Kärt Vaarmari, 10.04.14

Korraldatud jäätmeveo süsteem on pärast kümnendi väldanud pingutusi KOVides üle Eesti peaaegu täielikult rakendunud, nagu selgus Kaire Kikase, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti ülevaatest 2013. a läbi viidud uuringu kohta. Kertu Tiitso, Tallinna Jäätmekeskuse juhataja, tutvustas Tallinna Jäätmekeskuse tegevusi ning KOV võimalusi jäätmemajandust ise korraldada. Evelin Lopman ja Olga Lavrova õiguskantsleri büroost tutvustasid õiguskantsleri seisukohti jäätmeseaduse § 66 lg 1.1 osas, mis annab KOV-le võimaluse jäätmeteenust ettevõtjalt elanikele vahendada.

Õiguskantsler on leidnud, et ehkki see säte piirab ettevõtlusvabadust, on piirang õigustatud kahe olulise legitiimse eesmärgiga:
1) hõlmata senisest enam jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveo süsteemi,
2) muuta KOVi jäätmekorraldusalast tegevust efektiivsemaks.
http://oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/vastuolu-puudumine-korraldatud-jaatmeveo-pohiseadusparasus

Säästva Eesti Instituudi eksperdi Harri Moora sõnul on KOV-de roll jäätmemajanduse korraldamises väga oluline, et tagada jäätmekäitluse teenuse kvaliteet. See omakorda on vajalik nt liigiti kogumise numbriliste eesmärkide saavutamiseks, mis tulenevad EL normidest. H. Moora hinnangul tuleb läbi mõelda ka teenuse hind, kuna teenus peaks olema võrdselt kättesaadav kõigile kodanikele, sõltumata nende elukohast. Eestis praegu kehtiv süsteem on tema sõnul seejuures üks Euroopa liberaalsemaid, liberaalne vabaturg põhjustab aga liigiti kogumise vähenemist.

Elavat diskussiooni tekitas Riigikogu menetluses olev eelnõu JäätS muutmiseks (455 SE) - http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=4a25ac7c-b794-4db6-a5e6-88acc88a5d54&, mis vähendaks KOVide rolli ning liberaliseeriks senist süsteemi veelgi, sellesuunalisi kavatsusi sisaldab ka uue valitsuse koalitsioonilepe. Diskussioonis osalenud teemaploki kaasmoderaatori, Riigikogu keskkonnakomisjoni senise esimehe, Erki Noole sõnul on Riigikogu keskkonnakomisjonis tekitanud arutelu eelkõige kvartaalse jäätmeveo lubamine, millele ta on ka isiklikult vastu. Hetkel ei ole selget arusaamist, kuidas eelnõuga edasi minnakse, kuna teema tuleb veel erinevate huvigruppidega läbi arutada. Algselt oli plaanis tellida ka eelnõule sotsiaalmajanduslik analüüs, ent arvestades, et  küsimuse üle otsustatakse tõenäoliselt poliitilistel kaalutlustel, ei tundu see otstarbekas. KOVde esindajad väljendasid eelnõu suhtes kohapeal muret, et toimima hakanud süsteemi soovitakse lammutada.

Ka H. Moora oli eelnõu suhtes kriitiline ning leidis, et jäätmekogumise kohustuslikku sagedust saaks vähendada alles siis, kui tase/eesmärk oleks täidetud. Kompostijäätmete puhul tuleks aga kõigepealt uurida Soome ja Põhja-Rootsi kogemust hajaasustuses kompostijäätmete käitlemisel, kuna virnas kompostimise keskkonnamõju on  väga suur. Soome kogemust jäätmemajanduse eeskirjade osas üldisemalt tutvustanud Tuuli Innala, Soome Omavalitsusliidu keskkonna ja tehnika tiimi arendusinsener andis infot, et suvilaomanike vabastamine jäätmeveo kohustusest on Soomes keelatud. Biojäätmete veokohustuse intervall sõltub kohalikest tingimustest, üldlevinud praktika kohaselt on talvel intervall pikem ja suvel lühem (nt suvel 1 kord nädalas, talvel 2 nädala tagant).