Keskkonna ja maaküsimuste töörühma koosoleku protokoll (05.09.2017)
Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste keskkonna ja maaküsimuste töörühma kohtumine
LÄBIRÄÄKIMISTE KESKKONNA JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tallinn
Eesti Linnade Liit 05. september 2017
Algus kell 11.15, lõpp kell 12.45
Osalejad:
Siim Kiisler – Keskkonnaminister, töörühma esimees
Harry Liiv – Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Riina Martverk – Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
Rain Vipper – Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna finantsjuht
Birgit Parmas – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist
Marii Viita – Keskkonnaministeeriumi referent
Anne Toom – Maa-ameti peadirektori asetäitja
Relo Ligi – Tallinna Keskkonnaameti juhataja
Anne Kass – Tallinna linnavaraamet
Irja Alakivi – Eesti Linnade Liidu konsultant
Oleg Kuznetsov – Illuka vallavanem
Aare Vabamägi – Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõunik
Merle Pussak – Kose vallavanem
Tiina Üksvärav – EMOL
Kristjan Mark – Tallinna Keskkonnaamet
Kersten Kattai – Rahandusministeerium
Ott Kasuri – EMOL
Puudusid:
Mart Järvik – Järvakandi vallavanem, töörühma kaasesimees
Andres Talijärv – Keskkonnaministeeriumi kantsler, töörühma esimehe asetäitja
Ado Lõhmus – Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Sulev Liivik – Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Alo Brandt – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja
Tiit Kirss – Eesti Linnade Liidu nõunik
Lauri Luur – Are vallavolikogu liige
Aare Olgo – Jõgeva Linnavolikogu liige, Laeva vallavanem
Veikko Luhalaid – Vaivara vallavolikogu esimees
Rait Pihelgas – Ambla vallavanem
Karel Tölp – Tahkuranna vallavanem
Koosoleku päevakava:
1. Ettepanekud rahanduse valdkonnas 11 ja 13. Ettepanekud maa ja keskkonnavaldkonnas 1, 2 ja 3.
2. Muud maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud 1-12.
Irja Alakivi sissejuhatus ning päevakorra tutvustus
Eelmise koosoleku protokoll kinnitati märkusteta
Ettepanekud rahanduse valdkonnas
Ettepanek 11. Tagada riigi andmekogudesse andmete esitamise ja sellega seotud ülesannete ning muude riiklike ülesannete täitmise ja nende administreerimisega seonduvate kulude katmine riigi eelarve vahenditest.
Siim Kiisler: Jään ministeeriumi seisukoha juurde. Kui omavalitsusele öelda, et pidage oma registrit, kas siis tuleks odavam? Seda registrit on ka teil vaja.
Irja Alakivi: Tööjõu maht on väga suur, riiklikud registrid ei haaku omavahel, näiteks kinnisturegister, ehitisregister, aadressiandmetesüsteem (ADS-süsteem).
Anne Toom: Viimastel aastatel on omandireformi reservfondist eraldatud aadressiandmete korrastamiseks vahendeid. Kohalikud omavalitsused (KOV-id) ei ole suutnud võimalikku raha ära kasutada ja sel aastal peame jälle tegema taotluse, et see raha järgmisesse aastasse üle kanda. Andmete korrastamisega seotud kulud hüvitab riik omavalitsustele tehtud tööde alusel, andmete korrastamine ei tohiks olla rahaliselt probleem.
Irja Alakivi: See on probleem seoses sellega, et teised registrid ei tööta ja neis tuleb parandada andmeid. See ületab mahu, milles on kokku lepitud.
Anne Toom: Kui riiklikud registrid ei ühildu, on see riigis üldisem teema. Läbirääkimisi peaks pidama RIA-ga.
Merle Pussak: Kas omavalitsused peavad hakkama RIA-ga probleemi lahendama, iga omavalitsus võtab RIA-ga ühendust ja hakkab seda riiklikku probleemi lahendama?
Anne Toom: Maa-amet on teinud ettepanekuid nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM-ga) kui Rahandusministeeriumiga (RAM-ga), ühildumise teema on olnud aastaid üleval, meil pole võimekust seda üleriigiliselt lahendada. Kui see probleem puudutab ainult ADS-süsteemi ühildumist teiste registritega, siis seda tuleb ministeeriumite üleselt lahendada.
Siim Kiisler: Kui toimuvad omavalitsuste ühinemised, tunnistan, et tulevad tagasilöögid. See, et registrid omavahel toimiksid, on riigi ülesanne.
Irja Alakivi: Praegu nõutakse KOV-delt, et nad registrite koostoime tagaksid.
Ott Kasuri: ADS-i puhul või öelda küll, et meil on ka väga tugevaid omavalitsusi. Maa-amet on õigel ajal registriuuenduse käivitanud. Kui järgmisel aastal see tegevus jätkub ja raha tuleb ka järgmisel aastal, siis võiks selle ära realiseerida.
Anne Toom: Plaanis on taotleda kasutamata rahade ülekandmist järgmisesse eelarveaastasse.
Siim Kiisler: Kindlasti taotletakse selle üleviimist järgmisesse eelarveaastasse.
Otsus: Maa-ameti poolt läbiviidava registriuuenduse jätkumisel järgmisel aastal taotletakse kasutamata raha üleviimist järgmisesse eelarveaastasse.
Ettepanek 13. Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest.
Siim Kiisler: Keskkonnaministeerium (KEM) on võtnud seisukoha, et tuleks kompenseerida, aga see on maksimum, mida meie saame öelda.
Kersten Kattai: On juhitud tähelepanu, et puuduvate kulude kompenseerimine peaks käima läbi tasandusfondi, ilmselt on mõistlik seda diskussiooni rahanduse töörühmas pidada.
Siim Kiisler: KEM tunnistab probleemi, omavalitsusi ei pea kuidagi teistmoodi kohtlema kui eraomanikke.
Ettepanekud maa ja keskkonnavaldkonnas
Ettepanek 1. Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks.
Harry Liiv: Mis puudutab tänavavalgustuse osa, siis vastavad meetmed on olemas ka ENMAK-is. Ettepanekut kaalutakse ja võetakse arvesse, kui jõuame sinnamaale, et saame seda ressurssi kasutada.
Järgmise kauplemisperioodi juures saame seda ettepanekut arvestada. Silmas tuleb pidada direktiivi 2003/807 EU, millega nähakse ette valdkonnad, kuhu tuleb suunata atmosfääriõhukaitse seadusele vastavalt vahendid.
Ettepanek 2. Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamiseks.
Harry Liiv: Maa reservi hooldamise kulud on plaanitud riigieelarvesse jätkuvalt 66 000 eurot.
Anne Toom: See on eelarvestrateegiatega järgnevateks aastateks paika pandud, need on arvestuslikud kulud, mis on eraldi eelarvereal, nad ei moodusta osa Maa-ameti majandamiskuludest nagu varasemalt. Plaanis on selle aasta lõpuks reservianalüüs ära teha: kui palju saame kasutusse anda ja võõrandada ja sellest tulenevalt järgmisse eelarveperioodi planeerida ka vahendid suuremas mahus. Erakorraliste korrastustööde jaoks plaanime järgmisel aastal eelarve lisataotlusega küsida vahendeid juurde, sest maa riigi omandisse jätmisega on selline olukord, kus maatükid varemete, laguehitiste ja prügimägedega võivad välja tulla alles siis, kui hakkame neid maatükke kasutusse võtma. Seda ei suuda tuvastada KOV-id.
Rain Vipper: Eelarvetehniliselt on need vahendid arvestuslikud. Kui Maa-amet teeb täpse kalkulatsiooni, palju hooldamist vajavaid maid juurde tuleb, saab selle RAM-i esitada ja taotleda järgnevatesse RES-desse sisse. Täna on olnud suurusjärk 66 000, kui kulud põhjendatult kasvavad, siis tuleb kulu eelarvestada suuremaks. Täpsustus sisse viidud Rain Vipperi palvel. c/o Marii Viita 11.09.2017
Relo Ligi: Üle vabariigi tundub 66 000 võib-olla väike. Tallinna heakorrakuu eelarve on üle 100 000.
Anne Toom: Selge on see, et maatulundusmaa sihtotstarbega maadel, mis on riigi omandis (looduslikud kõlvikud), ei vaja perioodilist iga-aastast hooldust. Põllud, mis on põllumajanduslikult kasutatavad, püüame kas võõrandada või anda kasutusse. Mets kasvab looduslikult nii ehk nii ja läheb üle RMK majandamisele. Kõige suurem probleem ongi linnades asuvad rohealad, mis on veel reformimata. Tallinnas on munitsipaalmaid kordades rohkem kui riigiomandis.
Siim Kiisler: Suund peabki olema, et riik ei peaks väga maad linnades omama, neid tuleks munitsipaliseerida ja erastada.
Anne Toom: Maareformi läbiviimise käigus on paratamatu, et teatud kogus maad tuleb riigi omandisse, ka see, mida ei vajata, sest kogu territoorium, millele ei ole esitatud teiste isikute taotlusi, tuleks jätta riigi omandisse maareformiseaduse järgi.
Siim Kiisler: Summa on arvestuslik.
Kristjan Mark: 66 000 all on mõeldud seda summat, mis on Riigi Keskkonnaametile (Riigi KA-le) antud?
Birgit Parmas: Ei, see on Maa-ametile. Täiendavalt antakse veel juurde KA-le reformimata maade korrastamiseks.
Kristjan Mark: See summa on minu teada 16 000 eurot aastas, mis on ilmselgelt liiga väike summa.
Relo Ligi: Kas see suund, et te püüate enne võõrandamist väärtustada maavarasid, detailplaneeringuid, on lõppenud?
Anne Toom: Hetkel me sellega ei tegele, sest tegeleme vabariigis tervikuna, aga Tallinnas ei saa seda võimalust kasutada, sest me pole saanud kokkuleppele teede ja tehnovõrkude väljaehitamise küsimustes. Meil pole selliseid vahendeid võtta. Oleme teinud RAM-le ettepaneku teha planeerimisseadusesse muudatus, et selliste kokkulepete sõlmimine kajastuks kinnistusraamatus märkusena ja läheks tehnovõrkude väljaehitamise kohustamiseks üle igakordsele omanikule. See ei puuduta ainult riigimaid, aga on ka selliseid kohti, kus arendaja on algatanud planeeringu, teinud kokkuleppe tehnovõrkude väljaehitamiseks, siis võõrandab maa, aga järgmist omanikku see kokkulepe enam ei puuduta, sest see on võlaõiguslik. Tahame teha ettepaneku, et see kokkulepe oleks kantud kinnistusraamatusse ja läheks üle igakordsele uuele omanikule. Sellisel juhul saaks riik väärtustada ka neid maid, mis on sihtotstarbeta jäetud riigi omandisse.
Harry Liiv: Oleme teadlikud probleemi suuremast mahust, aga arvestuslikult on praegu kavandatud 66 000. Tuleme küsimuse juurde perioodiliselt tagasi, kui on täpsemalt näha, kui suured need vajadused on.
Otsus: Oleme teadlikud, et maareservi hooldamisega seotud kulud on suuremad, kuid arvestuslikult on praegu nendeks kuludeks arvestatud (aastateks 2018-2021) 66 000 eurot.
Ettepanek 3. Suurendada jäätmehoolduse arendamiseks eraldatavate vahendite mahtu.
Harry Liiv: Selle aasta maht on 2,2 mln, ilmselt on analüüsi pinnalt vaja otsustada, kas tulevikus on seda vaja suurendada, ja kui, siis kui palju. 2017. aastal rakendada ja rakendamise käigus saada infot tagasi ja selle pinnalt liikuda edasi. Ennetavalt ei ole mõtet seda tõsta.
Siim Kiisler: Kui me ei tea üldse, kuidas see rakendunud on, on minu ettepanek riigihalduse ministrile, et anda see raha üle omavalitsuste tulubaasi ja sihtotstarve ära kaotada.
Kristjan Mark: Jäätmevaldkonnas peaks kehtima „saasta ja maksa" põhimõte. Kuidas see tulubaas jäätmehooldusesse tuleb? 2017. a selles mõttes rakendus, et kõigile kanti raha üle. 2018. a tuleb täita tingimusi, Tallinna linn ei suuda tingimusi täita täies ulatuses, oleme abikõlblikud pooles ulatuses. Kui meie toetussumma oli 650 000 sellel aastal, siis järgmisel aastal? Küsimus on korraldatud jäätmeveo rakendamises, mida ei rakendatud. Tallinnas on 13 piirkonda, pooled on rakendatud. Tingimuste täitmise kontrollimine on seaduse järgi 31. oktoobril. Omavalitsus peab Riigi KA-le esitama andmed. Kui 2018. a järk-järgult rakendatakse ka teised piirkonnad, siis saame raha kätte või 31. oktoobril on kõik lukus ja 300 000 sellest jääb ilma.
Harry Liiv: Seda arutati keskkonnakomisjonis, mismoodi suuremate linnade puhul rakendada. Põhimõte, mis välja öeldi, et seal, kus on korras, seal jääb jäätmehoolduse raha alles ja raha rakendatakse selle eesmärgiga ka tulevikus. Seaduse mõte oli see, et tehtaks igal aastal ülevaade, kas nõuded on täidetud, kui on, rakendub järgmisel aastal jäätmehooldaja raha selles ulatuses, kus on täidetud. Ilmselt ei saa seal seda raha, kui ei ole täidetud.
Irja Alakivi: Tingimused pole head, sest jäätmevedajad leiavad iga sõna vaidlustada, see venitab. Liigiti kogumist, milleks põhiliselt raha suunatakse, ei ole liiga palju.
Siim Kiisler: Minu arvates oli viga selliseid „sildiga" rahasid tekitada, võiks võtta suuna, et 2,2 mln eraldataks tulubaasi.
Relo Ligi: See toetus vs tingimused, väiksed omavalitsused ei vaevu isegi hanget tegema.
Harry Liiv: Siis on jäätmeseadus täitmata.
Kersten Kattai: Ministri ettepanek kõlas konstruktiivselt, kui 2,2 mln liigub omavalitsuste tulubaasi, kaob ära vaidlus, millised on tingimused, kuidas seda 2,2 mln kasutada. Iga omavalitsus ise otsustab, kuidas kasutada, kuidas jäätmete kogumist arendada.
Siim Kiisler: Suund tulubaasi üleandmisele, praegu on ministeeriumite vahel arutlusel, millised summad anda.
Muud maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud
Ettepanek 1. Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada kohaliku omavalitsuse kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest.
Siim Kiisler: Eeldan, et teie müüte 100%-lise hinnaga, me küsime 65%, kuidas see siis koormav on?
Irja Alakivi: Me teeme kulutusi ka väga palju.
Siim Kiisler: Võtame teadmiseks, siin ei tule kokkulepet.
Anne Toom: See on riigivara küsimus, kui 10 aasta jooksul ei ole KOV suutnud maad antud eesmärgil kasutusele võtta, siis võib selle võõrandada. Vastasel juhul on paratamatu, et tuleb ka riigile midagi hüvitada.
Merle Pussak: Ei saa öelda, et meie omavalitsus sellega tulubaasi täidab või et see oleks kuidagi koormav. Me pole müünud oma kinnisvara, kulutuste korvamine ja tõendamine aastate tagant on tõsine probleem, kui teeme niitmishanke ja sealt peab ruutmeetri järgi välja arvutama hakkama, kui palju me oleme heakorratöid teinud. See on sisuliselt võimatu.
Siim Kiisler: See pole mõeldud tuluallikana. Saate ettevõtjale vastu tulla, teda aidata.
Ott Kasuri: 10 aastat on liiga lühike tähtaeg, me ei suuda 10 aastaga väga suuri detailplaneeringuid menetleda. Mida tihedama hoonestusega ala on, seda rohkem on vaidlusi.
Anne Toom: Enne polegi vaja võõrandada, kui detailplaneering on ära menetletud. Praegune planeerimisseadus ütleb, et varem kui 5 aastat algatatud planeeringud tuleb ära lõpetada. Seda peaks RAM-iga arutama. Ka KOV-id peavad 2019. a lõpuks oma maad kinnistusraamatusse saama. Siis võiks edasi mõelda, kuidas KOV-ide varaga edasi käituda.
Merle Pussak: Miks riik ei kanna kinnistusraamatusse? Mitte üks riigitee pole sisuliselt kinnistusraamatusse kantud.
Anne Toom: Maa antakse tasuta KOV-dele teatud ülesannete täitmiseks ja kui ta ei osutu enam vajalikuks, võõrandab selle ja osa võõrandamisest saadud vahenditest antakse riigile.
Siim: Sõnastus jääb nii nagu on.
Otsus: Ministeerium ettepanekut ei toeta.
Ettepanek 3. Ettepanek MaaRS § 40 lg 4 määratud maa munitsipaliseerimise tähtaja muutmiseks.
Anne Toom: 14.07 jõustus maareformiseaduse uus redaktsioon, kus on uued alused maa munitsipaalomandisse andmise kohta. Need taotlused, mis esitati eelmise aasta 30. juuniks, loodame, et maavanemad jõuavad ära menetleda, enne kui nad oma tegevust lõpetavad. Kui ei jõua, siis Maa-amet jätkab. Uue seaduse redaktsiooni kohaselt on meil esimesed otsustused maa munitsipaalomandisse andmise kohta juba tehtud Maa-ameti peadirektori poolt. Tuleb eraldi regulatsioon Maa munitsipaalomandisse andmise kord, RAM esitab valitsusele seoses maavalitsuste lõpetamisega, meie oleme kõik oma eelnõud teinud ja esitanud KEM-i. Maareformi seaduse muutmine ei tule lähiajal enam teemaks, sest muutused jõustusid ja seal on alused olemas, kuidas saab maad munitsipaalomandisse anda ilma tähtajata.
Ettepanek 4. Näha ette Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra" muutmine selliselt, et sotsiaalmaa alaliigi - üldkasutatav maa asemel oleks sotsiaalmaa alaliigiks üldmaa ning et katastriüksusele saaks lisaks üldkasutatava maa sihtotstarbele määrata ka teisi sihtotstarbeid.
Anne Toom: Seda kaaluvad Maa-ameti juristid, ettepanek on töös. Tähtaeg pole teada, millal saab ettepanek määruseks või seaduseks.
Irja Alakivi: Võtame teadmiseks, et tegeldakse, olukord ei ole KOV-de jaoks lootusetu.
Ettepanek 5. Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel.
Harry Liiv: Vooluveekogude rahastamise tingimused on vee kvaliteedi parandamine, sellist ettepanekut sellisel moel ei saa rakendada, ei ole ressursse. Tegeleme veekogude seisundi parandamisega. Saame rääkida küll sellest, et kui täiendame oma rahastamise meedet üleujutusohtude vähendamiseks riskipiirkondades, siis maaparandus (vete ärajuhtimissüsteem ja vooluveekogude korrastamine) teeniks seda eesmärki, et omavalitsused saaksid sellest kasu. Tavaliselt muudame vee seisundit paremaks ja ainult sellele me rahastamist eraldame. Maaparandus on kuivendussüsteemide taristu kujundamine, see on maaparandusseaduse alusel.
Otsus: Ettepanek on võetud teadmiseks.
Ettepanek 6. ÜVK seaduse muutmine õiguste ja kohustuste täpsustamiseks sademeveesüsteemide korrastamiseks ja sademevee teenuse tasu aluste kehtestamiseks.
Harry Liiv: Räägime kahest asjast: üks on sademeveeteenuse põhimõtted, need on ka praegu olemas. § 14 lg 7 kohaselt sisaldab vee teenuse hind muuhulgas ka tasu sademevee, drenaaživee, pinnase ärajuhtimise puhastamise eest. Töörühm töötab ja selliste ettepanekute juures pean oluliseks töörühma tööd. Ühest küljest metoodikad, teisest küljest, et omavalitsused saaksid rakendada seda sellisel moel, mis võimaldab erinevaid planeeringuid arvesse võtta, sest omavalitsused ja planeeringud on erinevad.
Ettepanek 7. Asendada metsaseaduse § 4 lõige 2 punktis 4 mõiste detailplaneering mõistega planeering.
Riina Martverk: Eesmärk on, et säiliks kõrghaljastus. Kui metsaseadus üldplaneeringu alal ei kehtiks, siis ei peaks seal metsa uuendama, võime teha ala lagedaks ilma, et see kunagi taastuks, see ei ole eesmärgi täitmiseks sobiv koht. Metsaseadus katab selle võimaluse ära detailplaneeringus kirjeldatud sisuga, samuti on metsaseadust juba täiendatud tingimusega, et raied linnade rohealadel tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
Relo Ligi: Üksikpuuraideks annab ju KOV raieloa, maatulundusmaale annab ju Riigi KA. Hiljuti andis Harku vallas suurele tükile metsateatise Riigi KA, vald ähvardas kohtusse minna metsateatise tühistamiseks, vist saadi kokkuleppele. Kuna alal kehtivat detailplaneeringut ei olnud, üldplaneering näitas küll elamumaad, aga mis siis, omavalitsus seal raieluba ei väljasta.
Kristjan Mark: Mets võib-olla ükskõik mis, aga mitte elamumaa.
Riina Martverk: KA võttis selle loa tagasi, õiguslik alus oli piisav.
Relo Ligi: Aga miks selline olukord peab üldse tekkima?
Siim Kiisler: Sõnastus oli üldplaneeringus liiga üldine.
Relo Ligi: Hetkel on nii, et kui üldplaneeringus on elamumaa, siis nii kaua annab riik metsateatise. Kui detailplaneering on kehtestatud, nii kaua saab metsa majandada omanik, kuigi tema sihid on ju selged. Ta tahab sinna hooneid kavandada, aga see ei ole aluseks, et metsaseadusest keelduda, kui tegelik eesmärk pole seal metsa majandada.
Riina Martverk: Metsa majandamine on ka metsa kasvatamine, mitte raie.
Siim Kiisler: Te olete üldplaneeringus öelnud, et see on elamumaa, aga samas olete raiumise vastu.
Relo Ligi: Märksõna on säästev planeerimine, ei saa nii, et kõigepealt võetakse ala lagedaks ja siis me hakkame planeerima. Mõned puud võiks ju ka linna jääda.
Siim Kiisler: Aga seda te saate ju detailplaneeringu menetlemise käigus öelda.
Relo Ligi: Enne võetakse mets maha.
Riina Martverk: Metsaseadus kehtib praegu seal ja metsa tuleb ka uuendada.
Kristjan Mark: Probleem on see, et kui tahan teha mingit arendust ja kui detailplaneering on kehtestatud, on elamumaa, peab minema küsima omavalitsuselt raieluba LK-seaduse alusel. Palju lihtsam on nii, et enne küsid riigi KA-lt metsateatise, võtad metsa maha ja siis hakkad planeerima.
Irja Alakivi: Probleem on ja palume toetust, vaatame, millega saaks sõnastust täpsustada.
Otsus: Jätkatakse antud teemal läbirääkimisi.
Ettepanek 8. Muuta Loomatauditõrje seaduse § 11 sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile.
Ettepanek tuleks suunata Maaeluministeeriumisse (MAM-i), kui tahame saada mingit lahendust.
Irja Alakivi: Tegelikult elavad nad (lemmikloomad) linnades suuremas osas. Ministeeriumist pakutud lahendused ei ole piisavad.
Harry Liiv: Kas olete selle teema esitanud MAM-i, kui ei ole, siis tuleks see ettepanek suunata MAM-i.
Relo Ligi: Probleem on selles, et registreid on nii palju. Peavad loomakliinikud ja info pole kohe leitav.
Kersten Kattai: Kas te omavalitsuste koostöös ei ole mõelnud registrite süsteemi ühtlustada, mitte igaüks ei arenda eraldi ise, vaid teete ühtse süsteemi?
Irja Alakivi: See on ülejõu töö KOV-dele, üks riiklik register oleks otstarbekas.
Otsus: Ettepanek tuleks lahenduse saamiseks suunata MAM-i.
Ettepanek 9. Luua kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid.
Otsus: Ministeerium ettepanekut ei toeta.
Ettepanek 10. Muuta jäätmeseaduse §-i 66 ja luua võimaus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks.
Otsus: Ministeerium ettepanekut ei toeta, aga minister lubab arutelu jätkamist.
Ettepanek 11. Tunnistada kehtetuks jäätmeseaduse § 1 lg 5.
Siim Kiisler: Miks ei võiks eraettevõtlus seda raha koguda?
Irja Alakivi: Kui üks peab vastutama, aga ei ole õigusi valida meetmeid, kuidas saab tagada, et direktiividesse seatud sihtarvud saaksid täidetud?
Kristjan Mark: Biojäätmete tasu ei või olla rohkem kui pool segaolmetasust, aga kuidas seda praktikas rakendada? Ei saa öelda ettevõtjale, et hakake biojäätmeid kahjumiga vedama, nad lihtsalt ei vea.
Siim Kiisler: Kas hanketingimustes ei saa seda ette näha? Suund on „pressida" väga odavaks, seepärast neid lisatingimusi ei panda hankesse sisse.
Kristjan Mark: Odav hind on teisejärguline, pigem tuleb liigiti kogutud jäätmeid subsideerida.
Siim Kiisler: Aga kas seda siis hankesse ei saa sisse kirjutada?
Kristjan Mark: Muidugi saab, aga seda ei täideta. Kui me ütleme eraettevõtjale, et vea seda odavalt, miks ta peaks? See on ju kahjumlik tegevus.
Birgit Parmas: Kui kõik tegevused nähakse ette korraldatud jäätmeveo hankes, toimub hanketingimuste lepingu rikkumine, siis on ju alus leping lõpetada. See, et liigiti kogutud jäätmed korjatakse kokku soodsamalt või tasuta, see ongi ristsubsideerimise teel. Kui toimub lepingu lõpetamine, ei ole võimalik saada segaolmejäätmete tasu, kust kogu kasum tulebki.
Kristjan Mark: Praktikas see asi vist ei toimi.
Siim Kiisler: Kui omavalitsus kogub ise raha, miks ta siis toimima peaks hakkama?
Kristjan Mark: Siis omavalitsus kontrollib seda süsteemi.
Siim Kiisler: Hankesse ei taha tingimusi panna, aga kui ise raha koguks, siis hakkaks kontrollima.
Kristjan Mark: Kõike ei õnnestu hankes lihtsalt reguleerida.
Siim Kiisler: Munitsipaalpoliitikutel puudub tahe see sinna hankesse sisse panna. See sellest ei muutu, kui ise hakkaks raha korjama.
Relo Ligi: Eraettevõtjad on teinud seda siiamaani, väliselt on kõik korras, aga näiteks ei olegi biokonteinerit kliendile nõutud, kuigi näiteks linna jäätmehoolduseeskiri nõuab seda. Kogu kõik olmejäätmesse, mõlemad säästame. Erakliendi puhul on „win-win", kaotab liigiti kogumise idee, mille eest ministeerium peaks väga seisma.
Siim Kiisler: Mina näen, et Riigikogus sellist valmisoleku ei ole. Pooldan eraettevõtluse soodustamist.
Kristjan Mark: See on eraettevõtluse soodustamine ka tegelikult.
Irja Alakivi: Nad jäävad vedama, ega me ei võta seda neilt ära. Aga süsteemi üle toimub kontroll. Me ei saavuta eesmärkide täitmist eraettevõtluse juures ja siis tulevad riigile trahvid. Oleme teinud ettepaneku, et teenuste osutamine, kehtestatud hinnakiri allub konkurentsiameti kontrollile.
Kristjan Mark: Tallinna süsteem soodustab konkurentsi ja võimaldab uute vedajate turule tulemist. Tänane süsteem soosib kahte suurt vedajat, teistel on tõkked turule sisenemisel.
Otsus: Jätkatakse antud teemal läbirääkimisi.
Ettepanek 12. Täiendada jäätmeseaduse § 711 ja kehtestada jäätmevaldajate registri minimaalne andmekoosseis.
Harry Liiv: Kui keegi veel tähelepanu pöörab, et direktiivid tuleks üle võtta, siis seda tehakse.
Irja Alakivi: Palume KEM-lt edaspidigi toetust, et direktiivid täielikult üle võtta.
Kristjan Mark: See muudatusettepanek oli ka hiljuti uue riigihangete seaduse eelnõu juures, tänane minister hääletas selle vastu.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler Marii Viita
Koosoleku juhataja Protokollija
LÄBIRÄÄKIMISTE KESKKONNA JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tallinn
Eesti Linnade Liit 05. september 2017
Algus kell 11.15, lõpp kell 12.45
Osalejad:
Siim Kiisler – Keskkonnaminister, töörühma esimees
Harry Liiv – Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Riina Martverk – Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
Rain Vipper – Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna finantsjuht
Birgit Parmas – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist
Marii Viita – Keskkonnaministeeriumi referent
Anne Toom – Maa-ameti peadirektori asetäitja
Relo Ligi – Tallinna Keskkonnaameti juhataja
Anne Kass – Tallinna linnavaraamet
Irja Alakivi – Eesti Linnade Liidu konsultant
Oleg Kuznetsov – Illuka vallavanem
Aare Vabamägi – Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõunik
Merle Pussak – Kose vallavanem
Tiina Üksvärav – EMOL
Kristjan Mark – Tallinna Keskkonnaamet
Kersten Kattai – Rahandusministeerium
Ott Kasuri – EMOL
Puudusid:
Mart Järvik – Järvakandi vallavanem, töörühma kaasesimees
Andres Talijärv – Keskkonnaministeeriumi kantsler, töörühma esimehe asetäitja
Ado Lõhmus – Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Sulev Liivik – Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Alo Brandt – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja
Tiit Kirss – Eesti Linnade Liidu nõunik
Lauri Luur – Are vallavolikogu liige
Aare Olgo – Jõgeva Linnavolikogu liige, Laeva vallavanem
Veikko Luhalaid – Vaivara vallavolikogu esimees
Rait Pihelgas – Ambla vallavanem
Karel Tölp – Tahkuranna vallavanem
Koosoleku päevakava:
1. Ettepanekud rahanduse valdkonnas 11 ja 13. Ettepanekud maa ja keskkonnavaldkonnas 1, 2 ja 3.
2. Muud maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud 1-12.
Irja Alakivi sissejuhatus ning päevakorra tutvustus
Eelmise koosoleku protokoll kinnitati märkusteta
Ettepanekud rahanduse valdkonnas
Ettepanek 11. Tagada riigi andmekogudesse andmete esitamise ja sellega seotud ülesannete ning muude riiklike ülesannete täitmise ja nende administreerimisega seonduvate kulude katmine riigi eelarve vahenditest.
Siim Kiisler: Jään ministeeriumi seisukoha juurde. Kui omavalitsusele öelda, et pidage oma registrit, kas siis tuleks odavam? Seda registrit on ka teil vaja.
Irja Alakivi: Tööjõu maht on väga suur, riiklikud registrid ei haaku omavahel, näiteks kinnisturegister, ehitisregister, aadressiandmetesüsteem (ADS-süsteem).
Anne Toom: Viimastel aastatel on omandireformi reservfondist eraldatud aadressiandmete korrastamiseks vahendeid. Kohalikud omavalitsused (KOV-id) ei ole suutnud võimalikku raha ära kasutada ja sel aastal peame jälle tegema taotluse, et see raha järgmisesse aastasse üle kanda. Andmete korrastamisega seotud kulud hüvitab riik omavalitsustele tehtud tööde alusel, andmete korrastamine ei tohiks olla rahaliselt probleem.
Irja Alakivi: See on probleem seoses sellega, et teised registrid ei tööta ja neis tuleb parandada andmeid. See ületab mahu, milles on kokku lepitud.
Anne Toom: Kui riiklikud registrid ei ühildu, on see riigis üldisem teema. Läbirääkimisi peaks pidama RIA-ga.
Merle Pussak: Kas omavalitsused peavad hakkama RIA-ga probleemi lahendama, iga omavalitsus võtab RIA-ga ühendust ja hakkab seda riiklikku probleemi lahendama?
Anne Toom: Maa-amet on teinud ettepanekuid nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM-ga) kui Rahandusministeeriumiga (RAM-ga), ühildumise teema on olnud aastaid üleval, meil pole võimekust seda üleriigiliselt lahendada. Kui see probleem puudutab ainult ADS-süsteemi ühildumist teiste registritega, siis seda tuleb ministeeriumite üleselt lahendada.
Siim Kiisler: Kui toimuvad omavalitsuste ühinemised, tunnistan, et tulevad tagasilöögid. See, et registrid omavahel toimiksid, on riigi ülesanne.
Irja Alakivi: Praegu nõutakse KOV-delt, et nad registrite koostoime tagaksid.
Ott Kasuri: ADS-i puhul või öelda küll, et meil on ka väga tugevaid omavalitsusi. Maa-amet on õigel ajal registriuuenduse käivitanud. Kui järgmisel aastal see tegevus jätkub ja raha tuleb ka järgmisel aastal, siis võiks selle ära realiseerida.
Anne Toom: Plaanis on taotleda kasutamata rahade ülekandmist järgmisesse eelarveaastasse.
Siim Kiisler: Kindlasti taotletakse selle üleviimist järgmisesse eelarveaastasse.
Otsus: Maa-ameti poolt läbiviidava registriuuenduse jätkumisel järgmisel aastal taotletakse kasutamata raha üleviimist järgmisesse eelarveaastasse.
Ettepanek 13. Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest.
Siim Kiisler: Keskkonnaministeerium (KEM) on võtnud seisukoha, et tuleks kompenseerida, aga see on maksimum, mida meie saame öelda.
Kersten Kattai: On juhitud tähelepanu, et puuduvate kulude kompenseerimine peaks käima läbi tasandusfondi, ilmselt on mõistlik seda diskussiooni rahanduse töörühmas pidada.
Siim Kiisler: KEM tunnistab probleemi, omavalitsusi ei pea kuidagi teistmoodi kohtlema kui eraomanikke.
Ettepanekud maa ja keskkonnavaldkonnas
Ettepanek 1. Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks.
Harry Liiv: Mis puudutab tänavavalgustuse osa, siis vastavad meetmed on olemas ka ENMAK-is. Ettepanekut kaalutakse ja võetakse arvesse, kui jõuame sinnamaale, et saame seda ressurssi kasutada.
Järgmise kauplemisperioodi juures saame seda ettepanekut arvestada. Silmas tuleb pidada direktiivi 2003/807 EU, millega nähakse ette valdkonnad, kuhu tuleb suunata atmosfääriõhukaitse seadusele vastavalt vahendid.
Ettepanek 2. Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamiseks.
Harry Liiv: Maa reservi hooldamise kulud on plaanitud riigieelarvesse jätkuvalt 66 000 eurot.
Anne Toom: See on eelarvestrateegiatega järgnevateks aastateks paika pandud, need on arvestuslikud kulud, mis on eraldi eelarvereal, nad ei moodusta osa Maa-ameti majandamiskuludest nagu varasemalt. Plaanis on selle aasta lõpuks reservianalüüs ära teha: kui palju saame kasutusse anda ja võõrandada ja sellest tulenevalt järgmisse eelarveperioodi planeerida ka vahendid suuremas mahus. Erakorraliste korrastustööde jaoks plaanime järgmisel aastal eelarve lisataotlusega küsida vahendeid juurde, sest maa riigi omandisse jätmisega on selline olukord, kus maatükid varemete, laguehitiste ja prügimägedega võivad välja tulla alles siis, kui hakkame neid maatükke kasutusse võtma. Seda ei suuda tuvastada KOV-id.
Rain Vipper: Eelarvetehniliselt on need vahendid arvestuslikud. Kui Maa-amet teeb täpse kalkulatsiooni, palju hooldamist vajavaid maid juurde tuleb, saab selle RAM-i esitada ja taotleda järgnevatesse RES-desse sisse. Täna on olnud suurusjärk 66 000, kui kulud põhjendatult kasvavad, siis tuleb kulu eelarvestada suuremaks. Täpsustus sisse viidud Rain Vipperi palvel. c/o Marii Viita 11.09.2017
Relo Ligi: Üle vabariigi tundub 66 000 võib-olla väike. Tallinna heakorrakuu eelarve on üle 100 000.
Anne Toom: Selge on see, et maatulundusmaa sihtotstarbega maadel, mis on riigi omandis (looduslikud kõlvikud), ei vaja perioodilist iga-aastast hooldust. Põllud, mis on põllumajanduslikult kasutatavad, püüame kas võõrandada või anda kasutusse. Mets kasvab looduslikult nii ehk nii ja läheb üle RMK majandamisele. Kõige suurem probleem ongi linnades asuvad rohealad, mis on veel reformimata. Tallinnas on munitsipaalmaid kordades rohkem kui riigiomandis.
Siim Kiisler: Suund peabki olema, et riik ei peaks väga maad linnades omama, neid tuleks munitsipaliseerida ja erastada.
Anne Toom: Maareformi läbiviimise käigus on paratamatu, et teatud kogus maad tuleb riigi omandisse, ka see, mida ei vajata, sest kogu territoorium, millele ei ole esitatud teiste isikute taotlusi, tuleks jätta riigi omandisse maareformiseaduse järgi.
Siim Kiisler: Summa on arvestuslik.
Kristjan Mark: 66 000 all on mõeldud seda summat, mis on Riigi Keskkonnaametile (Riigi KA-le) antud?
Birgit Parmas: Ei, see on Maa-ametile. Täiendavalt antakse veel juurde KA-le reformimata maade korrastamiseks.
Kristjan Mark: See summa on minu teada 16 000 eurot aastas, mis on ilmselgelt liiga väike summa.
Relo Ligi: Kas see suund, et te püüate enne võõrandamist väärtustada maavarasid, detailplaneeringuid, on lõppenud?
Anne Toom: Hetkel me sellega ei tegele, sest tegeleme vabariigis tervikuna, aga Tallinnas ei saa seda võimalust kasutada, sest me pole saanud kokkuleppele teede ja tehnovõrkude väljaehitamise küsimustes. Meil pole selliseid vahendeid võtta. Oleme teinud RAM-le ettepaneku teha planeerimisseadusesse muudatus, et selliste kokkulepete sõlmimine kajastuks kinnistusraamatus märkusena ja läheks tehnovõrkude väljaehitamise kohustamiseks üle igakordsele omanikule. See ei puuduta ainult riigimaid, aga on ka selliseid kohti, kus arendaja on algatanud planeeringu, teinud kokkuleppe tehnovõrkude väljaehitamiseks, siis võõrandab maa, aga järgmist omanikku see kokkulepe enam ei puuduta, sest see on võlaõiguslik. Tahame teha ettepaneku, et see kokkulepe oleks kantud kinnistusraamatusse ja läheks üle igakordsele uuele omanikule. Sellisel juhul saaks riik väärtustada ka neid maid, mis on sihtotstarbeta jäetud riigi omandisse.
Harry Liiv: Oleme teadlikud probleemi suuremast mahust, aga arvestuslikult on praegu kavandatud 66 000. Tuleme küsimuse juurde perioodiliselt tagasi, kui on täpsemalt näha, kui suured need vajadused on.
Otsus: Oleme teadlikud, et maareservi hooldamisega seotud kulud on suuremad, kuid arvestuslikult on praegu nendeks kuludeks arvestatud (aastateks 2018-2021) 66 000 eurot.
Ettepanek 3. Suurendada jäätmehoolduse arendamiseks eraldatavate vahendite mahtu.
Harry Liiv: Selle aasta maht on 2,2 mln, ilmselt on analüüsi pinnalt vaja otsustada, kas tulevikus on seda vaja suurendada, ja kui, siis kui palju. 2017. aastal rakendada ja rakendamise käigus saada infot tagasi ja selle pinnalt liikuda edasi. Ennetavalt ei ole mõtet seda tõsta.
Siim Kiisler: Kui me ei tea üldse, kuidas see rakendunud on, on minu ettepanek riigihalduse ministrile, et anda see raha üle omavalitsuste tulubaasi ja sihtotstarve ära kaotada.
Kristjan Mark: Jäätmevaldkonnas peaks kehtima „saasta ja maksa" põhimõte. Kuidas see tulubaas jäätmehooldusesse tuleb? 2017. a selles mõttes rakendus, et kõigile kanti raha üle. 2018. a tuleb täita tingimusi, Tallinna linn ei suuda tingimusi täita täies ulatuses, oleme abikõlblikud pooles ulatuses. Kui meie toetussumma oli 650 000 sellel aastal, siis järgmisel aastal? Küsimus on korraldatud jäätmeveo rakendamises, mida ei rakendatud. Tallinnas on 13 piirkonda, pooled on rakendatud. Tingimuste täitmise kontrollimine on seaduse järgi 31. oktoobril. Omavalitsus peab Riigi KA-le esitama andmed. Kui 2018. a järk-järgult rakendatakse ka teised piirkonnad, siis saame raha kätte või 31. oktoobril on kõik lukus ja 300 000 sellest jääb ilma.
Harry Liiv: Seda arutati keskkonnakomisjonis, mismoodi suuremate linnade puhul rakendada. Põhimõte, mis välja öeldi, et seal, kus on korras, seal jääb jäätmehoolduse raha alles ja raha rakendatakse selle eesmärgiga ka tulevikus. Seaduse mõte oli see, et tehtaks igal aastal ülevaade, kas nõuded on täidetud, kui on, rakendub järgmisel aastal jäätmehooldaja raha selles ulatuses, kus on täidetud. Ilmselt ei saa seal seda raha, kui ei ole täidetud.
Irja Alakivi: Tingimused pole head, sest jäätmevedajad leiavad iga sõna vaidlustada, see venitab. Liigiti kogumist, milleks põhiliselt raha suunatakse, ei ole liiga palju.
Siim Kiisler: Minu arvates oli viga selliseid „sildiga" rahasid tekitada, võiks võtta suuna, et 2,2 mln eraldataks tulubaasi.
Relo Ligi: See toetus vs tingimused, väiksed omavalitsused ei vaevu isegi hanget tegema.
Harry Liiv: Siis on jäätmeseadus täitmata.
Kersten Kattai: Ministri ettepanek kõlas konstruktiivselt, kui 2,2 mln liigub omavalitsuste tulubaasi, kaob ära vaidlus, millised on tingimused, kuidas seda 2,2 mln kasutada. Iga omavalitsus ise otsustab, kuidas kasutada, kuidas jäätmete kogumist arendada.
Siim Kiisler: Suund tulubaasi üleandmisele, praegu on ministeeriumite vahel arutlusel, millised summad anda.
Muud maa ja keskkonnavaldkonna ettepanekud
Ettepanek 1. Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada kohaliku omavalitsuse kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest.
Siim Kiisler: Eeldan, et teie müüte 100%-lise hinnaga, me küsime 65%, kuidas see siis koormav on?
Irja Alakivi: Me teeme kulutusi ka väga palju.
Siim Kiisler: Võtame teadmiseks, siin ei tule kokkulepet.
Anne Toom: See on riigivara küsimus, kui 10 aasta jooksul ei ole KOV suutnud maad antud eesmärgil kasutusele võtta, siis võib selle võõrandada. Vastasel juhul on paratamatu, et tuleb ka riigile midagi hüvitada.
Merle Pussak: Ei saa öelda, et meie omavalitsus sellega tulubaasi täidab või et see oleks kuidagi koormav. Me pole müünud oma kinnisvara, kulutuste korvamine ja tõendamine aastate tagant on tõsine probleem, kui teeme niitmishanke ja sealt peab ruutmeetri järgi välja arvutama hakkama, kui palju me oleme heakorratöid teinud. See on sisuliselt võimatu.
Siim Kiisler: See pole mõeldud tuluallikana. Saate ettevõtjale vastu tulla, teda aidata.
Ott Kasuri: 10 aastat on liiga lühike tähtaeg, me ei suuda 10 aastaga väga suuri detailplaneeringuid menetleda. Mida tihedama hoonestusega ala on, seda rohkem on vaidlusi.
Anne Toom: Enne polegi vaja võõrandada, kui detailplaneering on ära menetletud. Praegune planeerimisseadus ütleb, et varem kui 5 aastat algatatud planeeringud tuleb ära lõpetada. Seda peaks RAM-iga arutama. Ka KOV-id peavad 2019. a lõpuks oma maad kinnistusraamatusse saama. Siis võiks edasi mõelda, kuidas KOV-ide varaga edasi käituda.
Merle Pussak: Miks riik ei kanna kinnistusraamatusse? Mitte üks riigitee pole sisuliselt kinnistusraamatusse kantud.
Anne Toom: Maa antakse tasuta KOV-dele teatud ülesannete täitmiseks ja kui ta ei osutu enam vajalikuks, võõrandab selle ja osa võõrandamisest saadud vahenditest antakse riigile.
Siim: Sõnastus jääb nii nagu on.
Otsus: Ministeerium ettepanekut ei toeta.
Ettepanek 3. Ettepanek MaaRS § 40 lg 4 määratud maa munitsipaliseerimise tähtaja muutmiseks.
Anne Toom: 14.07 jõustus maareformiseaduse uus redaktsioon, kus on uued alused maa munitsipaalomandisse andmise kohta. Need taotlused, mis esitati eelmise aasta 30. juuniks, loodame, et maavanemad jõuavad ära menetleda, enne kui nad oma tegevust lõpetavad. Kui ei jõua, siis Maa-amet jätkab. Uue seaduse redaktsiooni kohaselt on meil esimesed otsustused maa munitsipaalomandisse andmise kohta juba tehtud Maa-ameti peadirektori poolt. Tuleb eraldi regulatsioon Maa munitsipaalomandisse andmise kord, RAM esitab valitsusele seoses maavalitsuste lõpetamisega, meie oleme kõik oma eelnõud teinud ja esitanud KEM-i. Maareformi seaduse muutmine ei tule lähiajal enam teemaks, sest muutused jõustusid ja seal on alused olemas, kuidas saab maad munitsipaalomandisse anda ilma tähtajata.
Ettepanek 4. Näha ette Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra" muutmine selliselt, et sotsiaalmaa alaliigi - üldkasutatav maa asemel oleks sotsiaalmaa alaliigiks üldmaa ning et katastriüksusele saaks lisaks üldkasutatava maa sihtotstarbele määrata ka teisi sihtotstarbeid.
Anne Toom: Seda kaaluvad Maa-ameti juristid, ettepanek on töös. Tähtaeg pole teada, millal saab ettepanek määruseks või seaduseks.
Irja Alakivi: Võtame teadmiseks, et tegeldakse, olukord ei ole KOV-de jaoks lootusetu.
Ettepanek 5. Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel.
Harry Liiv: Vooluveekogude rahastamise tingimused on vee kvaliteedi parandamine, sellist ettepanekut sellisel moel ei saa rakendada, ei ole ressursse. Tegeleme veekogude seisundi parandamisega. Saame rääkida küll sellest, et kui täiendame oma rahastamise meedet üleujutusohtude vähendamiseks riskipiirkondades, siis maaparandus (vete ärajuhtimissüsteem ja vooluveekogude korrastamine) teeniks seda eesmärki, et omavalitsused saaksid sellest kasu. Tavaliselt muudame vee seisundit paremaks ja ainult sellele me rahastamist eraldame. Maaparandus on kuivendussüsteemide taristu kujundamine, see on maaparandusseaduse alusel.
Otsus: Ettepanek on võetud teadmiseks.
Ettepanek 6. ÜVK seaduse muutmine õiguste ja kohustuste täpsustamiseks sademeveesüsteemide korrastamiseks ja sademevee teenuse tasu aluste kehtestamiseks.
Harry Liiv: Räägime kahest asjast: üks on sademeveeteenuse põhimõtted, need on ka praegu olemas. § 14 lg 7 kohaselt sisaldab vee teenuse hind muuhulgas ka tasu sademevee, drenaaživee, pinnase ärajuhtimise puhastamise eest. Töörühm töötab ja selliste ettepanekute juures pean oluliseks töörühma tööd. Ühest küljest metoodikad, teisest küljest, et omavalitsused saaksid rakendada seda sellisel moel, mis võimaldab erinevaid planeeringuid arvesse võtta, sest omavalitsused ja planeeringud on erinevad.
Ettepanek 7. Asendada metsaseaduse § 4 lõige 2 punktis 4 mõiste detailplaneering mõistega planeering.
Riina Martverk: Eesmärk on, et säiliks kõrghaljastus. Kui metsaseadus üldplaneeringu alal ei kehtiks, siis ei peaks seal metsa uuendama, võime teha ala lagedaks ilma, et see kunagi taastuks, see ei ole eesmärgi täitmiseks sobiv koht. Metsaseadus katab selle võimaluse ära detailplaneeringus kirjeldatud sisuga, samuti on metsaseadust juba täiendatud tingimusega, et raied linnade rohealadel tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
Relo Ligi: Üksikpuuraideks annab ju KOV raieloa, maatulundusmaale annab ju Riigi KA. Hiljuti andis Harku vallas suurele tükile metsateatise Riigi KA, vald ähvardas kohtusse minna metsateatise tühistamiseks, vist saadi kokkuleppele. Kuna alal kehtivat detailplaneeringut ei olnud, üldplaneering näitas küll elamumaad, aga mis siis, omavalitsus seal raieluba ei väljasta.
Kristjan Mark: Mets võib-olla ükskõik mis, aga mitte elamumaa.
Riina Martverk: KA võttis selle loa tagasi, õiguslik alus oli piisav.
Relo Ligi: Aga miks selline olukord peab üldse tekkima?
Siim Kiisler: Sõnastus oli üldplaneeringus liiga üldine.
Relo Ligi: Hetkel on nii, et kui üldplaneeringus on elamumaa, siis nii kaua annab riik metsateatise. Kui detailplaneering on kehtestatud, nii kaua saab metsa majandada omanik, kuigi tema sihid on ju selged. Ta tahab sinna hooneid kavandada, aga see ei ole aluseks, et metsaseadusest keelduda, kui tegelik eesmärk pole seal metsa majandada.
Riina Martverk: Metsa majandamine on ka metsa kasvatamine, mitte raie.
Siim Kiisler: Te olete üldplaneeringus öelnud, et see on elamumaa, aga samas olete raiumise vastu.
Relo Ligi: Märksõna on säästev planeerimine, ei saa nii, et kõigepealt võetakse ala lagedaks ja siis me hakkame planeerima. Mõned puud võiks ju ka linna jääda.
Siim Kiisler: Aga seda te saate ju detailplaneeringu menetlemise käigus öelda.
Relo Ligi: Enne võetakse mets maha.
Riina Martverk: Metsaseadus kehtib praegu seal ja metsa tuleb ka uuendada.
Kristjan Mark: Probleem on see, et kui tahan teha mingit arendust ja kui detailplaneering on kehtestatud, on elamumaa, peab minema küsima omavalitsuselt raieluba LK-seaduse alusel. Palju lihtsam on nii, et enne küsid riigi KA-lt metsateatise, võtad metsa maha ja siis hakkad planeerima.
Irja Alakivi: Probleem on ja palume toetust, vaatame, millega saaks sõnastust täpsustada.
Otsus: Jätkatakse antud teemal läbirääkimisi.
Ettepanek 8. Muuta Loomatauditõrje seaduse § 11 sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile.
Ettepanek tuleks suunata Maaeluministeeriumisse (MAM-i), kui tahame saada mingit lahendust.
Irja Alakivi: Tegelikult elavad nad (lemmikloomad) linnades suuremas osas. Ministeeriumist pakutud lahendused ei ole piisavad.
Harry Liiv: Kas olete selle teema esitanud MAM-i, kui ei ole, siis tuleks see ettepanek suunata MAM-i.
Relo Ligi: Probleem on selles, et registreid on nii palju. Peavad loomakliinikud ja info pole kohe leitav.
Kersten Kattai: Kas te omavalitsuste koostöös ei ole mõelnud registrite süsteemi ühtlustada, mitte igaüks ei arenda eraldi ise, vaid teete ühtse süsteemi?
Irja Alakivi: See on ülejõu töö KOV-dele, üks riiklik register oleks otstarbekas.
Otsus: Ettepanek tuleks lahenduse saamiseks suunata MAM-i.
Ettepanek 9. Luua kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid.
Otsus: Ministeerium ettepanekut ei toeta.
Ettepanek 10. Muuta jäätmeseaduse §-i 66 ja luua võimaus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks.
Otsus: Ministeerium ettepanekut ei toeta, aga minister lubab arutelu jätkamist.
Ettepanek 11. Tunnistada kehtetuks jäätmeseaduse § 1 lg 5.
Siim Kiisler: Miks ei võiks eraettevõtlus seda raha koguda?
Irja Alakivi: Kui üks peab vastutama, aga ei ole õigusi valida meetmeid, kuidas saab tagada, et direktiividesse seatud sihtarvud saaksid täidetud?
Kristjan Mark: Biojäätmete tasu ei või olla rohkem kui pool segaolmetasust, aga kuidas seda praktikas rakendada? Ei saa öelda ettevõtjale, et hakake biojäätmeid kahjumiga vedama, nad lihtsalt ei vea.
Siim Kiisler: Kas hanketingimustes ei saa seda ette näha? Suund on „pressida" väga odavaks, seepärast neid lisatingimusi ei panda hankesse sisse.
Kristjan Mark: Odav hind on teisejärguline, pigem tuleb liigiti kogutud jäätmeid subsideerida.
Siim Kiisler: Aga kas seda siis hankesse ei saa sisse kirjutada?
Kristjan Mark: Muidugi saab, aga seda ei täideta. Kui me ütleme eraettevõtjale, et vea seda odavalt, miks ta peaks? See on ju kahjumlik tegevus.
Birgit Parmas: Kui kõik tegevused nähakse ette korraldatud jäätmeveo hankes, toimub hanketingimuste lepingu rikkumine, siis on ju alus leping lõpetada. See, et liigiti kogutud jäätmed korjatakse kokku soodsamalt või tasuta, see ongi ristsubsideerimise teel. Kui toimub lepingu lõpetamine, ei ole võimalik saada segaolmejäätmete tasu, kust kogu kasum tulebki.
Kristjan Mark: Praktikas see asi vist ei toimi.
Siim Kiisler: Kui omavalitsus kogub ise raha, miks ta siis toimima peaks hakkama?
Kristjan Mark: Siis omavalitsus kontrollib seda süsteemi.
Siim Kiisler: Hankesse ei taha tingimusi panna, aga kui ise raha koguks, siis hakkaks kontrollima.
Kristjan Mark: Kõike ei õnnestu hankes lihtsalt reguleerida.
Siim Kiisler: Munitsipaalpoliitikutel puudub tahe see sinna hankesse sisse panna. See sellest ei muutu, kui ise hakkaks raha korjama.
Relo Ligi: Eraettevõtjad on teinud seda siiamaani, väliselt on kõik korras, aga näiteks ei olegi biokonteinerit kliendile nõutud, kuigi näiteks linna jäätmehoolduseeskiri nõuab seda. Kogu kõik olmejäätmesse, mõlemad säästame. Erakliendi puhul on „win-win", kaotab liigiti kogumise idee, mille eest ministeerium peaks väga seisma.
Siim Kiisler: Mina näen, et Riigikogus sellist valmisoleku ei ole. Pooldan eraettevõtluse soodustamist.
Kristjan Mark: See on eraettevõtluse soodustamine ka tegelikult.
Irja Alakivi: Nad jäävad vedama, ega me ei võta seda neilt ära. Aga süsteemi üle toimub kontroll. Me ei saavuta eesmärkide täitmist eraettevõtluse juures ja siis tulevad riigile trahvid. Oleme teinud ettepaneku, et teenuste osutamine, kehtestatud hinnakiri allub konkurentsiameti kontrollile.
Kristjan Mark: Tallinna süsteem soodustab konkurentsi ja võimaldab uute vedajate turule tulemist. Tänane süsteem soosib kahte suurt vedajat, teistel on tõkked turule sisenemisel.
Otsus: Jätkatakse antud teemal läbirääkimisi.
Ettepanek 12. Täiendada jäätmeseaduse § 711 ja kehtestada jäätmevaldajate registri minimaalne andmekoosseis.
Harry Liiv: Kui keegi veel tähelepanu pöörab, et direktiivid tuleks üle võtta, siis seda tehakse.
Irja Alakivi: Palume KEM-lt edaspidigi toetust, et direktiivid täielikult üle võtta.
Kristjan Mark: See muudatusettepanek oli ka hiljuti uue riigihangete seaduse eelnõu juures, tänane minister hääletas selle vastu.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler Marii Viita
Koosoleku juhataja Protokollija