Kärt Vaarmari, 10.04.14

Keskkonnatasude ja -maksude olukorrast ja valitsuse edasistest plaanidest andis keskkonnafoorumi teisel päeval ülevaate Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv. Uues kevadkoalitsiooni tegevuskavas (vt. https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/tegevusprogramm/Kevadkoalitsiooni tegevuskava.pdf) on kolm punkti (p 16-18), mis puudutavad nii jäätmeveo reformi kui keskkonnatasude uue raamkava paikapanemist. Uus kava perioodiks 2016-2020 peaks ette nägema ehitusmaavarade ressursitasude jagamise ressursi omamise tasuks ja ressursi kasutamise tasuks.

A. Talijärve ülevaatest ilmnes, et keskkonnatasud on üldise maksukoormuse hulgas marginaalse tähendusega, ent valitsus ei näe ka suuri võimalusi nende tõstmiseks. Keskkonnatasude peamiseks eesmärgiks on mõjutada inimeste käitumist, et nad oleksid loodusvarade kasutamise suhtes säästlikumad. Näiteks prügisorteerimise hoolsuse kulu ei kajastu täna inimese rahakotis ning võimalik võit 1,5-2 eurot ei motiveeri kedagi rohkem prügi sorteerima. Samas ei näe KKM võimalusi mitte maksureformis, vaid pigem KIKi toel, alustades lasteaedadele suunatud keskkonnateadlikkuse tõstmise projektidest. Ka kaevandamistasu ei saa tõsta nii suurel määral, et tekiks tee-ehituseks materjali nappus. Ka KOV-de jaoks ei ole keskkonnatasud KKM hinnangul vahendiks, kuidas oma eelarvet täita, sest üldpildis ei ole keskkonnatasude osakaal KOV-de eelarves väga suur (on üksikuid erandeid). KOV-de poolt oma ülesannete täitmiseks (nt jäätmealane järelevalve) näeb KKM võimalusi eelkõige KOV-dele üldiste riigieelarveliste vahendite suunamises, mis KKM hinnangul ka juba praegu toimib.

KKM näeb siiski vajadust leida lahendused, mil viisil rahastada inimtegevusest tuleneva keskkonnamõju leevendamist siis, kui EL fondidest enam toetusi ei laeku. Selleks tuleb panna paika prioriteetsed tegevused, mida EL uue rahastamisperioodi (2014-2020) vahenditest rahastada.