üldplaneeringute ümbersõnastamine on väga mahukas ja pole ka põhjendatud.

Relo Ligi: Ettepanek oleks, et kui üldplaneeringus on näidatud, et tegemist on elamumaaga, siis sel juhul ei antaks mitte metsateatist vaid raieluba välja.

Rauno Reinberg: Metsaseadust on täiendatud §-ga 42 mille lg 3 ütleb, et planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda KOV-i nõusolekuta ja raie kooskõlastatakse KOV-iga enne metsateatise esitamist.

Sven Tarto: See on teine asi. Kui tegemist on planeeritava elamualaga, siis ta ei ole rohealaks määratud, neid ei saa korraga olla.

Otsus: Relo Ligi edastab ettepaneku täpsustuse ELVL-ile ja ELVL täiendab ettepanekut

Ettepanek 8: Muuta keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad" § 2 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: „Kui raie on kavandatud tiheasustusalal, saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil raie on kavandatud. Kooskõlastamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui viis tööpäeva."

Eha Võrk: Puudutab teravalt omavalitsusi, sest vajalik on teada, mis toimub omavalitsuse territooriumil ja ka selle piiri taga.

Irja Alakivi: Järvakandi juhtum – elanike kaebusi uurides selgus, et RMK oli Järvakandi naabervallas Järvakandi valla piirilt metsa maha võtnud. Elukeskkonna kvaliteet halvenes järsult.

Eha Võrk: Omavalitsus soovib vaid, et KOV-iga kooskõlastatakse.

Rauno Reinberg: Metsaseaduse § 43 lg 9 alusel RMK on kõrgendatud huvidega aladel seda kooskõlastamist teinud.

Eha Võrk: Selles probleem seisnebki, et ei ole kooskõlastatud. KOV pool ei soovi antud ettepaneku osas selgitusi, vaid ettepanekuid ja lahendusi. Kaasata tuleks rohkem omavalitsusi.

Rauno Reinberg jäi seisukohale, et tänases õigusruumis on mehhanismid (Nt metsaseaduse § 42 lg 3 ja § 23¹) olemas ning soovitas kui soovitakse muuta seadusi, siis kõigi huvigruppide soove arvestades teha ettepanekud metsanduse arengukava protsessi raames.

Otsus: ELVL soovib ettepaneku arutamiseks Keskkonnaministeeriumi kantsleri tasandil kohtumist.

Ettepanek 9: Muuta Loomatauditõrje seaduse § 11 sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile.

Otsus: Ettepanek tehtud ja selgitus esitatud varasematel aastatel

Ettepanek 10: Muuta jäätmeseaduse §-i 66 ja luua võimaus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks. Sõnastada tuleb selge alus, et kohalikud omavalitsused võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu ning kehtestatud hinnakiri allub. Kuna sama asja kohta on Riigikogu menetluses eelnõu, siis ELVL poolt on esitatud sellesse eelnõusse sisuliselt vastav ettepanek. ELVL ja KOV-de esindajad jätkavad ettepanekute kaitsmist ja selgitamist.

Otsus: KOV pool jääb oma seisukohale ja esitatud ettepanekute juurde

Ettepanek 11: Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja sisetehingut keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5 ja jäätmeseaduse eelnõu  (495 SE) § 2 lõikest 2.

Sulev Liivik: Ettepanek on jäätmevaldajate registri ja MAKIS-e ühendamine, MAKIS-es võiks võimekus olemas olla.

Ettepanek 12: Muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „Jäätmeloa taotluse koopia esitab loa andja pärast taotluse nõuetele vastavuse kindlakstegemist kooskõlastamiseks taotleja tegevuskohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele."

Praegu KOV üksus esitab arvamusi, aga nendega ei arvestata.

Otsus: Otsida lahendusi.

Ettepanek 13: Muuta jäätmeseaduse § 79 ja sõnastada see järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus kooskõlastab või jätab jäätmeloa taotluse kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates."

Irja Alakivi: Selle ettepanekuga on Keskkonnaministeerium mõnevõrra arvestanud.

Täiendavalt arutati ideed korraldada tutvumiskäik Tallinna Jäätmekeskusesse, selleks et kohapeal tutvuda linna hallatava asutuse tööga. Eesmärgiks oleks süvendada arusaamist kohaliku omavalitsuse keskse jäätmehoolde mudeli toimimisest ja eelistest, teades, et selline mudel on EL-s valdav.

Otsus: Relo Ligi selgitab võimalusi ja teavitab ELVL kaudu töörühma.

Päevakorrapunkt 3.1. Keskkonnaministeeriumi täpsustatud vaatepunkt ja selgitused Maamaksu seaduse muutmise ettepanekule Veeseaduse 643 SE eelnõu §-ga 309

Asekantsler Harry Liiv, Keskkonnaministeerium andis selgitused kohapeal, mitte ei saatnud kirjalikult.

Harry Liiv: Seoses 29.05.2018 töörühma kohtumise ettepanekuga võtta veeseaduse eelnõust välja § 309 on Keskkonnaministeerium selles küsimuses kirjavahetuses Rahandusministeeriumiga. Tänaseks ei ole seisukoht veel kujunenud, arvestame Rahandusministeeriumi ettepanekut. Analüüs mõnes osas seisab ees.

Sulev Liivik: Nädala jooksul seisukoht kujuneb. Arutame ja hindame selle ettepaneku mõju tuleviku mõttes Rahandusministeeriumis. Anname oma seisukohast teada Keskkonnaministeeriumile kirja teel ning selle kirja koopia edastame ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Harry Liiv: Keskkonnaministeeriumil antud ettepaneku osas ei ole eriseisukohta ja arvestame Rahandusministeeriumi arvamusega, mis tuleb.

Päevakorrapunkt 4. Muud küsimused ja informatsioonid

KOV fiskaalse mõjuga ettepanekud eelarveläbirääkimisteks maa- ja keskkonnavaldkonnas

Ettepanek 3.1. 2019 RE osas:  Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest. Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonna kaitselistelt aladelt või kompenseerida maksuvabastused riigieelarvest.

Sulev Liivik: Ametnike poolt valmisolek teha, aga raha ei ole selle katteks ja poliitiline küsimus, seda ametnikud ei otsusta. Sügise poole läheme Janek Mäggiga sellega kabinetti. Mõju on kokku 3,5 miljonit maksimum määradega. Maade hindamist ei ole arvestatud.

Kersten Kattai: Vormel, mida selleks kasutatakse sarnaneb on tasandusfondi vormeliga. Kompensatsioon, kui tuleb, siis iga KOV jaoks eraldi reana.

Otsus: Rahandusministeerium edastab memo ELVL-ile

Täiendus protokollile: Rahandusministeerium on memo ELVL-ile edastanud.

Ettepanek 1 2019 RE osas: Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks.

Sulev Liivik: perioodiks 2015-2021 on saastekvootide raha paika pandud. Mis puudutab aga perioodi 2021-…, siis selle kohta ei oska praegu midagi öelda. Selleks ajaks pole võib olla enam  sellist meedet olemas. Võtame arvesse, et KOV-id soovivad ettevalmistuses osaleda.

Ettepanek 2 2019 RE osas: Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks

Eha Võrk: Maade hindamise eesmärk on viia kooskõlla tegeliku olukorraga. Inimeste maksukoormus mediaanina ei tõuse.

Sulev Liivik: Selleks et Maa-amet hindamise läbiviimiseks vajaliku lisaraha saaks, peab Keskkonnaministeerium Rahandusministeeriumile eelarve taotluse tegema. Rahandusministeerium ei ole protsessi pidurdaja.

Ettepanek 4 (2018): Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine KOV-i, KIK-i ja riigieelarve vahel ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja komponentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOV-le välismõjud ning võimaldama KOV-del seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist

Sulev Liivik: Määrad KOV-i tasandil määratud. Uued arutelud on võimalikud peale Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud välismõjude uuringu valmimist. Keskkonnahäiringud tuleks kompenseerida.

 

 

(allkirjastatud digitaalselt)
Eha Võrk                                                   (allkirjastatud digitaalselt)
Juhataja                                                    Kaie Siniallik
                                                                Protokollija

Protokolli juurde kuuluvad lisad:

1. ELVL poolt 17.04 esitatud töömaterjali tabel
2. ELVL poolt 16.04 esitatud fiskaalse mõjuga ettepanekute tabel