Keskkonna ja maaküsimuste töörühma koosoleku protokoll (25.05.2017)
Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste keskkonna ja maaküsimuste töörühma kohtumine
Lisa 1 (Irja Alakivi ettekanne) (.pdf)
Lisa 2 (KEM ettekanne „Teemad keskkonna- ja maaküsimuste töörühmas") (.pdf)
Läbirääkimiste keskkonna ja maaküsimuste töörühma koosoleku protokoll
Tallinn 25. mai 2017
Eesti Linnade Liit
Algus kell 10.00, lõpp kell 11.45
Juhatas: Mart Järvik
Protokollis: Marii Viita
Võtsid osa:
Ado Lõhmus – Keskkonnaministeeriumi asekantsler, kutsutud
Aire Rihe – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik, kutsutud
Pille Aarma – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik, kutsutud
Anne Kass – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja asetäitja
Irja Alakivi – Eesti Linnade Liidu konsultant
Mart Järvik – Järvakandi vallavanem, töörühma kaasesimees OVL-de poolt
Tõnu Tuppits – MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskuse tegevjuht
Kristjan Mark – Tallinna Keskkonnaameti osakonnajuhataja, kutsutud
Tiina Üksvärav – EMOL nõunik
Anne Läns – Eesti Linnade Liidu nõunik
Tiit Kirss – Eesti Linnade Liidu nõunik, kutsutud
Marii Viita – Keskkonnaministeeriumi referent, kutsutud
Puudusid:
Marko Pomerants – keskkonnaminister, töörühma esimees
Andres Talijärv – keskkonnaministeeriumi kantsler, töörühma esimehe asetäitja
Harry Liiv – keskkonnaministeeriumi kantsler
Rain Vipper - keskkonnaministeeriumi eelarve- ja planeerimisosakonna osakonna finantsjuht
Anne Toom – Maa-ameti peadirektori asetäitja
Relo Ligi – Tallinna Keskkonnaameti juhataja
Eha Võrk – Tallinna abilinnapea
Alo Brandt – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja
Aare Olgo – Jõgeva Linnavolikogu liige
Oleg Kuznetsov – Illuka vallavanem
Lauri Luur – Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhataja
Veikko Luhalaid – Vaivara vallavolikogu esimees
Merle Pussak – Kose vallavanem
Allar Aron – Kunda linnavolikogu eelarvekomisjoni liige
Rait Pihelgas – Ambla vallavanem
Karel Tölp – Tahkuranna vallavanem
Vello Lukk – Jõgeva vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist
PÄEVAKORD
1. Kohalikke omavalitsusi puudutavad ja omavalitsuste toimimist mõjutavad regulatsioonid praegu kehtivas jäätmeseaduses ja kavandatavad muudatused kodifitseeritavas keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõus.
2. Omavalitsusliitude poolt eelarveläbirääkimiste raames esitatud ettepanekud.
Irja Alakivi teeb sissejuhatuse. Täpsema teabe saamiseks on protokollile lisatud slaidiettekanne.
Eelmise koosoleku protokoll kinnitati märkusteta.
1. Kohalikke omavalitsusi puudutavad ja omavalitsuste toimimist mõjutavad regulatsioonid praegu kehtivas jäätmeseaduses ja kavandatavad muudatused kodifitseeritavas keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõus.
Ado Lõhmus: Otsustasime, et me olemasoleva eelnõuga riigikokku ei lähe, sest muudame seletuskirja struktuuri ja sisu. Eelnõu läheb kooskõlastusringile alates 9. juunist, 5. juunil teeme ringmajanduse ümarlaua ja saadame selle kohta kutse. Peame liikuma sellises tempos, et Riigikogu jõuaks sügisel eelnõu ära menetleda. Vaatame üle, mis muudatusi me eelnõusse sisse oleme viimas.
1.1 Rehvide teemal on üks probleem (CO₂ majandusrehvide probleem), mille osas peame kontrolli tugevdama ja muutma süsteemi motiveerivamaks nii tootjatele kui tootjavastutusorganisatsioonidele (edaspidi TVO) ja jäätmekäitlejatele. Süsteemi tugevdamiseks on kohustuslik kõigil tootjatel TVO-ga liitumine.
1.2 Täiendame definitsiooni, et rehvitootjad on ka autode maaletoojad, millega võtame ära selle vahe, et rehvid, mis koguti kokku, aga millel ei olnud deklaratsiooni ja makstud turulelaskmise tasu.
1.3 Audiitorkontrolli sisseviimine TVO poolt ka turustajatele, kes müüvad rehvitootja rehve, kuid kes ei ole Probleemtoodeteregistris (Protos) registreeritud. Turustajad arvestatakse tootjateks, kellele laieneb tootjavastutus, tagatis TVO-le ja taaskasutamata rehvide eest aktsiis. Ahelat motiveerib kõrgem aktsiis võrreldes tavapärase käitlustasuga. Tootjatel tekib huvi tugeva TVO järgi ja TVO-l tekib huvi leida endale vastutav jäätmekäitleja. Need, kes toovad rehve müügi eesmärgil maale, ka edaspidi sõiduautosid, muutuvad tootjateks. Meil ei ole ühtegi tootmistehast. Kui meil tekiks üks tehas, mis saadab rehve turule, on ka see tehas tootja definitsiooniga hõlmatud.
Pille Aarma: Praegu on kohustus deklareerida ja maksta neil, kes rehve maale toovad, aga muudatus on see, et kui autosid turule tuuakse, siis autode all olevad rehvid kaasatakse nüüd süsteemi.
Ado Lõhmus jätkas:
1.4 Liigiti kogumiseks ja ringlussevõtu suurendamiseks pakendijäätmete kogumine ehk kohtkogumise soodustamine. TVO-le sihtarvu seadmine müügipakendi kokkukogumiseks ja taaskasutamiseks. Praegu on pakendi kokkukogumine materjalipõhine ja see ei motiveeri elanike lähedalt puhast materjali koguma.
1.5 Teiseks, hõlmata pakendi kogumine korraldatud jäätmeveo osaks. Kahe muudatuse vahel tuleb leida lahendus, meil on need lahendused olemas, ka see, kes finantseerib vedajaid. Korraldatud jäätmeveo vedajate eelduseks peaks olema eelleping TVO-ga. Kui kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) otsib endale hanke raames jäätmevedajat, siis vedajal peab olema eelleping TVO ga. Meie eesmärk on, et elanikud saaksid pakendijäätmeid ära anda võimalikult mugavalt.
Kristjan Mark: See monopoliseerib meie kahte suurt jäätmevedajat.
Ado Lõhmus: Aga meil on 3 TVO-d. Meil on üks TVO, kellel ei ole ühtegi otsest seost jäätmevedajaga.
Kristjan Mark: Vaadata tuleks pakendidirektiivi muudatusi, mis on Euroopa Parlamendis menetluses. Juhul kui KOV on korraldanud pakendijäätmete veo ukselt uksele, siis TVO katab kulud ja omavalitsusel tekib õigus küsida nende kulude katmist TVO-de käest.
Ado Lõhmus: Teine variant on see, et omavalitsus leiab endale vedaja, kellel on leping ühega kolmest TVO-st. Meil on Eesti Taaskasutusorganisatsioon (edaspidi ETO), meil on TVO, pakendiringlus, kaks neist on seotud suuremate jäätmevedajatega, kolmas ei ole seotud. Me ei monopoliseeri.
Pille Aarma: Leping võib olla ka kõigi kolme TVO-ga. Ühes omavalitsuses võivad erinevates piirkondades eri TVO-d tegutseda.
Kristjan Mark: See sulgeb ikkagi turgu, olgugi, et organisatsioone jääb üle. Tekitab samasuguse olukorra nagu varem olmejäätmete veol: ettevõtetel, kellel on endale kuuluv käitluskoht, on selge eelis.
Ado Lõhmus: Seame ETO-le, mis on üks TVO-dest, kellel ei ole ühendust ühegi suure jäätmevedajaga, sihtarvu, et ETO saaks oma müügipakendi kätte. ETO-l on samasugune huvi leida endale partnereid, kes elanike juurest pakendeid kokku koguvad. Me anname kõigile võimaluse osaleda ja kui KOV leiab endale partneri, siis partneril peab olema pakendilüli, kes katab selle kulu. Praegu toimub kauplemine veopakendi puhul, tulevikus jääb see ära. Selle arvelt kasvab transpordi kulukomponent. Vajadusel jõuab see tootjani. See on kõige läbipaistvam võimalus.
Kristjan Mark: KOV ei pea tegema eraldi hankeid pakendi kogumise kohta.
Tõnu Tuppits: Mul on ettepanek, et selle probleemi lahendus on käitluskoha valiku küsimus, mida täna 90% omavalitsustest ei viljele, kuigi seadus ja Riigikohtu lahendid nõuavad. Peaksime veohanke ajal käitluskohta määrama. Kuna riik seda ei nõua, siis seda ei tehta, aga pakend on tõenäoliselt segapakend või otsustab iga omavalitsus ise, mis pakendiliike ta korraldatud pakendiveoga liitma hakkab.
Ado Lõhmus: Selle peame määrama riigi poolt.
Tõnu Tuppits: Kas peab saama ära anda kõiki pakendiliike, nii nagu on TVO-l kohustus täna KOV i haldusterritooriumil? Osa materjale on keeruline korraldatud jäätmeveoga vedada, näiteks puitu. Kui euroalust korraldatud jäätmeveoga vedama hakata, siis see kuhugi eriti ei mahu.
Pille Aarma: Me rääkisime müügipakendist.
Ado Lõhmus: Euroalus kuulub veopakendi hulka.
Tõnu Tuppits: Pakendi sees on palju taaskasutatavat materjali, kartong näiteks.
Ado Lõhmus: Paberikartong on eraldi konteineris juba praegu.
Tõnu Tuppits: Aga siis hakkab juhtuma see, et pakendikonteinerid võtavad korraldatud jäätmeveo vedajalt ära kartongi. Inimene kipub kasutama vanapaberikonteineri asemel pakendikonteinerit. Olulisem küsimus on pakendijäätmete üleandmise võimaluste suurendamine, mis tähendab kogumiskohtade hulga kasvu.
Ado Lõhmus: Me ei taha suurendada tsentraalsete kogumiskohtade hulka. Tiheasustusalal kortermaja juures oleks pakendijäätmete kogumine kohustuslik. Kohtkogumiskonteinerid ei taga puhast pakendit. Materjali raiskamine kaoks ära, me ei põletaks materjali, vaid tekitaksime uue materjali toorme.
Tõnu Tuppits: Aga Eestis on terve hulk hajaasustusi.
Ado Lõhmus: Tiheasustusala on ära määratletud kortermajadega, meil on Paide, Viljandi, Türi.
Tõnu Tuppits: Pigem on täna probleem selles, et TVO-d ei allu KOV-de soovidele.
Ado Lõhmus: Et TVO-del tekiks motivatsioon, seame neile eraldi sihtarvu: 75% materjalist, mis nad kokku koguvad, peab olema müügipakend.
Tõnu Tuppits: Kas pakendi kogumise eest võib tasu küsida?
Ado Lõhmus: Elanik peab selle tasuta ära andma.
Tõnu Tuppits: Avalikesse konteineritesse, aga kodu juurde tulemine, kes selle kinni maksab?
Ado Lõhmus: Pakendiorganisatsioon.
Kristjan Mark: Tulemus on see, et omavalitsused teevad enda organisatsiooni.
Ado Lõhmus: Meil on pakendikomisjon, kolm akrediteeritud TVO-d. TVO-dele ilmselt laienevad ka tagatise nõuded. Ma ei tea, kas KOV-d tahavad selliseid vastutusi endale peale võtta.
Tõnu Tuppits: Minu soov on, et Eestis rakenduks „saasta ja maksa" põhimõte. Pakendikogumist ei peaks KOV-i eelarvest kinni maksma.
Ado Lõhmus: KOV ei peagi seda kinni maksma.
Tõnu Tuppits: Kes selle siis kinni maksab? Kust tekib rahavoog?
Ado Lõhmus: Praegu maksavad organisatsioonid vedajatele. Tulevikus on organisatsioonidel leping vedajaga, vedaja saab organisatsioonilt raha. Pakendi, mida vedaja elaniku juurest toob, viib ka vastavasse organisatsiooni kogumispunkti.
Tõnu Tuppits: Pakendiorganisatsioon subsideerib kinnistupõhist pakendijäätmete kogumist. See ei ole adekvaatne hajaasustuses.
Kristjan Mark: Direktiivi mõte on see, et kui täna maksab organisatsioon vedajale, siis edaspidi maksab organisatsioon KOV-le, kes on vedaja.
Tõnu Tuppits: Me saaksime kohaliku omavalitsusena küsida kulutuste katteks TKO-delt vahendeid, mida täna peetakse täiesti ebasobivaks.
Ado Lõhmus: Kulutus KOV-le tekib vedamisega. Meil on organisatsioonidega kokkulepe vedajate leidmiseks. Organisatsioonid otsivad vedajaid, kes tühjendavad kogumiskohtade konteinereid. Selle lisame korraldatud jäätmeveo osaks. Tahame jõuda selleni, et liigiti kogutud jäätmed on tasuta või olematu hinnaga. Hind kumuleerub segaolmejäätmetes, mis tähendab seda, et elanikule tehakse see võimalikult kalliks. See annab võimaluse KOV-le hanget läbi viies tingimusi seada ja jäätmevedaja hinnakomponent tuleb segaolmejäätmete konteinerite eest.
Kristjan Mark: Vedaja on ikkagi KOV. Tuleb vaadata materjalipõhiselt: segapakendi kogumine on kasvanud ja vähendanud taaskasutuste arvu. Segapakendi puhul arvestatakse sortimisjäägiks 32%, mis läheb põletusse, mitte ei jõua taaskasutusse. Paberi- ja kartongimahutid on olemas, aga omavalitsused saavad juurde lisada näiteks klaasi- ja metallikonteinereid ning plastikonteinereid. Aga mitte pakendikonteinereid, kuhu kogutakse kõik pakendimaterjalid.
Pille Aarma: Tiheasustusalal on põhjendatud jäätmete eraldi liigitamine, aga hajaasustuses on keskkonnakaitseliselt veo põhimõttel põhjendatud segapakendi kogumine.
Ado Lõhmus: Kui hajaasustusalal on ühised segaolmejäätmete konteinerid, veetakse need kord nädalas ära. Järgmisel nädalal tuuakse nende asemele pakendikonteiner, igal nädalal on vedu olemas. Kõige olulisem on eraldada biojäätmed muudest jäätmetest. Materjalipõhine lähenemine. Kui elanik paneb pakendikonteinerisse biojäätmed, siis selle eest küsitakse elanikult segaolmejäätme tasu. Tasu peab olema piisavalt suur.
Kristjan Mark: Kohustus peab tekkima korterite arvust, Tallinnas on paberkartong 5+ korterites ja biojäätmed on 10+ korterites.
Mart Järvik: Sama kehtiks ka tiheasustusaladele alates 1000-st või 500-st, kus on korterelamud. Seal on mõistlik papp ja paber eraldi kokku koguda.
Tõnu Tuppits: Kas on olemas metoodika, mille alusel konteinerite paiknemise sagedust tegelikkuses määratakse?
Pille Aarma: Praegu on leping KOV-ga, kes ütleb, kus konteinerid olema peavad. Omavalitsus leiab kohad ja teeb maaomanikega kokkulepped.
Tõnu Tuppits: Tihtipeale on pisikesed külad kahe kortermajaga tiheasustusalad. Kas meil on õigus nõuda sinna pakendikonteinerit, kuigi seal elab ainult 40 inimest? Ükski pakendiorganisatsioon pole nõus.
Ado Lõhmus: Probleem on ju see, et me materjali raiskame. Me ei kogu kokku liigiti nii palju kui võiksime. Meil pole ka piisavalt investeeringuid.
Anne Läns: KOV-des on erinevad mudelid, seega peab rahastamine olema paindlik vastavalt mudelitele.
Kristjan Mark: Pakendite puhul peab tootja maksma sellele, kes pakendeid kogub. Kui kogub KOV, siis KOV-le.
Ado Lõhmus: TVO-l tekib motivatsioon jäätmed kätte saada.
Aire Rihe: Kui meie ettepanek on, et me kohustame pakendiorganisatsiooni tiheasustusalal korraldama pakendite vedamine kortermajade juures, kas Teie põhimõtteliselt olete selle vastu?
Tõnu: Ei ole. Me lihtsalt ei tea, kuidas seda tasuta toimivaks muuta.
Aire Rihe: See peab olema inimesele kindlasti tasuta.
Pille Aarma: Ka praegu KOV ei maksa ja ei hakka ka tulevikus maksma.
Ado Lõhmus: Raha on olemas: tootja maksab TVO-le praeguse hinnakirja alusel. Kui võrgustik laieneb, siis hind muutub. Ei eeldata ju, et see toimib tasuta.
Irja Alakivi: Kes hanked läbi viib, kas Keskkonnaministeerium (edaspidi KEM)?
Ado Lõhmus: KOV peab läbi viima.
Kristjan Mark: Kuidas TVO kortermajade juures seda korraldama hakkab? Seda saab korraldada ikkagi omavalitsus.
Ado Lõhmus: KOV, kes otsib endale partneri, vedaja, olgu see munitsipaalasutus või eraettevõte, siis eraettevõtte kohustus, enne kui ta saab osaleda hankel, on omada lepingut TVO-ga. See on piirkondade järgi. Kui ma osalen hankes ja lähen mingisse piirkonda, siis saan eelnevalt TVO-ga läbirääkida, teades, mis tiheasustusala seal asub. Saab eeltingimused kokku leppida.
Kristjan Mark: Sellega ma pole jätkuvalt nõus, et omavalitsus peab küsima hankes eellepingut TVO-ga. Siis me teemegi ju TVO-dele selle hanke. Ei hakka jäätmekäitlejaid vahele tooma. Omavalitsus ju kehtestab nõuded, kellel ja mis mahuti peab olema.
Tõnu Tuppits: Kas kahe kortermaja peale tohib olla ühismahuti? Paljudesse kohtadesse see ei mahu, tuleb teha investeering, et mahutit saada.
Ado Lõhmus: Miks see probleem on, et vedaja teeb lepingu TVO-ga?
Irja Alakivi: Sest see pole seni toiminud.
Ado Lõhmus: Meil pole praegu kohustust elanike juurest jäätmeid kohtkogumisena kätte saada.
Kristjan Mark: TVO-del pole huvi hankel osaleda. Tulemus on see, et tuleb täiendav TVO luua.
Ado Lõhmus: Just jõudsime selleni, et meil on kaks TVO-d, kellel on konkreetne vedaja, kolmandal ei ole. Aga kui kolmas tahab turul eksisteerida, tekib tal tekib sihtarv, mida peab järgima.
Kristjan Mark: TKO-d on ka päris keerulised, näiteks Tallinnal pole TVO-ga siiamaani lepingut, sest me ei suuda nendega tingimusi kokku leppida.
Ado Lõhmus: Võtame siit kaasa probleemi, et TVO-dega ei pruugita saada kokkuleppele.
Anne Läns: Avaliku ja ärihuvi tasakaalustamise punkt tuleks läbi mõelda. Kohustused, õigused, vastutus.
Ado Lõhmus jätkab:
1.6 Miinimumnõuded ladestustasu suurendamise ja energeetilise kasutamise tasu kehtestamiseks, millega me motiveerime investeeringuid selleks, et tekiksid tänapäevase tehnoloogiaga sorteerimiskeskused. Ringlussevõtt on praegu kallim kui põletamine. Tuleb hierarhia paika panna: ladestumine, põletamine ja siis ringlussevõtt. Ringlussevõtt ei toimu tasuta. Meil on konkreetsed ettepanekud ladestustasu suurendamiseks ja energeetilise tasu kehtestamiseks.
Tõnu Tuppits: Kas KEM pingutab selle nimel, et jäätmeid, mis jäävad olemasolevatest ringlussevõtu seadmetest üle, oleks võimalik põletada? Need tuleb täna viia prügilasse. Kui ladestustasu läheb suuremaks korraldatud jäätmeveo piirkonnas või jäätmeveo perioodil, ütlevad edukaks tunnistatud jäätmeveoettevõtted, et meil ei ole Eestis ei ringlusse- ega taaskasutussevõtu lahendust. Tuleb maksta ladestustasu. Olen näinud Harjumaal 200 protsendi suurust hinnatõusu ettepanekut. Seetõttu, et ei ole jäätmeid kuhugi panna.
Pille Aarma: See on väga vale arusaam, et ringlussevõtt või käitlus peab toimuma kindlasti Eestis. Kõik riigid töötavad koos naaberriikidega. See toimub vastavalt lepingutele ja hinnale. Et üks riik kogu oma jäätmed ise ära käitleb, ei toimi maailmas enam ammu.
Ado Lõhmus: Jäätmevedu rahvusvaheliste konventsioonide alusel on lubatud, kui me piiraksime jäätmeimporti Irusse. Vastasel juhul teeksime karuteene materjali kasutuselevõtuks Eestis, sest kogu olmejääde läheks Irusse. Seepärast peab tekkima vajadus ja võimekus teha ringlussevõtuks investeeringuid. Meil on selleks ka eraldi meede olemas, et anda investeeringutoetusi. Seda muudatust ei saa jõustada homme. Kui me ladestus- ja põletustasu hinda suurendame, peab ka üleminekuaeg olema. Meil on olemas euromeede, kus on sees innovatsiooniklausel, aga me peame seda vaatama Eesti kontekstis. Huvi on meie poolt: korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine, materjali sorteerimine.
Kristjan Mark: Kas saaste- või ladestustasu suurendamise osas on ka konkreetseid numbreid mõeldud?
Ado Lõhmus: Ladestustasu võiks olemasolevaga võrreldes olla kahekordne, põletustasu on poole väiksem.
Tõnu Tuppits: Soomes kuuluvad põletusrajatised KOV-dele, kes haldavad ka jäätmevoogu. Ei ole nii, et kolmas osapool omab põletust ja omavalitsus valib või ei vali neid välja. „Saasta ja maksa" põhimõte. Põletustehase investeeringukulu võib sisalduda segaolmejäätmete teenustasus.
Ado Lõhmus jätkab:
1.7 Pakendi tagatisraha laiendamine: panna seadusesse vabatahtlikut liitumist. Ei tee kohustuslikuks kange alkoholi lisamist pandipakendi süsteemi. Kui pakendiaktsiis peaks jõustuma, tekib kohe motivatsioon klaastaara laiemaks lisamiseks taara pandisüsteemi.
Tõnu Tuppits: Rääkige Rahandusministeeriumiga (edaspidi RAM) läbi, et seda oleks võimalik tasaarveldada tõusva alkoholi aktsiisiga.
Ado: Pandiga hõlmatud taara oleks maksuaktsiisist vabastatud.
Mart Järvik: Aga miks ei võiks olla kohustus?
Ado Lõhmus: Pudelid on kõik erineva kujuga, mis tähendab, et väikemaaletoojate jaoks, kes toovad näiteks veini maale, tekitame komplikatsioone. Et klaastaara jõuaks pandisüsteemi, ei taha me seda kohustuslikuks teha, muidu on meil vastuseis Kaupmeeste Liidult ja kange alkoholi tootjatelt. Majanduslikult mõistlikum on liitumine tulevikus.
Aire Rihe: See oleks kallis väikestele tootjatele. Tulevikus võikski suund sinnapoole olla, sest pandiga kogutaksegi kõige rohkem pakendeid kokku.
Mart Järvik: Suund peaks igal juhul olema, aga kuna ma olen Järvakandist, klaastaara jõuab kõik Järvakandisse. See, mis on pandipakendi märgiga, tuleb väga hästi, seepärast ütlen, et võiks olla kohustuslik. Purustatakse kõiki, kuid klaastaara tuleb puhtana ja tema kasutus oleks teine.
Ado Lõhmus: Suund on, aga erinevad osapooled on vastu, keegi peab subsideerima, et need 850 automaati töötaksid. Mõistlik võiks olla see, et valge klaastaara ja alkoholipudel jõuab pandisüsteemi.
2. Omavalitsusliitude poolt eelarveläbirääkimiste raames esitatud ettepanekud.
Aire Rihe: Olete teinud ettepanekuid kasutada erinevad rahastamisallikaid KOV-de jaoks, esimene on CO2 kvoodimüügi tehingute tulu, mille uue perioodi kasutamist hakatakse planeerima. Teine on riigi omandites olevate maade hooldamise kulu ja ülevaatamine. Kolmas on jäätmehoolduse arendamise vahendite mahu ülevaatamine ja nende jaotamise muutmine. Neljas, mis kujul keskkonna tasud laekuvad KOV-le.
2.1 CO2 kvootide kohta on meil selline kommentaar, et järgmise kauplemisperioodi enampakkumistulu kasutamist ei ole veel arutatud, aga hakkame arutama käesoleva aasta teisel poolel, siis oleme valmis arutama ka teie ettepanekuid. Meie jaoks on piirang, kuhu võime tulu suunata. See on reguleeritud ka atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lg 4. Seal on nimetatud need valdkonnad, mida võib toetada. KOV-dega seotud punkte on seal vähe.
2.2 Tänavavalgustuse kohta on seotud eesmärk ENMAK-is (energiamajandusarengukava). Aastaks 2023 on eesmärk saavutada 22 000 renoveeritud tänavavalgustuspunkti, seda haldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Kui räägime maareservist, on selle jaoks riigieelarves kulud ette planeeritud summas 66 000 eurot. Raha juurde ei tule.
2.3 Jäätmehoolduse arendus ja keskkonnatasud: koostöö RAM-ga. RAM on planeerinud 2018 tegevustesse, et selle aasta lõpuks pakuvad uuendatud ülevaadatud süsteemi, kuidas jäätmemajandust rahastada, mis summas ja mis tingimustel. Keskkonnatasude süsteemi puhul on küsimus selles, kas ja kuivõrd süsteemi tuleb muuta – see selgub järgmise aasta jooksul. Ettepanekud esitatakse valitsuse tegevusprogrammi järgi hiljemalt 2019. a esimeseks kvartaliks. Muudatuste jõustumist saab planeerida kõige varem aastast 2020.
Ado Lõhmus: Ressursitasude poliitika kujundamisel on meie suund, et edaspidi kujundaks seda majandus- ja rahandusministeerium. KOV-i osakaal ressursitasus oleks nende kujundada. KEM fokusseeriks keskkonnatasule kui saastetasule. Riigitulu ei tahaks hakata tulevikus rohkem kujundama. Kui me räägime näiteks õhusaastetasust, õhu emissioon toimuks asukohapõhiselt, siis mingi osa sellest võiks olla KOV-le kompenseerimiseks.
Aire Rihe: Läbirääkimine kestab järgmise aasta lõpuni.
Tõnu Tuppits: Kas on kõneldud või on võimalik kõnelda sellisel teemal, mis puudutab esimest aastat kehtiva riigieelarve toetuse jätkamist kõigile järgmiseks aastaks olemasolevatele omavalitsustele, mitte hakata oktoobris esitatud andmete järgi selekteerima, kellele antakse ja kellele ei anta? Kõik jäätmeveoettevõtted käivad omavalitsustes ja küsivad hinnatõusu korraldatud jäätmeveo perioodi ajal, viidates, et ei ole jäätmeid kuskile panna, ei ole suudetud leida sobivaid alternatiive või piisavalt pikalt ette planeerida ja omavalitsused, kes on jäigal positsioonil, ei luba jäätmeveohinnatõusu. Nendega võib juhtuda see, et korraldatud jäätmeveolepinguid öeldakse korraga palju üles. See tähendab, et tuleb hakata uusi korraldama. Neil omavalitsustel, kellel täna on korraldatud jäätmevedu 30. oktoobri seisuga, on kehtiv korraldatud jäätmeveo luba. See tekitab praegu väga suurt segadust meie väiksemate omavalitsuste jaoks. On oht, et mõni jääb ilma. Vähe sellest, et liituvatel omavalitsustel pole jäätmejaama ja nad peaksid hakkama oma piire kokku leppima kellegi jäätmejaama kasutamises, mida täna pole juhtunud. Võib tulla fiktiivsete kokkulepete laine. Minu ettepanek on vähemalt ühe aasta võrra seda pikendada ja vaadata, mis tänane jäätmekäitluse meede Keskkonnainvesteeringute Keskuses (edaspidi KIK) toob. Praegu ei ole selle aasta otsused teada, keda ja mida rahastati.
Kristjan Mark: Jäätmevedajatega on hädas ka Tallinn. Kui tuleb Ragn-Sells ja soovib kesklinnas lepingu lõpetada, siis see tähendab linnale umbes 100 000 euro kaotamist toetuse näol.
Tõnu Tuppits: Ma pole kindel, kui palju Tallinnale inhouse'i lahendust vaja on. Väiksematel omavalitsustel on seda kohati väga vaja. Ettevõtted teavad, et jäätmeveo vedamise teenuse alustamise ajast on võimalik kõrvale laveerida. Kas me hakkame ise vedama?
Kristjan Mark: Kui ettevõte ei taha alustada, esitab ta teadlikult puudustega taotluse Keskkonnaametile. Amet ei võta seda rahapuuduste kõrvaldamiseks menetlusse.
Tõnu Tuppits: Ärge eeldage, et me tahame turgu jäätmevedajatelt ära võtta, vaid seadke tingimused, mis korral inhouse'i kasutamist üldse kaaluda saab.
Ado Lõhmus: Kui vaatame neid sätteid, siis need on muudetud Riigikogu tasandil. Küsimus on see, mis on võimalik ja mis on mõistlik. Minu eesmärk on, et jäätmevedu ja -korraldus toimib ja jäätmed lähevad ringlusse. Konkurentsiamet saatis kirja, et ei toeta inhouse'i. Nad ei soovita seda, ütlevad, et praegu ei ole konkurentsi piiramist selles sektoris teha vaja.
Irja Alakivi: Saatsin Teile õiguskantsleri analüüsi, mis oli just selle teema kohta ja seal öeldi, et jah, väike riive, aga see ei ole takistuseks inhouse'i rakendamisel. See oli ka juba ainuõiguse andmise ajal.
Kristjan Mark: KEM peakski ütlema Konkurentsiametile, et see on keskkonnaküsimus, see ei kuulu nende pädevusse. Nende hinnangus pole sees mitte ühtegi keskkonnakaalutlust. Nad ei hinda, kas jäätmed jõuavad ringlusse. See pole asjakohane.
Irja Alakivi: Konkurentsiamet on käinud meil korduvalt esinemas, aga kui me ütleme, et esitage uuringud, siis mitte ühtegi uuringut pole aastate jooksul selle kohta esitatud.
Tõnu Tuppits: Mul on üks ettepanek, kui on vaja täiendavat argumentatsiooni selle üle, miks väljaspool Tallinnat võiks inhouse'i alternatiiv lubatav olla. Ma ei eelda, et keegi seda kasutama hakkab. Suurem huvi oleks, et jäätmeseadusest tuleks eemaldada igasugune kohtkäitluse korraldamine. Mis oleks ka korraldatud jäätmevedu, kui vaadata põhjanaabrite juurde. Kui pole võimalik inhouse'i kaaluda, siis põhihäda on, et hajaasustusse, kus jäätmehoolduseeskirjad nõuavad kord kuus jäätmevedu omavalitsustes, jäätmekäitlusettevõtted isegi raha eest ei lähe. Vabaturu olukorras pole võimalik kedagi valida, sest omavalitsustel pole võimalik sinna üks kord kuus jäätmevedu korraldada. Kui omavalitsustes tekivad korraldatud jäätmeveo viivitused seetõttu, et vedajad hoiavad turgu kinni ja venitavad jäätmeveosüsteemi rakendumisega, siis ei ole mitte kedagi ja viivitused on väga pikad.
Ado Lõhmus: Viivitus on mitte riigipoolne, vaid ettevõtetepoolne.
Irja Alakivi: Ma teen ettepaneku, et KEM ütleb, et on direktiivi nõue, ja kui seda direktiivi nõuet ei täideta Eesti eesistumise perioodi eel, siis saadetakse üks märgukiri Euroopa Komisjonile.
Ado Lõhmus: Eelmine kord me jõudsime sinna, et on omavalitsusekeskne koostööorganisatsioon, ei ole ainult ühe omavalitsusekeskne. Ka Tallinn ei saa eraldi olla. Praegu on välistatud § 66 lg 11.
Tõnu Tuppits: Siis on pikas perspektiivis välistatud igasugune ringlussevõtt KOV-de poolt.
Ado Lõhmus: Praegu on see välistatud poliitilisel tasandil.
Tõnu Tuppits: Vaadake tänaseid praktikaid. Kes on teinud § 66 lg 11, vaadake, kas nad on käitluskohta määranud. Tõenäoliselt jah. Vaadake teisi omavalitsusi, kas nad on käitluskohta määranud, pigem ei. Kui nad ei ole määranud, siis mitte keegi omavalitsustest ei suuna jäätmevoogu ja kuna ei suuna, ei teki kedagi, kelle poole saaks suunata. Motivatsiooni ringlussevõtu rajatistesse investeerida oleks, kui teaksime ette, et tulevad ka jäätmed. Täna on neid osapooli mitu, kes on olnud hädas, et investeerisin, aga kust ma jäätmed saan.
Kristjan Mark: Meil on vaja omavalitsusekeskset mudelit, see annab paremaid tulemusi.
Ado Lõhmus: Öelge kolm väga tugevat argumenti, miks § 66 lg 11 tuleks taastada?
Irja Alakivi: Täielik kontroll jäätmevoogude ja rahavoogude üle.
Kristjan Mark: Kui KOV-del on kohustus korraldada, ei saa olla, et anname kõik eraettevõttele, eraettevõte tegutseb oma ärihuvides. Jäätmehoolduses ei ole ärihuvid primaarsed. Tihtipeale ei saada aru, kas on keskkonna küsimus või konkurentsiküsimus. Kui oleks Konkurentsiameti otsustada, siis võiks jäätmehooldust korraldada MKM. KEM ei peaks üldse tegelema.
Irja Alakivi: Ma ütleksin veel kolmanda argumendi: kontroll vaba süsteemi üle. Keskkonnainspektsioonil ega KOV-l pole sellist ressurssi kontrolli teha.
Kristjan Mark: Võin öelda argumendid, mis on Tallinnal: ühtne teenus kogu linnas, lihtsam ristsubsideerimine, parem järelevalve, suurenenud konkurentsiteke veoturul – kõrvaldame veotõkked turule sisenemisel, oluline osa vedamisel on IT.
Ado Lõhmus: Tallinna puhul oleks 13 piirkonna asemel üks piirkond. Korraldatud jäätmevedu kui see oleks ilma § 66 lg 11.
Kristjan Mark: Et me ei sulgeks turgu ühe hankega.
Ado Lõhmus: Miks otsib korraldatud jäätmeveo raames hanget tehes KOV partnerit, miks pole võimalik esitada täpsemaid kriteeriumeid?
Tõnu Tuppits: Hinda ei saa ette küsida. Kõikides piirkondades saab eraldi hinna. Ei saa kogu Tallinnas ühte hinda määrata.
Ado Lõhmus: Enne rääkisime ju seda, et tavatarbijal peab olema võimalikult ebamugav segaolmejäätmeid ära panna.
Tõnu Tuppits: See ei ole mitte segaolme jaoks, vaid kui on vaja liigiti kogutud jäätmeid odavamalt anda, kuigi tegelik käitlus on kallim. Biolagunevat jäädet ei saa odavamalt ära anda kui segaolmet.
Ado Lõhmus: Jäätmekäitleja saab segaolmejäätmete veo eest ristsubsideeritava summa.
Tõnu Tuppits: Ma ei taha kogu Tallinnasse sama hinnakirja saada.
Ado Lõhmus: Tahaksite ühte hinnakirja kogu Tallinnasse.
Tõnu Tuppits: Miks ei võiks korterelamutel olla sama hind igal pool.
Kristjan Mark: Ristsubsideerumine kasumit ei too. Isegi kui kirjutame hankesse sisse, et pead vedama ja võid biojäätmete eest väiksemat tasu küsida, siis vedajal kaob motivatsioon biojäädet vedada. Segaolmejäätme veab ära, aga biojäätme jätab vedamata.
Tõnu Tuppits: Oleme teinud korralduse, kuhu vedada suurjäätmed, aga keeruline on seda kontrollida. Vedaja võib vedada sinna, kuhu tahab.
Ado Lõhmus: Kuidas hanke korras otsitud vedaja saab rikkuda reegleid ja viia üht või teist jäädet ära, kui KOV on kriteeriumid paika pannud ja me seaduses täpsustame miinimumnõudeid. Ta saab hinna segaolmejäätmete eest, natuke vähem saab biojäätmete eest, kuna selle käitlemine on kulukam. Seal ei ole erinevalt pakendist materjalinõudlust. Kuidas on võimalik, et ta jätab ühe lüli seal tegemata?
Tõnu Tuppits: Ta võib seda tühjendada, aga jääde jõua liigiti kogutuna sinna sinna, kuhu ta on mõeldud. Võib seguneda teiste jäätmetega. Jäätmed ei jõua sinna kuhu KOV arvab, et nad võiksid jõuda. Jäätmevedaja otsustab töö käigus ringi, mida tal on odavam vedada.
Ado Lõhmus: Kus sorteeritakse Tallinnas jäätmeid?
Irja Alakivi: Sorteerimine käib ka üle Läti piiri.
Ado Lõhmus: Praegune süsteem ilma kallimate ladestamistasudeta ei sisalda ringlussevõtuvõimekust, meil seda Tallinnas pole. KIK annab raha.
Tõnu Tuppits: Miks KIK annab raha? „Saasta ja maksa" põhimõtte rikkumine.
Ado Lõhmus: Kes selle kinni maksab?
Tõnu Tuppits: Jäätmevaldaja maksab selle segaolmejäätmete hinnast kinni.
Ado Lõhmus: Mis vahe on siis § 66 lg 11 ja munitsipaal- või eraettevõtte otsimisel?
Tõnu Tuppits: Me räägime, et see peab olema võimalus omavalitsuses. Me ei taha, et kõik läheksid sellele üle ja ei lähe ka. Ainult need, kes tahavad ise protsessi ohjata. Ainsad omavalitsused, kellel on tõenäoliselt väga hästi teada, mis on jäätmevaldajate registris, kes tegelikult kogu elanikkonnast jäätmed üle annavad ja millises koguses. Ainult need, kes on rakendanud § 66 lg 11. Neil on majanduslik huvi jääde kätte saada, kõigil ülejäänutel on täiesti ükskõik .
Ado Lõhmus: Kuidas tal kohustused tekivad? Tema on see, kes saab jäätmevaldajale kehtestada hinnakirja, kus on kirjas see, et jäätmed ei lähe otsemat teed põletamisse. Praegu on see kõige odavam tegevus. Oletame, et hinnad ei tõuse ja tekib motivatsioon ringlussevõtu arendamiseks.
Tõnu Tuppits: Tagatud on, et meil on vastastikku ametnikud ja anname vande, et täidame õiguseid.
Kristjan Mark: Vahe on selles, et eraettevõtte eesmärk on teenida kasumit, aga omavalitsuse ülesanne on korraldada jäätmehooldust, mitte teenida kasumit. Omavalitsus peabki täitma oma kohustusi ja edendama ringlussevõttu ning suunama jäätmed käitluskohta.
Tõnu Tuppits: Peame seaduse järgi tagama ja me tagame nii palju kui me suudame: suuremad ja väiksemad linnad Euroopas lähevad munitsipaalasutustele üle. Selleks, et saavutada sihtarve ja tagada kvaliteeti.
Irja Alakivi: Õigusruumi täpsustamisel arvestame, et lahendusettepanekuid, mis võivad muuta 2020 eesmärkide täitmist, tuleks kindlasti toetada ja võimalusel tuua jäätmekäitlejaid kokku.
Ado Lõhmus: Eesmärk on parima lahenduse leidmine enne 9. juunit.
Tõnu Tuppits: Õigusruumi täpsustamisel arvestame nende eesmärkidega, et kõigil lahendusettepanekutel, mis võivad muuta 2020 eesmärkide täitmist, tuleb aidata täituda. Neid tuleks kindlasti toetada ja võimalusel tuua ka jäätmekäitlejaid laua taha ja leppida kokku mida üks pool soovib ja mida teine pool tagab. 74 omavalitsust tulevikus või 212 täna on täiesti kõrvalejäetud.
Ado Lõhmus: Aga ettepanek, et vaadata seda diferentseeritult, on teie poolt?
Tõnu Tuppits: Jah.
Ado Lõhmus: Inhouse ja § 66 on tõsise debati all, parima võimaliku lahenduse leidmine on minu eesmärk.
Kristjan Mark: Kompromissikoht on omavalitsuskeskne mudel.
Irja Alakivi: Kõik kolm mudelit sobivad ja elu näitab, mis on parim.
Mart Järvik: Tundub, et mitmed asjad said selgemaks.
Läbirääkimistel toimunud arutelul kogutud informatsioon võeti teadmiseks.
Protokollile on lisatud
- Irja Alakivi ettekanne ja
- KEM ettekanne „Teemad keskkonna- ja maaküsimuste töörühmas"
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Mart Järvik Marii Viita
koosoleku juhataja protokollija
Lisa 1 (Irja Alakivi ettekanne) (.pdf)
Lisa 2 (KEM ettekanne „Teemad keskkonna- ja maaküsimuste töörühmas") (.pdf)
Läbirääkimiste keskkonna ja maaküsimuste töörühma koosoleku protokoll
Tallinn 25. mai 2017
Eesti Linnade Liit
Algus kell 10.00, lõpp kell 11.45
Juhatas: Mart Järvik
Protokollis: Marii Viita
Võtsid osa:
Ado Lõhmus – Keskkonnaministeeriumi asekantsler, kutsutud
Aire Rihe – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik, kutsutud
Pille Aarma – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik, kutsutud
Anne Kass – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja asetäitja
Irja Alakivi – Eesti Linnade Liidu konsultant
Mart Järvik – Järvakandi vallavanem, töörühma kaasesimees OVL-de poolt
Tõnu Tuppits – MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskuse tegevjuht
Kristjan Mark – Tallinna Keskkonnaameti osakonnajuhataja, kutsutud
Tiina Üksvärav – EMOL nõunik
Anne Läns – Eesti Linnade Liidu nõunik
Tiit Kirss – Eesti Linnade Liidu nõunik, kutsutud
Marii Viita – Keskkonnaministeeriumi referent, kutsutud
Puudusid:
Marko Pomerants – keskkonnaminister, töörühma esimees
Andres Talijärv – keskkonnaministeeriumi kantsler, töörühma esimehe asetäitja
Harry Liiv – keskkonnaministeeriumi kantsler
Rain Vipper - keskkonnaministeeriumi eelarve- ja planeerimisosakonna osakonna finantsjuht
Anne Toom – Maa-ameti peadirektori asetäitja
Relo Ligi – Tallinna Keskkonnaameti juhataja
Eha Võrk – Tallinna abilinnapea
Alo Brandt – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja
Aare Olgo – Jõgeva Linnavolikogu liige
Oleg Kuznetsov – Illuka vallavanem
Lauri Luur – Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhataja
Veikko Luhalaid – Vaivara vallavolikogu esimees
Merle Pussak – Kose vallavanem
Allar Aron – Kunda linnavolikogu eelarvekomisjoni liige
Rait Pihelgas – Ambla vallavanem
Karel Tölp – Tahkuranna vallavanem
Vello Lukk – Jõgeva vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist
PÄEVAKORD
1. Kohalikke omavalitsusi puudutavad ja omavalitsuste toimimist mõjutavad regulatsioonid praegu kehtivas jäätmeseaduses ja kavandatavad muudatused kodifitseeritavas keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõus.
2. Omavalitsusliitude poolt eelarveläbirääkimiste raames esitatud ettepanekud.
Irja Alakivi teeb sissejuhatuse. Täpsema teabe saamiseks on protokollile lisatud slaidiettekanne.
Eelmise koosoleku protokoll kinnitati märkusteta.
1. Kohalikke omavalitsusi puudutavad ja omavalitsuste toimimist mõjutavad regulatsioonid praegu kehtivas jäätmeseaduses ja kavandatavad muudatused kodifitseeritavas keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõus.
Ado Lõhmus: Otsustasime, et me olemasoleva eelnõuga riigikokku ei lähe, sest muudame seletuskirja struktuuri ja sisu. Eelnõu läheb kooskõlastusringile alates 9. juunist, 5. juunil teeme ringmajanduse ümarlaua ja saadame selle kohta kutse. Peame liikuma sellises tempos, et Riigikogu jõuaks sügisel eelnõu ära menetleda. Vaatame üle, mis muudatusi me eelnõusse sisse oleme viimas.
1.1 Rehvide teemal on üks probleem (CO₂ majandusrehvide probleem), mille osas peame kontrolli tugevdama ja muutma süsteemi motiveerivamaks nii tootjatele kui tootjavastutusorganisatsioonidele (edaspidi TVO) ja jäätmekäitlejatele. Süsteemi tugevdamiseks on kohustuslik kõigil tootjatel TVO-ga liitumine.
1.2 Täiendame definitsiooni, et rehvitootjad on ka autode maaletoojad, millega võtame ära selle vahe, et rehvid, mis koguti kokku, aga millel ei olnud deklaratsiooni ja makstud turulelaskmise tasu.
1.3 Audiitorkontrolli sisseviimine TVO poolt ka turustajatele, kes müüvad rehvitootja rehve, kuid kes ei ole Probleemtoodeteregistris (Protos) registreeritud. Turustajad arvestatakse tootjateks, kellele laieneb tootjavastutus, tagatis TVO-le ja taaskasutamata rehvide eest aktsiis. Ahelat motiveerib kõrgem aktsiis võrreldes tavapärase käitlustasuga. Tootjatel tekib huvi tugeva TVO järgi ja TVO-l tekib huvi leida endale vastutav jäätmekäitleja. Need, kes toovad rehve müügi eesmärgil maale, ka edaspidi sõiduautosid, muutuvad tootjateks. Meil ei ole ühtegi tootmistehast. Kui meil tekiks üks tehas, mis saadab rehve turule, on ka see tehas tootja definitsiooniga hõlmatud.
Pille Aarma: Praegu on kohustus deklareerida ja maksta neil, kes rehve maale toovad, aga muudatus on see, et kui autosid turule tuuakse, siis autode all olevad rehvid kaasatakse nüüd süsteemi.
Ado Lõhmus jätkas:
1.4 Liigiti kogumiseks ja ringlussevõtu suurendamiseks pakendijäätmete kogumine ehk kohtkogumise soodustamine. TVO-le sihtarvu seadmine müügipakendi kokkukogumiseks ja taaskasutamiseks. Praegu on pakendi kokkukogumine materjalipõhine ja see ei motiveeri elanike lähedalt puhast materjali koguma.
1.5 Teiseks, hõlmata pakendi kogumine korraldatud jäätmeveo osaks. Kahe muudatuse vahel tuleb leida lahendus, meil on need lahendused olemas, ka see, kes finantseerib vedajaid. Korraldatud jäätmeveo vedajate eelduseks peaks olema eelleping TVO-ga. Kui kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) otsib endale hanke raames jäätmevedajat, siis vedajal peab olema eelleping TVO ga. Meie eesmärk on, et elanikud saaksid pakendijäätmeid ära anda võimalikult mugavalt.
Kristjan Mark: See monopoliseerib meie kahte suurt jäätmevedajat.
Ado Lõhmus: Aga meil on 3 TVO-d. Meil on üks TVO, kellel ei ole ühtegi otsest seost jäätmevedajaga.
Kristjan Mark: Vaadata tuleks pakendidirektiivi muudatusi, mis on Euroopa Parlamendis menetluses. Juhul kui KOV on korraldanud pakendijäätmete veo ukselt uksele, siis TVO katab kulud ja omavalitsusel tekib õigus küsida nende kulude katmist TVO-de käest.
Ado Lõhmus: Teine variant on see, et omavalitsus leiab endale vedaja, kellel on leping ühega kolmest TVO-st. Meil on Eesti Taaskasutusorganisatsioon (edaspidi ETO), meil on TVO, pakendiringlus, kaks neist on seotud suuremate jäätmevedajatega, kolmas ei ole seotud. Me ei monopoliseeri.
Pille Aarma: Leping võib olla ka kõigi kolme TVO-ga. Ühes omavalitsuses võivad erinevates piirkondades eri TVO-d tegutseda.
Kristjan Mark: See sulgeb ikkagi turgu, olgugi, et organisatsioone jääb üle. Tekitab samasuguse olukorra nagu varem olmejäätmete veol: ettevõtetel, kellel on endale kuuluv käitluskoht, on selge eelis.
Ado Lõhmus: Seame ETO-le, mis on üks TVO-dest, kellel ei ole ühendust ühegi suure jäätmevedajaga, sihtarvu, et ETO saaks oma müügipakendi kätte. ETO-l on samasugune huvi leida endale partnereid, kes elanike juurest pakendeid kokku koguvad. Me anname kõigile võimaluse osaleda ja kui KOV leiab endale partneri, siis partneril peab olema pakendilüli, kes katab selle kulu. Praegu toimub kauplemine veopakendi puhul, tulevikus jääb see ära. Selle arvelt kasvab transpordi kulukomponent. Vajadusel jõuab see tootjani. See on kõige läbipaistvam võimalus.
Kristjan Mark: KOV ei pea tegema eraldi hankeid pakendi kogumise kohta.
Tõnu Tuppits: Mul on ettepanek, et selle probleemi lahendus on käitluskoha valiku küsimus, mida täna 90% omavalitsustest ei viljele, kuigi seadus ja Riigikohtu lahendid nõuavad. Peaksime veohanke ajal käitluskohta määrama. Kuna riik seda ei nõua, siis seda ei tehta, aga pakend on tõenäoliselt segapakend või otsustab iga omavalitsus ise, mis pakendiliike ta korraldatud pakendiveoga liitma hakkab.
Ado Lõhmus: Selle peame määrama riigi poolt.
Tõnu Tuppits: Kas peab saama ära anda kõiki pakendiliike, nii nagu on TVO-l kohustus täna KOV i haldusterritooriumil? Osa materjale on keeruline korraldatud jäätmeveoga vedada, näiteks puitu. Kui euroalust korraldatud jäätmeveoga vedama hakata, siis see kuhugi eriti ei mahu.
Pille Aarma: Me rääkisime müügipakendist.
Ado Lõhmus: Euroalus kuulub veopakendi hulka.
Tõnu Tuppits: Pakendi sees on palju taaskasutatavat materjali, kartong näiteks.
Ado Lõhmus: Paberikartong on eraldi konteineris juba praegu.
Tõnu Tuppits: Aga siis hakkab juhtuma see, et pakendikonteinerid võtavad korraldatud jäätmeveo vedajalt ära kartongi. Inimene kipub kasutama vanapaberikonteineri asemel pakendikonteinerit. Olulisem küsimus on pakendijäätmete üleandmise võimaluste suurendamine, mis tähendab kogumiskohtade hulga kasvu.
Ado Lõhmus: Me ei taha suurendada tsentraalsete kogumiskohtade hulka. Tiheasustusalal kortermaja juures oleks pakendijäätmete kogumine kohustuslik. Kohtkogumiskonteinerid ei taga puhast pakendit. Materjali raiskamine kaoks ära, me ei põletaks materjali, vaid tekitaksime uue materjali toorme.
Tõnu Tuppits: Aga Eestis on terve hulk hajaasustusi.
Ado Lõhmus: Tiheasustusala on ära määratletud kortermajadega, meil on Paide, Viljandi, Türi.
Tõnu Tuppits: Pigem on täna probleem selles, et TVO-d ei allu KOV-de soovidele.
Ado Lõhmus: Et TVO-del tekiks motivatsioon, seame neile eraldi sihtarvu: 75% materjalist, mis nad kokku koguvad, peab olema müügipakend.
Tõnu Tuppits: Kas pakendi kogumise eest võib tasu küsida?
Ado Lõhmus: Elanik peab selle tasuta ära andma.
Tõnu Tuppits: Avalikesse konteineritesse, aga kodu juurde tulemine, kes selle kinni maksab?
Ado Lõhmus: Pakendiorganisatsioon.
Kristjan Mark: Tulemus on see, et omavalitsused teevad enda organisatsiooni.
Ado Lõhmus: Meil on pakendikomisjon, kolm akrediteeritud TVO-d. TVO-dele ilmselt laienevad ka tagatise nõuded. Ma ei tea, kas KOV-d tahavad selliseid vastutusi endale peale võtta.
Tõnu Tuppits: Minu soov on, et Eestis rakenduks „saasta ja maksa" põhimõte. Pakendikogumist ei peaks KOV-i eelarvest kinni maksma.
Ado Lõhmus: KOV ei peagi seda kinni maksma.
Tõnu Tuppits: Kes selle siis kinni maksab? Kust tekib rahavoog?
Ado Lõhmus: Praegu maksavad organisatsioonid vedajatele. Tulevikus on organisatsioonidel leping vedajaga, vedaja saab organisatsioonilt raha. Pakendi, mida vedaja elaniku juurest toob, viib ka vastavasse organisatsiooni kogumispunkti.
Tõnu Tuppits: Pakendiorganisatsioon subsideerib kinnistupõhist pakendijäätmete kogumist. See ei ole adekvaatne hajaasustuses.
Kristjan Mark: Direktiivi mõte on see, et kui täna maksab organisatsioon vedajale, siis edaspidi maksab organisatsioon KOV-le, kes on vedaja.
Tõnu Tuppits: Me saaksime kohaliku omavalitsusena küsida kulutuste katteks TKO-delt vahendeid, mida täna peetakse täiesti ebasobivaks.
Ado Lõhmus: Kulutus KOV-le tekib vedamisega. Meil on organisatsioonidega kokkulepe vedajate leidmiseks. Organisatsioonid otsivad vedajaid, kes tühjendavad kogumiskohtade konteinereid. Selle lisame korraldatud jäätmeveo osaks. Tahame jõuda selleni, et liigiti kogutud jäätmed on tasuta või olematu hinnaga. Hind kumuleerub segaolmejäätmetes, mis tähendab seda, et elanikule tehakse see võimalikult kalliks. See annab võimaluse KOV-le hanget läbi viies tingimusi seada ja jäätmevedaja hinnakomponent tuleb segaolmejäätmete konteinerite eest.
Kristjan Mark: Vedaja on ikkagi KOV. Tuleb vaadata materjalipõhiselt: segapakendi kogumine on kasvanud ja vähendanud taaskasutuste arvu. Segapakendi puhul arvestatakse sortimisjäägiks 32%, mis läheb põletusse, mitte ei jõua taaskasutusse. Paberi- ja kartongimahutid on olemas, aga omavalitsused saavad juurde lisada näiteks klaasi- ja metallikonteinereid ning plastikonteinereid. Aga mitte pakendikonteinereid, kuhu kogutakse kõik pakendimaterjalid.
Pille Aarma: Tiheasustusalal on põhjendatud jäätmete eraldi liigitamine, aga hajaasustuses on keskkonnakaitseliselt veo põhimõttel põhjendatud segapakendi kogumine.
Ado Lõhmus: Kui hajaasustusalal on ühised segaolmejäätmete konteinerid, veetakse need kord nädalas ära. Järgmisel nädalal tuuakse nende asemele pakendikonteiner, igal nädalal on vedu olemas. Kõige olulisem on eraldada biojäätmed muudest jäätmetest. Materjalipõhine lähenemine. Kui elanik paneb pakendikonteinerisse biojäätmed, siis selle eest küsitakse elanikult segaolmejäätme tasu. Tasu peab olema piisavalt suur.
Kristjan Mark: Kohustus peab tekkima korterite arvust, Tallinnas on paberkartong 5+ korterites ja biojäätmed on 10+ korterites.
Mart Järvik: Sama kehtiks ka tiheasustusaladele alates 1000-st või 500-st, kus on korterelamud. Seal on mõistlik papp ja paber eraldi kokku koguda.
Tõnu Tuppits: Kas on olemas metoodika, mille alusel konteinerite paiknemise sagedust tegelikkuses määratakse?
Pille Aarma: Praegu on leping KOV-ga, kes ütleb, kus konteinerid olema peavad. Omavalitsus leiab kohad ja teeb maaomanikega kokkulepped.
Tõnu Tuppits: Tihtipeale on pisikesed külad kahe kortermajaga tiheasustusalad. Kas meil on õigus nõuda sinna pakendikonteinerit, kuigi seal elab ainult 40 inimest? Ükski pakendiorganisatsioon pole nõus.
Ado Lõhmus: Probleem on ju see, et me materjali raiskame. Me ei kogu kokku liigiti nii palju kui võiksime. Meil pole ka piisavalt investeeringuid.
Anne Läns: KOV-des on erinevad mudelid, seega peab rahastamine olema paindlik vastavalt mudelitele.
Kristjan Mark: Pakendite puhul peab tootja maksma sellele, kes pakendeid kogub. Kui kogub KOV, siis KOV-le.
Ado Lõhmus: TVO-l tekib motivatsioon jäätmed kätte saada.
Aire Rihe: Kui meie ettepanek on, et me kohustame pakendiorganisatsiooni tiheasustusalal korraldama pakendite vedamine kortermajade juures, kas Teie põhimõtteliselt olete selle vastu?
Tõnu: Ei ole. Me lihtsalt ei tea, kuidas seda tasuta toimivaks muuta.
Aire Rihe: See peab olema inimesele kindlasti tasuta.
Pille Aarma: Ka praegu KOV ei maksa ja ei hakka ka tulevikus maksma.
Ado Lõhmus: Raha on olemas: tootja maksab TVO-le praeguse hinnakirja alusel. Kui võrgustik laieneb, siis hind muutub. Ei eeldata ju, et see toimib tasuta.
Irja Alakivi: Kes hanked läbi viib, kas Keskkonnaministeerium (edaspidi KEM)?
Ado Lõhmus: KOV peab läbi viima.
Kristjan Mark: Kuidas TVO kortermajade juures seda korraldama hakkab? Seda saab korraldada ikkagi omavalitsus.
Ado Lõhmus: KOV, kes otsib endale partneri, vedaja, olgu see munitsipaalasutus või eraettevõte, siis eraettevõtte kohustus, enne kui ta saab osaleda hankel, on omada lepingut TVO-ga. See on piirkondade järgi. Kui ma osalen hankes ja lähen mingisse piirkonda, siis saan eelnevalt TVO-ga läbirääkida, teades, mis tiheasustusala seal asub. Saab eeltingimused kokku leppida.
Kristjan Mark: Sellega ma pole jätkuvalt nõus, et omavalitsus peab küsima hankes eellepingut TVO-ga. Siis me teemegi ju TVO-dele selle hanke. Ei hakka jäätmekäitlejaid vahele tooma. Omavalitsus ju kehtestab nõuded, kellel ja mis mahuti peab olema.
Tõnu Tuppits: Kas kahe kortermaja peale tohib olla ühismahuti? Paljudesse kohtadesse see ei mahu, tuleb teha investeering, et mahutit saada.
Ado Lõhmus: Miks see probleem on, et vedaja teeb lepingu TVO-ga?
Irja Alakivi: Sest see pole seni toiminud.
Ado Lõhmus: Meil pole praegu kohustust elanike juurest jäätmeid kohtkogumisena kätte saada.
Kristjan Mark: TVO-del pole huvi hankel osaleda. Tulemus on see, et tuleb täiendav TVO luua.
Ado Lõhmus: Just jõudsime selleni, et meil on kaks TVO-d, kellel on konkreetne vedaja, kolmandal ei ole. Aga kui kolmas tahab turul eksisteerida, tekib tal tekib sihtarv, mida peab järgima.
Kristjan Mark: TKO-d on ka päris keerulised, näiteks Tallinnal pole TVO-ga siiamaani lepingut, sest me ei suuda nendega tingimusi kokku leppida.
Ado Lõhmus: Võtame siit kaasa probleemi, et TVO-dega ei pruugita saada kokkuleppele.
Anne Läns: Avaliku ja ärihuvi tasakaalustamise punkt tuleks läbi mõelda. Kohustused, õigused, vastutus.
Ado Lõhmus jätkab:
1.6 Miinimumnõuded ladestustasu suurendamise ja energeetilise kasutamise tasu kehtestamiseks, millega me motiveerime investeeringuid selleks, et tekiksid tänapäevase tehnoloogiaga sorteerimiskeskused. Ringlussevõtt on praegu kallim kui põletamine. Tuleb hierarhia paika panna: ladestumine, põletamine ja siis ringlussevõtt. Ringlussevõtt ei toimu tasuta. Meil on konkreetsed ettepanekud ladestustasu suurendamiseks ja energeetilise tasu kehtestamiseks.
Tõnu Tuppits: Kas KEM pingutab selle nimel, et jäätmeid, mis jäävad olemasolevatest ringlussevõtu seadmetest üle, oleks võimalik põletada? Need tuleb täna viia prügilasse. Kui ladestustasu läheb suuremaks korraldatud jäätmeveo piirkonnas või jäätmeveo perioodil, ütlevad edukaks tunnistatud jäätmeveoettevõtted, et meil ei ole Eestis ei ringlusse- ega taaskasutussevõtu lahendust. Tuleb maksta ladestustasu. Olen näinud Harjumaal 200 protsendi suurust hinnatõusu ettepanekut. Seetõttu, et ei ole jäätmeid kuhugi panna.
Pille Aarma: See on väga vale arusaam, et ringlussevõtt või käitlus peab toimuma kindlasti Eestis. Kõik riigid töötavad koos naaberriikidega. See toimub vastavalt lepingutele ja hinnale. Et üks riik kogu oma jäätmed ise ära käitleb, ei toimi maailmas enam ammu.
Ado Lõhmus: Jäätmevedu rahvusvaheliste konventsioonide alusel on lubatud, kui me piiraksime jäätmeimporti Irusse. Vastasel juhul teeksime karuteene materjali kasutuselevõtuks Eestis, sest kogu olmejääde läheks Irusse. Seepärast peab tekkima vajadus ja võimekus teha ringlussevõtuks investeeringuid. Meil on selleks ka eraldi meede olemas, et anda investeeringutoetusi. Seda muudatust ei saa jõustada homme. Kui me ladestus- ja põletustasu hinda suurendame, peab ka üleminekuaeg olema. Meil on olemas euromeede, kus on sees innovatsiooniklausel, aga me peame seda vaatama Eesti kontekstis. Huvi on meie poolt: korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine, materjali sorteerimine.
Kristjan Mark: Kas saaste- või ladestustasu suurendamise osas on ka konkreetseid numbreid mõeldud?
Ado Lõhmus: Ladestustasu võiks olemasolevaga võrreldes olla kahekordne, põletustasu on poole väiksem.
Tõnu Tuppits: Soomes kuuluvad põletusrajatised KOV-dele, kes haldavad ka jäätmevoogu. Ei ole nii, et kolmas osapool omab põletust ja omavalitsus valib või ei vali neid välja. „Saasta ja maksa" põhimõte. Põletustehase investeeringukulu võib sisalduda segaolmejäätmete teenustasus.
Ado Lõhmus jätkab:
1.7 Pakendi tagatisraha laiendamine: panna seadusesse vabatahtlikut liitumist. Ei tee kohustuslikuks kange alkoholi lisamist pandipakendi süsteemi. Kui pakendiaktsiis peaks jõustuma, tekib kohe motivatsioon klaastaara laiemaks lisamiseks taara pandisüsteemi.
Tõnu Tuppits: Rääkige Rahandusministeeriumiga (edaspidi RAM) läbi, et seda oleks võimalik tasaarveldada tõusva alkoholi aktsiisiga.
Ado: Pandiga hõlmatud taara oleks maksuaktsiisist vabastatud.
Mart Järvik: Aga miks ei võiks olla kohustus?
Ado Lõhmus: Pudelid on kõik erineva kujuga, mis tähendab, et väikemaaletoojate jaoks, kes toovad näiteks veini maale, tekitame komplikatsioone. Et klaastaara jõuaks pandisüsteemi, ei taha me seda kohustuslikuks teha, muidu on meil vastuseis Kaupmeeste Liidult ja kange alkoholi tootjatelt. Majanduslikult mõistlikum on liitumine tulevikus.
Aire Rihe: See oleks kallis väikestele tootjatele. Tulevikus võikski suund sinnapoole olla, sest pandiga kogutaksegi kõige rohkem pakendeid kokku.
Mart Järvik: Suund peaks igal juhul olema, aga kuna ma olen Järvakandist, klaastaara jõuab kõik Järvakandisse. See, mis on pandipakendi märgiga, tuleb väga hästi, seepärast ütlen, et võiks olla kohustuslik. Purustatakse kõiki, kuid klaastaara tuleb puhtana ja tema kasutus oleks teine.
Ado Lõhmus: Suund on, aga erinevad osapooled on vastu, keegi peab subsideerima, et need 850 automaati töötaksid. Mõistlik võiks olla see, et valge klaastaara ja alkoholipudel jõuab pandisüsteemi.
2. Omavalitsusliitude poolt eelarveläbirääkimiste raames esitatud ettepanekud.
Aire Rihe: Olete teinud ettepanekuid kasutada erinevad rahastamisallikaid KOV-de jaoks, esimene on CO2 kvoodimüügi tehingute tulu, mille uue perioodi kasutamist hakatakse planeerima. Teine on riigi omandites olevate maade hooldamise kulu ja ülevaatamine. Kolmas on jäätmehoolduse arendamise vahendite mahu ülevaatamine ja nende jaotamise muutmine. Neljas, mis kujul keskkonna tasud laekuvad KOV-le.
2.1 CO2 kvootide kohta on meil selline kommentaar, et järgmise kauplemisperioodi enampakkumistulu kasutamist ei ole veel arutatud, aga hakkame arutama käesoleva aasta teisel poolel, siis oleme valmis arutama ka teie ettepanekuid. Meie jaoks on piirang, kuhu võime tulu suunata. See on reguleeritud ka atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lg 4. Seal on nimetatud need valdkonnad, mida võib toetada. KOV-dega seotud punkte on seal vähe.
2.2 Tänavavalgustuse kohta on seotud eesmärk ENMAK-is (energiamajandusarengukava). Aastaks 2023 on eesmärk saavutada 22 000 renoveeritud tänavavalgustuspunkti, seda haldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Kui räägime maareservist, on selle jaoks riigieelarves kulud ette planeeritud summas 66 000 eurot. Raha juurde ei tule.
2.3 Jäätmehoolduse arendus ja keskkonnatasud: koostöö RAM-ga. RAM on planeerinud 2018 tegevustesse, et selle aasta lõpuks pakuvad uuendatud ülevaadatud süsteemi, kuidas jäätmemajandust rahastada, mis summas ja mis tingimustel. Keskkonnatasude süsteemi puhul on küsimus selles, kas ja kuivõrd süsteemi tuleb muuta – see selgub järgmise aasta jooksul. Ettepanekud esitatakse valitsuse tegevusprogrammi järgi hiljemalt 2019. a esimeseks kvartaliks. Muudatuste jõustumist saab planeerida kõige varem aastast 2020.
Ado Lõhmus: Ressursitasude poliitika kujundamisel on meie suund, et edaspidi kujundaks seda majandus- ja rahandusministeerium. KOV-i osakaal ressursitasus oleks nende kujundada. KEM fokusseeriks keskkonnatasule kui saastetasule. Riigitulu ei tahaks hakata tulevikus rohkem kujundama. Kui me räägime näiteks õhusaastetasust, õhu emissioon toimuks asukohapõhiselt, siis mingi osa sellest võiks olla KOV-le kompenseerimiseks.
Aire Rihe: Läbirääkimine kestab järgmise aasta lõpuni.
Tõnu Tuppits: Kas on kõneldud või on võimalik kõnelda sellisel teemal, mis puudutab esimest aastat kehtiva riigieelarve toetuse jätkamist kõigile järgmiseks aastaks olemasolevatele omavalitsustele, mitte hakata oktoobris esitatud andmete järgi selekteerima, kellele antakse ja kellele ei anta? Kõik jäätmeveoettevõtted käivad omavalitsustes ja küsivad hinnatõusu korraldatud jäätmeveo perioodi ajal, viidates, et ei ole jäätmeid kuskile panna, ei ole suudetud leida sobivaid alternatiive või piisavalt pikalt ette planeerida ja omavalitsused, kes on jäigal positsioonil, ei luba jäätmeveohinnatõusu. Nendega võib juhtuda see, et korraldatud jäätmeveolepinguid öeldakse korraga palju üles. See tähendab, et tuleb hakata uusi korraldama. Neil omavalitsustel, kellel täna on korraldatud jäätmevedu 30. oktoobri seisuga, on kehtiv korraldatud jäätmeveo luba. See tekitab praegu väga suurt segadust meie väiksemate omavalitsuste jaoks. On oht, et mõni jääb ilma. Vähe sellest, et liituvatel omavalitsustel pole jäätmejaama ja nad peaksid hakkama oma piire kokku leppima kellegi jäätmejaama kasutamises, mida täna pole juhtunud. Võib tulla fiktiivsete kokkulepete laine. Minu ettepanek on vähemalt ühe aasta võrra seda pikendada ja vaadata, mis tänane jäätmekäitluse meede Keskkonnainvesteeringute Keskuses (edaspidi KIK) toob. Praegu ei ole selle aasta otsused teada, keda ja mida rahastati.
Kristjan Mark: Jäätmevedajatega on hädas ka Tallinn. Kui tuleb Ragn-Sells ja soovib kesklinnas lepingu lõpetada, siis see tähendab linnale umbes 100 000 euro kaotamist toetuse näol.
Tõnu Tuppits: Ma pole kindel, kui palju Tallinnale inhouse'i lahendust vaja on. Väiksematel omavalitsustel on seda kohati väga vaja. Ettevõtted teavad, et jäätmeveo vedamise teenuse alustamise ajast on võimalik kõrvale laveerida. Kas me hakkame ise vedama?
Kristjan Mark: Kui ettevõte ei taha alustada, esitab ta teadlikult puudustega taotluse Keskkonnaametile. Amet ei võta seda rahapuuduste kõrvaldamiseks menetlusse.
Tõnu Tuppits: Ärge eeldage, et me tahame turgu jäätmevedajatelt ära võtta, vaid seadke tingimused, mis korral inhouse'i kasutamist üldse kaaluda saab.
Ado Lõhmus: Kui vaatame neid sätteid, siis need on muudetud Riigikogu tasandil. Küsimus on see, mis on võimalik ja mis on mõistlik. Minu eesmärk on, et jäätmevedu ja -korraldus toimib ja jäätmed lähevad ringlusse. Konkurentsiamet saatis kirja, et ei toeta inhouse'i. Nad ei soovita seda, ütlevad, et praegu ei ole konkurentsi piiramist selles sektoris teha vaja.
Irja Alakivi: Saatsin Teile õiguskantsleri analüüsi, mis oli just selle teema kohta ja seal öeldi, et jah, väike riive, aga see ei ole takistuseks inhouse'i rakendamisel. See oli ka juba ainuõiguse andmise ajal.
Kristjan Mark: KEM peakski ütlema Konkurentsiametile, et see on keskkonnaküsimus, see ei kuulu nende pädevusse. Nende hinnangus pole sees mitte ühtegi keskkonnakaalutlust. Nad ei hinda, kas jäätmed jõuavad ringlusse. See pole asjakohane.
Irja Alakivi: Konkurentsiamet on käinud meil korduvalt esinemas, aga kui me ütleme, et esitage uuringud, siis mitte ühtegi uuringut pole aastate jooksul selle kohta esitatud.
Tõnu Tuppits: Mul on üks ettepanek, kui on vaja täiendavat argumentatsiooni selle üle, miks väljaspool Tallinnat võiks inhouse'i alternatiiv lubatav olla. Ma ei eelda, et keegi seda kasutama hakkab. Suurem huvi oleks, et jäätmeseadusest tuleks eemaldada igasugune kohtkäitluse korraldamine. Mis oleks ka korraldatud jäätmevedu, kui vaadata põhjanaabrite juurde. Kui pole võimalik inhouse'i kaaluda, siis põhihäda on, et hajaasustusse, kus jäätmehoolduseeskirjad nõuavad kord kuus jäätmevedu omavalitsustes, jäätmekäitlusettevõtted isegi raha eest ei lähe. Vabaturu olukorras pole võimalik kedagi valida, sest omavalitsustel pole võimalik sinna üks kord kuus jäätmevedu korraldada. Kui omavalitsustes tekivad korraldatud jäätmeveo viivitused seetõttu, et vedajad hoiavad turgu kinni ja venitavad jäätmeveosüsteemi rakendumisega, siis ei ole mitte kedagi ja viivitused on väga pikad.
Ado Lõhmus: Viivitus on mitte riigipoolne, vaid ettevõtetepoolne.
Irja Alakivi: Ma teen ettepaneku, et KEM ütleb, et on direktiivi nõue, ja kui seda direktiivi nõuet ei täideta Eesti eesistumise perioodi eel, siis saadetakse üks märgukiri Euroopa Komisjonile.
Ado Lõhmus: Eelmine kord me jõudsime sinna, et on omavalitsusekeskne koostööorganisatsioon, ei ole ainult ühe omavalitsusekeskne. Ka Tallinn ei saa eraldi olla. Praegu on välistatud § 66 lg 11.
Tõnu Tuppits: Siis on pikas perspektiivis välistatud igasugune ringlussevõtt KOV-de poolt.
Ado Lõhmus: Praegu on see välistatud poliitilisel tasandil.
Tõnu Tuppits: Vaadake tänaseid praktikaid. Kes on teinud § 66 lg 11, vaadake, kas nad on käitluskohta määranud. Tõenäoliselt jah. Vaadake teisi omavalitsusi, kas nad on käitluskohta määranud, pigem ei. Kui nad ei ole määranud, siis mitte keegi omavalitsustest ei suuna jäätmevoogu ja kuna ei suuna, ei teki kedagi, kelle poole saaks suunata. Motivatsiooni ringlussevõtu rajatistesse investeerida oleks, kui teaksime ette, et tulevad ka jäätmed. Täna on neid osapooli mitu, kes on olnud hädas, et investeerisin, aga kust ma jäätmed saan.
Kristjan Mark: Meil on vaja omavalitsusekeskset mudelit, see annab paremaid tulemusi.
Ado Lõhmus: Öelge kolm väga tugevat argumenti, miks § 66 lg 11 tuleks taastada?
Irja Alakivi: Täielik kontroll jäätmevoogude ja rahavoogude üle.
Kristjan Mark: Kui KOV-del on kohustus korraldada, ei saa olla, et anname kõik eraettevõttele, eraettevõte tegutseb oma ärihuvides. Jäätmehoolduses ei ole ärihuvid primaarsed. Tihtipeale ei saada aru, kas on keskkonna küsimus või konkurentsiküsimus. Kui oleks Konkurentsiameti otsustada, siis võiks jäätmehooldust korraldada MKM. KEM ei peaks üldse tegelema.
Irja Alakivi: Ma ütleksin veel kolmanda argumendi: kontroll vaba süsteemi üle. Keskkonnainspektsioonil ega KOV-l pole sellist ressurssi kontrolli teha.
Kristjan Mark: Võin öelda argumendid, mis on Tallinnal: ühtne teenus kogu linnas, lihtsam ristsubsideerimine, parem järelevalve, suurenenud konkurentsiteke veoturul – kõrvaldame veotõkked turule sisenemisel, oluline osa vedamisel on IT.
Ado Lõhmus: Tallinna puhul oleks 13 piirkonna asemel üks piirkond. Korraldatud jäätmevedu kui see oleks ilma § 66 lg 11.
Kristjan Mark: Et me ei sulgeks turgu ühe hankega.
Ado Lõhmus: Miks otsib korraldatud jäätmeveo raames hanget tehes KOV partnerit, miks pole võimalik esitada täpsemaid kriteeriumeid?
Tõnu Tuppits: Hinda ei saa ette küsida. Kõikides piirkondades saab eraldi hinna. Ei saa kogu Tallinnas ühte hinda määrata.
Ado Lõhmus: Enne rääkisime ju seda, et tavatarbijal peab olema võimalikult ebamugav segaolmejäätmeid ära panna.
Tõnu Tuppits: See ei ole mitte segaolme jaoks, vaid kui on vaja liigiti kogutud jäätmeid odavamalt anda, kuigi tegelik käitlus on kallim. Biolagunevat jäädet ei saa odavamalt ära anda kui segaolmet.
Ado Lõhmus: Jäätmekäitleja saab segaolmejäätmete veo eest ristsubsideeritava summa.
Tõnu Tuppits: Ma ei taha kogu Tallinnasse sama hinnakirja saada.
Ado Lõhmus: Tahaksite ühte hinnakirja kogu Tallinnasse.
Tõnu Tuppits: Miks ei võiks korterelamutel olla sama hind igal pool.
Kristjan Mark: Ristsubsideerumine kasumit ei too. Isegi kui kirjutame hankesse sisse, et pead vedama ja võid biojäätmete eest väiksemat tasu küsida, siis vedajal kaob motivatsioon biojäädet vedada. Segaolmejäätme veab ära, aga biojäätme jätab vedamata.
Tõnu Tuppits: Oleme teinud korralduse, kuhu vedada suurjäätmed, aga keeruline on seda kontrollida. Vedaja võib vedada sinna, kuhu tahab.
Ado Lõhmus: Kuidas hanke korras otsitud vedaja saab rikkuda reegleid ja viia üht või teist jäädet ära, kui KOV on kriteeriumid paika pannud ja me seaduses täpsustame miinimumnõudeid. Ta saab hinna segaolmejäätmete eest, natuke vähem saab biojäätmete eest, kuna selle käitlemine on kulukam. Seal ei ole erinevalt pakendist materjalinõudlust. Kuidas on võimalik, et ta jätab ühe lüli seal tegemata?
Tõnu Tuppits: Ta võib seda tühjendada, aga jääde jõua liigiti kogutuna sinna sinna, kuhu ta on mõeldud. Võib seguneda teiste jäätmetega. Jäätmed ei jõua sinna kuhu KOV arvab, et nad võiksid jõuda. Jäätmevedaja otsustab töö käigus ringi, mida tal on odavam vedada.
Ado Lõhmus: Kus sorteeritakse Tallinnas jäätmeid?
Irja Alakivi: Sorteerimine käib ka üle Läti piiri.
Ado Lõhmus: Praegune süsteem ilma kallimate ladestamistasudeta ei sisalda ringlussevõtuvõimekust, meil seda Tallinnas pole. KIK annab raha.
Tõnu Tuppits: Miks KIK annab raha? „Saasta ja maksa" põhimõtte rikkumine.
Ado Lõhmus: Kes selle kinni maksab?
Tõnu Tuppits: Jäätmevaldaja maksab selle segaolmejäätmete hinnast kinni.
Ado Lõhmus: Mis vahe on siis § 66 lg 11 ja munitsipaal- või eraettevõtte otsimisel?
Tõnu Tuppits: Me räägime, et see peab olema võimalus omavalitsuses. Me ei taha, et kõik läheksid sellele üle ja ei lähe ka. Ainult need, kes tahavad ise protsessi ohjata. Ainsad omavalitsused, kellel on tõenäoliselt väga hästi teada, mis on jäätmevaldajate registris, kes tegelikult kogu elanikkonnast jäätmed üle annavad ja millises koguses. Ainult need, kes on rakendanud § 66 lg 11. Neil on majanduslik huvi jääde kätte saada, kõigil ülejäänutel on täiesti ükskõik .
Ado Lõhmus: Kuidas tal kohustused tekivad? Tema on see, kes saab jäätmevaldajale kehtestada hinnakirja, kus on kirjas see, et jäätmed ei lähe otsemat teed põletamisse. Praegu on see kõige odavam tegevus. Oletame, et hinnad ei tõuse ja tekib motivatsioon ringlussevõtu arendamiseks.
Tõnu Tuppits: Tagatud on, et meil on vastastikku ametnikud ja anname vande, et täidame õiguseid.
Kristjan Mark: Vahe on selles, et eraettevõtte eesmärk on teenida kasumit, aga omavalitsuse ülesanne on korraldada jäätmehooldust, mitte teenida kasumit. Omavalitsus peabki täitma oma kohustusi ja edendama ringlussevõttu ning suunama jäätmed käitluskohta.
Tõnu Tuppits: Peame seaduse järgi tagama ja me tagame nii palju kui me suudame: suuremad ja väiksemad linnad Euroopas lähevad munitsipaalasutustele üle. Selleks, et saavutada sihtarve ja tagada kvaliteeti.
Irja Alakivi: Õigusruumi täpsustamisel arvestame, et lahendusettepanekuid, mis võivad muuta 2020 eesmärkide täitmist, tuleks kindlasti toetada ja võimalusel tuua jäätmekäitlejaid kokku.
Ado Lõhmus: Eesmärk on parima lahenduse leidmine enne 9. juunit.
Tõnu Tuppits: Õigusruumi täpsustamisel arvestame nende eesmärkidega, et kõigil lahendusettepanekutel, mis võivad muuta 2020 eesmärkide täitmist, tuleb aidata täituda. Neid tuleks kindlasti toetada ja võimalusel tuua ka jäätmekäitlejaid laua taha ja leppida kokku mida üks pool soovib ja mida teine pool tagab. 74 omavalitsust tulevikus või 212 täna on täiesti kõrvalejäetud.
Ado Lõhmus: Aga ettepanek, et vaadata seda diferentseeritult, on teie poolt?
Tõnu Tuppits: Jah.
Ado Lõhmus: Inhouse ja § 66 on tõsise debati all, parima võimaliku lahenduse leidmine on minu eesmärk.
Kristjan Mark: Kompromissikoht on omavalitsuskeskne mudel.
Irja Alakivi: Kõik kolm mudelit sobivad ja elu näitab, mis on parim.
Mart Järvik: Tundub, et mitmed asjad said selgemaks.
Läbirääkimistel toimunud arutelul kogutud informatsioon võeti teadmiseks.
Protokollile on lisatud
- Irja Alakivi ettekanne ja
- KEM ettekanne „Teemad keskkonna- ja maaküsimuste töörühmas"
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Mart Järvik Marii Viita
koosoleku juhataja protokollija