KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK

KOOSOLEKU PROTOKOLL

Tallinn

Eesti Linnade ja Valdade Liit

25. aprill 2018

Algus kell 13.00, lõpp kell 15.00

Juhatas: Eha Võrk
Protokollis: Kaie Siniallik

Osalejad:

Siim Kiisler – keskkonnaminister, töörühma esimees

Eha Võrk – Tallinna abilinnapea, töörühma kaasesimees maaküsimustes

Harry Liiv – Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige

Ado Lõhmus – Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige

Eike Pärnamägi – Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna jurist, töörühma liige

Rain Vipper – Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna finantsjuht, töörühma liige

Triinu Rennu – Maa-ameti peadirektori asetäitja, töörühma liige

Sulev Liivik – Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja, töörühma liige

Kersten Kattai – Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik, töörühma liige

Alo Brandt – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja, töörühma liige

Ülle Mauer – Tartu linna linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja, töörühma liige

Hegri Narusk – Elva Vallavalitsuse vallamajandusosakonna juhataja, töörühma liige

Marit Laast – Viru-Nigula Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorraldusspetsialist, töörühma liige

Sven Tarto – Nõo Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja, töörühma liige

Mart Mäeker – Saaremaa Vallavalitsuse abivallavanem ehituse, planeerimise ja keskkonna valdkonnas, töörühma liige

Taniel Vain – Harku Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja, töörühma liige

Ahti Karon – Järva Vallavolikogu aseesimees, töörühma liige

Anni Teetsmann – Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist, töörühma liige

Külli Tammur – Lääne-Harju Vallavolikogu esimees, töörühma liige

Irja Alakivi – ELVL, töörühma koordinaator

Puudusid:

Relo Ligi – Tallinna Keskkonnaameti juhataja, töörühma kaasesimees keskkonnaküsimustes

Andres Talijärv – Keskkonnaministeeriumi kantsler, töörühma esimehe asetäitja

Marku Lamp - Keskkonnaministeeriumi asekantsler, töörühma liige

Kutsutud:

Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor

Kristjan Mark – Tallinna Jäätmekeskuse juhataja

Tiina Ükvärav – ELVEL õigusnõunik

 

Koosoleku päevakava:

1. Sissejuhatus ja koosoleku rakendamine. ELVL

2. Töörühma kaasesimeeste kandidaatide esitamine. ELVL

3. Läbirääkimised ELVL poolt esitatud töömaterjalide ja vahepeal toimunud arengute põhjal.

   3.1. Jäätmeseaduse eelnõu 495 SE viimase redaktsiooni tutvustamine. Keskkonnaministeeriumi esindaja

   3.2. Maa korralise hindamise ettevalmistamise seis. Keskkonnaministeeriumi esindaja

   3.3. KOV fiskaalse mõjuga ettepanekud eelarveläbirääkimisteks. ELVL esindaja

   3.4. KOV muud ettepanekud läbirääkimisteks. ELVL esindaja

4. Muud küsimused ja informatsioonid

   4.1. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse ettevalmistamise seis ja versioon. Keskkonnaministeeriumi esindaja

   4.2. Lühiülevaade 2018. aastaks kavandatavatest kohalikke omavalitsusi puudutavate õigusaktide ettevalmistamisest. Keskkonnaministeeriumi esindaja

Irja Alakivi sissejuhatus ning päevakorra tutvustus 

Kinnitati töörühma kaasesimehed:

Eha Võrk – Tallinna abilinnapea, töörühma kaasesimees maaküsimustes

Relo Ligi – Tallinna Keskkonnaameti juhataja, töörühma kaasesimees keskkonnaküsimustes

 

Päevakorrapunkt 3.1. Jäätmeseaduse eelnõu 495 SE viimase redaktsiooni tutvustamine

Kristjan Mark: Omavalitsusliitude poolt on aastaid rõhutatud, et omavalitsuskeskne jäätmeveomudel ehk endine jäätmeseadus § 66 lg 1¹, on oluline ja läbi selle on võimalik jäätmehooldust paremini suunata, korraldada. Omavalitsustel on seeläbi vahetu ülevaade jäätmeveo toimimisest, mis eraettevõttele andes puudub. Seisukohti ja põhjendusi oleme esitatud korduvalt.

Irja Alakivi: Keskkonnaministeeriumil (KeM) on õigus ja võimalus esitada ettepanek, et mudel läheks eelnõusse sisse. Üleriigilised omavalitsusliidud on seda ettepanekut korduvalt esitanud nii kehtivasse jäätmeseadusesse kui ka jäätmeseaduse eelnõusse 495 SE. Keskkonnaministeerium ei ole seni ettepanekuga arvestanud. Me ei palu ministeeriumilt ettepaneku esitamist, vaid esitatud ettepaneku toetamist.

Ado Lõhmus: Jäätmeseaduse osas esitatud muudatusettepanekutele on KeM edastanud oma kommentaarid kirjalikult märtsi lõpus ja seaduse eelnõu on riigikogule edastatud. Osaliselt KeM ka toetab esitatud ettepanekuid. Praeguseks on seadus jõudnud riigikogu otsustamise faasi ning otsustusõigus on keskkonnakomisjonil.

Kristjan Mark: OECD keskkonna aruanne Eesti kohta aastal 2016 tõi välja, et seniselt korraldatud jäätmesüsteem ei ole suutnud tagada stabiilsust.

Ado Lõhmus: Selleks, et teenus ei katkeks on loodud kaks võimalust: pikendada lepingut 2 aastaks olemasoleva vedajaga või teha ajutine otseleping kuni kaheks aastaks.

Ülle Mauer: Jäätmeveo stabiilsuse osas on vedajate vahetus probleemiks – üks ettevõte viib konteinerid, teine toob ja sellega kaasneb kuu aega paanikat. Võib saada viletsa firma, kuigi dokumentide järgi kõik toimib. Tallinna mudeli järgi toimides sõlmivad kliendid lepingud  otse omavalitsusega ning kaob vedaja vahetusega kaasnev segadus ja uute lepingute sõlmimise vajadus.

Ado Lõhmus: Kui hangitud lepingupartner ei taga kvaliteetset teenust, on võimalik leping üles öelda ja leida otsepartner ning korraldada uus hange kuni 2 aasta jooksul.

Kristjan Mark: Jäätmevedaja vahetumisega on alati suur segadus. Kui Tallinna Jäätmekeskus teenust osutaks, siis edaspidi ei oleks vaja uut lepingut sõlmida kuna kogu info on Jäätmekeskusel olemas ja elanikele ning ühistutele on teenuskeskus ka teenuse pakkuja vahetumisel endiselt Jäätmekeskus. Lisaks ei pruugi vedaja vahetumisel eelmine vedaja veoandmeid edasi anda.

Irja Alakivi: Tallinna Jäätmekeskuse kaudu on jäätmevoogudest ja lepingu täitmisest ülevaade. Probleemid tulevad Jäätmekeskusesse, see kõik on hallatav.

Ado Lõhmus: Jutt käib jäätmevaldajate registrist. § 63 uues seaduses annab võimaluse saada väga detailset infot jäätmevaldajatest kuni prügikastide arvu ja tühjenduskordadeni välja. Teise asjana on seadusesse sisse pandud kahetasandilise hanke korraldamise võimalus ehk siis kõigepealt leida jäätmekäitluskoht ja siis leida vedaja, kellele pannakse tingimuseks kuhu ta peab jäätmed viima. Info kättesaadavuse osas peab jäätmevedaja andma KOV-ile küsitava informatsiooni. Kõik sõltub KOV-ist, mida küsitakse.

Siim Kiisler: KeM jääb oma senini esitatud seisukohtade juurde. Praeguste koalitsioonipartnerite hoiakut arvestades ei näe mina võimalust, et sedalaadi muudatust teha, jättes kõrvale kõik muud argumendid. Ka minu enda käsi ei tõuse sedalaadi ettepanekut tegema. Turumajandus ongi raske ja keeruline. Mina sellist ettepanekut omalt poolt ei tee ja ma ei näe selles riigikogu koosseisus üldse reaalset võimalust, et see läbi läheks.

Jüri Võigemast: Pean tunnistama, et ma ei ole otseselt protsessiga kokku puutunud, küll aga omavalitsusliitude poolt välja pakutud ettepanekutega. Liidud kaitsevad kohalike omavalitususte ühishuve ehk et kõik ettepanekud, mis välistavad protsessis KOV-id, ei ole meile vastuvõetavad. Mul on palve, et see enesekindlus, mis jäätmemajanduse juhtimisel praegu lauas on, kaaluge see läbi selles vaates, et lõppkokkuvõtteks vastutab kõige eest KOV ning jätke KOV-idele see vastutamise võimalus.

Siim Kiisler: Olen nõus, et KOV vastutab, kuid see on maailmavaateline küsimus, millist riiki me ehitada tahame.

Jüri Võigemast: Me räägime praegu jäätmeveost ja jäätmeveo korraldamisest, milline mudel on jäätmeveo korraldamisel.

Siim Kiisler: Mina ei poolda eraettevõtluse minimiseerimist. Mina ei poolda teie ettepanekut juba maailmavaatelistel põhjustel.

Jüri Võigemast: Küsimus ei ole selles mida mina pooldan või mida sina pooldad. Küsimus on selles mida me oleme KOV-idega aktsepteerinud Euroopa hartaga, põhiseadusega – KOV-idel on õigus korraldada oma territooriumil üht ja teist sh jäätmemajandust. Mina pakun, jätke variandilisus alles, et KOV saaks seda teha.

Siim Kiisler: Ma saan teist väga hästi aru. KOV otsustab, kas tegeleb ettevõtlusega või ei tegele. Minu maailmavaade ütleb seda, et KOV võiks võimalikult vähe tegeleda ettevõtlusega seal, kus avalik sektor ei peaks tegelema ettevõtlusega ja anda võimalus erasektorile. See on minu arusaam, aga osa inimesi arvab, et omavalitus võiks osaleda erinevates ettevõtlussektorites, kuna eraettevõtlus ei lahenda probleeme adekvaatselt. See on meie vaidluse koht ning selles me kokkulepet ei saavuta.

ELVL-i poolt tehti ettepanek lisada seadusesse ja menetlemisel olevasse eelnõusse 495 SE võimalused mõlemaks variandiks: 2015. aastani kehtinud omavalitsuskeskne jäätmeveomudel ja praegu eelnõus olev.

Päevakorrapunkt 3.2. Maa korralise hindamise ettevalmistamise seis

Eha Võrk: Ühelt poolt on seaduses ettenähtud korrapärase hindamise kohustus ning teisalt paljudes piirkondades on maa uut moodi kasutusele võetud, millest tuleneb hindamise vajadus. Üleriigilised omavalitsusliidud on aastaid esitanud läbirääkimistel vajadust viia läbi maa korraline hindamine. Viimane maa korraline hindamine viidi läbi 2001. aastal. Ministeerium ei ole seadust täitnud.

Triinu Rennu: 2 aastat tagasi on Maa-amet (MA) koostanud väljatöötamise kavatsuse, et uut maa korralist hindamist läbi viia. Paraku on teema jäänud toppama Justiitsministeeriumisse. Probleemiks on kujunenud maksustamise ja maa korralise hindamise seosed. MA leiab, et korraline hindamine tuleks läbi viia ning eraldada maksustamisest, mis on hoopis Rahandusministeeriumi ja maksupoliitika teema. MA püüab läbi viia vajalikud ettevalmistused, et poliitilise otsuse saabudes oleks valmisolek maa hindamise läbiviimiseks. 2019 hindamise läbiviimiseks ei ole MA-l ressursse planeeritud, kuid edaspidiselt saab planeerida.

Maa-amet peab vajalikuks täiendavate vahendite eraldamist maa korralise hindamise läbiviimiseks.

Sulev Liivik: Rahandusministeeriumi poolt on valmisolek olemas.

Otsus: Keskkonna- ja maaküsimuste töörühm on ühiselt seisukohal alustamaks konsultatsioone/ettevalmistusi maa korralise hindamise läbiviimiseks.

Päevakorrapunkt 3.3. KOV fiskaalse mõjuga ettepanekud eelarveläbirääkimisteks maa- ja keskkonnavaldkonnas

Ettepanek 3.3.1. 2019 RE osas: Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest. Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonna kaitselistelt aladelt või kompenseerida maksuvabastused riigieelarvest.

Sulev Liivik: Omavahel on kohtunud riigihaldus- ja rahandusminister, valitsuskabineti memorandum koostamisel. Kui memorandum on valmis, läheb teema arutelu valitsusse.

Ettepanek, et raha laekuks KOV-ile eraldi reana.

Ettepanek 3.3.2. 2019 RE osas: Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks

Irja Alakivi: Ettepanek puudutab järgmist struktuurivahendite perioodi, et KOV-id oleksid kaasatud.

Sulev Liivik: perioodiks 2015-2021 on saastekvootide raha paika pandud. Mis puudutab aga perioodi 2021-…, siis selle kohta ei oska praegu midagi öelda. Selleks ajaks pole võib olla enam sellist meedet olemas. Võtame arvesse, et KOV-id soovivad ettevalmistuses osaleda.

Ettepanek 3.3.3. 2019 RE osas: Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks.

Harry Liiv: Avalike veekogude ehk merealade osas tuleme Tallinna lahe juurde. KeM-i poolt on kavandatud konkreetsed vahendid selle mereala osa korrastamiseks, mis on konkreetselt madalvee osa, ja eeldame, et Tallinna linn võtaks enda tööplaani selle osa korrastamise, mis on vahetu kallas, kaldapealne vahetu kuiv osa. KeM rahastab madalaveelise osa puhastamist vetikatest ja jäätmetest mis sinna on kogunenud. Vajadus selgitada torude sissevoolu osas, kas sealt kandub prügi või ei kandu, sellesse oleme kaasanud ka Kommunaalameti. Töökorras kontakteerume ka edaspidiselt. Ootame kinnitust, kas torud kuuluvad Tallinna Vesi AS-ile või mitte.

Teiste veekogude kaldaalade puhastamine vajab kaardistamist ja konkreetsete ettepanekute tegemist. Merest rääkides tegeleme esmalt prügi ja mikroprügi seirega tuvastamaks probleemi suurust. Avalike veekogude osas eeldame, et linnad kus on avalike veekogude ühiskasutamine nagu Tallinn, et koostöö oleks praktiline.

Irja Alakivi: Kus jookseb mere ääres piir avaliku veekogu ja riigimaa ning KOV maa vahel?

Triinu Rennu: Esitatud on lisaeelarve taotlus 200 tuhande euro taotlemiseks niitmise, libeduse tõrje ja ohtlike objektide ohutustamiseks. Kalda teema vajaks suuremat arutelu mis saab kaldakinnisasjadest, see pole küsimus mitte ainul munitsipaalmaa puhul vaid ka riigimaa osas. Tänane õigusruum ütleb, et kalda kinnisasi on kuni vee piirini mere puhul, keskmine piir on fikseeritud. Ettepanek kohtuda ja arutada kuidas strateegiliselt läheneda. KeM on rahastanud ka kalda kinnisasja õiguslikku analüüsi.

Irja Alakivi: Keskmise piirini.

Alo Brandt: Kaldarajatiste hooldamine on KOV-ile kulukas Nt Pirita TOP-i rajatised, Paljassaare sadama kai.

Ettepanek 3.3.4. 2019 RE osas: Suurendada jäätmehoolduse arendamiseks eraldatavate vahendite mahtu eesmärgiga edendada liigiti kogumist ning liigiti kogutud materjalide ringlusse võtmist. Ühtlasi integreerida eraldatavad vahendid kohalike omavalitsuste tulubaasi, valmistades selleks ette õigusaktide muudatused.

Sulev Liivik: Eelnõu on koostamisel.

Siim Kiisler: Eelmise nädala valitsuse istungil oli toetusfondi otsus riigihaldusministri ettepanekul. Riigihaldus- ja keskkonnaminister tegid ettepaneku, et järgmine aasta oleks vahendid tulubaasis, mida kõik ministrid toetasid.

Otsus: Võtta teadmiseks.

Ettepanek 3.3.5. 2019 RE või edaspidise osas. Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine KOV-i, KIK-i ja riigieelarve vahel ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja komponentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOV-le välismõjud ning võimaldama KOV-del seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist

Siim Kiisler: Keskkonnatasude ja tasu liikide osas ei ole selgust. Tellitud on uuring „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahastuse hindamise analüüs", mille tulemused saabuvad aasta lõpuks, kus selgitatakse kui adekvaatsed on tänased tasud, nende osakaalud jne. Uuring valmib hilinemisega.

Otsus: Võtta teadmiseks ja uuringu valmimise järel jätkata läbirääkimisi.

 

Päevakorrapunkt 3.4. KOV muud ettepanekud läbirääkimisteks.

Ajapuudusel lükkus arutelu läbirääkimiste töörühma järgmisele koosolekule.

 

Päevakorrapunkt 4. Muud küsimused ja informatsioonid

Päevakorrapunkt 4.1. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse ettevalmistamise seis ja versioon

Harry Liiv: Seletuskiri valmib aprilli lõpuks, plaanis on mais, juuni alguses eelnõu koos seletuskirjaga tutvustada töögrupis, kus ka ELVL on osaline. Juunis esitame EIS-i kooskõlastamisele, suve teises pooles plaanis esitada Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Töögrupi liikmena peaksid ELVL-il peamised teemad teada olema. Üks olulisem teema on vee-ettevõtete ohtlike ainete käitlemine ja ohtlike ainetega seotud reovete vastuvõtmine. 
Millised õiguslikud vormid lepingul peaksid olema, võimalused lepingu ülesütlemiseks kui ettevõtted ei tee piisavalt reovee puhastust või ei asenda ohtlike aineid oma tootmisprotsessides. 
Täpsustatud on ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist. Rakenduse osas oleme ette valmistanud eelnõu toetusmeetme struktuurivahenditest veevärgiga liitumise kiirendamiseks nendelt aladelt, kus on 2000 inimekvivalenti ja rohkem. 
Seaduse eelnõus on sademevee temaatika sees samal kujul nagu praegu - võimalused sademevee maksustamiseks ja metoodikate määramiseks. See on KOVi otsustada ja võimalus on ka praegu olemas. Täpsem arutelu võiks toimuda töörühmas, mis koguneb maikuu jooksul.

Otsus: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 4.2. Lühiülevaade 2018. aastaks kavandatavatest kohalikke omavalitsusi puudutavate õigusaktide ettevalmistamisest.

Koosolekul Keskkonnaministeerium ülevaadet ei tutvustanud.

Otsus: KeM-il saata ülevaade elektrooniliselt ELVL-le.

 

4.4. Töörühma järgmistes koosolekutes kokku leppimine.

Toimus arutelu võimalike aegade üle.

Uued töörühma kohtumisajad: 29. mai 13.00 ja 6. juuni 13.00

 

 

(allkirjastatud digitaalselt)
Eha Võrk                                                           (allkirjastatud digitaalselt)
Juhataja                                                            Kaie Siniallik
                                                                          Protokollija